Doktor Baarmäni kabinet

Doktor Baarmäni soovitused jõuluaja üleelamiseks

2011-12-23T23:12:00.007+02:00

Olgem ausad, kui sa ei ole just sellises vanusest või vaimses seisundis, mis lubab sul siiralt uskuda Jõuluvana või Jeebust, on jõuluaeg ikka paras ~~pain in ass~~ tüütus. Aga pole hullu - kui järgid alltoodud lihtsaid, ent praktilisi nõuandeid, võid kriitilisest ajast suhteliselt puutumata vaimse tervise ning rahakotiga välja tulla.
Niisiis:

1. Kuuluta end õigeusklikuks. Kui meeldima ei hakanud, võid ju paari päeva pärast end luterlaseks tagasi möllida.

2. Veel parem, kuuluta end fundamentalistiks ja teata, et nii suurel pühal tuleb anduda vagadele mõtisklustele. Lisaboonusena vabastatakse sind ehk ka kodustest töödest ja muudest lisakohustustest.

3. Sihuke kuusk ajab täiesti asja ära:

4. Selline kuusk aga on ületamatu:

5. Parim kink on raamat:

6. Kui kingid komme, on võimalus, et eelmise aasta kingitus on veel alles, üsna väike.

7. Kui pead pühade ajal tööl olema, võta seda kui puhkust: erilisi pingutusi sinult ei nõuta ja eks ülemusedki ole ammu uttu tõmmanud.

8. Lonely this Christmas?

9. Ei aidanud? Tahaks ikka seltskonda? Hangi endale p. 4, ei siis külalisedki tulemata jää.

10. Tüütud sugulased trügivad külla? Vaata p. 2. Usutavuse huvides võiks 24/7 Sõnajalgade uut plaati käiata, ehkki poolest tunnist peaks kah piisama. Ega sa isegi rohkem välja ei kannataks :)

11. Ära söögiga liialda. Pa meeles, et kaloreid saab ka sisse JUUA.

12. Ära, kurat, näpi lapse komme ja piparkooke! Vaata p. 11!

13. Kui oled mõne organiseerunud kristliku konfessiooni liige, tuleb sul leida väga hea põhjendus, et ennast mitte kirikusse vedada - sünnipäevalaps ilmselt solvub, kui sa talle külla ei lähe ja korjanduskarpi seisusekohast summat ei poeta. Äärmisel juhul vaata p. 1.

14. Ära raiska ilusat jõuluõhtut teleka taga! Vaata p. 8.

15. Kui teile peaks laekuma jõuluvana ning ühtki salmi meelde ei tule, kasuta partisanitaktikat. Kaua sul vait olla nagunii ei lasta - jõuluvanal on küll tunnitaks, aga ka tükitöö, ning järgmised kunded juba ootavad.

16. Mis saab olla kaunim kui seks jõuluajal! Kuid ärgem unustagem, mis tähtpäevaga tegemist, nii et ainult misjonäripoos! Igasugu perverssused unustage parem ära. Tagavaravariandina vaata p. 8.

17. Ulakad tüdrukud kipuvad rohkem ja kallimaid kingitusi saama ;)

18. Igasugu pipstükkide ja maskarpoonede asemel varu parem hapukurki ja keefiri - need on su sõbrad ka järgmisel ommikul.

19. Raha põle? Vaata p. 3 ja p. 11.

20. Kasuta iga ettekäänet söömiseks, magamiseks ning kodunt nina mitte välja toppimiseks. Vaata punkte 2, 4, 8 ja 16.

21. Kui sa peaksid spetsiaalselt jõulude puhul kuskile kaugemale reisima, siis minu kaastunne. Aga tee see, hambad ristis, lõpuni - järgmine aasta oled targem ega roni, kuhu pole vaja.

22. Igasugu muude häirivate asjaolude puhul vaata p. 11.

Ja nii lihtne see ongi! :)

Kui kellelgi on täiendavaid/täpsustavaid küsimusi, vastan hea meelega siin kommentaariumis.

Defitsiidimajandus

2011-12-20T22:08:00.000+02:00

Paistab et rahval on liiga palju raha käes - suuremates kaubanduskeskustes on lausa tegu, et oma neljarattalisele parkimiskoht leida. No ja eks ostupalavik too vältimatult kaasa ka defitsiidi.
Võid meil, tänu Ansipile, ladudes veel leidub. Aga defitsiit hüppab näkku teinekord täitsa ootamatus kohas.
Sorin mina siis rahulikult Rahva Raamatu veebipoodi, eriti selle e-raamatute osa. Otsin üles ilukirjanduse menüü, selle alt ulme alajaotuse ning jään juhmilt vaatama märkust ühe eesti autori teose juures: "Tiraaž läbimüüdud".
Pean tunnistama, et minu ettekujutus e-raamatute tootmisest ja levitamisest pöörati hetkega pea peale...
No hea küll, tegelt on selle veebipoe navigatsioon lihtsalt lollakalt üles ehitatud - vasakpoolne menüü rakendub nimelt ainult paberraamatutele, litsu toda ülemist e-raamatute nuppu palju tahad.
Sellest ma ei räägigi, et Apollo ja Rahva Raamatu e-raamatuid ma kinkida ei tohi, järelikult ei saa ka ise neid kingiks küsida :(

Aga muidu on meil kõik hästi

2011-12-04T20:14:00.000+02:00

Autole said talvekummid kaks nädalat liiga vara alla.

Korsten on sattunud kuidagi sellise konstruktsiooniga, et väga tugeva tuulega ajab kamin suitsu sisse. Ma küll arrmastan suitsusinki, aga mitte seda, kui ma ise vastavalt lõhnan.

Igasugu ahjuhautised on iseenesest head, seda enam, et nagunii tuleb korra päevas ahju kütta. Segasin ahjupotis kokku porgandid, pastinaagi, küüslaugud ja oliiviõli, natuke soola ja koriandrit raputasin kah peale. Ahjus oli umbes tunnikese, lõhnas hästi, maitses veel paremini. Kulinaarseid elamusi tumestas mõnevõrra asjaolu, et ahjupoti raske malmkaas õnnestus endale varba peale kukutada.

Kuna sportimise ja muidu värske õhu sissehingammisega on hetkel nagu on, otsustasin puhtast igavusest järgi uurida, miks Justin Bieberit internetis nii agaralt mõnitatakse. Kuulasin paari laulukatkendit. Sain aru.

Sihuke müügimees nagu sellel jorsil kuluks endalegi ära.

Sügismasendus, vol. 2

2011-09-22T18:54:00.000+03:00

Tundub, et mul on hetkel tõesti liiga palju vaba aega. Millegi muuga ei saa seletada tõika, et lugesin üle hulga aja mitmesuguste internetiartiklite kommentaare.

No näiteks sihuke artikkel. No kelle kuradi asi see on, kui mingi tädi ei julge tänaval liikuda muidu kui kott peas? Äkki kardab ta otsest päikesekiirgust, kannatab eriti võika ekseemi käes või on lihtsalt kole? Kui see on tädi vaba valik, siis minupoolest kandku või piiskopitiaarat. See koht, kus üldsus ja ametivõimud sekkuma peaksid, tekib IMHO alles siis, kui tädi kodus mehe käest katmata näoga ringilitutamise eest kolki saab - aga just see jätab enamiku asjaosalisi külmaks. Kusse loogika siin on, ah?

Või siis selline tore kirjatükk. Lugesin tekstist kokku vähemalt viis demagoogilist konstruktsiooni ja kaks otsest ajaloolist valet. Kas niisuguseid asju seal politoloogia magistrantuuris õpetataksegi? Kusjuures enamus kommentaatoreid on ilma igasuguse kriitikata nõus sihukest sonimist täielikuks tõeks tunnistama. Vägisi poeb hinge kahtluseuss, et äkki autor oma põhilises järelduses, milles süüdistab rahvast mõtlemisvõime puudumises, niiväga ei eksigi? No aga MINA olen ju ka eesti rahvas! Ja ma tean väga mitmeid inimesi, kes on sama targad kui mina, kui mitte targemadki :) Kui see ongi intellektuaalne tase, mida põliseestlased pakuvad, ei ole neil poliitikamaastikule nagunii asja.

Lugesin ka südantliigutavat lugu sellest, kuidas noor emme peab oma tatise põngerja hädaga lasteaeda jätma, sest kui ta koju pägalat põetama jääks, oleks ülemus kuri ja mine tea, võib-olla annaks kinga ka. Kommentaarid jagunesid ettearvatavalt kaheks: vähemus oli ise samas olukorras olnud ja tundis kaasa, enamus aga süüdistas noort mammat kõigis surmapattudes, kaasaarvatud oma lapse ja tolle rühmakaaslaste tervise jäädavas hävitamises. Kohustusliku refräänina lisandus muidugi etteheide: mis te neist lastest üldse teete, kui neid ülal pidada, neile kõige kallimaid hilpe-mänguasju soetada ja igal hetkel hoidjat palgata ei suuda!

Nomaitea. Kõhutunne ütleb, et olnuks etteheitjate vanemad nõnda head planeerijad ning majanduslikult kaalutlejad kui nad ise väidetavalt on ning ka teistelt nõuavad, jäänuks julgelt 99,9% neist endist mitte ainut sündimata, vaid isegi tegemata. Teisest küljest laseb kõnealune tädi täiesti ilmselt ülemusel endale pähe istuda. No tõesti ei pea eeldama, et sulle su õigused hõbekandikul kohale tassitakse, vahel tuleb ka endal natuke suud paotada ja selgroogu näidata.

Mina küll ei arva, et näiteks 6-aastane pägal kodus iseseisvalt hakkama ei saa. Lapsed on küll muidugi erinevad, kuid isiklikult mulle küll meeldis üksi kodus tšillida, telekast multikaid vaadata, vanast kiiktoolist ja lahtikäivast voodist onni ehitada ning plaadi pealt Onu Remuse jutte kuulata. Emme oli muidugi tööl, parimal juhul oli naabrinaisega kokkulepe, et kui läbu kõrvalkorteris liiga suureks läheb, visaku korra pilk peale. Ausõna, kui mingi tundmatu tädi oleks kogu selle aja juures passinud, oleks see kaunis igav lugu olnud.

Tegelikult on lapsed märksa kõvemast puust kui nunnutavad lapsevanemad arvatagi oskavad. Meil näiteks vahetatakse torusid, vett pole juba teist päeva ning ma tunnen end ilma dušita õige näruselt. Pägal aga, keda (justjust, lasteaiast külgesaadud) tatitõve tõttu juba paar nädalat pole vanni torgatud, tatsab siin täiesti stressivabalt ringi ega näi veeprotseduuridest erilist puudust tundvat.

Sügismasendus

2011-09-21T21:37:00.001+03:00

Ööpäevane unevajadusmiinimum hakkab sujuvalt lähenema 12 tunnile - arenguruumi veel on. Ja sobivalt hämar ja udune on kah.

Vesi võeti ära ning maja ühendustee muu maailmaga kaevati läbi - ilmselt otsiti torustikku. Ette hoiatama muidugi ei hakatud ja edasisi selgitusi ka ei jagatud. Õige kah, äkki saab kohalikelt veel lõuksi...

Lugesin üle tüki aja läbi kohaliku lehe jooksva kuu numbrid. Kogu lugupidamise juures - mitte ei tahaks uskuda, et kohalik elu ongi nii igav kui leht kirjutab. Aga nalja saab ikka ka. Näiteks maavanema järjekordne turismiteemaline õhkamine - jah, kohti, kus ööseks jääda, on maakonnas küll vähevõitu, kuid probleemi lahendamisega juba tegeldakse. Maa- ja omavalitsused nimelt lasevad välja suures tiraažis A3 formaadis trükiseid, mis tõenäoliselt suudavad suurema vihma kinni pidada küll... Nojah, kui millegi muu jaoks auru ei jätku, siis vilet lasta ju ikka võib. Oh seda filigraansuseni lihvitud asendustegevust...

Ehkki vihma kallab niigi, ei jäänud täna muud üle kui auto puhtaks pesta. Pägalale, kes tol hetkel kah autos viibis, kujunes see päeva elamuseks: õhtuks olid ka kõik mänguautod automaatpesulast läbi lastud ning ilmselt on ka Une-Matil põhjalik pesulasligunemine plaanis. Vähemalt kellelgi oli täna kena sügispäev :)

Ärge muretsege, varsti keelatakse ka säästupirnid!

2011-09-16T12:38:00.001+03:00

Õigemini elavhõbe-madalrõhu-gaasilahenduslambid. Vanad head elavhõbetermomeetrid juba keelati, küllap jõuab järg ka nonde praegu haibitavate luminofoortorudeni.

Doktor Baarmän, kel üldiselt pole meie planeedi vähema risustamise vastu midagi, oli nonde krdi säästupirnide suhtes algul üsna entusiastlik. Mäletan, et rohkem kui kümme aastat tagasi sai esimene komplekt kalli raha eest poest tuppa toodud ning hõõglampide asemel lakke keeratud. Paraku ei jäänud ka pettumus kiirelt tulemata - juba vähem kui poole aasta pärast oli valgusallikas poole tuhmim kui enne, luminofoortoru ühte otsa tekkis tume sade ning mõne aja pärast hakkas üks pirn ka vilkuma. Vähem kui aastaga olid pooled "säästupirnid" rivist välja langenud, nende asemele keerasin tagasi vanad head hõõglambid ning kandsin kaotatud raha pere-eelarve sellele reale, mis räägib isikliku lolluse kinnimaksmisest.

Teadjamad inimesed hiljem küll õpetasid, et säästu-, aga eriti halogeenpirne ei tohi näpuga puutuda, see jätab nende pinnale erineva soojusmahtuvusega pleki, mis kokkuvõttes mõjub pirni elueale halvasti. Võibolla on sellel tõepoolest tõepõhi all, ehkki kogemus näitab, et kui üks neetud jublakas ikka tõesti tahab maha kärsata, siis ta seda ka teeb, olgu sul tema paigaldamise juures või kaks paari kindaid käes.

Nii et olgu selle planeedi päästmisega kuidas on, "säästupirni" ostab endale ainult see, kes oma rahakoti peale tõeliselt tige. Kuid lisaks rahalistele on siin ka olulised terviseriskid, millest CO2 emissioonile rõhuvad eurodirektiivid millegipärast ei räägi. Nimelt saab ka kõige vingemalt kokku pandud luminofoortoru eluiga ükskord otsa, kas siis loomuliku surma läbi või juhtub temaga mingi õnnetus - saab teine näiteks peretüli käigus taignarulli või lendava taldrikuga pihta ehk siis võtavad üleannetud jõmpsikad ta algosadeks lahti. Mispuhul näeb asjade ametlik käik ette päästeteenistuse kohalekutsumist ning ruumide mürgist puhtaksrookimist. Kas need kulud on kah summaarsesse CO2 emissiooni sisse arvatud, ah?

Ning juhul, kui pirn juhtub terveks jääma, tuleks ta pärast eluea lõppu transportida ohtlike jäätmete jaama. Minul on lihtne, üks seesugune asub mu põhielukohast paarisaja meetri kaugusel, aga julgen arvata, et enamik kodanikke viskab selle tavalisse olmeprügisse. Ja millegipärast pole ma 100% kindel, et see toru ka jäätmejaamas terveks jääb või et seda hilisema jäätmekäitluse käigus kuidagi tavaprügist teistmoodi koheldakse. Nii et CO2 asemel tekitas lugupeetud eurobürokraatia meile hoopis ulatusliku Hg emissiooni :(

Lisaks on siin veel üks väidetav terviserisk. Nimelt pritsib too elavhõbe-madalrõhu-gaasilahenduslamp töö käigus välja UV-kiirgust, millel peaks teoreetiliselt olema mõõdukas vähkitekitav toime. Ehk siis inimesed, kel eelsoodumus või kes juba vähiravil olnud, peaksid parem oma säästupirnid kas vihamehele kinkima või Brüsselisse saatma.

Paanika rahustamiseks olgu siiski öeldud, et mõõdukalt paks klaasikiht peaks UV-kiirguse siiski enamasti kinni pidama, nii et muretseda tasub alles siis, kui see totakas pirn valgusti sees teile lühikeselt distantsilt otse näkku vahib. Mul vist sihukesi majapidamises hetkel eriti ei olegi, uuema disainiga lühtrites tiksuvad aga rõõmsalt kas halogeenid või LED-id.

The Jõgeva Chainsaw Massacre

2011-08-09T19:06:00.000+03:00

Jah, ilmad pole enam need mis veel paar nädalat tagasi. Isegi pliidi kütmine on jälle päevakorral, küll peamiselt igasugu mahlade-mooside vaaritamiseks.
Pean tunnistama, et pliidipuid saagides pidin end kõvasti ohjes hoidma, et tüütuks muutuvale herilasele mitte mootorsaega kallale minna.

Uue erakonna tüüpprogramm

2011-08-09T18:58:00.000+03:00

Ütlen ausalt - mina ei tea, kas uue erakonna panevad kokku Savisaares pettunud kampsunid või Mart Laari ja respublikaanide poolt nurka mängitud Keskerakonna siseopositsionäärid, aga ega uus poliitiline jõud järgmisteks valimisteks sündimata jää.
Kergendamaks noore erakonna jõu sünnivalusid, on tuntud poliittehnoloog ja tähemärkide analüütik dr Baarmän, Esq, pannud kokku universaalse valimisplatvormi, millega valimistele minnes oleks igasugune alla 50%-ne häältesaak selge läbikukkumine. Siin see on:
1. Kavatseme täita Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi ja kinnitatud arengukavasid (see katab 99% kõikidel seni läbi viidud valimistel antud lubadustest).
2. Täidame kõigepealt kodanike ja alles seejärel endi taskud. Kodanike all mõtleme muidugi KÕIKI kodanikke (sõltumata nende vanusest ning varanduslikust ja tervislikust seisundist), mitte ainult oma sõpru-sugulasi, sponsoreid ja neid, kes kõige kõvemini karjuvad.
3. Kui konkureerivad erakonnad meile käkki keeravad, siis teeme tagasi, unustame ära ja lähme üheskoos edasi.
4. Kui euroregulatsioone saab tõlgendada meie kodanike ja nende majanduslike ning moraalsete huvide kasuks, siis seda ka tehakse.
5.
Äh, praegu rohkem ei viitsi. Kui vaja, siis täiendan jooksvalt.

Teeme ise uue erakonna

2011-07-14T23:23:00.001+03:00

Niisiis, kogu progressiivne üldsus, politoloogiagurud, rahulolematud elemendid IRL-ist, Rahva~~ste~~liidust ja Keskerakonnast, Tuuli Koch Tallinnast ning Hillar Kohv Viinahaualt ootavad põnevusega uue erakonna sündi. Mis kindlasti annaks Eesti poliitikamaastikule uue hingamise, tõukaks kodanikuühiskonna uuele tasemele ja lööks kõik peerud kahel otsal lõkendama.
Välja on mõelda jäänud vaid mõned tähtsusetud pisiasjad - nagu erakonna nimi ning maailmavaade.
Nimega on lihtne, kõige parem, kui selles esineks mingil kujul sõna "vabadus" - näiteks Vabaduspartei, erakond "Isamaa ja Vabaduse Eest", "Vabad Radikaalid" või muud sarnast. Viimane oleks eriti hea, sellele on juba kosmeetikafirmade ning ionisaatorite müüjate poolt kõva eelreklaam ära tehtud.
Tulevase erakonna platvormi panen järgmisse postitusse.
Ah jaa, ega kellelgi ole üle kuut miljonit raha, vältimatuteks asutamiskuludeks?

Kampsunid võiksid vahelduseks peeglisse vaadata

2011-07-14T23:14:00.000+03:00

Ah et Isamaa ja Res Publica liidus pole sisediskussiooni? Kõik vähegi tähtsad asjad otsustatakse tagatoas? Ning piirkonnad pidagu lõugu ja teenigu edasi? Kulla mehed, see kõik oli juba siis, kui te ise pumba juures olite! Ainult et sel ajal see sobis teile...
Muidugi oleks hiilgav, kui kampsunid on nüüd omad vitsad kätte saanud ja selgeks õppinud, kuidas ühe erakonna sees EI PEAKS asju ajama, aga vana küünik minus... No hea küll, anname neile veel ühe võimaluse. Järgmises postituses edastan mõned soovitused, näis, kas võetakse rahva arvamust kuulda :)

Veidi arvumaagiat

2011-06-30T21:34:00.000+03:00

Jah, kallid sõbrad, homme (või juhul, kui te seda homme loete, siis täna) on 1. juuli 2011, mis on nii maajade, feng shui kui ka paavst Gregoriuse järgi tähelepanuväärne kuupäev selle poolest, et esines viimati 4022 aastat tagasi, seega siis 1. juulil 2011 enne meie ajaarvamist.
Nagu te nüüd isegi aru saate, külastavad teid õnn, tervis, raha ja edu vastassugupoole juures vaid juhul, kui kopeerite selle teksti nii oma blogidesse, twitteri kontole ja facebooki seinale, kutsudes ühtlasi võimalikult rohkem sõpru seda jama kopeerima.
Nüüd peaksin ma välja mõtlema, missugused nuhtlused tabavad neid, kes kelle jura kopeerimata jätavad, aga mu fantaasia andis palavaga otsad. Nii et pakkuge ise midagi koledat välja.
Ja levitage, muudkui levitage!

Kõikjal annab teha sporti...

2011-06-12T22:43:00.001+03:00

Sihukeses kliimas kannatab rattaga sõita küll, ainult varustus peab olema korralik. Hädavajalikud on vähemalt kaks veepudelit ning aukudega särk, mis tuule sisse ja higi välja juhib. Kiiver on tegelt kah abiks - annab aerodünaamikale palju juurde, samas isoleerib suurema kuuma ning laseb tuulutuspragude kaudu jahutavat õhku peanaha ligi. Üllataval kombel tasub kanda ka kindaid - pehmenduskiht peopesa all tundub soojust juhtivat paremini kui plastmassist lenksuots.
Lemmikring Jõgeva - Kassinurme - Kalevi - Painküla - Jõgeva oli mõnus nagu alati, isegi Kassinurme kruusatee ei tundunud olevat nii treppis kui eelmisel korral. Tõsi, ega ma eriti ei ponnistanud ka, vaatasin ainult, et kiirus ei langeks alla 12 km/h - aeglasemalt sõites tuul enam ei jahutanud :)
Kassinurme mäe jalamil tehti mulle kambakas - tapsin 30 sekundiga 12 sääske, kuid sain sellegipoolest korralikult pureda. Õnneks ilmnes, et ka puhas külm vesi leevendab kuplasid sama edukalt kui spetsiaalgeel.
Piibe maanteel oli autosid murdu. Mustvee maantee viaduktilt avanes selline pilt:

Ilmselt olnuks sõidukeid rohkemgi, aga sel kellaajal oli ürituse põhiosa juba möödas.

Grillitud porgandipirukas

2011-05-16T19:33:00.000+03:00

Ärge naerge midagi - ajalooliselt on kujunenud nii, et siin Pelgurannas mul praeahju ei ole. See-eest on kuumaõhugrill, nii et kui tekkis teatud ühiskondlik surve porgandipiruka asjus, sai see tolmust puhtaks lükatud ja kurjaks aetud.
Tegelikult pole grillitud pirukas midagi erilist - tavaline pärmitainas (ma panin muna ja õli ka), küpsetusvorm õli või mõne muu määrdega kokku, kiht tainast alla, teine kiht keedetud ja puruksvajutatud porgandeid peale, sinna otsa peoga riivjuustu ja tiba muskaati, siis tainaga pealt kinni ja kui vormi sügavus võimaldab, siis veel porgandeid, juustu ja tainast. Küpsetamise lõpupoole võib juustu ka piruka peale raputada, lõhnab paremini.
Enesekriitika korras pean tunnistama, et panin taina kogusega totaalselt mööda, sestap kerkis kogu kupatus küttekehale liiga lähedale ja juust kõrbes ära. Aga maitsel polnud viga. Järgmine kord panen seeni ka :)

Mida kuradit te seal maakohas kardate kogu aeg?

2011-05-05T00:04:00.002+03:00

Saatan ise ajas mind tänase põhiuudise kommentaare lugema. Tavalist tatipritsimist ei oskagi nagu enam tähele panna, küll aga jäi kummitama mõttekäik, et kui miskised tundmatud tüübid sulle õue peale sõidavad, siis tulebki kõigepealt tina anda ja alles pärast uurida, kas külameestel asja ka oli. Et kodu puutumatust vaja relvaga kaitsta ja maakohas ju ilma Kalašnikovita ikka ei saa ja viimasel ajal liiguvad ju igasugused ja blablaa.
Tahaks tõesti teada, millises õppeasutuses meil nii kvaliteetseid idioote välja lastakse.
Kurkulöödud hambad paneb hambaarst sulle suhu tagasi, enamasti isegi lööja kulul, kui sa asjale vähegi ametlikku käiku julged anda. Ka sinu kodune samagonnivaru on hõlpsasti asendatav. Aga kaasinimese surnust ülesäratamise teenust osutab ainult Issand Jumal ja sedagi keskeltläbi korra aastatuhande jooksul. Rüselus, millele sa raudatõmmatud padruniga tuki kaasa võtad, võib ALATI lõppeda kellegi (sealhulgas su enda) surma või sandiksjäämisega. See-eest sai püha kodukolde ülihinnaline puutumatus kaitstud, mis tost, et kinnisvarahindade praeguse taseme juures ei kata selle kodu turuväärtus isegi kiirabiauto väljasõidukulu. Hale.

Okei, vehid oma jumal teab kust hangitud tulirelvaga ja mõtled, et oled Mees, suure emmiga. Kurat võtaks, kui ikka noku on nii lühike, siis tarvitseb ju vaid avada postkast ning kvaliteetseid pikendajaid saab kasvõi konteinerite kaupa endale koju tellida. Ja laskmist õppida ju kah ei raatsi, sest iga pauk maksab mitu ruublit. Nii saadki teada, mida tulirelv TEGELIKULT inimese kehaga teha võib, alles siis, kui oled värisevi käsi kellelegi kogemata pihta saanud.
Samas ei saa salata, et väga paljudes maakolgastes valitsebki peaaegu maniakaalne hirm võõraste inimeste ees. Mäletan, et sõitsime kunagi töökaaslasega ühte külasse antenni üles panema, kuid keerasime valele teeotsale ja sattusime mingi talukoha värava taha. Kui tulime autost välja, et küsida, kus me oleme ja kuidas me saame sinna, kuhu meil vaja on, aeti meile kõigepealt koerad kallale, siis sõimati näod täis ja tagatipuks helistas mingi politseinik töökaaslase ämmale, kelle nimele auto oli registreeritud, ja uuris, mis asju me ikka seal värava taga ajasime. Haige.
Hästi, ma saan aru, et kusagil metsatalus redutades pöörab psüühika lõpuks ära, eriti kui telekast iga issanda õhtu verejanuliste Hollywoodi kineastide retrospektiive vahtida. Kuid millegipärast pole ma sarnast paranoiat kohanud nende vanainimeste juures, kes on tõepoolest igasugu kolle oma koduväraval vastu võtnud - täisrelvis sõdureid, küüditajaid, riigilaenu volinikke, timurlasi... Miskipärast on neil toredatel vanainimestel alati valmis nii tere, kruusitäis kaevuvett kui ka laialdased teadmised kohalikust geograafiast. Sina ei karda neid, nemad ei karda sind. Ja kedagi ei viida kiirabiautoga ära.

Võimas Taara

2011-05-01T20:41:00.006+03:00

Tundsin, et vajan pretensioonitut, ajuvaba meelelahutust ning Thor 3D tundus selleks igati sobivat. Ega ei pidanudki pettuma, kõik oli nii nagu Kukerpillide laulus: "Küll seal tehti piu ja küll seal tehti pau, mehi loogu langes, võitja sai au..." Õnneks ei tea ma muinasskandinaavia mütoloogiast halligi, muidu oleks tulnud ajupuhkuse asemel kas sündsusetult irvitada või vihast vahutada. Õnneks olid tublid filmitegijad lähtunud mitte Islandi, vaid Ameerika saagadest, mida küll tuntakse rohkem koomiksite nime all. Viimastest, muide, selgub, et meie vana hea Taara on otsapidi ka US and A aukodanik :)
Lisaks mütoloogilisele autentsusele oleks patt nõuda sellelt linateoselt ka sügavaid karaktereid ning teravmeelseid süžeepöördeid. Puudus ka näiteks Eesti filmidele nii iseloomulik sisekaemuslik vaikelu. Samas ei saa öelda, et toimumata oleks jäänud pea- ja kõrvaltegelaste sisemine areng - nimikangelasel õnnestus täiesti edukalt transformeeruda rullnoklikust mürtsumehest aktiivseks rahuvõitlejaks. Mulle isiklikult jätsid eranditult kõik tegelased, ka niiöelda pahade poole pealt, äärmiselt sümpaatse mulje - muidugi kui nad (sealhulgas head) ei tegelnud parasjagu kellegi tapmise või heli- ja püroefektide tootmisega.
Kujutan ette, et poisslapsed vanuses 7-14 on suhtkoht sillas. Prillikandjad ilmselt mitte nii väga - nood peaksid end pigem 2D seansile sättima. Mul tekkis "vau - 3D!" efekt alles lõputiitrite juures, kus kujuteldav kaamera sõitis läbi gaasipilvede ja täheparvede.
Aga treiler kah:

Ei saa me ka ilma väikse virinata. Vanasti, kui Solarise kino opereeris veel Cinamon, sai internetist ostetud piletid otse mobla peale saata. Nüüd aga saadetakse pilet ainult meili peale, väljaprintimisvõimalus tuleb endal kuidagi leida. Pealegi öleks praegu internetist ostes pilet kallim olnud.

Õnnitlused noorpaarile!

2011-04-30T09:31:00.001+03:00

Kogu progressiivse inimkonna heade soovidega ühineb mõistagi ka doktor Baarmän.

Kuidas üks ilus tehing lörri läks

2011-04-29T23:46:00.001+03:00

Eks olnud minagi üks neist miljoneist blogipidajaist, kellel kästi ruttu liituda pay4results.eu-ga, riputada oma blogisse Tallinn BlogFest 2011 bänner ning juhul, kui peaks leiduma mõni ~~tobuke~~, kes just nimelt selle bänneri kaudu 75-eurose pileti ostab, teenida 20 eurot puhast.

Ma võin enda kohta välja kannatada igasuguse laimu ja kuulujutu, kuid pole mitte mingil tingimusel nõus jätma muljet, et ma raha peale tige olen. Sestap klikkisin end ruttu soovitatud kodukale ning alustasin "kiiret ja tasuta" registreerumisprotseduuri.

Kõhklemata täitsin väljad, kus küsiti mu kodanikunime, elukohta, isikukoodi ja pangaarve numbrit. Erilise mõnuga, tundes miljoneid eurosid juba taskus krõbisemas, vastasin küsimusele "Kuidas soovid saada oma tasu?"

Paraku - nii nagu uudishimu hukutas kassi, tappis uudishimu ka tolle suurepärase tehingu. Juhtusin nimelt klikkima linki "Please read the Terms of Agreement." Tegelikult oleks see mul isegi kahe silma vahele jäänud, kui mitte otse selle all poleks paiknenud kast "Käesolevaga kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun Partnerlepingu tingimustega". Partnerlepingut ma kahjuks ei leidnudki, oli toosama Agreement, võõras keeles veel pealegi. Sõnaraamatu, Google Translatori ning igapäevasest ropendamisest külgejäänud lingvistiliste teadmiste abil sain tollest tekstist siiski niipalju aru, et isegi kogu oma kuulsuse juures ma lihtsalt ei kvalifitseeru.

Näiteks ei tohi blogija kasutada "explicit, vulgar or obscene language"'i. Samuti tekiks mul probleem " racial, ethnic, political, hate-mongering or otherwise objectionable content"iga ning kui sellest veel ei piisa, siis "any questionable or controversial subject matter" liigitab juba KOGU mu hädise kirjaloomingu turunduslikku prügikasti. Ja otsekui kirsiks tordil reserveerib Atlex endale õiguse avaldada mu andmed nii kolmandatele isikutele kui ka reklaami eesmärgil. No hea küll, mul on põhimõtteliselt võimalus saata neile kiri ja seesugune tegevus keelata.

Edasi läheb ainult paremaks - juhul, kui keegi peaks Atlexi ükskõik mille eest kohtusse kaebama, kohustun ma kandma kõik kulud. Üleüldse tundub tiba kummaline, et pea iga teine lause lepingus räägib Atlexi õigustest, minu omadest aga pole ridagi. Vastupidi, punkt 18 otse karjub suurte tähtedega, et Atlex EI VASTUTA ÜHEGI MÕELDAVA VÕI MÕELDAMATU JUHTUMI PUHUL, MIS SELLISE LEPINGUGA SEOSES ETTE VÕIKS TULLA. Noh, oli mõnus lugeda? Lepingus oli sihukest kisa kaheksa pikka rida.

Millegipärast on turundusgurud toppinud lepingusse punkt 20 alla teate, et leping on kooskõlas Eesti Vabariigi seadustega. Olemata küll jurist julgeksin siiski väita, et ainus, millega see tekst kompileerub, on Põhiseaduse paragrahv, mis räägib sõnavabadusest. Võlaõigusseadus, mis meie tagasihoidlikus vabariigis lepingulisi suhteid reguleerib, kuulutab sihukese lepingu ilma pikemata õigustühiseks (§ 42, Tüüptingimuse tühisus). Ma isegi ei viitsi siin praegu kokku rehkendada, mitme sealse tingimuse järgi nimetet lepingu sõelapõhjaks lasta saab.

Aga millegi eest tuleks nüüd Atlexit kiita ka. Blogipuu tundub olevat nende käe all vähemalt osadest bugidest lahti saanud, postitused ilmuvad uudisvoogu tiba kiiremini ning kui doktor Baarmän juhtub mõnes tekstis kasutama sõna, mis esineb tavaliselt nokupikendusi reklaamivates kirjades, blokitakse tema pääs avalehele ilusti ära. Ning minu isiku- ja pangaandmete teadasaamiseks oleks võinud ju ka miljonilist pärandust lubada, selle asemel piirduti vaid tagasihoidliku 20-eurose hinnaalandusega :)

Perekooli filiaal

2011-04-28T12:19:00.003+03:00

Doktor Baarmäni suhtenõuandlale kirjutab Johanna Kohtla-Järvelt:
"Ostsin uue pesukomplekti, vaat niisuguse:

Loomulikult panin selle kodus kohe selga ja demonstreerisin oma poiss-sõbrale, kes kohmas seepeale ainult: "Aga see paistab ju läbi!"
Kallis doktor, ütle palun, no kas see on siis normaalne mehelik reaktsioon?!?"

Tõepoolest, kulla Johanna, see EI OLE normaalne reaktsioon. Etaloniks võiksid võtta midagi niisugust:

Kui sinu boifrend sarnast entusiasmi üles ei näita, võivad sellel olla järgmised põhjused:

Ta on sul alles nii noor, et seksuaalfunktsioon pole veel välja kujunenud. Saada ta emme juurde tagasi.
Tema seksuaalne orientatsioon eeldab sinult pigem ülikonda, lipsu, roosat triiksärki ning firma Apple elektroonikavidinaid.
Tema Viagra tagavarad on otsa saanud. Samas pildi järgi otsustades on tabletid antud juhul täiesti üleliigsed.
Tema menüü ei sisalda piisavalt täisväärtuslikke valke ja mineraalaineid. Tee oma igapäevase silo asemel parem munarooga ja krevetisalatit, rabarbrikissell on kah hea. Ja ära unusta vanarahvatarkust - rohkem sibulat ja kala!
Ta vajaks visiiti meestearsti juurde. Võta tal sellestsamast haigest kohast kinni ja tiri dr Punabi või dr Poolametsa ukse taha.
Ta on selliste asjade jaoks juba liiga vana ning tõenäoliselt ootad sa tegelikult, et ta kõrvad pea alla paneks ning sa ta päranduse laiaks lüüa saaksid. Sel juhul oled valinud vale taktika - seks hoiab inimesi nooremana. Rõhu parem alkoholile, tubakale ning süsivesikute- ja kolesteroolirikastele toitudele. Või tee talle selgeks, et tema silmad ei kannata enam eredat valgust ning ta peab tumedaid prille kandma. Ka pidev masendus kiirendab lusika nurkaviskamist.
Tal oli parasjagu videokonverents ning kaamera oli sisse lülitatud:

Aga muidu õnne töös ja edu isiklikus elus!

Ära osta kallima otsa Nokia telefone!

2011-04-13T13:21:00.000+03:00

Ei, raud on neil üldiselt hea. Tädi Maimu (81) näiteks pillas oma odavama otsa Nokia sügisel surnuaiapingi kõrvale. Kui see kevadel lume alt välja sulas, läks see pärast ärakuivamist jälle laksust tööle. Ja ega mul oma N82-e raua kohta paha sõna öelda ole. Isegi aku, ehkki neli aastat vana, peab vähese lobisemise puhul veel pea nädal aega vastu. Aga see kuradi tarkvara...
Üle-eelmisest töökohast jäi külge loll harjumus oma kontaktid-kohtumised Outlooki sisse peksta, need seejärel telefoniga sünkroniseerida ja lasta viimasel oma kokkusaamised ja muud kohustused õigel ajal meelde tuletada - arvutit pole ju alati käepärast. Eks ma sünkroniseeri neid aeg-ajalt nüüdki.
Paraku on Nokia oma lollakat Ovi Suite'i järjekordselt uuendanud, sealjuures testimise pealt paar eurot kokku hoides. Miskipärast arvab Ovi sünkroniseerimisteenus, et Outlooki andmeväljad on seal, kus tema arvab neid olevat, mitte seal, kuhu Microsoft neid tavaliselt salvestab, nii et pärast sünkroniseerimist on osa andmeid ja seadeid telefonist kadunud.
Minul konkreetselt läksid kõige kaduva teed kiirvalikuklahvid, samuti unustas telefon ära, millist helinat konkreetse kontakti juurde mängida. Iseenesest on see suht tüütu, kuid mitte katastroof, millalgi suvel aga lõppes sünkroniseerimine sellega, et telefoniga tehtud fotode kataloog muutus ligipääsmatuks, helinate kaust aga kustutati sootuks.
Ühesõnaga - kui lehed kirjutavad, et Nokia ja Microsofti partnerluse tõttu võidakse lahti lasta kuni 6000 leiutaja-inseneri, võib see küll kõlada küüniliselt, kuid seniste saavutuste valguses saaksid nad koristajate või loomatalitajatena ehk siiski paremini hakkama kui kummikutehasele tarkvara treides. No isegi Windows ei saa olla nii vilets soft kui senine Symbian!
Ja mis neil seal Nokias Androidi vastu on, sellest ma ka aru ei saa.

Te vaadake ette nende maakleritega!

2011-04-06T18:02:00.002+03:00

Lased sihukese korra uksest sisse ja ongi 9-aastasel Otil varsti väike õde...
Reklaam skännitud Postimehest.

Edgari-teemaline autocomplete

2011-03-18T10:41:00.000+02:00

Ma küll ei tea, miks peaks inimene, kes kasutuab saidil www.riigiteataja.ee märksõnaotsingut, toksima otsingukasti märksõnu "Edgar" või "Savisaar", kuid agarad trollid on ka sellele võimalusele mõelnud:

Nomaeitea - minu arust läheb Etkari mõnitamine siiski natuke juba liiale. Näpp püsti, keda ta ISIKLIKULT on solvanud või kellele liiga teinud!
Masendav.

Viimase hetke valimisnõuanne

2011-03-04T23:22:00.004+02:00

No tegelikult on lõviosa sõpru-tuttavaid oma valiku juba teinud - kas siis oma hääle mõnele kandidaadile müües või sootuks hääletamata jättes. Loodetavasti ei tule uus riigikogu oma valijate nägu, vaid ikka tunduvalt parem :)

Neile aga, kes siiski plaanivad pühapäeval valimisjaoskonda minna (mine tea, äkki antakse viinereid, mandariine või muud defitsiiti), kuid pole veel otsustanud, mihuke number sedelile kirjutada, väike spikker otsustamiseks.

Ainult ~~täielik idioot~~ poliitiliselt vähekogenud inimene valib parteid selle järgi, mida too on võtnud vaevaks kokku lubada. Nagunii maksad kõik selle ilu kinni sina, kallis valija, ja veel natuke peale selle. Ainsaks meeldivaks erandiks võiks siinkohal pidada Kristlikke Demokraate, kelle nägemuses plekib tõhusa osa eelarvest kinni ei keegi muu kui Issand Jumal. Nii et kui sa usud, et jeesukesel tõega sihuke rull tagataskus leidub, anna oma hääl heaga Kristlikele Demokraatidele.

Kui aga sul, patukotil ja paganal, meie Issandasse niipalju usku siiski ei ole, aga imesid ja lihtsaid lahendusi ikka tahad, lisaks umbusaldad põhimõtteliselt Rootsi panku ning pead Euroopa Liitu illuminaatide salasepitsuseks, peaksid hääletama hoopis Eesti Iseseisvuspartei poolt.

Kui sa aga, vastupidi, oled tiba kosmopoliitsemate vaadetega, mõne vähemuse esindaja (ei, ma ei pea silmas valgeid heteroseksuaalseid mehi, vaid ikka neid, mida ametlikult vähemusteks loetakse), sul on tihe kontakt Töötukassaga ning sa leiad, et soolise võrdõiguslikkuse volinik peaks usinamalt tööd vihtuma, tuleb sul mõistagi valida Sotsiaaldemokraate.

Kui sa kuulud sellesse vähemusse, keda teisel pool piiri elab 140 miljonit, ning pead Klenskit tõsiseks ja vastutustundlikuks poliitikuks, ei jää sul muud üle, kui toetada seltskonda nimega Vene Erakond Eestis.

Kui sinu noorus ja paremad päevad jäid aega, mil Edgar veel Rahvarinnet juhtis ning sul on põhjust olla tänulik iga-aastase 77-eurose pensionilisa eest, vali kindlasti Keskerakond - kes siis veel?

Kui sinu paremad päevad olid veel enne Edgari aegu ning sul poleks midagi selle vastu, et Eesti riik laenaks veel mõned miljardid (küll lapselapsed tagasi maksavad), on sinu valik muidugi Rahvaliit.

Kui pead end kõvemaks tegijaks kui ülejäänud 99% Eesti rahvast, peaksid hääletama Reformierakonna poolt. Hästi, tunnistan, see nõuanne ei päde eriti - sellele kriteeriumile vastab vähemalt 90% Eesti elanikkonnast, ülejäänud vaevlevad mitmesuguste meeleolu- ja isiksushäirete küüsis. Ütleme siis nii - kui sa tahad kunagi reisida samale planeedile, kust Ansip pärit on, ja oled valmis laskma rahval selle nimel pingutada, siis vali Reformierakond.

Kui sa ei ole lugenud Friedmani ega Huntingtoni raamatuid, pead neid aga sellegipoolest isamaalisteks meesteks, on sinu valik loomulikult Isamaa ja Res Publica Liit.

Kui sa aga leiad, et sekond-händ kleidis kõlbab presidendi vastuvõtule minna küll, lisaks oled veendunud, et juuste, habeme ja muu karvkatte kärpimine viib vältimatu globaalse soojenemiseni, toeta kindlasti Rohelisi.

Kui tahad, et Riigikogus oleks kord nagu Viiburi sõjakoolis, anna oma hääl kolonelleitnant Leo Kunnasele.

Nagu näed, ei ole siin midagi keerulist. Kui kahtled, vali kandidaat, kes on kõige sarnasem sellele ~~lõustale~~ kenale näolapile, mis sulle peeglist vastu vaatab :)

Doktor Baarmäni valimiskompass

2011-02-23T16:56:00.004+02:00

Jah, pole parata - juba homme avaneb võimalus müüa oma hääl mõnele erakonnale või üksikkandidaadile, volitades teda enda nimel neli aastat meie riiki valitsema. Või noh, kindlustades neile vähemalt sooja koha Toompeal. Või noh...

Ja eks aasta-aastalt kordu ka sama virin - pole ju õieti kedagi valida, lubadused aga on BS, mis valituks saades kahjuks (või mõnikord ka õnneks) kohe ära unustatakse.

Keda siis seekord valida? Kellele ja mis tingimustel loovutada oma ülihinnaline hääl? Või peaks kogu tramburaist eemale hoidma, et end selle saastaga mitte määrida ja et saaks pärast õlgu kehitada - mina pole sihukesi kabajantsikuid sinna saatnud?

Appi tõttab kogenud poliittehnoloog doktor Baarmän oma nõuannetega.

1. Kui otsustad mitte valima minna, siis respect - tõenäoliselt oledki mõistliku valiku tegemiseks liiga loll, ei orienteeru konkreetses poliitilises situatsioonis, lased end kergesti manipuleerida või ära osta. Püsi parem kodus ning sisusta järgmised neli aastat kitsamalt valitsuse ja laiemalt kogu Eesti poliitika kirumisega. Ilmselt saab see nii meeldivaks harjumuseks, et jätad vahele ka järgmised ning ülejärgmisedki valimised, millest Eesti poliitika kvaliteet saab ainult paraneda.

2. Kui otsustad siiski valida, loobu parem illusioonidest oma hääle tähtsuse osas. Ei, sul ei teki võimalust Ansipi või Etkari kabineti ust jalaga lahti lüüa, isegi kui sa emma-kumma poolt hääletasid. Vastupidi, mida rohkem sinusuguseid neile toetust avaldab, seda rohkem härga täis nad lähevad ning seda vähem nad kuulavad - ei, mitte sinusugust valijaussikest, vaid isegi erakonnakaaslasi, presidenti või ÜRO peasekretäri mitte.

3. Kui Ansip/Edgar/Laar või mõni teine erakonna esinumber tõepoolest on su märgade unenägude peakangelane, siis mõtle nende tervisele - kui nad liiga palju hääli saavad, hakkab vihm neil ninast sisse sadama ning nad jäävad haigeks. Sa ju hoolid oma lemmiku tervisest, eks ole? Hääleta parem siis mõne nende nimekirjas natuke madalamal oleva erakonnakaaslase poolt - usu, tollel on sinu häält märksa enam vaja kui esinumbril, pealegi on siis rohkem lootust, et ta tõepoolest ka ühel hetkel sinuga kohtuma satub ja võib-olla su isegi ära kuulab.

4. Ei, sa ei pea hääletama nende poolt, kes parasjagu võimul. Usalda mind - praeguse korra ajal on hääletamine tõepoolest salajane, keegi ei saa teada, kellele sa oma hääle andsid ning sellele, kui sa tõepoolest oma tahtmise järgi valiku teed, mingeid repressioone ei järgne. Iseasi muidugi, kui oled kandidaadiga kodanlikus abielus või jagad ühist voodi - siis võib sul küll olla raske seletada, miks ta ainut ühe või suisa null häält sai.

5. Ära lase end hirmutada tobedast väitest, et kui hääletad erakonna või kandidaadi poolt, kes sulle küll meeldib, aga kes Riigikogusse ei pääse, läheb su hääl kaotsi. Ei lähe ta kuskile. Erakonna poolt antud hääl võib aidata sisse mõne teise, sama erakonna inimese, tubli üksikkandidaat aga, kes sisse ei saa, võib ju üritada järgmisel korral uuesti, vahepeal aga satub ta paratamatult konkurentide teravdatud tähelepanu alla - mida paganat ta kokku lubas, et ta nii palju hääli sai? Äkki me peaks mõned ta ideed üle võta ning sama valijagrupi heaks kah midagi korda saatma? Võid võtta seda ka kui negatiivset häält - sellevõrra jääb mõnel enda margi täis teinud seltskonnal ju hääl saamata.

6. Katsu vältida oma hääle andmist inimestele, kes põhiliselt tegelevad laulmise, näitlemise, sportimise või ilus olemisega. Kui nende poolt hääletad, annad poliittehnoloogidele signaali, et rahvas ongi loll ning peale leiva ja tsirkuse pole talle, raisale, vaja midagi pakkuda.

7. Valimislubadusi ära parem kuula, ükskõik kui palju pappi sulle kokku ei lubataks - raha nende täitmiseks tuleb ju nagunii sinu taskust, isegi kui sa oskasid tulumaksust kõrvale nihverdada - käibemaksu ning kütuse- ja alkoholiaktsiisi maksad ju niikuinii.

8. Rahalist vaadet ei tasu siiski unustada. Kuna praegu on nagunii tulude deklareerimise aeg, siis maksutagastusteadet oodates võid ju lahti klõpsida viimase nelja aasta tuludeklaratsioonid ning vaadata, kas need numbrid, mis sulle sealt vastu vaatavad, ikka meeldivad sulle või ei. Kui leiad, et kõik on viimase peal hea ning aina paremaks läheb, siis peaksid tõenäoliselt müüma oma hääle mõnele võimuloleva koalitsiooni erakondadest. Kui aga paistab, et sissetulek on vähenenud ning ka tagastamist soodustavaid kuluartikleid kärbitud, peaksid tõenäoliselt toetama alternatiive - kas siis üht rohelistest erakondadest, sotse või mõnd üksikkandidaati.

9. Alati on hea idee eelistada kandidaati, kes viitsis end soojast kabinetist välja vedada, et sinuga kohtuma tulla. Veel parem, kui tal on niipalju mune, et ukselt uksele ennast müümas käia. Ära tee põlglikku nägu - isegi kui ta teeb seda linnukese kirjasaamise pärast, on enam kui tõenäoline, et sinu kurdetud muredest talle midagigi ka kahe kõrva vahele jääb. Sihukesest on igal juhul rohkem kasu kui neist paksudest, kes näevad rahvast ainult läbi oma mersu peegelklaasi.

Valik on sinu :)

Ärasolvatud kana

2011-02-20T20:18:00.000+02:00

Mäletatavasti oli see Pipi Pikksukk, kelle hinnangul võiks inimsööjatele paljugi andeks anda, kuid mitte seda, kui nad peaks teda koos porganditega serveerima. Ma küll ei hakka praegu täpset terminoloogiat välja mõtlema, kes peaksin olema mina ühe kana vaatevinklist, kuid igal juhul õnnestus mul see linnuke porganditega ära solvata.

Ahjukana prepareerimist olen ma siin korra juba kirjeldanud. Seekord toppisin kanale sisse ja külje alla lisaks tavapärasele soolale-piprale veel kaks suurt küüslauguküünt (oma aias kasvatet, nende ekvivalendiks oleks umbes poolteist hiina küüslaugumugulat), ühe suurema porgandi ning peotäie sügavkülmutatud pohli. Natuke kuivatatud pastinaaki, mõned mustad ploomid ja paar datlit samuti. No hea küll, paras sorts punast veini läks ikka ka :)

Ahjus küpses see lind umbes neli tundi, tänu fooliumile vedelikku märkimisväärselt ei kaotanud (ja, paraku, pruuniks ka ei läinud), kuid väga maitsev ja mahlane sai igal juhul. Järgmisel korral, arvan, võtan tolle tavapäraselt tuima rinnakuga kah midagi ette.

Niisugusele kanale pole vaja noaga kallale minna, menetlemiseks piisab ka lusikast. Juurde peaks lisaks tavapärasele riisile või kartulile kindlasti ka mingit silo andma, muidu jääb olemine raskeks.

Õpetlik vestlus päevapoliitikast

2011-02-14T21:51:00.001+02:00

Kontakt drBarman ütleb
Vaatan mina Etsi kabinetti - tühi, kurat!
http://www.tallinn.ee/
nüüd 1 tibi korra jooksis läbi
Kontakt QT ütleb
no vaata suts ülespoole, ju ta sabas töllerdamas
Kontakt drBarman ütleb
igaljuhul petavad inimesi
Kontakt QT ütleb
ei peta ju - päälkiri ju linnapea kabinetis, mitte linnapea oma kabinetis vms
st linnapea on siin omastavas käändes
Kontakt drBarman ütleb
see veel puuduks, et ta kusagil võõras kabinetis aeleb
Kontakt QT ütleb
aeleb ju
Kontakt drBarman ütleb
kas me sellist eestit tahtsimegi
Kontakt QT ütleb
ära liialda, talinast jutt
Kontakt drBarman ütleb
no olgem ausad, eesti ju lõpebki 7 km tallinnast
Kontakt QT ütleb
eestit ta vist (õnneks) ikka ei pääse juhtima
Kontakt drBarman ütleb
keegi võiks ta presidendiks valida, saaks teise auväärselt erru saata
Kontakt QT ütleb
mongoolia presidendiks jah, kindlasti
Kontakt drBarman ütleb
mida need mongolid sulle halba on teinud?
Kontakt QT ütleb
vaatku ullult käisid siin naisi vägistamas, nüüd on tasumise tund savisaare näol
Kontakt drBarman ütleb
no nii palju nad nüüd ka ei vägistanud
võib-olla ühe Rüütli eest, aga mitte rohkem

Mida süüa peale mandlioppi?

2011-02-05T15:53:00.003+02:00

Jah, ka parimatel meie hulgast tuleb ette, et teatud kehaosad ei vasta kõrgetele eurostandarditele. Mispuhul tuleb välja kannatada mõningased karmid kärped. Ja leppida asjaoluga, et mõnda aega pärast mandlite eemaldamist saab süüa ainult teatud kindlat sorti toitu.
Alguses muidugi koosneb dieet peamiselt kummeliteest ja vees lahustuvatest valuvaigistitest, kuid aeg-ajalt, kui tekib juba peaaegu tunne, et saab juba ilma (mõttes) röögatamata neelata, tuleb isu ka millegi toitvama järele. Paraku on nii, et seda, mida suust sisse ajada, tuleb valida mitte toiteväärtuste või usuliste veendumuste, vaid puhtalt füüsilise konsistentsi järgi.
Ehk, nagu haiglast kaasa antud brošüüris kirjas - toit peab olema pehme, libe ja jahe.
No aga kaua sa seda jäätist, jogurtit ja kohupiimapastat ikka helpida jaksad - ka paadunud jäätisefänn vahetaks juba teisel päeval suurima heameelega oma lemmikplombiiri millegi soolasema vastu. Aga ega asi polegi niiväga lootusetu. Alljärgnevalt omal nahal järele proovitud nimekiri võimalikest alternatiividest.

Sült. Kui keedad seda ise, tee kaks eraldi jaotust - endale jäta enam-vähem puhtast puljongist nõretatud osa, liha ja rupskeid sisaldav fraktsioon loovuta majakondseile. Kahju küll, aga isegi sodiksmikserdamine sind siin eriti ei aita - lihatükikesed kipuvad valusatesse kohtadesse kinni jääma.
Keedumuna. Sihuke, mis natuke vedelaks jäetud. Ainuke paha asi on tema juures see, et enne söömist tuleb ta maha jahutada, nii et sooja munakollase sees sulavast võist saadav nauding jääb ära. Mõnevõrra asendab seda elamust munavõi.
Piimasupp. Sisse võid panna pisikesi makarone, pehmeid klimpe, isegi sodikslastud kõrvitsat. Piisavalt pehmeks tuleb keeta muidugi.
Pudrud. Kõige paremad on igasugu helbed (väljaarvatud kaera) ning mannad. Puder tuleks keeta piimaga, nii on konsistents jahtunud peast vastuvõetavam. Tangude paki pealt tasuks uurida, ega äkki pole tegemist eriti tervisliku tootega - viimastes kipub olema rohkem teravaid kesti, kliisid ja aganaid, mis sinu seisukorras praegu täiesti üleliigsed.
Alla lähevad ka müslid ja hommikusöögihelbed, ainult et need tuleb enne piimas korralikult ära leotada.
Kissell, miks mitte koos pudru või soolovormis juba ammu läilaks muutunud kohupiimaga. Mida paksem, seda parem. Üks parimaid on rabarbrikissell, aga ka kultuurmustikas pole paha. Ettevaatlik peaks olema vaarikate ning odavamate rosinatega - jällegi neis leiduda võivate seemnete või muude kõvade osakeste tõttu.
Ostlemisretkel võiks tähelepanelikumalt uurida imikutoidu riiulit. Näiteks porgandimehu sobis sealt väga hästi, õunapüree seevastu oli natuke hapu ja pani keele kipitama. Kuid tavaliselt on tegemist väikeste purkidega, nii et proovimine pole väga suur kulu.
Ricotta on tavalisele kohupiimale teretulnud vaheldus.
Kui magusast veel küllalt ei ole, on rullbiskviit sihuke tahke toit, mis kurgust ilma erilisi proteste tekitamata alla läheb.
Lumekrabi, kui on piisavalt mahlane. Tavalised krabipulgad võivad teinekord olla kuivad või sisaldada kõvemaid kalatükke.
Kalamari või selle asendaja. Toiteväärtus ei pruugi sellel küll olla nimetamisväärne, kuid vaheldusena igati teretulnud.
Külm keefir rahustab suuõõnt sama hästi kui kummelitee. Muide, keefir päästis mu elu ka tol korral, kui ma kuivatatud tomatite pähe oma pitsale tšillipulbrit raputasin.

Muud tähelepanekud.

Banaan tundub küll ahvatlev valik, kuid minu jaoks oli hapuvõitu. Pärast oli veel valusam.
Sama jama oli mustikamehuga.
Krevetid olid liiga kõvad.
Mesi on küll kirjade järgi ilgelt kasulik, aga pärast on hullem.
Nagunii kästi sul võtta ka antibiotsitablette koos soovitusega need enne allaneelamist pulbriks teha. Paar esimest korda võiksidki - nii veendud omal nahal, et sihuke söömaaeg jääb kurku ja keele alla kinni ja suus on veel tunde jäle maitse. See annab sulle julgust üritada nimetatud tablett ühel hetkel siiski tervelt alla neelata. See võib tunduda jube, kuid sel juhul on valus ainult korraks ja natukene. Pealegi on tabletil peal spetsiaalne polümeerkile, mis peaks mõnevõrra tõkestama vastikut penitsilliinilõhna ning ühtlasi aitama kaasa ka sellele, et tablett libedamini alla läheks.
Hoia jalad kuivas ja soojas! Nohu ja köha on viimased, mida sul praegu vaja.
Ehkki kange kiusatus on hambad pesetama jätta, tuleks seda siiski teha - keel saab vähem hõõruda ja muidu on kah olemine veidi kergem. Kannatab pesta küll, see-eest on probleem loputamisega. Vali sihuke pasta, mis väga ei vahuta ning laseb ennast suht kergesti välja uhtuda. Mul on miskine rohelise triibuga Blendamed.

Sotsiaalne puue

2011-01-28T13:18:00.002+02:00

Viimasel ajal teevad kõik teste. Eelkõige huvitavad inimesi ju nende endi puuded, eks ole :)
Your Aspie score: 53 of 200
Your neurotypical (non-autistic) score: 164 of 200
You are very likely neurotypical

Krokule selgituseks -Aspergeri sündroomiga inimesed ei ole väärakad, neil on reeglina kõrgem intellekt kui neid ümbritseval rahval (mis on muidugi lisapõhjus narrimiseks), kuid selle kompensatsiooniks ei oska nad end eriti kaitsta, kui vähem empaatilised jõmmid neile ajudesse sõidavad.
Minu isikliku arvamuse kohaselt on sellesarnane sotsiaalne puue (mis väljendub minimaalsetes sotsiaalsetes oskuses, viletsas suhtlemisvõimes ning väheses võimes arvestada võõraste emotsioonidega) enamikul Eesti rahvast. Üsna levinud on AS näiteks meie tipp-poliitikute hulgas - nimesid siin praegu ei nimeta :)
AS-id ei ole reeglina pahad inimesed. Jah, nad võivad vahel olla väga tüütud, kuid reeglina on neil ka palju häid omadusi oma puuduste kompenseerimiseks. Sündroom ei tähenda mitte mingil juhul, et neil pole tunded - nad lihtsalt ei ole võimelised enda ega teiste omadest aru saama. Ta võib sul küll olla väga õnnetu, kuid õnnetu olemise põhjustest aru saada ja ses suhtes midagi ette võtta ta ei oska :(
Aga üldiselt, sõbrad, olete te heas seltskonnas. Tavaliselt on nii, et kui AS mõtleb välja, mis teda elus huvitada võiks, tegeleb ta selle alaga niisuguse sihikindluse ja püsivusega, millest nn tavainimesed ainult unistada võivad. Tulemused, nagu nimekirjast näete, on enamasti väga silmapaistvad :)

Vanainimese eurohala

2011-01-24T01:38:00.001+02:00

Ma avastan nüüd Ameerika ja väidan, et inimene on oma harjumuste ori. Ja ma pole ilmsetl ainus, kelle harjumused ses osas, mis on odav ja mis kallis, uue rahvusvaluutaga põhjalikult pekki keerati.

Ei saa öelda, et ma poleks ka varem eurosid käes hoidnud ega nendega maksnud. Aga see oli rohkem sihuke välismaa värk, puhkuse aeg pealegi, seega suhtumine rahanumbrisse lõdvem kui igapäevaelus.

Ka eelmine rahareform läks hulga valutumalt. Paljukest ühel tudengil tollal rublasid käes oligi - mäletan, et taskus olnud rahast ei vedanud vahetuspunktis sadat kroonigi välja. Aga naljakas mõeldagi, sada krooni oli siis suur raha, viiesajast aga küsisin kui imelooma spetsiaalselt näha. Ka ei olnud mingit mõtet tollaseid hindu mäletada ega fikseerida - need olid juba enne seda hoogsalt tõusnud ning ka mõnda aega pärast krooni kehtimahakkamist polnud tänane hind enam see, mis ta oli eile.

Praegusel masuajal seevastu ootaks pigem hindade alanemist, mida meie tublid kaupmehed küll paraku pakkuma ei kipu. Otse vastupidi - tänu mitmele harjumusele, mis minusugustel vanainimestel veel krooni ajast küljes, on nüüd hea mugav hindu tõsta, nii et ei märgatagi.

Näiteks krooni ajal ei maksnud sendid suurt midagi, olid vaid tülinaks kaelas ja lõhkusid rahakotti. Ka hinnasildil harjusid fikseerima pigem numbri esimest poolt, see tagumine polnud märkamist ega mäletamist väärt. Kui enne koma ilutses kümnest väiksem number, oli asi odav ning võis osta isegi mitu tükki. Nüüd aga enam sama taktika ei kõlba - hinnasiltidel ilutseb number null, selle järel hoopis pisemas kirjas mingi mõttetu number sentides. Eks sa siis võrdle niisuguseid hindu. Ei ole minusugune vanur enam harjunud komakohti meeles pidama, ei ole!

Samuti harjutas krooniaeg mul küljest sentide ülelugemise kombe. Paberraha, mille kassanäitsik sulle tagasi andis, lugesid tavaliselt üle juba siis, kui ta summat endamisi kokku rehkendas, mündid aga toppisid üle lugemata kotti - oli ju võimalik kaotus piisavalt väike, pealegi üritasid tülikast metallipurust nagunii esimesel võimalusel lahti saada. Nüüd aga ei ole harvad juhused, mil sulle loetakse ostu eest tagasi rohkem kui 60 krooni eest münte, mille koguväärtus sinu rahakotis võib aga lõpuks ületada juba keskmiselt kalli konjaki hinna.

Paljud sakslased ja soomlased rehkendavat siiamaani hindu markadesse ümber ja mul on kõvad kahtlused, et meiegi rahva hulgas saab neid olema üksjagu. Eks ma isegi piilun poes pisikese kirjaga silte, kus vana kroonihind veel väljas. Ehkki parim taktika oleks siiski kroonid ära unustada ja hakata võimalikult kiiresti eurohindu meelde jätma. Kuigi, kurat, need mõttetud kaks kohta peale koma... Kes meil siin hiljaaegu pani ette, et pisemaid hindu võiks eurode asemel sentides avaldada?

Kusjuures hullem litakas on ilmselt veel tulekul. Nimelt läheneb või ongi juba käes see päev, mil esimene eurodes saadud palk/pension/stipendium/muu regulaarne nuts juba sirgeks löödud. Ja kardetavasti enne tähtaega, mis kroonidega rehkendama harjunult paigas oli. Hinnad ju pisemad kui enne, sendi täpsusega rehkendamise oskus minetatud ja kogu sest rahareformi värgist pea nagunii sassis.

Eks siis hakatagi küsima, kas me sellist Eestit/eurot/valitsust tahtsimegi.

Õhtusöök viieteistkümnele

2011-01-13T22:26:00.002+02:00

Mida teha, kui sind ähvardatakse kollektiivse soolaleivapeoga su oma isiklikus korteris, sa ise aga oled liiga pehmeke (jah, Merle, oled küll!), et küllakippujad lihtsalt pikalt saata ning sul on aega ainult napp tund, enne kui nad su juurde sisse sajavad?
Ega siis muud üle jäägi, kui tavapärasest nii umbes tunnike varem minema hiilida ning varustada end elukohajärgsest supermarketist alljärgnevate produktidega:

Kaks pakki makarone - suht suva mis sorti. Muide, Kroku, täiesti on müügil ka gluteenivabad makakad ;)
Üks keskmise suurusega suitsukana (või sellega võrreldavas koguses suitsukoibi).
Purk või paar viilutatud hapukurke - vaata et ei oleks väga äädikased, samas võiksid ikka hamba all mõnusalt krõmpsuda.
Üks-kaks tavalist kurki.
Kaks purki ananassitükke (mitte rõngaid!).
Liiter hapukoort. Salatikoorest mine ringiga mööda (sest see on lihtsalt jäle) - mida paksem, seda parem.
Teine liiter majoneesi - jällegi su oma valik, peaasi, et mitte liiga äädikane.
Vähemalt kaks mugulsibulat
Vähemalt pool kilo heeringat. Endal on vähem vaeva, kui see on juba fileeritud ning parajateks tükkideks tehtud.
Restitäis vutimune.
Karp kirsstomateid.
Pakk mozzarellapallikesi.
Värsket basiilikut.
Pakk või paar tortillasid.
Karbitäis pasteeti. Isiklikult eelistasin varem Selveri oma, nüüd Rimi toodet - põhjusel, et brändi on esimese seest teise üle kolinud. Aga võiks olla sihuke pehmemat sorti, mida on hea määrida.
Kaks karpi meremarja. Või mõnd muud kalamarjaasendajat. Või päris kalamarja, ehkki see oleks juba ilmne raiskamine.
Liiter jäätist - jällegi su omal valikul. Ehtsast koorest tehtud vaniljejäätis on vast siiski alati kindla peale minek.
Vähemalt 70-grammine pakk želatiini.
Kaks pudelit odavama otsa veini, kindlasti magusamapoolne. Šampus muide sobib kah väga hästi. Ja ära muretse, see on ainult söögitegemiseks, joogid lähevad eraldi arvestusse.
Jooke vastavalt vajadusele, seltskonna iseloomule, peo eeldatavale kestvusele ja muudele ilmaoludele.

Kui oled kogu selle nänni koju tassinud, pane joogid külma (kui sul on rõdu, siis see sobib väga hästi), lükka parajalt suur keedupott vähese veega tulele, lisa paar teelusikatäit soola ning ülejäänud vesi keeda elektrikannuga, nii saad rutem.
Samal ajal kui vesi soojeneb, otsi parajalt suur nõu, näiteks plastmassämber. Kui kasutad seda põhiliselt põrandapesuks, ära unusta sellest vähemalt suurem liiv minema uhta!
Kui vesi veel keema pole hakanud, võta kana, eemalda sellelt kondid ning saadud liha haki parajateks suutäiteks. Sellest tuleb nüüd meie põhiroog,

Suitsukanaga ananassisalat
Ananassisalat sellepärast, et kui sa need kaks purgitäit sinna sisse kallad, hakkab ananassi maitse domineerima, ülejäänu kipub olema lihtsalt täitematerjal.
Kana tükeldamine võib võtta rohkem aega kui eeldasid, seega on oluline kaasata abijõude või teha suuremad tükid. Tervet kana köögikombainist läbi lasta ei pea juhtivad spetsialistid siiski otstarbekaks.
Kui vesi vahepeal keema läks, kalla see kannust potti ning vala otsa need kaks pakki makarone. Sega korraks läbi ning siirdu tagasi tükeldamistöö juurde.
Kui oled kanaga ühele poole saanud, kalla see ämbrisse ning võta ette kurgid. Kui oled eriti peenikeseks hakitud salati fänn, soovitan sulle riivi, aga üldiselt pole mõtet väga detailseks minna - viiludeks jäetud kurk tekitab sellises salatis kindlasti rohket elevust.
Kui makaronid on vahepeal pehmeks keenud, kalla keeduvesi ära ning loputa nad paaril korral külmast veest läbi - nii saad nad parajasse konditsiooni. Järelhauduma pole neid mõtet jätta, seega suuna nad sujuvalt oma salatiämbrisse. Kalla otsa kaks purgitäit ananassitükke, kusjuures kompotivedeliku väljakurnamisega pole mõtet vaeva näha - pelgalt koore ja majoneesiga jääb see salat nagunii kuivaks.
Nagu sa isegi aru saad, on nüüd see hetk, mil tuleb lisada hapukoor ja majonees. Enne, kui segama hakkad, lisa veel natuke soola, miks mitte aroomisoola kujul.
Kui oled salati korra läbi seganud, kasuta oma isiklikku otsustusvõimet ja hinda olukorda - kas saadud segu on ikka mõnusalt lirtsuv või ehk liiga mage? Vastavalt vajadusele lisa siis komponente.
Kui oled tulemusega rahul, jäta salat külalisi ootama ning võta ette järgmine suupiste:

Heeringas klassikalisel kujul

Otsi temaatiline liud.
Kalla sellele tükeldatud heeringas
Lõika sibulad rõngasteks ja lao need heeringale selga
Kata ohtra hapukoorega.

Tulemus jäta lauale külalisi ootama ja võta ette järgmine roog,

Ümmargune suupistevalik
Unustasin ennist mainida, et enam-vähem makaronidega samal ajal võiks keema panna ka vutimunad. Kuni sa salatiga mässad, võivad need natuke aega külmas vees liguneda, kuni sul on aega nendega tegelda.
Ehkki sul võib tekkida kange kiusatus neid koos koorega serveerida, mis oleks kahtlemata dekoratiivne, peetakse siiski viisakaks, kui sa nad ära koorid. Otsi sobiv madala põhjaga kauss, lisa kooritud munadele ka kirsstomatid ja mozzarellakuulid ning kui tahad, siis ka paar lusikatäit majoneesi. Dekoreeri basiilikuga ning kanna lauale.
Järgmisena on meie menüüs

Tikuvõileivad
Ära karda, erilist hullu nikerdamist nendega ei ole, jõuad küll.
Võta tortilla ja määri sellele pasteeti peale. Mitte väga palju, muidu muudad kogu rajatise ebastabiilseks. (Ühelt poolt) kokkumäkerdatud tortilla aseta alusele ja pane sellele peale järgmine. Ainult et tolle peale kanna majoneesi ja meremarjade segu (ilma majoneesita kipuvad nad võileiva vahelt minema veerema). Korda operatsiooni veel mõne pasteedi- ja meremarjakihiga, kuid jälgi siiski, et võileivatikk sellest moodustisest ikka läbi ulatuks. Seejärel võtagi nimetatud tikud ning torgi võileib nendega läbi, järgides enam-vähem ruudulist mustrit. Nüüd võta terav nuga ja nüsi kook väikesteks tükkideks, nii et iga tükki jääks vähemalt üks tikk koos hoidma. Ära karda, ega need kihid sul lõikamise juures eriti sõitma ei hakka, selleks sa need tikud juba enne lõikamist sinna sisse torkisidki.
Kui sul aega ja materjali üle jäi, võid sedasi teha rohkem kui ühe alusetäie tikuvõileibu ja kui oled eriti edev, võid iga tiku otsa torgata veel ka kurgiviilu või poolitatud kirsstomati. Jälgi siiski, et sulle jääks veerand tunnikest ka desserdi valmistamiseks, milleks on

Veinitarretis
Nüüd mõtled kindlasti, et doktor Baarmän on lolliks läinud - no kesse siis veerand tunniga tarretise valmis saab! Kuid paanikaks pole põhjust - kuni ilmad püsivad kenasti miinuskraadide juures, on tarretis desserdi serveerimise hetkeks kenasti kallerdunud.
Vala vein ümber nõusse, milles seda segada saab. Šampuse puhul võid proovida ka mõned mullid ära tarretada - praktika näitab, et see võib isegi õnnestuda, kui sa segu võimalikult vähe loksutad.
Nüüd kalla želatiin paraja suurusega kuumiskindla nõu sisse ja lisa umbes poolteist klaasi vett. Seejärel püüa tardainet vees lahustada.
Ei õnnestunud?
Ega ei pidanudki õnnestuma, aga vähemalt segasid sa tolle mögina korralikult läbi.
Nüüd pane segu minutiks mikrolaineahju ja keera kuumus maksimumi peale. Keema ta minuti jooksul ei tohiks hakata, kuid ole nõu ahjust väljavõtmise juures ettevaatlik, et sa ennast ära ei kõrveta. Kui ahi tegi oma töö korralikult, peaks segu olema piisavalt vedel, et see veinile (viimast hoolega segades) otsa kallata.
Loodetavasti panid sa desserdikausid juba kandikule valmis, seega pole sul muud muret kui valmissegu pokaalidesse kallata ja kogu kupatus rõdule jahtuma ning tarduma toimetada. Selleks, et igasugu kontvõõrad ligi ei pääseks, kata see patarei kas teise kandiku või millegi muuga kinni ka.
Nagu öeldud - selle aja peale, kui rahvas desserti nõudma hakkab (või ka peaparandust, nii kuidas pidu kulgeb), on segu kenasti külm ja kõva Serveeri koos tükikese jäätisega ning jää tulemusi ootama - praktika näitab, et nii külmutatud kui ka tarretatud vein niidab oluliselt jõudsamini kui tavaline.

Pildil naaseb värske korteriomanik ostlemisretkelt.

Mida toob aasta 2011?

2011-01-04T00:58:00.000+02:00

Ei, isiklikke lubadusi ma sel aastal jagama ei hakanud - ainus lubadus, mille endale andsin, oli, et võtan vabalt :)
Ka ei maksa siit otsida traditsioonilist, juba teist aastat välja antavat aastahoroskoopi - ~~ma lihtsalt ei jaksanud nii palju juua, et vajalikku kirgastumist saavutada~~ mul ei tulnud seekord vaimu peale.
Seega peate leppima igati loogiliste ja ratsionaalsete ennustustega asjadest, mis tuleval aastal juhtuma hakkavad.

Kas ajakirjandusel on järgmisel aastal põhjust kirjutada uutest suurtest õnnetustest ja katastroofidest?

Of koos. Ja mitte lihtsalt sellepärast, et neid ei juhtuks - Pulleritsu jüngrite silmis puudub neil teemadel, mis meie, tavalugeja silmis normaalsed ja huvitavad tunduvad, igasugune uudisväärtus.
Aga eks ikka juhtub ka. Inimesi on lihtsalt liiga palju saanud ning maakeral pole enam eriti tühje kohti, kus segamatult väriseda või komeediga pihta saada. Lisaks on arenenud ka tehnika - kui veel kümmekond aastat tagasi võis kusagil Ida-Aasias või Lõuna-Sudaanis paar miljonit inimest vägivaldselt surma saada nii, et sellest parimal juhul mõni kuu hiljem vaid pisike uudisnupp treiti, siis nüüd on juba igal võsaneegril korralik päiksepatarei ja kaameraga telefon. Mispuhul võime enam-vähem reaalajas jälgida, kuidas Limpopo krokodill paksu valget turisti neelab - olles tollelt eelnevalt konfiskeerinud fotoka, päiksekad ning paremad riided.
Päris kindlasti tuleb üks-kaks maavärinat, võib-olla koos tsunamiga, alla kukub vähemalt kümmekond lennukit, ei pääse me ka gaasi- ja pommiplahvatustest ning raudselt jääb mõnikümmend kaevurit jälle maa alla lõksu.
Ah jaa, Venemaal kukuvad kokku veel nii mõnedki majad ning meil siin vähemalt üks, aga võib-olla isegi kaks eurorahade eest kiiruga püsti aetud kultuuri- või spordirajatist.

Ajakirjanduse teemal jätkates - mis neist saab? Kas iPad päästab ajakirjaduse?

Selleks, et leheneegrid nende sajandipikkusest inertsist välja raputada, kulub kardetavasti kauem kui käesolev aasta. Ehk siis ka sel aastal ootame ohtrat product placementi, varjatud PR-i, ettesöödetud skandaale ning suutmatust mistahes teemaga (kui see pole just Savisaar) süvitsi ja järjepidevalt tegelda.
Mis iPadi puutub, siis lubage tsiteerida klassikuid: "Ah teie, närakad, arvasite, et see iPad teid aitab! Mitte sittagi ta ei aidanud!" Ei, ma ei pea ajakirjanikke, veel vähem lugupeetud meediamagnaate närakateks - see oli pelgalt tsitaat :) Kuid iPad on IMHO tõesti üles haibitud ning fundamentaalseid probleeme see ei lahenda - keegi kurat ei ole nõus maksma asjade eest, mida mujalt tasuta saab, ja uudis on juba seaduse järgi selline kaup, mida EI SAA maksustada. Aga no kes olen siin mida, et ajakirjandusele rahategemist õpetada :D

Kuhu läheb Eesti poliitika? Kes võidab valimised?

Härrased, kas te tõesti arvate, et mingi tühipalja aastaga saab Eesti poliitikas midagi fundamentaalset muutuda? Eesti poliitkosmos seisab teatavasti kolmel vaalal: 1) Edgar on koll, kelle vastu peavad ühinema ~~kõigi maade proletaarlased~~ kõik valged jõud; 2) vaba turumajandus on püha ja kes teisiti arvab, on loll; 3) poliitikute rahakott on privaatne ja puutumatu.
Nii et kui Edgari tervis vastu peab, ei juhtu Eesti poliitikas midagi uut.
Ka valimisdiskussioonis üritavad nii võimulolijad kui opositsioon vältida põletavaid päevateemasid - tööpuudus, hinnatõus, tuure koguv bürokraatiaaparaat, viimsegi iseseisva mõtlemisvõime minetav välispoliitika ning sama iseseisva mõtleisvõime mahatampimine ja marginaliseerimine avalikus arvamuses.
Sellegipoolest kardab võimulolev valimisliit, ja põhjendatult, et eelseisvatel valimistel saavad nad valijatelt üle tahi. Selle vältimiseks lükatakse käima vähemalt veel üks Edgargate'i sarnane operatsioon, tõenäoliselt sotside vastu. Ennustan, et Rahvaliit ja rohelised jäävad Riigikogust välja, Keskerakond teeb sama tugeva tulemuse kui eelmisel korral ning sotsid saavad rekordilise häältesaagi. Koalitsiooni moodustavad mõistagi ninasarvik ja oravad.

Aga majandus?

No majandusel läheb hiilgavalt vähemalt valimisteni :) Tõsi, tarbijate europohmell jõuab haripunkti märtsis, mil poed peavad viimased kroonihinnad ära korjama ning enamik inimesi on juba avastanud, et harjumuspäraseid summasid makstes kulub pangakontol olev number kiiremini kui seni.
Tõusvate toorainehindade ning jätkuvate eurotoetuste tingimusis läheb põllumeestel kindlasti hästi, kuid eks neidki mõjut kütuse, väetiste, masinate ja muu sellise kallinemine. Kuna toit läheb oluliselt kallimaks, on eelis neil, kes kasvõi mõned juurikad ise kasvatatudd saavad.
Elekter läheb ka kallimaks, kuidas siis muidu. Kas meie, maksumaksjad, ka edaspidi taastuvenergia toetusi maksame, sõltub nüüd sellest, kui helded on vastava ala ärimehed selle või teise erakonna kampaaniat toetama.
IT-firmadel peaks tööd ja leiba jaguma - päris kindlasti tuleb nii mõnelegi infosüsteemile jätkuvalt selgeks teha, et meil siin on nüüd euro, mis kahtlemata toob sisse kena kopika. Hästi läheb ka neil, kes mobiilsed platvormid endale selgeks tegid - see on tõusev turg, kus liiguvad järjest suuremad rahad. Helgemate peade üleostmislainet ennustaksin siiski alles järgmisse aastasse - sel aastal lakuvad riskiprojektide käimalkkajad veel üle-eelmise aasta haavu.
Oodatud investeeringusadu jääb tulemata - me oleme maailmas ringleva spekulatiivse rahamassi jaoks lihtsalt liiga väiksed. Ja parem ongi - nagu kogemus näitab, tõmmatakse spekulatiivne raha siit välja kohe, kui asi jamaks läheb või kui kusagil mujal protsendipunkti võrra rohkem teenida annab. Need aga, kel isiklik huvi just nimelt siinsete võimaluste vastu, on oma rahapaigutused juba ammu ära teinud.
Kinnisvarahinnad kindlasti tõusevad - eriti kohaliku ostja jaoks on ju uued hinnad ahvatlevalt väiksed. Siiski tõusevad nad ainult tõmbekeskuste - Tallinna paremad paigad, Tartu ja Pärnu rannarajoon - läheduses, muudes kolgastes võib hind ju tõusta, aga ostuhuvilised praktiliselt puuduvad.

Mis mujal maailmas toimub?

Hiina ilmselt jätkab nii Ameerika kui Euroopa võlakirjade kokkuostmist - puhtalt selleks, et oma põhiturgudel nina vee peal püsiks ning miljardil hiinlasel töö ja ninaesine olemas oleks. Ühel hetkel tuleb neil muidugi välja mõelda, mida roiskuvalt kapitalismilt seesuguse heategevuse eest vastu küsida, kuid head ideed neil hetkel vist veel ei ole. Kui aga jänkid peaksid lolli peaga oma võlad korstnasse kirjutama (või dollari devalveerima), miib see tõenäoliselt Kolmanda maailmasõjani. Loodetavasti aga mitte veel sel aastal...
Obama nahas ei tahaks tegelt üldse olla. Nimelt paistab USA eelarve üks suuremaid kuluartikleid, Iisrael, arvavat, et ülejäänud maailm poorab neile viimasel ajal kuidagi vähe tähelepanu, või kui pöörabki, siis mitte sobival kujul. Sestap võivad juudid kas üritada Gaza sektorist tankidega üle sõita või, mis veel hullem, pommitada Iraani tuumareaktoreid. Loodetavasti meenub siis Obamale, millised osariigid tema VASTU hääletasid, ning ta taipab nukra naeratuse saatel käsi laiutada: "Kahju küll poisid, aga meil on raha otsas. Katsuge kuidagi ise hakkama saada..." Mispeale juutidel ei jää muud üle, kui hambaid kiristada ja oma araabia vendadega läbi rääkima hakata.
Kardan aga, et see jääb kõigest ilusaks unistuseks, nii et sõda Lähis-Idas on meil kindlalt soolas :(
Räägitakse, et finantskriis kõigutab Euroopa alustalasid. Eks ta nii muidugi ongi, kuid eurotsooni lagunemise asemel, mida kõikvõimalikud oraaklid meile eriti viimastel kuudel on ennustanud, võib liikmesriikide järk-järguline ülesostmine kaasa tuua hoopis selle, et nondesamade, seni tõrksate liikmesriikide iseseisvust kärbitakse ning EL-i senine luik-haug-vähk tüüpi kooslus hakkab liikuma rohkem ühes suunas.
Ehkki ma olen vana natsionalist ja patrioot, jätab asjaolu, et meid jälle liiduvabariigiks taandatakse, mind suhteliselt külmaks (vaata alajaotust "Kuhu läheb Eesti poliitika?"). Jah, ma usun heasse eurotsaari, kellele on mõtet kohalike kubjaste ülekohtu vastu kaebekirju saata :)
Meile sõbralik Venemaa üllatab järgmisel aastal kindlasti mõne veidrusega. Ma küll ei usu, et ta Jaapanile Kuriilid tagasi annaks, aga Kaliningradi tagasinimetamist Königsbergiks ei saa võimalusena mitte välistada. Või siis otsustatakse näiteks hakata maad, st püha Vene maapinda erastama. Või veel midagi, mida mu fantaasia hetkel välja ei võta...

Teadus ja tehnika

Pakun, et vähemalt kaks ravimifirmat teatavad vähiravimi edukatest inimkatsetest.
Mõttejõul juhitavad hiired ja teised osundusseadmed muutuvad laiatarbekaubaks.
Helistamisfuktsioon muutub mobiiltelefoni juures aina mõttetumaks ning vähem kasutust leidvamaks.
Apple laseb välja veel mõne mõttetu kultusvidina, näiteks iGlasses.
Laboratooriumist tulevad välja uut tüüpi, väiksed, kuid suure mahutavusega akud. Autodesse need sel aastal veel ei jõua, küll aga läpakatesse (või tõenäolisemalt tahvelarvutitesse).
Üks suur tarbijaelektroonikat tootev korporatsioon (a la Nokia) kas neelatakse alla või ühineb mõne teise sama suure firmaga. Sama, muide, võib vabalt juhtuda ka mõne väga tuntud autotootjaga.
Värviline e-paber on lõpuks kohal.
Kvantarvutit veel sel aastal kokku ei panda. Võimalik, et järgmisel.
Töötatakse välja vähemalt viis uut tüüpi koopiakaitsesüsteemi, mis kõik murtakse vähem kui kolme kuuga.
Hiina ehitab oma Interneti, mis suhtleb ülejäänud võrguga ainult läbi filtrite.

Kunstist ja kultuurist ma tõesti enam ei viitsi kirjutada :)

Soovitus 1. jaanuariks

2010-12-31T17:30:00.000+02:00

Teen siin sõpradele natuke tasuta reklaami.
Eks me kõik tea, mis meid homme lisaks uuele rahale ootab. Kui eurode vastu ei saa ma eriti midagi soovitada, siis pohmaka puhuks on olemas üks tõeliselt väärt toode: Pohmeran®.
Hoiatan ette: kaine või poolpiduse peaga maitstes pole ta pehmelt öeldes suurem asi - tüüpiline hapupiimalurr, ütleksin isegi, et ülekäärinud.
Lood on aga hoopis teised, kui nimetatud pudeli järgmisel ommikul lahti korgite - vot siis tahaks teist juua rohkem ja veel, maitse on täiesti asjakohane ja olemise teeb kah paremaks.
Nii et nõudke hästivarustatud kauplustest!

Rahareform!

2010-12-31T17:11:00.000+02:00

Just praegu telekas öeldi ja raadiost ka korrati üle: homme hakkab krooni asemel kehtima euro!
Krt, miks ma sellest alles NÜÜD kuulma pean?!?

Nuh, olete sel aastal ka head lapsed olnud?

2010-12-25T14:33:00.000+02:00

Igale oma jõuluvana.

Säästupasteet

2010-12-23T21:47:00.003+02:00

Jajaa, ma tean küll - niimoodi läheb see siin juba toidublogiks kätte ära. Aga no millal siis veel kõhtu orjata kui jõulude ja aastavahetuse paiku?

Täna teeme pasteeti. Kuid säästuteemale truuks jäädes mitte tavalist, vaid oapasteeti.

Tegelt peaks oad muidugi ise valmis keetma. Aga kuna me siin lisaks rahale säästame ka vaeva, siis mina isiklikult ostsin teate-küll-millisest poest purgitäie konserveeritud aedubasid, 6.90 tükk. Purgis on väidetavalt 240 grammi ubasid - no palju sa seda pasteeti ikka näost sisse ajada viitsid, eks ole.

Lisaks ubadele kulub ära veel üks keskmisest natuke väiksem porgand, üks sibul ja vähem kui pool pakki võid (ja mei ei räägi täismõõdulistest, 200-grammistest võipakkidest, vaid meie euro-ootuses kaubandusvõrgu üle ujutanud 150-grammistest). Kui oled täisvereline taimetoitlane, võid piimarasva asemel muidugi ka õli tarvitada, kuid olgem ausad, ehtsa või vastu ei saa ikka miski.

Esialgu tuleks võid võtta niipalju, et pann parasjagu libedaks muutuks, ning puistada sellele peale peeneks hakitud sibul. Kuni too vaikselt klaasistub, tuleks avada purk ubadega ning ühtlasi ka eelnevalt läbikeedetud porgand pisemateks tükkideks lõikuda. Kui porganditükid said suuremad kui oad, tuleks need siis ka vastavalt esimesena pannile uhada, vastasel juhul aga loomulikult vastupidi. Kõige selle juures peaksid ka sibulatükid kuidagi pehmeks saama.

Ega seda sousti seal panni peal eriliselt pruunistada vaja ei ole, piisab, kui aedvili korralikult läbi kuumutatakse. Seejärel tuleks kogu kupatus pannilt mõnda teise, soovitavalt vähe kõrgemate äärtega nõussse valada, lisada ülejäänud või ning vaadata üle oma maitseaineteriiul. Mina panin pool teelusikatäit soola, parasjagu pipart, natuke nelki ja kaneeli ning loomulikult peenestatud loorberit ja riivitud muskaati. Kui palju täpselt, otsustab igaüks ise, selleks meie keelele ju maitsenäsakesed pandud ongi.

Muidugi ei tee väike sorts alkoholi selle mögina maitseomadustele sugugi mitte paha. Kuna mu viskipudel sai just tühjaks, pidin ühe oma VSOP-konjakitest lahti korkima. Niipalju siis säästmisest :) Tegelt pole konjak muidugi kohustuslik, kuid annab maitsele igati meeldiva lisanüansi.

Või pärast pole vaja muretseda, see sulab kuumas massis ära isegi, kuid ülejäänud fruktid tuleks pasteedisarnase konsistentsi huvides saumiksriga puruks ja segi lasta. Seejärel on toit põhimõtteliselt valmis, kuid õiget pasteeti tuleb süüa ikkagi külmalt.

Kuidas see kahtlane ollus maitseb? Kui sa muskaadiga ei koonerdanud, siis üllatavalt tavalise pasteedi moodi. Minu oma maitses isegi parem. Ja ei, konjakit seal sees ei olnud LIIGA palju :)

Pisike viil hapukurki on sihukse võileiva otsas täiesti omal kohal. Võimalik, et eelistad saia, kuid pildiloleva omaküpsetatud leivaga oli kah väga mokkamööda. Ja leivaküpsetamist ma siinkohal õpetama ei hakka, see läheks juba liiga meinstriimiks kätte ära.

Laisa mehe ahjukana

2010-12-17T20:45:00.001+02:00

Täna valmistame ahjukana. Säästame sealjuures nii raha kui ka vaeva - mis on säästukulinaaria juures vast ehk olulisemgi :)

Osta üks keskmiselt rammus broiler. Sügavkülmutatud supikanu ära näpi - seal pole tõesti muud kui luu ja nahk, pealegi matsevad nad jõledalt (ma ükskord proovisin). Mina sain enda oma säästukast, soodushinnaga 29.90 kilo (tõepoolest, ma olen neile juba nii palju tasuta reklaami teinud, et miskine nendepoolne nänn oleks nüüd küll teretulnud). Firmamärgiks oli Tallegg, mis muidugi võib tähendada ka Poola või Leedu päritolu. Aga vahet pole, ma tegelt ei usu, et nende geneetika ja proteiinijärjestus seal lõuna pool kuidagi põhimõtteliselt teistmoodi oleks.

Reeglina on sihuke broiler juba tehases karvutustatud, samuti on eemaldatud suurem osa sisikonda, kael ja lestad. Keri lahti foolium, nii paraja varuga, ja laota ahju sobiva küpsetusvormi põhja. Tavaliselt on see broiler nii suur, et teine kiht fooluimi tuleks keerata risti ümber eelmise, nii et pane too ka valmis. Eemalda broilerilt pakend, vaata igaks juhuks, ega ta külge sulgi või miskit muud liigset turritama pole jäänud, ja aseta fooliumile lähteasendisse.

Nüüd järgneb kõige keerulisem osa: maitsestamine.

Võta peoga küüslauku ja lõika see nii peenikesteks tükkideks kui viitsid (mina tegin viilud). Viska tükid väiksemasse kaussi, uha otsa kolm (mitte kuhjaga) teelusikatäit soola, sinna järgi paras ports jahvatatud pipart ja kui on, siis ka kuivatatud juurvilja. Mina panin veel näpuotsatäie jahvatatud nelki ja natuke karripullbrit.

Võta üks-kaks õuna. Kui viitsid, siis koori ja eemalda seemned, aga võid ka lihtsalt niisama ära viilutada. Õunatükid lao pidulikult kana külje alla ja need, mis üle jäävad, topi sisse. Sinnasamasse võid suruda ka kuivatatud ploome, aprikoose, rosinaid ja muud säärast. Nüüd nühi oma brolier ettevalmistatud matseseguga nii seest kui väljast sisse, küüslaugutükid võid kah kunstipäraselt nii külje kui ka kaenla alla ära sättida. Lõpuks võid veel kogu kupatusele natuke karripulbrit peale raputada ja, et see lugu väga kuivaks ei läheks, kalla talle sisse ka sorts veini või muud sellist (mul oli täna viskit).

Seejärel, nagu isegi aru saad, tuleb foolium kinni voltida (ja ma mõtlen KINNI, nii et pealt lahti või üldse kusagilt pragusid ei jääks) ja passima jääda, millal ahi niiipalju ära köeb, et siibri kinni saab panna (me räägime ahjust ahikütte kontekstis, eks ole). Siis pole muud, kui lükka söed kõrvale, ahjuvorm kõige kanaga sisse, ahjuuks kinni ja las ta seal nüüd küpseb. Kui fooliumi korralikult kinni voltisid, võib ta seal lõdvalt kasvõi pool päeva tiksuda, ilma et temaga midagi paha juhtuks.

Välja võta siis, kui kõht tühjaks läheb või ahi jälle kütte panna tuleb - kumb enne kätte jõuab. Voldi foolium lahti ja ära oma sõrmi sealt vahelt väljapaiskuva kuuma auruga ära kõrveta.

Pane oma vaim valmis - erilist krõbekana aroomi sealt ei tule, isegi kui ta sul hea mitu tundi kuumas ahjus podises.

Võta suur lusikas ja toimeta see mögin eraldi kaussi. Kahvel unusta parem ära - kogu mass on nii pehme, et pudeneks kahvli küljest laiali. Kontide küljest ta, muide, pudenebki.

Nagu sa juba õigesti ära arvasid, on tegemist äärmiselt pehme ja, mis seal salata, ka maitsva söömaajaga. Juurde soovitan keedetud riisi ja kindlasti ka mingit salatit - sa sööd seda nii palju, et ilma juurdepakutava silota läheks olemine liiga raskeks.

Mida teha aga siis, kui sa oma elamist puudega köetava ahju varal ei soenda? Sellisel juhul osta küpsetuskotti eelpakendatud kana. Maitse pole küll nii vinge ja ka hind on poole kallim, kuid see-eest tuleb krõbedama koorikuga (mida arstitädid nagunii süüa ei soovita) ja saab ka rutem valmis.

III Maailmasõda vist ongi alanud

2010-12-07T23:37:00.002+02:00

Jajaa, tean küll - III MS peaks algama peamiselt sellepärast, et üks Bulgaaria mammi ennustas seda algavat käesoleva aasta novembris. una korealaste vennatapusõda ikka õiget vunki üles ei võtnud, hingas maailm kergendatult - vist läks karikas seekord mööda.
Aga ei läinud ühti.
Gavrilo Princip arvas Austria (väidetavalt töllmokast) troonipärijat maha kõmmutades, et teeb head nii oma rahvale kui maailmale tervikuna. Samamoodi teeb WikiLeaks tänuväärset ja vajalikku tööd, mis lõppkokkuvõttes muudab maailma paremaks. Ning sama rumal kui süüdistada juhmivõitu serbia tudengit maailmasõja vallapäästmises on nüpeldada WikiLeaksi ja selle juhti asjade eest, mille juured ja niiditõmbajad on hoopis kõrgemal ja kaugemal.
Arvate tõesti, et need, kes WikiLeaksile andmeid lekitavad, teevad seda pelgalt soovist maailma paremaks muuta, milleks Julian Assange neid väidetavalt õhutavat? Või, hoidku jumal, saavad nad rahaülekandeid organisatsiooni praeguseks suletud kontodelt?
Karmimad mehed nõuavad lekitajatele, kui need kätte saadakse, surmanuhtlust. Väidetavalt olla üks lekitajast reamees juba kätte saadud ja ootab kohut. Jah, lugesite õieti - meie NATO liitlase, maailma võimsaima sõjaväe lahinguplaanid vedelevad reameeste käes, kel on võimalus ja vaba voli neid omatahtsi maailmale näha riputada. Ma ei kahtle, et Riigidepartemangust leitakse samamoodi mõni nooremametnik, kellel on juurdepääs kogu välispoliitilisele kirjavahetusele koos võimalusega need Riigidepartemangu serverist WikiLeaksi omasse üle pumbata. Jah, kallid kaaskodanikud, just nemad on need lurjused ja reeturid, mitte mõni nende ülemustest, eiei! Ja otse loomulikult pole tolle verejanulise kongresmeni parteikaaslased huvitatuddemokraadist välisministrile käki kokkukeeramisest, et too ilmse ametisse mittesobimise tõttu maha võtta ja mõne väärilisema neocon'i vastu välja vahetada...
Kuid millised ka poleks Ameerika sisepoliitilised intriigid, mis välispoliitilisi dokumente avalikustajatele kätte mängivad - sedamööda kuidas järjekordne isiklik arvamusavaldus selle või teise riigimehe kohta suure kella külge riputatakse, süveneb viha ja solvumine. Sest kui ka mehel on pisike noku, ega siis tema ego sellest ju pisemaks muutu...
Ühesõnaga, ma söön oma mütsi ära, kui avalikustatud materjali põhjal mõnd suuremat või väiksemat tüli üles ei kruvita. Kui kommentaare kuulata, siis ollakse hetkel aktiivse eitamise faasis ning püütakse lekitatud dokustaatide mõju igati pisendada, mis mind isiklikult veenab üha rohkem olukorra tõsiduses.
Rahustuseks võib öelda, et Vanga ennustatud tuuma- ja keemiasõda praegu küll veel ei paista. Küll aga on kübersõda täies hoos ning infosõda alles kogub tuure. Aga sihukesi peeneid sõjapidamisviise ei osanud too algharidusega mutike muidugi ette näha.

Eesti Nokia leitud!

2010-12-01T23:21:00.001+02:00

Ma olen alati arvanud, et tõeline leiutajavaim avaldub low-tech lahendustes.
Mida teha, kui sul nina tilgub?
Korralik inimene ostab muidgi ropu raha eest karbitäie Kleenexit ja jookseb iga kord, kui on vaja nina pühkida, uue salfaka järele.
Tõeline leiutaja leiab aga jupi nööri ning riputab selle abil rulli pehmet paberit omale kaela. Lihtne, tõhus, käepärane ja hügieeniline :)
Pildil kujutet japside variant on kah päris teravmeelne, kuid tänavaliikluses võib sihuke vaadet varjav disain saatuslikuks saada.
Arvate, et rull kempsubaperit kaelas tänaval käia pole piisavalt comme il faut? Aga kesse keelab pehme paberi peale reklaampinda müümast? Saati kui valimised kohe-kohe ukse ees :)

Millal sina oma suitsuandurit kontrollisid?

2010-11-09T15:13:00.001+02:00

Jätkub dr. Baarmäni nõuandenurk usinatele koduperemeestele.

Korduvad valusad kogemused on näidanud, et suitsuanduri kontrollimiseks ei ole tingimata vaja oma juustudega pidulauale ronida, nagu reklaamis näidatakse. Sama nõrk taktika on ronida kolmejagsele taburetile, mõne majakondse kukile või õllekastidest laotud torni otsa.

Ära, kurat, üldse kuhugi roni. Leia parem harjavars elik suvaline pikemat sorti pulk ning, kasutades ära viimase aja arhitektuuris moes olevaid madalaid lagesid ning asjaolu, et testimisnupp on suitsuanduri korpuse välisküljel, seisa ohutult kahe jalaga põrandal ning lükka oma toigas enam-vähem testnupu suunas.

Ronida saad küllastumiseni alles siis, kui patarei tühjaks läheb või anduririsu sihukese udjamise peale laest alla sajab.

Poissmehe puuviljakook

2010-10-31T23:25:00.002+02:00

Nimetet hõrgutis sobib suurepäraselt kõikideks sotsiaalseteks sündmusteks, mis pealkirjas mainitud isiku tagasihoidlikus elamises aset leida võivad - romantilisest õhtusöögist rõõmsa viinaviskamiseni sõprade seltsis. Jajaa, ärge naerge midagi - kook, mida me kohe kokku keerama hakkame, läheb hästi nii pealehammustamiseks, aga veel paremini järgmisel ommikul, elektrolüütide tasakaalu taastajana.

Kindlasti on su riiulinurgas vedelemas pakk proteiinipulbrit, mis, ütleme otse, ei osutunud su esimeseks maitse-eelistuseks ning seetõttu parematele sortidele ruumi tegema pidi. Nüüd on hea võimalus hüva kraam kõikvõimalike sotsiaalsete hüvede vastu tagasi vahetada ;)

Kühvelda pakist kausipõhja paar supilusikatäit. Seejärel vaata külmkapis ringi - äkki leidub seal näiteks piima? Võib vabalt olla ka hapuks läinud - see sobib isegi paremini. Hästi kõlbavad ka keefir või jogurt. Kui neid ka ei ole, võta tavalist vett ning lisa veel paar supilusikatäit pulbrit.

Võib-olla on sul kusagil karbis maisihelbeid, mida sa enam nii hoolsalt ei tarvita kui lapsepõlves? Või äkki müslit? Kui sinu põhjatud varud sisaldavad mõlemit, kalla kummastki paras ports sinna kaussi, kuhu sa pulbri juba ära segasid. Lase neil seal natuke liguneda ning tee väike revisjon oma sahtlites ja seljakotis - äkki leidub sul kuivatatud puuvilja? Rosinad oleksid ideaalsed, kuivatatud aprikoos ei tee ka paha. Minul läks koguni nii hästi, et koogi sisse sai poetatud veel kuivatatud ploome, jõhvikaid ning ananassikuubikuid. Nagu hiljem selgus, oleks pelgalt rosinatest ja ananassikuubikutest täiesti piisanud. Kuivatet fruktid võivad vabalt moodustada natuke vähem kui poole taigna mahust - küll proteiin kogu kupatuse koos hoiab.

Nüüd järgneb kõige vastutusrikkam osa - maitsestamine. Kalla kogu kupatusele nii palju suhkrut, et see tolle pulbri vastiku maiste ära tapab - aga mitte rohkem, muidu läheb läägeks kätte ära. Seda löga, mida sa parasjagu kokku segad, võid muide julgelt maitsta - seal pole ju üksikult võttes midagi, mida sa nagunii toorena ei tarvitaks :)

Kui sul on, uha tolle mögina sisse ka vaniljesuhkrut - sedagi mitte väga palju. Vaata üle oma pudelipõhjad - sorts rummi, hädakorral ka konjakit või viskit, saab sinu kulinaarsele meistriteosele ainult kasuks tulla. Et kogu kupatus paremini koos seisaks, võid hulka segada ka tavalist jahu, kõrbemamineku vältimiseks tuleks aga lisada paar supilusikatäit õli (mul oli näiteks sihukest oliivõli, milles sidrunit sees leotatud - päris omapärane mekk tuli juurde).

Edasi on kõik juba lihtne - leia vorm, kuhu kõik see sodi ära mahub (ära muretse, eriti kõrgemaks ta ei kerki), vooderda see küpsetuspaberiga (toda peab ikka kodus varuks olema - selle sisse on mugav võileibu keerata) ja kalla (justnimelt kalla - tainas peab jääma parasjagu nii vedel, et on võimeline voolama) kogu kupatus vormi. Vorm pista ahju, keera regulaator 200 kraadi peale ja mine, olenevalt eelseisva ürituse iseloomust, kas tube koristama või nurgatagusesse poodi jookide järele.

Kui tagasi jõuad, leia kasutamata hambatikk ja, kui kook juba väga kõrbenud välimusega ei ole, torka tikk sinna sisse. Kui välja tõmmates tainast tiku külge ei jäänud, lülita ahi välja ning tõsta kook jahtuma. Lõika parajad tükid ja kui tõsiselt muljet tahad avaldada, serveeri koos vahukoore (või vaniljekastme või noh, kasvõi kohupiimakreemiga) ning paari viinamarjaga. Seepeale peaks temake juba piisavalt heldima ning proteiin teeb ülejäänu ;)

Machete

2010-09-12T23:55:00.001+03:00

Te ei olegi veel vaatamas käinud?
Minge kindlasti - juba stseen, milles Steven Seagal suures plaanis eriti piinarikkalt maha sureb, on piletiraha kuhjaga väärt :) Tõsi, neid näitlejaid, kes suudaksid ka seppukust naljanumbri teha, peale Seagali vist eriti ei olegi, kuid ärge laske end sellest segada.
Neile, kes juba Desperadot näinud, ei tohiks peale mõnede tähtsusetute erinevuste stsenaariumis ning rollide jaotuses midagi eriti uut olla - ah jaa, lisaks ajutükkidele lendab seekord ikka natuke soolikaid ka. Stsenaarium tundub samuti olevat kohati soolikaidpidi kokku seotud, saundträkk pole nii hea kui Desperadol (mis võib muidugi olla tingitud ka Solarise pakutavast viletsast helikvaliteedist) ja Seagal mängib sitasti nagu ikka. Aga Machete tundub olevat just sedasorti film, kus libastumised ja möödapanekud annavad kokku nauditava ja padunaljaka terviku.
Chicad olid kah viimase peal. Ma küll ei saanud päris hästi aru, mis magnet neid Danny Trejo suguse karumõmmi kaissu tiris, aga ju see siis pidi nii olema.
Treiler kah.

Prillisaaga jätk

2010-08-17T17:17:00.000+03:00

Raporteerin pidulikult: prillid on parandet, uued klaaasid ees ja sang sirgeks käänatud. Aga meelekibedus pole hingest teps mitte lahtund.

Jätsin eelmine kord kirjutamata, et kui ma prillijahil käisin, tellisin lisaks klaasidele ka ujumisprillid - muidu sihukesed nagu ujumisprillid ikka, ainult et tavalise sileda plastmassi asemel on optilised läätsed. No et järgmine kord ei peaks teisi veekogu põhjast jahtima, samas aga oleks näha, millele ma otsa koperdan või kes kui napilt riides on :p

Prillipoe tädid võtsid mu tellimuse entusiastlikult töösse, kasseerisid 800 krooni ja helistasid juba järgmisel päeval nutulauluga tagasi - nii kangeid miinuseid kui ma tahtsin tolle raha eest ikka ei saa, aga kui ma köhiksin neile kolm tonni kopikatega, siis pole probleemi. Minu jaoks probleem siiski oli, lasin see 800 omale tagasi maksta ja siirdusin südametäiega internetti.

Juba esimene Google'i päring andis hea tulemuse: Kanada firma Aquagoggles pakkus mulle täpselt sellise tugevusega klaase nagu vaja, saatis veidi vähem kui kahe nädalaga kohale ja küsis kogu lõbu eest 404 meie kohalikku krooni. Esialgu proovisin niiöelda kuivalt ja mul on tõesti tunne, et nüüd hakkan vee all nägema nigu loom :)

Sama soojaga lappasin ka tavaliste prillide poed läbi. Sihukesed klaasid nagu mull vaja, lisaks veidi vingemad raamid ja Meerikamaalt Eestisse saatmine läinuks mulle maksma 80-100 dollarit, ehk umbestäpselt kolm korda vähem kui kohalikus poes pakutavad asendusklaasid. Ainuke jama, et raame saab proovida ainult virtuaalselt - sulle sobivad raamid passitatakse kena noormehe pildi külge, mille järgi pead siis otsustama, kas sa tahad samasugune välja näha.

Nende pruunide lokkide üle ma veel mõtlen.

Optikute vandenõu

2010-08-05T17:18:00.001+03:00

Kas ma sellest juba olen rääkinud, kuidas ma, prillid peas, Kuremaa järve ujuma läksin, need seal eest ära kaotasin ning pärast pooletunnist kobamist sogasest ja rinnuni veest jälle üles leidsin? Muidu oleks kõik olnud super, paraku suutis üks klaas rüseluse käigus puru minna.

Kuna kohalik prillipood on esmaspäeviti kinni, suundusin esimesel vabamal hetkel Tartusse, kus poode rohkem ja valik suurem. Mu soovid olid ülimalt tagasihoidlikud: kuna antud komplekt oli mind juba pea seitse aastat truult teeninud, tahtsin ainult veidi raami kohendada ning katkiläinud klaasi välja vahetada. Plastikut ma sinna sisse ei tahtnud - umbes kuu aega tagasi ostsin autojuhtimisprillidele plastikust päiksekaitseklipsid ning selle ajaga olid need päikse ja pisikriimustuste koostoimel üsna läbipaistmatuks muutunud.

Rääkisin vähemalt viies Tartu kesklinna prillipoes enam-vähem sama juttu: tahan saada isetumenevaid õhendatud prilliklaase. Neljas poes öeldi mulle otse, et ärgu ma mineraalklaasist üldse unistagugi, seda ei liikuvat juba aastaid. Plastiku peale oldi nõus igasugu soodukaid tegema, aga täpselt niikaua, kuni selgus, et üks silm on kangem kui -8. Selle numbri juures lõppesid soodukad ära ning kirves oli kohe seljas. Õhendatud plastik ei paistnud üldse sooduka alla käivat. Üks pood oli siiski nõus mineraalklaasid ära tellima, kuid hoiatas, et kätte saab alles poolteise kuni kahe kuu pärast. Pagan, isegi nõukaajal sain ma oma prillid kiiremini kätte :(

Millest selline plastikuhullus?

Lihtne. Minu mineraalklaaside peegeldav-tumendav kiht oli seitsme aastaga küll kulunud, kuid paistis ikka veel selgelt läbi, hoolimata pidevast kandmisest ja puhastamisest. Plastik seevastu on kahe aastaga kutu, eriti kui temaga päikse käes töllerdada ning igasuguse spetslögaga läbipaistvaks nühkida. Ja kuna pimeda elu pole isegi Euroopa Liitu kuuluvas Eestis mingi meelakkumine, siis lähed sa tahes-tahtmata keskeltläbi iga kahe aasta takka tollesama prillikaupmehe manu ning köhid talle hea hunniku pappi.

Raisk, ma ütlen.

Teab keegi interneeduses mõnd asjalikku prillipoodi soovitada?

Võitlus vaenuliku faunaga jätkub

2010-07-22T16:06:00.000+03:00

Aru ma ei saa, miks peetakse torulõksu humaansemaks muttide hävitamise viisiks kui mürgitamist või lihtlabast mahalöömist. Kõigepealt pead sa, megakiire ainevahetusega loomake, seal hea mitu tundi, teinekord lausa ligi ööpäeva nälgima, siis tiritakse sind, pimedusega harjunud elukat, ereda päevavalguse kätte ja lõpuks visatakse kusagile jumalast mahajäetud kolkasse, kus sa pead praeguse palavaga end pealistaimestikust läbi närima ning purukuivas mullakihis endale miskit hamba alla leidma. Ja kohe on sul ju ka teised mutid kukil.
Mina õnneks ei ole humanist, sestap olen juba kaks elukat oma aiast minema küüditanud. Jah, Offf, maniakaalne naer käis kah asja juurde ;) Esimene oli suurem ja rammusam ning räuskas kogu tee kuni lähima ohakapõllu servani. Alles takjapõõsas rahunes maha. Tänane oli pisem ning üritas madalat profiili hoida - püsis lõksus üsna kuss ning üritas end isegi peidus hoida. Sõimama hakkas alles siis, kui ma ta teispool Linnumetsa teed torust välja raputasin.
Igatahes - kui mutid sihukesest vihjest ka aru ei saa, pean vist oma karusnahaäri püsti panema.

Ühele õnnetus, teisele õnn

2010-07-18T19:27:00.000+03:00

Noorem pägal fännas muruniitjat juba kaua aega, kuni täna lõpuks vedas: kuivõrd too italjaanode meistriteos arvas heaks lõplikult maha koolda, sai laps vraki kõige täiega endale mängida. Poisiuss on muidugi hetkel megaõnnelik, ja kui ma natuke järgi mõtlen ja arvutan, siis sama suur ja põnev PÄRISmänguasi maksaks ilmselt paar-kolm korda rohkem. Nii et lõppkokkuvõttes olen ka mina plussis, ainuke jama, et homse palavaga tuleb nüüd uut aparaati hankima minna.

Sain kvalifitseeritud proviisoriteenust

2010-07-13T18:07:00.000+03:00

Sääsenuhtlus on enam-vähem üle elatud, kuid nüüd on probleemiks parmud. Eile, näiteks, tegin oma Kassinurme-ringi rekordajaga, kulutades joomiseks ja keti pingutamiseks vaid loetud sekundid - nii kui seisma jäin, oldi mul kallal. Ülejäänud pereliikmed, kes rattasõidule ujumist eelistasid, kiitsid küll Pedja-äärse ujumiskoha mõnusalt jahedat vett, kuid kurtsid samuti verejanuliste putukate üle. Mis mõistagi tähendas, et täna aeti mind apteeki.
Apteegis selgus, et parme peaks peletama Autan, kuid tollel on kirjade järgi see häda, et alla 2-aastastele seda peale määrida ei tohi. Apteekritädid olid küll lahkesti valmis mingit spetsiaalsodi tellima, kuid täna õhtul poleks see mind aidanud. Võtsin jalad selga ja läksin järgmisesse apteeki.
Järgmises apteegis sain kujukalt aru, miks käsimüügiravumeid tavalises toidupoes müüa ei tohi. Kuulanud ära minu nutulaulu, kuda Autani alla 2-aastastele lastele peale määrida ei tohi, määris sealne apteekritädi mulle kiiresti ja kvalifitseeritult kaela toote nimega Laste Sääsehirm, kodumaiselt firmalt Plix. Alles kodus lugesin, et seda ei tohiks peale vurtsutada noorematele kui 3-aastastele.
Nagu see oleks esimene kord, kui ma jään uskuma apteekrit, kes ise ka pole viitsind tootetutvustust läbi lugeda. Toidupoe riiulist võttes saaksin ma seda vähemalt ise teha.

Ennustus: 2012. aastal maksab .ee domeen 600-700 kr/a

2010-07-02T16:25:00.000+03:00

Miks ma nii arvan?

Eesti Interneti Sihtasutuse väitel on praegune tasu, 285 kr/a, rangelt kulupõhine, ehk siis selle kokkurehkendamiseks on võetud EIS-i aastased kulud ning jagatud need võrdselt kõigi ~70 000 .ee domeeniomaniku vahel.

No mina küll ei usu, et kui üks sihtasutus suudab aastas 20 milli sirgeks lüüa, siis järgmisel aastal ta seda ühtäkki enam ei suuda. Kuid kas aasta pärast on meil veel 70 000 .ee uhket omanikku, kelle vahel seda kulu jagada? Kahtlen sügavalt.

Esiteks paneb oma pillid kotti lõviosa 12 000-st pri.ee omanikust (sealhulgas ka mina), sest mille kuradi pärast pidada endal sihukest tobedat, alandavat ja lisaks veel võõrkeelse lühendiga domeenirisu ja maksta selle eest veel pealegi 300 krooni kopikatega? Omanimeline domeen ilma selle lollaka .pri lisandita on iga kell parem, kuid tolle paarisaja krooni eest, mis .eu .ee-st odavam on, saab endale lubada juba päris mitu õlut. Ja kui nüüd meelde tuletada, siis lombitaguste hostijate juures saab lisaks kohalikust oluliselt odavamale hostingule ka .com-lõpulise domeeni suisa kauba peale.

Ettevõtted ning riigi- ja avalik-õiguslikud asutused jäävad muidugi .ee-sse edasi tiksuma, kuid ka nende hulgas on päris palju niisuguseid, kes ilmselt oma "igaks juhuks" registreeritud domeenide nimekirja üle vaatavad ning seal omad korrektiivid teevad. Ja ma kahtlustan, et mitte suuurenemise suunas.

Siis on meil veel kari MTÜ-sid ja sõpruskondi, kes võib-olla isegi saaksid nõutava summa kokku, aga on ehk võib-olla juba laialigi läinud või siis otsivad ettekäänet odavamasse veebimajutusse ülekolimiseks.

Ja miks mulle tundub, et laialdast spekuleerimist .ee domeeninimedega ei tule? Ainus sihtgrupp oleks kohapeal äri ajavad rahvusvahelised korporatsioonid, kuid neil on kardetavasti siinne domeen juba ammu regatud ja statistikas kirjas. Ülejäänutel aga on mingist .ee-st sügavalt pohlad, isegi kui kodanik Virgo Kruve seal nende nime all porri näitama hakkab.

Kokkuvõtlikult ennustan, et aasta pärast võib .ee domeene olla senisest poole vähem, kuna aga EIS-i kulud jäävad samaks (tõenäolisemalt aga isegi paisuvad), siis tulebki nullijäämiseks aastatasu tõsta.

Aga äkki teeks hoopis odavama aastatasu, et rohkem kasutajaid kokku meelitada, ja jätaks pri.ee üldse maksuta, et algajad veebitreialid või startivad väikeettevõtted seal kätt harjutada saaks ja tulevikus endale juba mõned tasulised .ee domeenid registreeriks? Eiei, see ei ole ju EIS-i põhikirja järgi võimalik ja pealegi läheks karjuvasse vastuollu kohalike äritavadega - kui käive langeb, tuleb tõsta hinda, korvamaks saamata jäänud tulu.

Rabarbrišašlõkk

2010-06-25T15:40:00.000+03:00

Jaanipäev, mis seal salata, on notsude seas sama kurva kuulsusega kui jõuludki. Ja ehkki mul endal oli kuri plaan nimetet pühad tänavu vahele jätta, tajusin siiski mõningast ühiskondlikku survet, mis päädis grillpanni kuurist äblikuvõrgukihi alt väljakaevamise ning sellele sireliokstest lõkke tegemisega. Jaa, mul on sirelisiüsi, teil ei ole, nää-nä-nä-nää-nää :p
Liha panin juba nädala algul likku. Annan teile ka retsepti.
Tuleb võtta pool siga... No hea küll, piisab ka vähemast. Mina võtsin Maximast kahekilose käntsaka kaelakarbonaadi ja lõikasin selle enam-vähem ristikiudu parajateks tükkideks.Siis võtsin ühe suurema rabarbrivarre ning ladusin lihatükid koos rabarbiviilude ja sibularõngastega vaheldumisi kaussi. Pealevalatud marinaadi sisse segasin porgandimahla, sõstramahla, ühe küüslaugu, soola, pipart, paprikat ja juursellerit. Kuna rabarbri juurde passib hästi kaneel, siis panin seda ka, ja mitte vähe. Et soust ikka mahlasem tuleks, lisasin tubli sortsu oliiviõli. Ärge mu käest parem koguseid küsige - ise tuleb maitsta ja ära arvata, millal paras saab. Mulle isiklikult tundus, et sihukese lihakoguse peale pole see mögin piisavalt hapu, seega lisasin natuke riisiäädikat (see oli esimene pudel, mis kapist pihku sattus).
Ma arvan, et tubases grillahjus oleks tulemus saanud mõnevõrra kvaliteetsem, rääkimata segavate asjaolude (suits, sääsed) puudumisest. Samas on grillimine ja seltskondliku vestluse arendamine väljas lebotamiseks sama head ettekäänded kui mistahes muud. Seltskonda õnneks täitsa jagus.
Pilti ei ole kahjuks juurde panna - tulemus söödi käest ära nii kiiresti, et pildimassina säriajast poleks piisanud.

Kui makseid teostada ei saa, kas siis vähemalt maksta saab?

2010-06-19T22:00:00.000+03:00

"Lugupeetud kilendid! Kaardimaksete teostamine pole tehnilistel põhjustel kahjuks praegu võimalik," kuulutas entusiastlik meeshääl üle terve supermarketi. Mille peale minul tekkis kohe loomulik küsimus, et kui teostamine pole võimalik, kas siis vähemalt kaardiga maksta ikka saab? Igaks juhuks jätsin ostmisplaani üldse katki. Uhkelt, kaks kätt taskus, poest välja marssides märkasin minust taibukamaid kaaskodanikke, kes rahaautomaatide ette kenasti järjekorda olid võtnud.

Muruniitjat remontimas

2010-05-29T22:45:00.000+03:00

Sel nädalal lasti Osavate Käte Ring muruniitja kallale.
Kuna ma igast pentsuvärki põhimõtteliselt umbusaldan, käitab enamiku kodumasinaid minu majapidamises kas elektri-, auru- või musklivägi. Oi ma ootan seda aega, mil ka autosse ei pea enam pentsu kallama... Aga see selleks.
Eelmine muruniitja, mis eelmsel aastal muruniitjamaale tagasi läks, teenis auga mitu aastat ja üllatas algusest peale vaikse ja sujuva käigu ning viisaka ülalpidamisega - näiteks kivvi või mättasse kinni jäädes ootas ta rahulikult, kuni keegi ta lahti päästab, ning undas seejärel rahulikult ja katki minemata edasi.
Mõistagi olid mul uue aparaadi suhtes vähemalt sama kõrged ootused. Ei saa salata, et disainivärk on italjaanodel (muruniiduki autorid) tugev - lisaks paranenud aerodünaamikale oli ka lülitihoob hoopis käepärasem, mõeldud oli ka elektrijuhtme kinnitamisele ning rataste kõrguse reguleerimiseks pandi kaasa koguni eraldi kuuskantvõti spetsiaalses plastmasshoidikus.
Paraku selgus, et materjali tugevuse koha pealt olid makaronisööjad tiba mööda pannud - see jubin, mille külge lõikereta kinnitub, pole piisavalt al dente. Kõigepealt purunesid tiivikut paigal hoidvad plastmassjullad. Ega kedagi, kinnitasin tiiviku tavaliste kruvidega, üritades järgida purunenud plastmassjullade profiili. See konstrui pidas vastu tervelt poolteist niitmist, pärast mida olid kruvid tolle plastmassjulla seest sõna otseses mõttes välja rebitud, mul aga tekkis kerge kahtlus - kas mootor on tolle hapra konstruktsiooni jaoks liiga võimas või Itaalia elektrivool nõrgem kui meil. Sest sihukesi täkkeid ja hõõrumisjälgi vana niiduki lõiketeral minu mäletamist mööda küll ei olnud.
Seekord kinnitasin tiiviku kahe poldiga. Kui need tolle plastmassketta ribadeks lasevad, võtan mootori niidukist välja ja panen kreissae külge - sihke loom peaks jämedat palki lõikama küll.

Tigudele olen samahästi kui Osama

2010-05-17T17:19:00.000+03:00

Teod (need, mis roomavad) on käesoleval aastal kahtlaselt viisakaks läinud. Mu aiavärava kõrval on väiksemat sorti betoonplaat, kuhu nad aeda pääsemiseks kenasti järjekorda võtavad. Seepeale ärkas minus muidugi massimõrvar, võtsin kuuri seina najalt toki ja vajutasin nad puruks. Puhtegoistlikel kaalutlustel - mida vähem tigusid, seda rohkem aias kasvavat staffi mulle närida jääb.
Paar tundi hiljem läksin samast kohast mööda - tundus, et vähemalt teist samapalju tüüpe oli matustele kogunenud. Saatsin nemadki igavestele jahimaadele.
Buhhahhaaa :)
Kui tigudel oleks oma viisenthaali keskus, peetaks mulle vist juba Lõuna-Ameerikas ajujahti.
Aga neile sääskedele tuleks ka miskine näopeks korraldada. Veri nõuab vere hinda!

Eesti Energia börsileviimise maksame kinni meie, EV kodanikud

2010-04-26T23:38:00.001+03:00

Tänases Vikerradio Reporteritunnis räägiti sellest, kust Eesti Energia peaks investeeringuteks raha saama - äkki tuleks korraldada selleks aktsiaemissioon? Eriti vihaselt oli niisuguse plaani vastu Anto Raukas.
Ma pean küll lugupetud akadeemikut väljapaistvaks demagoogiks (ja ega ta seda tänagi demonstreerimata jätnud), kuid tema põhiväitega olen siiski nõus - Eesti Energiat EI TOHI ei osade kaupa ega lisakapitali kaasamise kattervarjus maha müüa.
Kui mul vedeleksid jooksval arvel mõned miljonid, paigutaksin need silmagi pilgutamata mistahes infrastrukturiettevõttesse - spekuleerimisvõimalus aktsiakursi tõusu või languse pealt on küll mõõdukas, kuid see-eest on garanteeritud stabiilsed ja, nagu praktika (Eesti Telekom, Tallinna Vesi) näitab, ka mõnusalt kõrged dividendid. Põhjus väga lihtne - indrkastruktuuriteenused kipuvad olema sellised, mida inimestel lihtsalt ei ole võimalik ostmata jätta.
Ma ei tea, kui õige on akadeemiku väide, et koos Eesti Energiaga müüdaks maha ka õigused põlevkivi kaevandamisele. Küll aga tean, et ükski täiemõistuslik kapitalist ei osta aktsiaid (loe: ei anna ettevõttele lisakapitali) altruistlikel kaalutlustel - kapitalist tahab oma raha tagasi saada, soovitavalt mitmekordselt. Ja selle mitmekordse raha teenime talle tagasi meie, reakodanikest elektritarbijad.
Kui praegu võtab EE-st dividende Eesti Vabariik, säilub vähemalt teoreetiline võimalus, et need dividendid jõuavad meile teatud teenuste näol tagasi. Kui aga EE peab teenima dividende ka aktsionäridele, pole neid võtta mitte kusagilt mujalt kui teatud protsendi näol meile müüdava kilovatt-tunni hinnast. Lisaks on Eesti Vabariik lubanud dotatsioone EE investeeringutele, ehk teiste sõnadega maksame tulevastele aktsionäridele dividende lisaks eletriarvetele veel ka tulu- ja käibemaksu kaudu.
Mina ei tea, kui tõsine see väljahõigatud aktsiaemissiooni plaan üldse on. Kuid niipalju on juba praegu selge, et kui plaan teoks tehakse, saavad mõned inimesed muinasjutuliselt rikkaks, meie ülejäänud aga plekime neile igaüks vähemalt mõnisada krooni aastas senisest suurema elektriarve kaudu, umbes teist samapalju riigimaksude teel ning teadmata hulgal nende kaupade ja teenuste hinnatõusu läbi, mille lõpphind sõltub elektri hinnast (ehk peaaegu nad kõik).
Palju õnne.

Säästukulinaaria

2010-04-23T20:30:00.000+03:00

Kehval ajal kombineerib leidlik perenaine/mees kõhutäie sellest, mis saada on. Doktor Baarmän küll hetkel veel aegade kehvuse üle ei kurda, aga väike eeltreening ja aklimatiseerumine kulub alati ära.
Nägin säästuka külmletis veidrat ollust pealkirjaga "Külmutatud delikatess broilerisüda". Ma küll päris täpselt aru ei saanud, millele vihjas setoaineline muster pakendikleepsul, aga asi tundus intrigeeriv ning hind kah soodne (mälu järgi suurusjärk 16-17 krooni).
Sealtsamast säästukast haarasin kaasa paki makarone, samuti mõned õunad ja sibulad - koguarve jäi kuhugi 50 krooni kanti. Olgu etteruttavalt öeldud, et kogu kremplist jätkus lahedalt neljale sööjale.
Mõned siin oleks koju jõudes esimese asjana kokaraamatu lahti löönud, aga doktor Baarmän pole kunagi lihtsama vastupanu teed läinud. Ja mis seal ikka valesti saab minna, eks? :)
Esimese asjana tuleks ülalnimetet subproduktid oma sügavkülmunud olekust enam-vähem töödeldavasse konditsiooni saada. Tegelikult võib nad muidugi ka otse pannile lüüa, küll nad seal ükskord ikka ära sulavad, kuid arvasin, et terve süda on veidi suur suutäis, poolitatult aga just täpselt paras.
Pann tahab parema libisemise huvides algul tilga õli saada. Kuid ainult tilga - kui doonoriteks olnud broileritel õigel ajal kaelu kahekorra ei käänata, oleks nende loomulikuks surmapõhjuseks südame isheemiatõbi. Aga see selleks - antud kontekstis on oluline, et praadimisel eraldub neist rasva sedavõrd, et suurem osa tuleks parem ära kallata.
Kui subproduktid oma vintskusest enamuse kaotanud (selleks kulub maksimumkuumusel kaane all praadides paarkümmend minutit), kallasin juurde kaks tükeldatud sibulat. Ega sellel kah kergelt klaasjaks muutumiseks palju aega lähe, misjärel viskasin pannile kolm parajateks kuubikutes tükeldatud pisemat õuna ning lasin kaane all veidi haududa. Kui õun enam ei krõmpsunud, oli õige aeg lisada kaks hakitud küüslauguküünt, sellele kohe otsa näputäis soola, pipart ning sorts sojakastet.
Tolleks hetkeks polnud ma veel kindlalt otsustanud, kas teen oma hautise soustiks või kallan niisama makaronidele peale. Võitis laiskus, sestap otsisin kapist pudeli porgandimehu astelpajuga ning valasin sealt pannile nii umbes sada grammi. Lasin kogu kupatusel keema tõusta ning segasin valmiskeenud makaronidega läbi.
Juurde tegin kapsa ja porgandi salati törtsu kõrvitsa-õunamehuga.
Pärast rasket sisemist heitlust suutsin loobuda kolmandast taldrikutäiest.
Ah jaa, see valge puru seal pildil on parmesani juust. Mida te siis mõtlesite?

Funktsionaalne lugemisoskus

2010-04-23T15:03:00.000+03:00

...lonkab meil ikka tõega mõlemat jalga.

Inimeseloomakene, sa laenad raamatukogust raamatu, töötad selle hoolega läbi ja vead, keeleots suust väljas, tähtsamatele kohtadele veel pliiatsiga jutid ka alla.

Ja pärast kõike seda ei jõua sulle ikka veel kohale, et raamat, mille sisu sa nii meeleheitlikult püüdsid endale selgeks teha, räägib sellest, kuidas sina ei pea mitte meie ühises kasutuses olevaid ressursse ära lagastama ning et oma läbu oleks ikka viisakas enda järelt ära koristada.

Igasugustele neid kirjatähti ka õpetatakse...

Nn. allikakaitseseaduse taga on Ingrid Veidenberg

2010-04-09T20:05:00.001+03:00

Ei ole ma veel jõudnud piisavalt paaduda - demagoogia ning süüdimatu lausvaletamine ajab mul alati harja punaseks. Nagu see kurikuulus 656 SE - juba eelnõu hinnanguleht lükkab ümber enamiku Justiitsministeeriumist tulevaid väiteid. Näiteks Lang rääkis eile Foorumis suure suuga, kuidas teise astme kuriteod said eelnõusse sisse pandud selleks, et kergendada prokuratuuri tööd - kurat, nii Riigikohus kui ka Riigiprokuratuur ütlevad, et nende hinnangul ei ole see vajalik, ja Justiitsministeerium saadab nad lihtsalt üle t***.
Ja KÕIK, kellelt hinnangut küsitakse, avaldavad arusaamatust, mille kuradi pärast seda eelnõu üldse vaja on. Aga justminn saadab nad ikka täpselt samasse kohta.

Nüüd tekib õigustatud küsimus - kui seaduseelnõu pole vaja ei õiguskaitseorganitele ega meediaorganisatsioonidele, siis kellele ometi?

Juhtumisi kuulasin tänast Vikerraadio Meediatundi. Justiitsministeeriumi asekantsler Martin Hirvojal paluti seal rohkem kui üks kord tuua konkreetseid näiteid juhtumitest, mil Eesti ajakirjandus on mõnd kodanikku niivõrd ahistanud, et tuleks tõesti rakendada ennetavat trahvi. Keerutas asekantsler mis ta keerutas, aga konkreetse juhtumina tõi esile ainult abstraktse situatsiooni (salvestuse 26. minut), mil "kellegi elukaaslane läheb tülli ja kättemaksuks hakkab enda isiklikus blogis avaldama näiteks mingisuguseid väga eraleulisi detaile, näteks et kirjeldab siin, kuidas on ikkagi missugused harjumused on siin ütleme hommikuti vannitoas ja nii edasi..." (pardon my french, ja võibolla ma ei kuulnud päris täpselt ka).

Me kõik teame, kes meil siin niisugust blogi peab (arvestades, et näiteks Ruitlane pani oma blogi kohtu nõudmisel ilma igasuguste ennetavate trahvideta kinni). Kusjuures tõenäoliselt ka Tammerk teab rohkem kui räägib - ega ta saate lõpus asjata Ojulandiga tehtud intervjuud kõneks võtnud.

Noh, Inno - mida ootame? :D

Paar sõna Rimi kaitseks

2010-04-09T13:13:00.000+03:00

Jajaa, ma tean küll - kuradi rootsi kapitalistid tahavad meie kodumaise lihatootmise välja suretada. Ja nende poed on tõesti nõmeda ja ebaloogilise kaubapaigutusega. Ja Säästuka püsikunde ei ole ma ka enam ammu, eriti pärast nende feisslifti.
Aga.
Riskides publiku meelepahaga olen siiski sunnitud möönma - Rimi ei ole kunagi öelnud, et eestimaist liha nende poekettides enam ei müüda.
Lähme ajas tagasi.
Samal päeval, kui Mart Ummelas kuulutati aasta parimaks ajakirjanikuks, produtseeris Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuht iseenesest mittemidagiütleva pealkirjaga pressiteate. Ma ise söön kah lehma meelsamini kui siga - kasvõi selleks, et Allahi silmis mõned lisapunktid teenida. Paraku ei olnud pressitibin iseennast tsiteerides sõnastusega piisavalt ettevaatlik, nii et sellest, et eestimaine liha ei kao Rimi keti poodidest ära ning et kodumaine liha on tegelikult ka kvaliteetne, võis aru saada ainult väga hoolikal ning mõttega lugemisel.
Siit oli ainult üks samm uudiseni "Rimi hakkab omatootena müüma vaid välismaist sea- ja veiseliha," aga no kes kurat seda pisikest täiendit seal pealkirjas ikka tähele paneb (ma ise muide kaasa arvatud).
Ma arvan, et meil kõigil on sügavalt poogen, millisele kräpile see või teine kett oma firmamärgi peale kleepida laseb - terve talupojamõistusega ning oma tervisest hooliv tarbija ostab ketitoodet nagunii ainult äärmise hädavajaduse sunnil. Seesama Rimigi on oma nime all juba aastakümneid Läti viinereid ja Leedu mineraalvett müünud, ilma et keegi kobisenud oleks. Aga veelkord - ehkki Rimi kommunikatsioon oli täielik äpardus, ei lugenud mina küll sealt kusagilt välja, et Rimi kodumaise liha kvaliteeti otsesõnu halvustaks või teataks selle oma lettidelt ärakorjamisest. Samas jäeti täiesti teenistusvalmilt teatesse kõik võimalused sellest valesti aru saada. Egas konkurendid lollid ole.
Vaene kommunikatsioonitibin.
Tõenäoliselt tuleb tal nüüd ametis jätkamiseks hea mitu meetrit sedasamustki imeda.
Muide, puhtast uudishimust ostsin eelmisel nädalal Tartu Lõunakeskuse Rimist maisikakku, väidetavalt kah nende endi toode. Jube hea oli :)

Ametlik teadaanne kõigile autoomanikele

2010-04-01T17:02:00.000+03:00

Ostke aga jah edasi oma lemmikvärvi, st porise asfaldi karva trandulette. Ma saan aru, naabrimutiga võpsikusse krõpsu tegema minnes on protsendi murdosa võrra väiksem võimalus vahele jääda, see-eest aga ma päriselt ka näen teid, onju, kui te mul vasakpöördel ees passite või pimedast nurgast külje alla hiilite. A mul pohlad - ma võin tiba kallimat kaskot maksta küll, see-eest teie, niikaua kuni teil plekist mõlke välja taotakse, peate nagu viimased nohikud oma keskkooliaegsete punnvõrridega ringi uhama.
Ja see pole vabandus, et nagunii on porine - minu käulal paistab vähemalt punane katuseots kihi alt välja :)

Pööfikt dei

2010-03-30T22:01:00.000+03:00

Hommikul lasti suhtkoht kaua magada. Kooki anti ka. Pealeselle sain sünnipäevaks uued rattakindad, mida oli muidugi kohe vaja proovima minna.
Teate küll, kuids see käib, kui pole end kaua põhjalikult liigutanud - alguses on energiat nii et tapab, sestap keerasin oma tavalisele Kuremaa-Laiuse ringile. Iseenesest on see sihuke laisa inimese marsruut - küll paarkümmend kilomeetrit, kuid ainult üks järsk tõus ning enamus teed allamäge.
Asfalt oli ilus kuiv, tuulekindel fliis hoidis selja sooja, villased sokid paniin ka jalga ning uued kindad olid ülesannete kõrgusel.
Kuremaa järv nägi välja niisugune:

Napilt kahe-kolme kuu pärast on sama paik kubinal supelsaksu täis.
Tavaliselt teen mäe otsas veski parkimisplatsil väikse peatuse ja puhkan jalga. Seekord jätsin vahele:

Näib, et seal pole talv otsa keegi käinud.
Mäe otsas metsa sees, umbes seal, kus terviseradade teeots ära keerab, on kohalik külmapoolus - isegi sügaval südasuvel on seal tõsiselt külm. Ega sealt praegugi jää päriselt ära polnud sulanud, kuid kõige külmem oli siiski lõik sood Laiuse mäe jalamil. Päriselt üles ma enne ei soojenenudki, kui kodus sooja duši alla sain.
Aga muidu oli väga hea päev. Aitäh teile kõigile, kes te õnne soovisite :)

Allikakaitsest

2010-03-19T22:06:00.002+02:00

Ei viitsi kohtulahendites tuhlata, kuid olen olnud üks väheseid, kui mitte isegi ainus leheneeger Eestis, kes on tõepoolest ka allika paljastamise eesmärgil kohtusse kaevatud. Tagantjärgi võib öelda, et tegemist oli nii minu kui kaebaja poolse tööõnnetusega - ma oleks talle heameelega tolle lollaka lobiseja kenasti teipi pakituna üle andnud, sest kahtlustasin, ja nagu hiljem selgus, õigusega, et too ajas mulle süüdimatult pada. Samas ei saanud ma kaebajale seda nime ka lihtsalt niisama öelda, sest mult ju paluti anonüümsust. Paraku ei suutnud kaebaja ka oma hagi niimoodi formuleerida, et kohtunikul olnuks põhjust mu käest allika nime küsida, ja avaldamata see jäigi. Tunnistasin end valeandmete levitamises süüdi, maksin ära paarsada krooni kohtukulusid (advokaati me kumbki ei palganud), avaldasin vabanduse ning läksime mõnevõrra pettunult lahku.

Hiljem, kui Ajalehtede Liidu saadetud ameeriklasest konsultandile seda lugu rääkisin, haaras too kahe peaga käest kinni ning seletas, ilmne kabuhirm silmis, et tehku ma edaspidises elus mis tahan ja sõlmigu kuitahes kulukaid ja/või alandavaid kokkuleppeid, peaasi, et asi kohtusse ei jõuaks. Eks nad ole seal Meerikas ju harjunud, et kohtusse võid sa küll jalutada vaba, rikka ja lugupeetud mehena, välja aga võidakse sind tassida juba rauduskäsi ning majanduslikult ja moraalselt ruineerituna.

Aga meil ei ole ju Ameerika. Noh, oletame, et Lang ja teised ajakirjanduse suukorvistajad saavad oma tahtmise ja nn allikakaitse eelnõu võetaksegi vastu. Mis juhtub leheneegriga, kes temalt allika paljastamist nõudvale kohtule keskmist sõrme näitab? Lihtne - Euroopa Inimõiguste Kohus rehabiliteerib ta täielikult ning mõistab Eesti Vabariigilt tema kasuks välja nii moraalse kompensatsiooni kui kohtukulud.

See, kas meie ajakirjandusel on piisavalt mune, et niisuguse asjaga riskida, on juba teine teema.

Awwww :D

2010-03-17T21:39:00.000+02:00

Jah, tõesti hea vaadata, kui tööpäev venib hilisöösse ja muidu kah tüdimus peal:

Eesti laul 2010

2010-03-12T22:43:00.000+02:00

Olles selle jura ära vaadanud, on Eestimaa publiku huulil ainult üks küsimus:
MIKS SEPA JA AVANDI POOLT HÄÄLETADA EI SAA?!?

Presidendi vastuvõtu hakitud kätlemistseremoonia - lihtsalt loll eksperiment?

2010-03-05T22:36:00.000+02:00

Näib, et olen ühe kohaliku skandaalikese maha maganud - selleaastase pingviinide paraadi olla ETV mõttetute intervjuuga ära hakkinud, ning ehkki paradeerijaid näidatud telekaekraani pisikeses nurgas edasi, jäid nii nimed kui õhtutualettide detailid televaatajail fikseerimata.
Tuleb tunnistada, et nimetet telekunstiline fopaa jäi minust fikseerimata - Rammsteini kontsert oli hoopis teist masti elamus ning tuleb ausalt tunnistada - ma nautisin sellest iga viimast kui sekundit ja detsibelli :) Pingviinide paraadi tõi aga minuni tänane Meediatund, kus ülekande toimetaja Heidi Pruuli ennast õigustas (umbes alates 24. minutist). Tema põhipoint tundus olevat, et teletöötajad olid senisest pikast ja monotoonsest kätlemisülekandest eelkõige ise tüdinud ja tahtsid vaheldust. Hea küll, sellest ma saaks veel peaaegu aru, ehkki heaks ei kiida. Aga edasi tõmbas Heidike endal ise vaiba alt, hakates siunama kõmujanulisi televaatajaid, keda huvitavad ainult vastuvõtuliste kleidimoed ja jooksev klatš selle ümber.
Kulla tibu, usu mind - Eestis elab VÄGA PALJU selliseid inimesi, kes EI LOE Kroonikat. Isiklikult mulle on pingviinide paraad, kui ma seda vaadata saan, iga-aastaseks teatmikuks "Kes on kes Eesti Vabariigis". Ja nii ongi. Ma ei loe klantsajakirju, uudistest vaatan ainult RSS-i pealkirju ja minu jaoks pole enesestmõistetav, et ma pean kõiki karvaseid ja sulelisi nime ja auastme poolest jooksvalt tundma. Ses mõttes astus ETV suurest kollasuse vältimise soovist ise kõmuajakirjanduse sopamülkasse ning lasi laias kaares kõikide nende kaaskodanike peale, keda meie oma riigis toimuv tõepoolest huvitab. Ja ausõna, mind (ja paljusid teisi) EI HUVITA, mida iseenesest toredad inimesed järjekordsest presidendiballist arvavad.

Oleme kui vaenlastest sissepiiratud kindlus

2010-02-10T17:47:00.000+02:00

Sirvisin kunagi üht veidrat raamatut sarjast "Seiklusjutte maalt ja merelt", pealkiri oli vist "Kahe ookeani saladus". Sääl oli sihuke lõik, kus kirjeldati olukorda tehase ümber, kus ehitati uut nõukogude superallveelaeva: seal luusis karjakaupa spioone, küll neid püüti kinni, pandi vangi ja lasti maha, aga nende arv ei vähenenud mitte ja mida lähemale jõudis allveelava valmimise tähtaeg, seda suuremaks kasvas nende jultumus.

Võta sa kinni, millisest ilukirjanduslikust teosest meie seadusloojad inspiratsiooni ammutasid, kuid plaan salastada kaitsepoliitikat puudutava infoga kokkupuutuvate ametnike nimed oleks raudselt vesi minu kui vaenuliku luuraja (kui ma selliseks kunagi peaks saama, mille eest hoidku meid Allah) veskile: võtan aga Google'i puhvrist vanad nimekirjad, vaatan laivist, kes neist ära kustutati, ja tean nipsust, kellele on mõtet külje alla pugeda.

Kas tõesti peavad Eesti Vabariigil, kelle sünnipäeva me kõik, rind uhkusest pakatamas, paari nädala pärast tähistame, olema NII hädised saladused?

Paistab, et ma ei ole Linnas teretulnud

2010-02-01T21:23:00.000+02:00

Aimasin juba ammu, et olen mõttetu maakas, kelle saapatallad ilmaaegu Tallinna kallist asfalti kulutavad. Nüüd on see siis Taavi Aasa (tervisi talle kodukandist! :p) suu läbi siis ka otse välja öeldud - kui prapiskat neetu, siis teenuseid ei saa! Savisaare alamaks? Kuidagi nagu ei hakka sellise väljavaate peale silm särama.

No mis seal ikka, eks ma siis katsu vähem teenuseid tarbida, kui minu tüütu kohalolek linnahärradele niiväga pinda käib. Võtan maalt kardulaid ning pool siga kaasa, et siinsete poodide infrastruktuuri mitte liiasti kulutada (ja mitte müügimaksu maksta, kui juba jutuks tuli). Tõusnud ühistranspordi piletihind muudab aga juba autoga liiklemise täiesti mõttekaks. Ja mind ei koti, et neid va neljarattalisi on siin selletagi piisavalt - liisingufirma, kellele mu trandulett paberite järgi kuulub, on täiesti seaduslikult Talinasse regatud :)

Kui nüüd mõtlema hakata, siis eks ole aastate jooksul siin raha kulutatud ning kohalikele tööd ja leiba antud juba küll, võiks nüüd mõnele teisele asustatud punktile ka võimaluse anda.

Ilmselt saab Tallinn oma maksutõusudega mõne kopika oma kassasse juurde ikka. Omalt poolt luban, et minu panus sellesse juurdekasvu saab olema minimaalne :)

Elu võimalikkusest külmarekordi tingimusis

2010-01-24T23:31:00.003+02:00

Hommikul oli akna taga -29,7, kümmekond meetrit alla jõe poole tõenäoliselt veel paar-kolm kraadi külmem. Ilmajaam, mis kah jõeorus, ehkki kilomeetrijagu allavoolu Jõgeval, väitis selle talve külmarekordiks -32,4 kraadi.

Kui kaks korda päevas ahju kütta, pole väga viga. Elektriküttega vannituba see küll ei päästa, lisaks on selle ehitanud eelmine omanik, kes oli multifilmist "Käib kah!" tuntud jänese otsene järeltulija, seal nii soojustuse kui mõtestatud tegevuse arvelt kõvasti kokku hoidnud, mistõttu lisaks akna alumisele servale jäätub vaikselt ka sein ise (seda siis vannitoa sees). Noh, loodame, et talle selle eest põrgus väike lisaküte orgunnitakse...

Kõige väiksem lippab ringi karukostüümis, mida tuleb aegajalt õhemaks koorida - suure lippamisega läheb nahk märjaks. Suurema tirisin, julm lapsevanem nagu ma olen, hommikul ujuma.

Tegelikult on Kuremaal pühapäeva hommikuti kõige mõnusam aeg. Rahvast on suht hõredalt, saunad soojad, riidekappidest saab valida sellise, mis lukku ka käib. Samale ideele on tulnud ka miskine süstatrenn, kes pühapäeva hommikuti poolt basseini okupeerib ning süstaga ümberminekut harjutab. Peab ütlema, et basseinitäis süstasid on ühtaegu nii veider kui lõbus vaatepilt :)

Sihukese pakasega on saun igatahes vägagi asjaks. Minule aitab saadud soojalaksust siiamaani, võsuke aga oli tükk aega solvunud, et ma ta tervelt minutiks leiliruumi keelitasin. Noh, maitseasi - vähemalt pidas ta seal kauem vastu kui ta teine lapsevanem :p

Nokia jätkuv tarkvaraikaldus

2010-01-21T23:09:00.002+02:00

Vanasti, kui rohi oli veel rohelisem, talved olid ikka lumega ja mu telefon veel uus, sai sinna pandud ka üks ilgelt kasulik lisavidin - Wellness Diary. Sellega sai jälgida kaalu ja veresuhkru kõikumisi, monitoorida oma trenniasju ja üldse. Ma ei liialda, kui ütlen et tänu sellele vidinale võtsin vähemalt viis kilo alla.

Millalgi eelmisel aastal aga käskis Wellness Diary ühe uuenduse alla laadida ning lakkas seejärel töötamast. Viskasin uuenduse välja, panin vana versiooni tagasi ja olin paar kuud jälle õnnelik. Siis aga panin lollist peast tervele telefonile tarkvarauuenduse peale ja nüüd, tee või tina, Wellness Diary enam käima ei lähe.

Raisk, ma ütlen. Kilod jälle kogunevad.

Elaksin ma Ameerikas, oleks Nokia juba ammu tervisekahjustuse tekitamise eest kohtusse kaevatud.

Kuna me aga paraku oleme Eestis, üritasin asja parandada tarkvarauuendusega. Tutkit, brat! Olin nimelt vahepeal läinud üle uuele ja uhkele Windows 7-le, mille kohta Nokia Software Updater ütleb, et ta ei ühildu selle opsüsteemiga!

Mismõttes nagu?

Windows 7 on juba kuid väljas, arendajatele mõeldud versioonid peaaegu aasta. Ja nad IKKA VEEL arendavad oma kuradi softi Windows 7-le mõeldud beetaversiooni! Ja siis need kummikutehase mehed imestavad, miks nad turuosa kaotavad...

Kusjuures ega see PC Suite ise kah parem ole - telefoni ja kaabli draivereid see millegipärast ei paigalda, nii et iga kord, kui ma telefoni kaablitpidi arvuti külge torkan, läheb Windows võrgust draivereid tirima. Mõnna :S

Kui ei teaks, et Sony-Ericssoni ja Samsungi softid on veel hullemad, oleks Nokia juba ammu pikalt saatnud.

Paneme telefonil GPRS-i kinni

2010-01-21T22:49:00.003+02:00

Vahel on ajalehest ikka kasu ka. Lugesin täna puhtjuhuslikult, et Tele2-lt võib tellida ka telefoni internetiühenduse kinnikeeramise. Välja nad seda muidu kuidagi ei reklaami (ega nad raha peale vihased ole) ning iseteenindusest ma kah sihukest võimaluist tuvastada ei suutnud. Kuna sellessamas iseteeninduses tuulates avastasin, et mu võsuke on jooksva arveldusperioodi viie päeva jooksul jõudnud juba 70 krooni eest mobiilset internetti tarbida (hoolimata kokkulepetest ja lubadustest, eksole), helistasin Tele2-te.

Peab ütlema, et klientide lahterdamise automaatsüsteem on neil seal tõeliselt rõve - pidin kolm või neli korda vajutama kas number ühte või kolme, et nad ikka aru saaksid, mis asjus ma neid tülitada tahan. Toru tõstnud tibi aga oli lahkus ise - jah, internetiühendus esaab küll kinni keerata (jess!), kas ma ikka tean, et koos sellega ei saa enam ka MMS-e vastu võtta (halleluuja!) ning äkki ma olen huvitatud nende uuest teenusest - kui telefon on välja lülitatud, siis pärast sisselülitamist saab tasuta SMSi, kes ja millal sulle on helistada püüdnud (miks ka mitte).

Nonäis.

Kui seal just mingit konksu sees ei ole, siis igatahes väga meeldiv - nii rahakotile kui ka muidu :)

Vana kõutsi ei murra miski

2010-01-21T22:29:00.001+02:00

Sõitsin hommikul bussiga tööle. Kolde puiestee peatuses tuli peale Elav Klassik. Mis sest, et reisisaatja ta peaaegu et sisse kandis (tal on jalad kehvad ja, olgem ausad, aastaid kah auväärselt) - olles end vaevalt istuma toetanud, asus ta kohe lähedalseisvat pruunisilmset tibi ümber sõrme keerama. Kusjuures ei midagi labast - ta luges tibile luuletusi. Ja kergitas viisakalt mütsi kah :)
Jaa, noored mehed, õppige meistri käest!
Tibi igatahes sulas kui või...

Kohustuslik Avatari-postitus

2010-01-19T22:12:00.001+02:00

Asjast endast, nagu ütles juba surematu Ostap Bender Mõõga ja Saha Liitu asutades, ei pea ma siinkohal rääkima - te teate seda niigi. Keda ebakonstruktiivne nutt ja hala ei huvita, ärgu parem lugegu :)

Aru ma ei saa, miks filmi ei soovitata alla 12-aastastele - täitsa tavaline muinasjutufilm. Isegi Aktuaalne Kaamera näitab rohkem seksi ja vägivalda, Disney multikatest ma ei räägigi. Tegelt on Avatari parental guide jummala naljakas, nagu nad enamasti kõik:

Female natives wear indigenous type clothing that frequently allows both full and partial views of their mostly human-like breasts. Both males and females wear a loincloth that covers the front of their pelvis
The buttocks of both male and female aliens are frequently seen.
A male and female begin to kiss. (Sex is implied.)
None of these scenes are meant to be sexual.

Ja nii edasi, aina paremaks läheb :p

Mul oli tegelt neist niinimetatud pahadest rohkem kahju. Võtame või "põhipaha" - kaevanduskorporatsiooni kohapealse osakonnajuhataja. Kujutage ette, sa teenid kusagil karuperses ahnetele aktsionäridele megapappi, sinu vastutada on kari inimesi ja miljardite väätuses tehnikat, keda/mida pärismaalased pidevalt risaiklida üritavad ning lisaks kõigele pead sa jagelema kamba ebalojaalsete teadlastega. Kes susserdavad miskise etnograafia ja esoteerikaga, selmet vastata ühele lihtsale, ent väga olulisele küsimusele: mida kurat nad seal küll suitsetavad? Vean kihla, oleks SEE küsimus õigel hetkel vastuse saanud, jäänuks kogu tulevärk ja tapmine üldse olemata, Pandora saaks rahulikult oma kanepit eksportida ning onu Cameronil poleks vaja kaht järgmist osa vändata...

Kuri kolonel meeldis mulle ka - ta lihtsalt tegi seda, milleks teda välja oli õpetatud, ja tegi seda nii hästi kui oskas, ilma rohkema tigeduseta kui hädapärast tarvis. Muide, tema reinkarnatsioon mõnes järgmises osas on samahästi kui välja lubatud :)

Või siis kõik need inimesed, kes Pandorale lihtsalt pappi teenima tulid ja kes lõpuni lootsid, et pärismaalastega saab asjad rahumeeselt ära klattida - mille eest nemad pidid surema? Kellel neist kahju on, peale minu? Ja muide, pärismaalaste noor pealik Tsu'tei ei pea kah Cameroni tõenäoliselt hea sõnaga meeles - vähe sellest, et talt pruut üle löödi, pealik sai ta olla kah ainult mõned päevad, enne kui ta igavestele jahimaadele saadeti. Ei ole siin maailmas õiglust, ei ole!

Nii et kas ma soovitan Avatari kinno vaatama minna? Ärge minge. Cameron & co on juba piisavalt pappi teeninud. Tõmmake parem netist :)

Ütlete, et piraatfilmi ei näe ju 3d-na? No ja siis. Olgem ausad, "ohhoo - cool!" elamuse saab 3d-st esimesel kolmel korral, pärast seda harjud juba ära ning võtad asja sama loomulikult kui stereoheli. Uskuge mind, 3d ei anna Avatarile eriti midagi niisugust juurde, mida 2d-st kätte ei saa.

Mida toob uus, 2010 aasta?

2009-12-31T23:34:00.000+02:00

Jaa, lapsed, dr. Baarmän, Esq, on ju vana tähetark ja horoskoobitreial. Oma ennustusi koostan äraproovitud juudi-ugri süsteemi abil, mis seisneb selles, et ~~tuleb minna poodi, osta kast v~~ - äh, egas kõiki ametisaladusi saa kah välja lobiseda :)

Alljärgnevalt lühike, ent põhjapanev ülevaade eeloleva aasta olulisimatest sündmustest.

JAANUAR
Apple teatab uue killeri, iWatch'i väljatulekust. Šveitsil ei jää seepeale üle muud kui pankrot välja kuulutada. Hiinlased ostavad Rolexi ja teiste tegijate kaubamärgid võileivahinnaga üles ja viivad tootmise Hiinasse. Või mis seal ikka viia - olemasolevatel mudelitel muudetakse paar tähemärki ja vabrikud töötavad täpselt samamoodi kui vanastigi. Ainult hind saab oluliselt odavam.

VEEBRUAR
Kurikuulus veebruaritorm. Narva ja Pärnu asemel ujutab tagurpidi voolama hakanud jõgi üle Tartu, Narva ja Jõgeva. Kõige krooniks sajab maha kahe aasta lumenorm. Tööpuudus likvideerub kaheks nädalaks, pärast seda sõidavad autod ja rongid kahe meetri sügavustes kanjonites. Esimeste korruste elanike küttekulud kukuvad, valgustusele kulub küll tavapärasest rohkem, kuid see-eest saab kardinate arvelt kokku hoida. Kuna lennujaam ka ei tööta, jäävad Eesti sportlased Vancouverisse hiljaks ning võidavad vaid mõned medalid

MÄRTS
Ameerikas kukuvad kokku veel mõned pangad. Tekkinud paanikas devalveeritakse Laose, Mongoolia ja Sudaani valuuta. Obama on sunnitud kulutama veel mõned triljonid Ameerika rahanduse päästmiseks, millest 105% läheb pankurite boonusteks.

APRILL
Finantspaanika jõuab ka Eestisse. Riigikogu reageerib kärmelt ja võtab vastu seaduse, mille järgi fikseeritakse Riigikogu liikmete töötasu ja kuluhüvitis vajadusel ka kartulites, viinas, ümarpalkides ning teokohustusena. Rahvas hingab kergendatult - tuliste komisjonidebattide tagajärjel jääb esimese öö õigus seekord veel taaskehtestamata.

MAI
Postimees, Õhtuleht, Kroonika, Teleleht ja Oma Maitse ühendatakse kulude kokkuhoiu eesmärgil üheks nädalaleheks. Kadastik kvalifitseerub ümber staarkokaks, Pullerits palub vello42 käest poliitilist varjupaika. Ülejäänud ripakil kaadri võtab Savisaar oma leivale.

JUUNI
Normann läheb MuPo poistega suvetuurile. Tartu, Pärnu ja riigimetsa jänesed on pabinas.
Ruitlane saab ilmutuse, ostab koorma korrektuurpliiatseid ning asub oma raamatutest roppe kohti maha kriipsutama. Uue raamatu pealkirjaks saab lakooniline "Valged lehed".
Tavapärane jõuluilm: +10 ja sajab vihma.

JUULI
Eesti avalikku sektorit tabab kollaps. Kõik on puhkusel. Või noh, vähemalt kõik ülemused on puhkusel ning ülejäänutele on see sama hea kui puhkus :)

AUGUST
Rahvusvaheline olukord teravneb. Hiina võimud ütlesid ühele sealsele inimõiguste aktivistile sitasti ning Lääne press levitab fotot koerakesest, keda Pekingi politseinik jalaga togib. Progressiivne inimkond on raevus, kuid asjaolu, et kuskil Ugandas ja Tšaadis sadu inimesi maha lüüakse, ei lähe sellelesamale inimkonnale erti korda - see on ju niikuinii kuskil kaugel Edela-Okeaanias...

SEPTEMBER
Põlklumehed leiavad, et saak on vilets, ning veavad protesti märgiks Stenbocki maja ette kaks tonni piima, neli tonni kartuleid, kolm siga ja mõned pullimullikad. Vaatepilt inspireerib Ansipit esinema järjekordse sõnavõtuga sellest, kui hästi Eestil ikka läheb ning millised piimajõed ja pudrumäed meil juba praegu kokku on kuhjatud.

OKTOOBER
Streigile pööravad ka õpetajaid, kuid erinevalt põllumeestest on neil hulga jubedam survevahend - nemad veavad Toompeale kümme klassitäit üleannetuid jõpsikaid. Hirmunud riigijuhid täidavad kõik nõudmised, kuid tekitatud purustuste kohene taastamine tähendaks eelarvekriteeriumi mittetäitmist ja euro tuleku edasilükkamist.

NOVEMBER
Rahareformipaanika. Kinnisvarahinnad hüppavad buumiaegsele tasemele, notarite uste taga on üle hulga aja järjekorrad. Poed ostetakse suhkrust, tangust ja tikkudest kuivaks.
Edgar teeb Evelyn Sepast ausa naise. Tähed paraku ei näita, kes on see keskerakondlasest kaunis noormees, kellel kästakse Evelyniga ühte heita.

DETSEMBER
Kinnisvarahinnad kukuvad paanikaeelsele tasemele tagasi ja jätkavad kukkumist. Jõulueelne ostubuum jääb ära, sest kingitakse peamiselt paanika ajal kokkuahnitsetud tarbetut nänni. Nutikad ärimehed avavad second-hand-discounterite keti ja teenivad muinasjutulise varanduse.
Putin tõmbab uusaastaööl nina täis, teatab oma tagasiastumisest ning pärandab kogu võimu Medvedevile.
Tavapärane jaanipäevailm: +10 ja sajab vihma.

Postimehest, Tähismaade võtmes

2009-12-31T13:00:00.002+02:00

Ma pean vist olema tõsiselt haige, sest Kadastiku tänast sõnavõttu lugedes leidsin, et on midagi, milles ma I&I-ga nõus olen - Eesti (väidetavalt) suurima päevalehe vastutav väljaandja pritsib padukollast teksti ja, et oma pisikest ego säästa, on sinnajuurde ka kommentaarimisvõimaluse kinni keeranud.

Huvitav, millises maailmas Kadastik küll elab, kui tema arvates on aasta põletavaimateks küsimusteks Savisaare vahekord naistega, inglise abikoka tuhkatriinulugu ja noore lauljanna rasedus? Sitta neist sajast tuhandest töötust, majanduskollapsist, mõttetalgutest, meie rannikuvetes ülbavast suurest naabrist ning kommunismis elavatest riigikogujatest.

Erinevalt Kadastikust tean mina küll, kas tunda rõõmu või piinlikkust :S

Kellel jõulukink veel tegemata

2009-12-25T13:27:00.002+02:00

...see võib ammutada ideid ühest vanast reklaamist:

Püha öö

2009-12-24T23:06:00.001+02:00

Püha on Vägede Issand. Taevas ja maa on täis Tema au. Aasta ilusaim ja pühim aeg on jälle kätte jõudnud.

Ristirahvas, rõõmusta! Jumal ligineb taas meile. Ta on üle kõikidest vastuoludest ja sõjakatest hoiakutest, mis on inimeste elu üle võimust võtnud. Ta läheneb meile kõigile – ka vastu tõrkuvatest, Jumalat häbenevatest hoiakutest hoolimata. Lihtne jõuluevangeelium ühendab taas rahvad ja maad.

Te kindlasti mõtlete nüüd, et doktor Baarmän on end lolliks joonud? Seda ka muidugi, aga pärast umbes kolmekümnendat "Püha Öö" ärakuulamist erinevatelt raadokanalitelt (täna oli palju sõitmist) ei olnud alkoholil enam palju tööd teha jäänud. Õnneks on kõik poed juba kinni ja Sõnajalgade uue plaadi soetamine suht mission impossible.

Aga head kirgastumist teile kõigile! Kahetsege pattu, kuni pole veel hilja, ja kellel patud veel tegemata, siis teil, muide, on nüüd eriti kiire :p

Vähem kirjavigasi!

2009-12-22T16:14:00.001+02:00

Ma ei hakka siinkohal parem kirjeldama, millega seoses, kuid hakkasin täna mõtlema, mis vägi see küll on, mis sunnib meid võhivõõrale inimesele tema õigekirja- ja grammatikavigasid nina peale viskama?

Ilmselgelt meditsiinilise probleemiga tegelased jätame siinkohal kõrvale - NII palju neid nüüd ka siin meie armsal Eestimaal jooksus ei ole. Rõhuv enamus näpuganäitajaid on siiski tavalised, oma eluga enam-vähem toime tulevad kaaskodanikud. Miks siis ometi, mis põhjusel? See ei saa olla pelgalt mure meie emakeele puhtuse pärast - ärge tulge mulle ütlema, et kõik meie kaasmaalased on sedavõrd aatelised ja altruistlikud :)

Doktor Baarmän ise ei ole katseisikuna kuigi esinduslik juhtum - ma tean väga hästi, kui kergesti juhtub, et päevas produtseeritavast paarikümnest tuhandest tähemärgist mõni ikka nihu läheb. Ja uskuge, pärast kahekümnetuhandenda märgi sissetoksimist on sul sügavalt poogen, mida sa seal esimeses paarisajas kirjutasid, veel vähem kuidas. Ja kui sul selliseid kahekümnetuhandemärgilisi päevi on aastast umbes kolmandik, saab sulle hiljemalt esimese kuu lõpul vägagi näitlikult selgeks, et a) keegi meist ei ole ilmeksimatu ja b) sa ei saa olla iseenda korrektor - omaenda töllakuste nägemiseks peab olema kõrvaltvaataja.

Seega need, kes võõraste (kirja)vigade üle irisevad, ei ole täiesti ilmselt ise kunagi mahukaid tekste tootnud. Nad on kooliajal öö otsa oma kahte lehekülge kirjandit või esseed ponnistanud ning kui iga sõna kirjapanekuks kulub keseltläbi minut (koos sõnale otsajõllitamisega), ei saa kirjavigade protsent muidugi kuigi kõrge olla. No ja kui selline tegelane veel ülejärgmises tunnis parandatud töö tagasi saab ja näeb, kuidas tema higi, vere ja pisaratega loodud vaimusünnitis elegantse punase pastakaliigutusega maatasa on tehtud, siis...

Siis käib tema ajus ilmselt mingine krõps ning ta jääb eluksajaks uskuma, et kõrge haridustase ja väljapaistev ~~indul~~ ~~intle~~ intelligents on pöördumatult seotud mitte sellega, kui hästi sa võõrastest mõtetest aru saad ning ise mõelda oskad, vaid sellega, kui vähe vigu sa vormistamisel teha suudad.

Ja otse loomulikult - kui kohtad võõras tekstis mõnd viga (aga tegijatel juhtub alati - ei juhtu ainult neil, kes ei tee), siis oledki kohe vaat et ülemrassi esindaja, kel loomulik kohustus matsidele nende koht kätte näidata. Mis sest, et matside mõttemaailm jääb sulle kaugeks jasegaseks.

Ja siis nad sõdivad õppekavade muutmise vastu - meil olla niigi Euroopa kõrgeim haridustase. Hähh. Euroopa Liit vahel viisakuse pärast küsib Eesti arvamust ühe või teise eurodirektiivi kavandi asjus. Ametialaselt olen kokku puutunud kahe Eesti ministeeriumidest kooskõlastusringilt tagasi tulnud direktiiviprojektiga - ministeeriumitädid suutsid nendes parandada AINULT kirjavigu. Sisulisi ettepanekuid tehti kahe direktiivi peale kokku null tükki. Kusjuures see faking direktiiv läheb ju Brüsselis niiehknii proffide kätte tõlkimiseks-toimetamiseks...

Aga pole põhjust muretseda. Kui meid kunagi naha ja karvadega maha müüakse, siis saab see olema vähemalt kõigi õigekirjareeglite kohaselt vormistatud.

Altiplano

2009-12-02T23:06:00.001+02:00

Ma tükk aega ei saanud aru, mis mind Altiplano juures segas. Nimikangelane oli muidugi igati tasemel – suursugune, karm ja hingematvalt ilus. Põliselanikel polnud kah viga, mis sest, et neid üritati portreteerida naiivsete, kuid siiski puhta hingega metslastena. Nojah, loomulikult olidki gringod need, kes tulid ja kõik ilusa ära rikkusid – kõigepealt kaevandust püsti lüües ja elavhõbedajäätmetega ümbruskonda mürgitades, seejärel aga kõigest selles filmi tehes ning seda mingi sümbolistlik-sisekaemusliku ibaga ära lörtsides.

Terve maailma on täis paiku, kus kas siis sõja, saastunud keskkonna, epideemia või mõne muu inimliku töllakuse tagajärjel kaotavad paljud oma lähedased. Niisugune asi tekitab alati tugevaid emotsioone, kaastunnet ja tahtmist kuidagi aidata. Mis seal salata, eks mulgi värelenud Thina Simunye’t vaadates väike pisar silmanurgas.

Aga mida kuradit puutuvad Andide kaevandusasulas surevate indiaanlaste tragöödiasse lagunenud Belgia kirik, psühhotraumaga sõjafotograaf ning tolle Iraani päritolu? Mina ei näe nende elementide asjassesegamisel küll muud põhjust kui filmitegijate soov vastavateemalistest fondidest pappi juurde nuiata. Ilmselt olid rahastajate hulgas ka kaevandusfirmad – üldmulje oli ju, et kaevurid on tegelt head ning metsikud pärismaalased on ise lollid, et elavhõbedaga mängisid.

Ma olen seda juba kusagil varem öelnud – kui kriitikud kiidavad, on minusugustel parem eemale hoida.

Lassss mu kaktus läheb õide...

2009-12-02T22:14:00.003+02:00

Kui ma ei oleks just mõned päevad tagasi Samsungi PC Studiot nagu nurkas.....d kassi oma kompjuutrist välja visanud, läheks selle nädala wtf-elamuse auhind kindlasti Nokiale - ei olnud möödunud veerand tundigi sellest, kui ma nende endi ametlikult kodukalt PS Suite'i alla tirisin ja käima tõmbasin, kui see juba kisama pistis, et saadaval on veel uuem versioon, ja selle paigaldamist nõudis. Mida need Nokia sepad seal küll suitsetavad?

Äramärkimist vääriva tulemuse sai kirja ka Windows XP, mis pärast clean installi netti ühenduda ei suutnud, põhjuseks võrgukaardi puuduvad draiverid pakkus ning tegi ettepaneku... neid netist tirima minna.

Ah jaa, õitsva kaktuse pilt ka ikka, tervituseks kõikidele leiutaja-inseneeridele ja tisaineritele:

Edit: Nokia saab oma auhinna siiski kätte: täna hommikul vilgutati mulle jälle teadet saadaolevast tarkvarauuendusest.
Ja kes kurat palus neil oma tarkvarakäkk vaikimisi koos Windowsiga käima tõmmata?!?

Ametlik teadaanne

2009-11-27T21:36:00.000+02:00

Mind on see permamentne jaanipäevailm juba ära tüüdanud. Kui täna korraks päikest näidati, oli äratundmisega raskusi.
Kliima pekkikeeramises on mõistagi süüdi Ansip, Savisaar, Laar, homod, üleilmne sionistlik vandenõu, illuminaadid, ravimitööstus ja rahvusvaheline imperialism. Globaalne soojenemine kindlasti mitte, selle kohta pole ju piisavalt tõendeid.

Ehitajate Oskarite gaala 2009

2009-11-23T12:05:00.001+02:00

Jälle tuli üks tore spämm, mida ei saa jagamata jätta :)

Kandidaadid on:

& the winner is......

Piinlik moment

2009-11-09T21:46:00.001+02:00

Täna alanud liigjoomise vastu võitlemise hoogtöökuu mobiliseeris koos ülejäänud progressiivse inimkonnaga loomulikult ka doktor Baarmäni. Täis võitlustahet ja tegutsemisindu otsustasin igipõlisel vaenlasel otse kõrist haarata ning ta halastamatult hävitada :)

Raisk.

Mõni päev on kohe selline, mil ka kõige paremad kavatsused lörri lähevad :(

Kord hüppas alt ära üks sõber, siis teine, lõpuks sõitis veel üks kiire töö sisse ning kontori ukse sulgesin enda järel tavapärasest kaks tundi hiljem ja tugeva peavaluga. No mis seal ikka, mõtlesin, ongi paras ettekääne endale üks Järegmeister sisse nahistada. Tutkit - Selveris, kus teadsin nimetet artiklit soodushinnaga müügil olevat, polnud väljareklaamitud gripirohust haisugi. Sestap lürbin nüüd kirsikompotti. Tõesti piinlik.

Ahjaa, siit leiab mugava joomispäeviku.

Ja ärge unustage õiget tehnikat:

Lihtsalt tuli meelde

2009-11-02T23:30:00.000+02:00

Vana kuld: mida teeb Tõeline Beib, kui saab vale värvi sünnipäevakingi:

Kuidas euro päästab Eesti majanduse

2009-10-26T23:05:00.000+02:00

Ametlik BS, kuidas euro toob meile stabiilse keskkonna ja seeläbi tohutud investeeringud, mis meie majanduse jälle käima tõmbavad, ei veena vist rääkijaid endidki. Millel siis põhineb hüsteeriline usk euro võluväesse, mis sunnib meie otsustajaid kahe jalaga majanduse hapnikuvoolikuil tallama ja väheseidki majanduse elavdamise hoobasid kinni keevitama? Kus, kurat, seda enne on nähtud, et stabiilne keskkond kaotatud miljardid tagasi teenida aitab?

Minu arust ei ole põhjuseks liberaalne turufundamentalism. Minu hinnangul on hüsteerilise eurootuse taga puhtspekulatiivsed kaalutlused.

Tuletagem meelde, mis juhtus sel hetkel, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga. Õigemini, mis juhtus kinnisvara ja muude hindadega. Miks nad nii kiiresti tõusid? Euroopa Liit on ju teada-tuntud stabiilsete hindande ja mõõduka majanduskasvuga piirkond.

Mõtleme nüüd ebaloogiliselt. Eestlased, eriti aga teised tublid eestimaalased on harjunud, et enne rahareformi tuleb käesolevast sularahast võimalikult kiiresti lahti saada. Ei tasu seda instinkti neile pahaks panna - rohkem kui pool sajandit on siinkandis tehtud rahareforme praktiliselt ainult ühel eesmärgil - korjata elanikkonnalt nende liigsed rahavarud.

Ei maksa arvata, et see instinkt pelgalt paarikümne iseseisvusaastaga kustunud oleks. Seega - koos rahareformiga on oodata ka suurenevat nõudlust kestvuskaupade järele. Lisaks on varem eurole üle läinud maade kogemusest teada, et turule ilmub ka seesugune sukasääreraha, mille päritolu omanik eriti seletada ei taha, kuid mis sellegipoolest kas ümbervahetamist (rakenduvad rahapesu piirangud) või kaupade vastu vahetamist vajab.

Ehk euro maaletoojad mõtlevad nagu spekulandid, mängides rahva rahareformihirmul ning lootes, et ärakorjatava kroonimassi sees on piisavalt niisuguseid, mis eurode asemel pigem kaupade vastu vahetatakse ning millest iga viies seega riigieelarvesse laekub.

Kohustuslik halapostitus valimiste teemal

2009-10-19T21:52:00.001+03:00

Oh issand, ikka veel leidub Eestimaal piisavalt palju lolle, kes nonde kuradi kesikute/oravate/sotside/isamaaliitšikute/klenski/rasvaliidu/roheliste (ebavajalik läbi kriipsutada) poolt hääletavad!

Hala halatud, helgemast poolest ka nüüd natuke.

On tore tõdeda, et eksmaavanem ei ole oma pappi mitte ilmaaegu laiali puistanud - tema poolt hääletas Jõgeva vallas tervelt 159 kodanikku, mis tagas talle isikumandaadi. Samuti on tore tõdeda, et põhimõttekindlus ning kõrge moraal pole kadunud isegi seesugusest korruptsioonimärgiga erakonnast nagu Rahvaliit - nimelt on selles nimekirjas kandideerinud Raimo Villems otsustanud, et niisugune kamp ei vääri isegi mitte tema enda häält, ning saanud kirja nulltulemuse :)

Sarnaseid aatevendi on maakonna peale veel: Pajusi vallas Raimo Ilmoja (SDE), Pala vallas Vello Pärn (SDE), Erdi Tuha (SDE) ja Vallo Vunk (Meie Koduvald), Puurmani vallas Edvi Strum (IRL), Kasepää vallas Erki Post (Kesk) ja Irina Korneva (Kesk), Saare vallas Andres Hallik (RL), Tabivere vallas Mati Karus (Kesk) ja Henn Käärik (Reform). Pahatahtlikud kommentaatorid võivad muidugi väita, et nad olid kas silmini täis või lihtsalt unistasid valima minna, aga mina ütlen, et see kõik on ilmne siseopositsioon ja märk sisemisest puhastumisest :)

Muus osas, olgem ausad, ei ole just maailmaajaloolist vahet, kes konkreetses pisivallas valitsemisrahasid sirgeks lööb. Doktor Baarmäni kogemus (ja seda pole vähe) ütleb, et pisikeses sumbunud vallas ei ole liikumapanevaks jõuks mitte parteipoliitiline programm, vaid korruptsioon - kui poleks korruptsiooni, ei viitsiks seal keegi m...igi liigutada. Arvan, et see võib kehtida ka mõne suurema valla, näiteks Tallinna kohta.

Keda valida Jõgeva vallas?

2009-10-14T00:46:00.000+03:00

Ajalooliselt on kujunenud nii, et mu teinepool peab oma hääle ära andma Jõgeva vallas. Mida siis talle lubati?

Jõgeva vallas on oma nimekirjad välja pannud Keskeraond, IRL, Rahvaliit, valimisliit Hea Vald, Sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond.

Aja ja ruumi kokkuhoiu huvides ei hakka ma siin kõiki "arendame-võimaldame-toetame-kindlustame" tüüpi lubadusi üles loetlema, piirdun üldiseloomustustega

Keskerakond - tundub, et polegi mulle oma spämmi saatnud :) Igatahes väga sümpaatne! Tõsi, üks nende kandidaat ei pidanud paljuks isiklikult moosimas käia - samuti väga sümpaatne! Jah, paraku lubas ta küll niisuguseid asju, mis ka ilma Keskerakonna targa valitsuseta niikuinii ära tehtaks, aga ikkagi.

IRL - konkreetsemalt lubavad golfiväljakut, naabrivalvet, valla muuseumi ja vaatetorni Laiuse mäele. Ülejäänu on tavapärane võimaldamine, aktiviseerimine ja propageerimine.

Rahvaliit - lubavad nimeviitasid igale valla teele ja tänavale, tasuta lumetõrjet iga hajaasustusala majapidamiseni ning abielutoetust. Miskipärast lubatakse ka tõhusat päästeteenistust ja korrakaitset, aga kas see mitte riigi rida ei ole?

Hea vald ehk Aivar Kokk - kes siis veel :) Postkastis oli suisa 2010. aasta kalender, mille pöördel loetleb Kalevipoja otsene järeltulija üles kõik oma varasemad teened, unustamata sealjuures ka uusi lubadusi:
Ehitame vallale oma hooldekodu koos päevahoiuga - vanasti ta tahtis vallale oma gümnaasiumi. Nüüd on tütred suured ja prioriteedid muutunud :)
Loome uusi töökohti, toetades Painküla tööstuspargi väljaehitamist.
Avame õhtuti ja nädalavahetuseti valla koolide ja lasteaedade saalid valla inimestele kultuuri ja spordiga tegelemiseks - seda on ka juba mitmetel valimistel lubatud. Huvitav, kas teevadki lõpuks ära? :p

Kindlustame iganädalase tasuta bussiliini Kuremaa ujulasse - mis need bussid sõidavad siis siiamaani ilma liikluskindlustuseta?
Kaasajastame vee- ja kanalisatsioonitrassid ja pumplad - see on toosama europrojekt, mille raames Jõgevagi veevärk korda tehakse.
Renoveerime Siimusti sauna ja ehitame kergtee surnuaiani - ammu oleks tarvis!
Toetame Laiuse mäele slaalominõlva ehitamist - vaat see on huvitav. Tõstuki riismed on seal vist siiamaani alles.

Sotsiaaldemokraadid - nende esinumber jagas Sordis piima müües oma nimekaarte :) Aga konkreetsemalt lubavad mitte suurendada valla laenukoormust, igakevadist talgupäeva valla korrastamiseks, avalikke töökohti ning vähem koolivägivalda. Väga kena kõik, ainult me keegi ei tunne sealt nimekirast kahjuks kedagi. Peale piimamehe :)

Reformierakond - nende spämm on samuti kaotsis. Lähtume eeldusest, et nad armastavad Jõgeva valda samuti nagu ka kõiki teisi paarisadat omavalitsusüksust. Eks oravatel ole suur süda, jätkub ruumi kõigile :)

Keda valida Jõgeva linnas?

2009-10-14T00:12:00.001+03:00

Valimised on tore aeg - postkast kantakse sedavõrd spämmi täis, et arved enam ära ei mahugi :)

Kellele sellest ülikirevast valikust oma hääl müüa?

Jõgeval pürivad võimupiruka poole Rahvaliit, Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond. Mida nad mulle siis lubavad?

RAHVALIIT

1. Jõgeva vajab inimesekesksemat ja säästlikumat juhtimist. Eesrindlik mõte, nagu öeldi Eesti filmiklassikas. Linna juhivad meil teadupoolest linnavolikogu ja viimase nimetatud linnavalitsus (hetkel neljaliikmeline). Paraku ei avalda rahvaliitlased, kui ulatuslikult nad nimetet asutusi hõrendada kavatsevad.

2. Hoidkem ja loogem uusi töökohti. Kuldsed sõnad! Aga onss selleks tingimata tarvis volikogusse trügida? Rahvaliidu ridades kandideerib nii mõnigi ettevõtja, äkki looks needsinatsed töökohad ilma valimiskampaaniata? Või sihivad needsamad ettevõtjad hoopis seda liini, et mina kui maksumaksja need töökohad ise kinni taoks? No pasaran!

3. Kasutagem rohkem investeerimisfondide ja Euroopa Liidu raha. Õige - milleks koormata kohalikku maksumaksjat, kui saab sirgeks lüüa Lääne-Euroopa maksumaksjate pappi. Kindlasti rõõmustame ka meie siin kümnekonna aasta pärast siiralt selle üle, et meie rahaga taotakse kinni Türgi ja Ukraina kohalike sahiibide valimislubadusi.

4. Jätkakem vee- ja kanalisatsioonitrasside renoveerimist. Kullakesed, minu teada on see europrojekt juba käima lükatud ning isegi kui tahaksite vastupidist, läheks see linnale ropult kalliks maksma.

5. Korrastagem kortermajadeesised teed ja parklad ning välisvalgustus, rajagem uusi mänguväljakuid ning üldkasutatavate hoonete juurde jalgrataste hoiukohti. Väga õige mõte, kahe käega poolt. Aga. Kas ainult minu kõrvus kõlab see grammatiline konstruktsioon selliselt, et RL kavatseb armulikult mitte sekkuda linnakodanike tegevusse nimetet tööde teostamisel?

6. Toogem Jõgevale üleriigilisi üritusi - uusi mõtteid ja ideid. Siia alla käivad jäähalli ehitus, Ilmaime teemapark, Pedja jõe puhkepiirkond, kultuuri- ja spordipremiad ning kõik võimalused elukestvaks õppeks. Kust selleks raha võetakse? Isegi kui linnapea kõik need neli aastat ilma palgata rügab, kahtlen sügavalt, kas kokkuhoitud rahast jätkub.

7. Muutkem sotsiaalteenused kättesaadavamaks. Ainus konkreetne lubadus selle punkti all on eakate päevakeskuse rajamine, Ülejäänu on tavapärane "arendame-täiustame-toetame".

Sihuke pehmete väärtuste jutt on neil muidugi ilus. Ma olen seda juba aastakümneid kuulnud. Koos selle "arendame-täiustame-toetame" jutuga saab seda valimistest valimistesse iga kord puhta südamega heietada :)

KESKERAKOND

Müts maha - minu arust on Keskerakonnal kõige lõbusamad kampaaniamaterjalid :) Sihuke päris andekas segu Nelli Teatajast ja Elu Sõna Lehest.
Aga mida nad mulle siis lubavad?

1. Jõgeva linna lasteaialastele tasuta toit. Ilus.
2. Sünnitoetuse kasv nelja aastaga 6000 kroonile. Ohh. Teate ka, milline kepp oli teie kaasjuhitud linnavalitsuselt see seninegi pisem toetus kätte saada?
3. Esimesse klassi astujale toetus 1500 krooni. eelmisel aastal läks 1. klassi umbes 80 pägalikku. 80x1500=120 000, ütleme et osa oli valdadest ka... No tegelt pole see ju üldse palju.
4. Lasteaed "Karikakar" korda. Kas see on see maja, millesse lapsi enam ei jätkunud ja mis osaliselt välja renditi?
5. Kultuurikeskuse taha aiaga piiratud turvaline õuepark. Miks mitte.

6. Kultuukikeskuse parki kaasaegse mängukeskkonnaga aiaga piiratud turvaline laste mängumaa. Be normal! Ei ole mina enne näinud ega ka omal nahal kogeenud, et seal, sisuliselt koduaias, pägalaid keski või miski kunagi ohustanud oleks! See on Jõgeva, mitte Haarlem!
7. KEK-i elamukvartali lastele mõnus mänguväljak. Ainuke küsimus, miks seda siiamaani tehtud ei ole? Ehkki teisest küljest, Kruusaauk, tervete põlvkondade mänguväljak, on seal juba varsti pea sajandi...
8. Tüdrukute papilloomiviiruse vastane vaktsineerimine. Vajalik asi.
9. Noortele oma kultuuriangaar. Ma küll täpselt ei tea, mis ja kus see olema saab, aga tundub huvitav.
10. Liiklusohutuse suurendamiseks Suure, Piiri ja Puiestee tänavate ristmikule ringliiklus. Viadukti ei taha sinna ehitada? Mitu autot sealt päevas läbi sõidab?
11. Jalakäiate liiklusohutuse tõstmiseks linnas kasutusele liikluse rahustamise vahendid. Ömm. Mina küll Jõgeva liiklust veel rahulikumaks ei muudaks.
12. Autodele avaramad parkimisvõimalused kesklinnas. Et paneme auto Säästumarketi ette, sealt sõidame Maxima parklasse, siis Kosmose ette, et ehitusmaterjalide poest läbi hüpata, ja sealt juba Kaubahalli juurde, et veel mõned viimased ostud teha? Ah jaa, Keskuse poe unustasin lisamata. Keegi neid distantse mõõtnud ka on? Ma arvan, et joonlauast piisaks, isegi kui mõõta mitte kaardil, vaid maastikul :)
13. Linna rahaline toetus suurelamute esiste parkimisplatside korrastamiseks. Vajalik asi.
14. KEK-i elamukvartalid korda. Hähh. Ei saanud vene võim sest kuumaastikust jagu, ei saa teie ammugi :)
15. Kõnnited korda. Jah. Uut paraadi oleks tarvis, saaks kiiremini :)
16. Linnapoolne maamaksu soodustus pensionäridele ja represseeritutele 100%. Jah, mida neilt ikka võtta.
17. Sotsiaalkeskus "Elukaar" korda. Kes selle segamini ajas?
18. 2000 krooni matusetoetust. Lühinägelik poliitika - surnutel teatavasti valimisõigust ei ole :)
19. Jõgeva Haiglale iga-aastane toetus 300 00 krooni. Vajalik küll, aga milleks seda valimisprogrammi toppida?
20. Jaanituli Jõgeva linna. Misasjad need siis on, mida igal aastal praktiliselt minu akna all tehakse?
21. Suvised vabaõhuetendused Jõgevale. Jah, ma mäletan küll, kuidas Mati Nuude praktiliselt öö läbi sealsamas akna all üürgas, nii et laps magada ei saanud.
22. Talveteemaliste filmide festival Jõgevale. Ja millises kohalikus kobarkinos neid näidatakse?
23. Märgistatud aktiivse liikumise rajad. Tehke parem mõned korralikud rattateed. Parklate asemel.
24. Õpilasmaleva liikumine Jõgevale. Tore!
25. Aasta parimale haridustöötajale 30 000 krooni. Mis saab mul selle vastu olla.

Noh, vähemalt midagi programmi moodi. On näha, et keegi on ka tiba mõelda viitsinud.

IRL

Kuulge, poisid ja tüdrukud, vahetage ükskord ometi reklaamifirmat! Ja natuke mõttetööd valimisplatvormi kallal ei teeks ka paha. No mis programm see ka on:

* Jõgeva on oma ajalooga arenev ja väärikas väikelinn. Väga armas, aga kuidas see teadmine meid järgmiste valimisteni edasi aitab?
* Linna peavad juhtima kompetentsed (siit oli koma puudu) linlastest hoolivad jõgevlased. Õige! Ma olen alati pooldanudeksamitulemustel põhinevat ametissemääramist, nagu vanas Hiinas oli :)
* Elanikud on ära teeninud selle, et neist lugu peetaks ning et pakutaks parimaid teenuseid parima kvaliteediga. Järjekordne nending stiilis "kavatseme täita Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi..."
* Väikeettevõtjad vajavad rohkem tuge ja tunnustust ning arenguvõimalusi. Täpsemalt milliseid? Võibolla isegi mitmemilliseid?
* Kodanikutunde loob sõbralik linnaruum. Igaühel peab olema võimalus tegeleda oma huvidega, nii noortel kui täiskasvanutel. Väga armas. Ja kuidas te selle teostada kavatsete?

Kusjuure ise nad, sunnikud, heidavad vastaskandidaatidele ette populismi ja tühje lubadusi... No kuidas nii saab, ise ju nii toredad inimesed?

REFORMIERAKOND

Oijessas, see lubadustejoru on ümbertippimiseks natuke liiga pikk. Teie lahkel loal toon vaid mõned säravamad puhktid:

- Tõstame I klassi astuva lapse toetuse 2000 kroonini. Oot-oot, kas Keskerakonna väljareklaamitud 1500 krooni siis juba kehtibki või?
- Toetame iga lapse sündi 5000 krooniga. No see kord kehtib neil juba ammu, isiklikke kogemusi vaata Keskerakonna kommentaaride juurest.
- Kingime igale noorele ratturile rattalambi. See maksab nii 50-60 krooni tükk. Sama raha eest saaks helkurvesti.
- Vähendame Jõgeva linna valitsemiskulusid vähemalt 10%. Miks just 10? Miks mitte 100%? Milline valitseja see kunagi leidis, et milleks ametnikele veel palka maksta, nagunii teenivad altkäemaksudega rohkem.
- Ühendame originaalseid ideid ja ettevõtlust loomemajanduse kaudu. Mul on tunne, et nad ise ka ei tea, mida nad selle lausega mõtlesid.
- Teeme ratta- ja kooliteed korda ja turvaliseks. Mina olen Jõgeval kohanud ainult üht rattateed, seda on paarsada meetrit ja see viib läbi Piiri pargi mäest alla. Tee on suht uus ja korrastamist eriti ei vaja. Ah jaa, Piibe maantee remondi käigus rajatud kergliiklustee jookseb kah veid maad Jõgeva linna piires. See vajab küll hädasti korrastamist - praegu peab igal ristmikul ratta seljast maha tulema ja seda käekõrval lükkama. Mõnna, eriti kui oled enne seda vändanud stabiilselt 30-40 km/h.
- Ehitame Piiri parki terviseraja. Seda lubadust mäletan ma juba mitmetest ammustest valimistest. Jätkake samas vaimus!
- Saadame Jõgeva saalihoki Europasse. Õige. Majanduslikult raskel ajal tulebki üleliigsed sportlased välisklubidele maha müüa!
- Teeme koostööd Jõgeva linna ja valla ühinemiseks. Ohoo! Aga ei usu - te teate ju väga hästi, kelle kätte ühisvallas võim läheks :)

Veel lubavad oravad näiteks jäähalli, vanurite päevakeskust, mänguväljakuid ning vett ja kanalisatsiooni, soodustavad ja tunnustavad ettevõtlust ja veel kedagi/midagi.

Kellele mina oma hääle annan? Eks ikka ühele oma vanale sõbrale :) Kahtlustan, et samamoodi toimib ka enamik ülejäänud Jõgeva valijaid, nii et erakondlikud kopiraiterid on nagunii suht tühja tööd teinud.

Mina ja relvad

2009-10-13T00:14:00.000+03:00

Ringvaate korduses räägib Vahur Lauri, kuidas ta juba kümme aastat iga päev relva kaasas kannab. Ma tegelt ei saagi aru, miks ta seda teeb - just tunnistab, et tal pole eriettevalmistust konflitsituatsioonide lahendamiseks, relva ei saa kasutada probleemide lahendamiseks ning endal pole tal selle 10 aasta jooksul kordagi relva vaja läinud.

Mina ise olen üsna nõus hiljuti loetud uurimuse autoritega - kui nonfliktsituatsiooni satub relvaga inimene - pole vahet, kas ründaja või rünnatava rollis - on tõenäosus, et konflikt lõpeb kellegi surma või eluohtliku vigastusega, mõõtmatult suurem.

Ma ei kujuta ette, millises keskkonnas ma elama või milliste häältega suhtlema peaksin, et enesekaitseks iga päev relva kaasas kanda. Jah, automaati mu käest keegi naljalt ära ei võtaks, pealegi lasen ma automaadist mõõtmatult täpsemini kui püstolist. Kuid automaat on lahingurelv. Püstol aga võidakse sul rahvasummas trügides lihtsalt ära näpata, rüseluses peost tõmmata või seljatagant haarates käest välja väänata. Püstol teeb ainult kõva pauku ning rohkem kui paarikümne meetri pealt temaga täpselt tabada on rohkem vedamise asi (unustame kauboifilmid, eksju). Prillikandjana tean juba ammu, et minu jaoks on püstol kõige tõhusam eelkõige viskerelvana - sihtimisasendi iseärasustest tulenevalt jääb sihikujoonele see osa prilliklaasist, mis murrab kujutist kõige rohkem - viga on kümne meetri pealt umbes pool meetrit allapoole. Puusalt tulistamise unustame ka ära, kellele neid väljaväänatud sõrmi-randmeid tarvis on.

Ei - kui ma ilma relvata linna laiama lähen, ähvardab mind kõige rohkem pisuke rüselus ja katkised riided, sama situatsioon relvaga, sealhulgas noaga aga võib lõppeda kas kiirabis või surnukuuris. Neil paaril korral, kus oleks võinud tekkida kiusatus relva kasutada, olen tagantjärgi siiralt õnnelik, et mul seda kaasas ei olnud - kõik seisud said tegelikult pikema või lühema rääkimisega ära klaaritud. Kõige kauem rääkisin ühel deliiriumis poldil kolm tundi raudkangi käest ära...

Ekstreemööbimine

2009-10-12T10:23:00.000+03:00

Ei, ahiküttel on kahtlemata omad eelised - kütad palju tahad ja millal tahad. Puudused on muidugi ka - arvake ära, kes on see eesel, kes saeb, lõhub ja tassib? Sestap oligi Jõgevalt laekudes heameel tõdeda, et pärast ligi nädalast külmetamist on Pelgurannas lõpuks ometi kütma hakatud. Kütteperiood algam meil ju teatavasti siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur on +10 - ma mõtlen toas, mitte õues.

Rõõm sisselülitatud keskkütte üle jäi paraku üürikeseks - eile õhtul punkt kell 21.00 lülitati küte jälle välja. Ei, mulle üldiselt meeldib külmas toas magada, aga umbes ühe paiku tundsin, et isegi kahest tekist jääb väheks - tormituul puhus otse aknasse, aknaraamid on veel vene ajast ning tunne, kuidas tuul magades juukseid sasib, pole just kõige meeldivam.

Sestap läksin otsisin kapist termosokid, pikad püksid ja suusamütsi. Eriti hea meel oli tuulekindla jooksufliisi üle - selleta ma neid ridu praegu ei kirjutaks (vaid võiaksin valutavaid õlgu ja kaela miskise eriti jäleda piprakreemiga). Millalgi seitsme paiku hakkas siiski nii külm, et otsustasin üles ronida ja sooja hommikueinega päeva alustada.

Pärast teki alt välja ronimist selgus, et kõrvaltoas oli tuul rõduukse lahti puhunud ning sealt öö otsa sisse lõõtsunud.

Palju õnne, Vladimir Vladimirovitš!

2009-10-07T15:32:00.000+03:00

Peaaegu oleksin unustanud - täna on ju ~~Vene tsaari~~ Venemaa peaministri Vladimir Putini sünnipäev!
Pikka iga ja, nagu teil seal KGB-s vanasti öeldi, palju aastaid!
Väike lüümikupalagan juubilari helgematest hetkedest:

Tulevik: miks on hea elada Lätis, mitte Eestis

2009-10-07T14:24:00.000+03:00

Delfi tänastest uudistest:

Läti
Läti vastulöök: eluasemelaenust peab saama võlata vabaks

Eesti
Pangad saavad õiguse võlgniku elu kibedamaks teha

Jah, ei ole kaugel aeg, mil kahjurõõmsad lätlased asuvad Eesti diskot leelotama :(

Armas Allah, mille eest sa meid küll seesuguste poliitikutega nuhtled?

Transrasvatihane

2009-10-05T21:58:00.000+03:00

Teatan pidulikult, et mulle on transrasvadetektor juba sisse ehitatud - ma nimelt saan hüdrogeenitud taime-või loomarasva söömisest ohatisesarnase lööbe. Margariine ning võisegusid pole juba kümmekond aastat isegi mitte nuusutanud, odavamast majoneesist käin kaarega mööda ja enamikku kondiitritooteid näkitsen poole hambaga. Ah jaa, õhuvärskendaja pudelis vahukoor on kah out.

Ära sõnus, nagu ikka, see nõid, kellega ma sama perekonnanime jagan :)

Pilt tehtud väljalennul Tšernobõli.

Nokia - ei viitsi enam sõimata

2009-09-22T21:18:00.000+03:00

Kuulge, Nokia poisid ja tüdrukud - tehke parem telefone, see tuleb teil juba enam-vähem hästi välja. Aga
ärge toppige oma nina sinna, millest te midagi ei jaga - tarkvaraarendusse.

Sellest ei olegi väga kaua aega möödas, kui uuendasin oma N82-e tarkvara - ja avastasin, et mu GPS ei oska enam mu asukohta näidata. Mulle pakuti küll lahkelt uue kaardirakenduse prooviversiooni, kuid pärast selle möödumist pidanuks ma juba eurosid köhima. Ei ole ilus, seltsimehed telefonistid, ei ole ilus!

Ühel hetkel pistis ka PC Suite kisama, et teda on hädasti vaja uuendada. Naiivne nagu ma olen, lasingi uue versiooni peale. Ja avastasin, et rakendus, mis vanasti liigutas musa arvutist telefoni, on värvi vahetanud, kannab nüüd nime Nokia Music ja nõuab eraldi installimist. Kuna olemasolev playlist oli mind tõesti ammu ära tüüdanud, tõmbasin rakenduse käima. Ja sain otse loomulikult järjekordse WTF?!?-elamuse.

Kõigepealt otsis see tõbras uuesti mu arvuti läbi, et mu tümpsukogus inventuur teha. Järgmine pool tunnikest kulus selleks, et mu albumitele plaadiümbrised leida. No milleks? Pealegi toppis ta pooltele mu lugudele, esindajast ja žanrist hoolimata, juurde ühe Tom Waitsi albumi pildi.

Hea küll, igasugu pisiveidrused saab ühele rakendusele alati andeks anda, kui ta vähemalt oma põhifunktsiooni täidab. Tutkit. See Nokia tarkade inseneride ja Koskenkorva ühistöö vili ei suutnud end telefoniga ühendada! Ilmselt oleksin jäänudki Connect-nuppu vajutama, õnneks aga märkasin teadet, mis käskis a) sulgeda kõik ülejäänud Nokia rakendused (ilgelt oli vaja reliisida sihuke kräpp, mis teie omaenda softiga läbi ei saa, onju) ja b) võtta juhe telefoni tagant ära, ühendada see uuesti ja valida telefoni menüüst "Meediumipleier" (sööge vähem kärbseseeni ja ärge kujutlege, et telefon sellepärast selgeltnägijavõimed omandab).

Okei, sain siis arvutile "meediumi" külge ja võisin hakata äratüüdanud lugusid kustutama. Arvate, et õnnestus? Isegi pärast seda, kui minu käest oli umbes seitse korda üle küsitud, kas ma ikka olen kindel, et tahan kustutada?

Ja mille kuradi pärast on vaja iga lugu, mida ma korraks kuulata tahan, pleilisti toppida? Milleks eraldi kaust "Nokia Music Manageri" jaoks, kus kõik telefoni ja arvuti vahel liikunud lood on dubleeritud? Ning jah, ma saan aru, tarkvarauuendst oli vaja selleks, et teil on ilgelt vaja oma muusikapoest mulle midagi müüa, aga miks on selline võimalus ainult kümnekonna Euroopa riigi elanikel? Ühisturust olete midagi kuulnud?

No hea küll, nii sitt kui Sony-Ericssoni soft see Nokia oma kaugeltki ei ole, kuid see pole mingi näitaja - sellise kräpi kokkukirjutamiseks tuleb juba spetsiaalselt pingutada. Aga väike testimine enne uue tarkvaraversiooni väljalaset ning mõned tuhanded eurod kasutajasõbralikkuse uurimiseks ei teeks Nokiale küll kurja.

Hea oli vähemalt see, et pärast ligi minuti kestnud telefoni margi tuvastamist apgreiditi mu vana N82 8-gigase mälukaqardiga N95-ks :)

Karmavõlg tahab maksmist

2009-09-18T23:09:00.000+03:00

Ei, ärge muretsege, doktor Baarmänil praegu veel on töökoht, kus pidada tüüpilise kontoritöötaja kangelaslikku võitlust: enne lõunat näljaga, pärast lõunat unega.

Aga vaadates seda, kuidas koondamistont järjest rohkemaid sõpru/tuttavaid/muidu häid inimesi kollitab, otsustas doktor Baarmän oma rohelise bareti sahtlipõhjast välja otsida ning end töötute armee juurde instruktoriks komandeerida.

Niisiis, mu kallid 75 000 nekrutit, nüüd hakkame lihvima kõiki klassikalisi sissisõja võtteid, teeme endale selgeks taktika ja relvasüsteemid ning ei unusta ka primitiivseid, ent tõhusaid lõkse. Ja mis kõige tähtsam - hoiame moraali kõrgel!

No pasaran! Patria o Muerte! No tule Ansip appi!

Lähemalt loe abiraha.blogspot.com

Web 4.0 rõõmud

2009-09-17T21:51:00.000+03:00

Räägivad, et varsti ei pidada arvutil enam opsüsteemi vaja olema - paned aga masinale hääled sisse, see tõmbab võrguühenduse püsti ja kogu edasine toimub juba netis. Väga mugav - ei mingeid erinevaid platvorme, kogu aktsioon võib joosta suvalise riistvara peal. Või noh.

Kuna mu ametiläpakas viibib järjekordses garantiiremondis, ei jäänud muud üle, kui panna oma vanale läpakale hääled sisse, teha brauser lahti ja üritada niiöelda pilves pakutavate teenustega tööd teha.

Iseenesest oleks nagu kõik olemas. Aga.

Umbes viis aastat tagasi, kui see läpakas veel uus oli, jaksas ta ilma suuremate jamadeta jooksutada korraga kogu kontoripaketti (Outlook, Word, Excel, Project)ning lisaks veel paari brauseriakent koos Messengeri ja Skype'iga. Viirustõrje ja muud taustateenused kah muidugi.

Täna oli lahti ainult Firefox. Mis suutis nelja avatud sakiga arvutil totaalselt keele vesti peale tirida. Pole ka ime - protsessori load oli keskmiselt 50%, poolest gigast saadaolevast mälust aga krabas Firefox endale tervelt 155 mega. Ja ega Operaga palju parem olnud - see tahtis endale 122 mega, kuid veebivideot striimida ikka ei jaksanud.

Siit moraal - isegi kui kogu aktsioon toimub võrgus, tahab pelgalt suhtlemisliides ikkagi päris kõva rauda alla.

Tervisesport massidesse!

2009-09-03T20:21:00.002+03:00

Valimisi võiks tihemini korraldada.

Hea küll, virisegu nad seal ajalehes pealegi, et kõikvõimalikud asfaldilaotamised sätitakse vahetult enne valimisi, kuid Pelguranna tänava siledakslükkamine oli igal juhul hea mõte. Olgu Etkar kiidetud, eriti arvestades asjaolu, et minu puhul oli sihuke häälelantimine nagunii asjatu vaev. Aga meeldiv ikkagi.

Käisin just oma tõukerattaga siledat teed kaifimas. Kepsu järgi 38 minutit, 4,18 km, keskmine kiirus 6,5 km/h, maksumumkiirus 16,5 km/h. Nojah, kui arvestada, et mu GPS väidab sealjuures, et täna on 7. september, ei tasu neid andmeid vist päris sajaprotsendiselt uskuda. Aga mõnus oli küll :)

Siledal asfaldil sõita ei ole muidugi viga, kuid ka seal tasub hoolega jälgida, mis ratta ette jääb. Kui läksin liiga julgeks ning madalamaks lihvitud äärekivi ründasin, sain aru, miks juhendis soovitatakse kanda kiivrit ning muud kaitsevarustust - kui selline sõiduriist kohtab hoo peal juba paari sentimeetri kõrgust takistust, on järgmisena eeskavas salto. Mina küll seekord veel pääsesin.

Pidurdamine on selle tranduletiga harjumatu, kuid siiski toimiv. 46 number tossuga peab ainult väga täpselt jälgima, kuhu sõidu ajal jalg jääb - juhtraua ja piduri vahele liigset ruumi ei jää ning kui jalg liiga taha jääb, kipub kand pidurit vajutama.

Ma, muide, ei olnud ainus, kes seal täna tõukerattaga ukerdas :)

Uus kaherattaline sõber

2009-09-01T20:58:00.001+03:00

Vananemisega pidi kaasnema ka teatud hulk infantiilsust. Minu puhul avaldus see nii, et soetasin omale tõukeratta, vot just niisuguse. Kanderihm on pildilt puudu, läbipaistev kandekott anti ka kaasa.

Ega midagi, pakkisin ta sealsamas Rocca al Mare kaubakeskuse ees lahti ning keerasin otsa Pelguranna poole (hiljem kodus juhendit lugedes sain teada, et enamik õnnetusi juhtub algajatega esimese kümne minuti jooksul. Laki mii :)).

Ei, ma olen tõukerattaga täitsa sõitnud, isegi veel selle aastanumbri sees – Värskas sai kickbike’i laenutada ning me Sassiga tiirutasime sanatooriumi ümbruses vähemalt kaks korda. Aga kickbike on muidugi märksa suurem ja stabiilsem kui minu oma ning erinevalt mu rulluisuratgastega uuest sõbrast kannatas isegi metsarajal sõita.

Esmamulje oligi, et uus tõukeratas loeb üle iga väiksemagi teekonaruse. Teine mulje - sellel pisikesel asjandusel tasakaalu hoidmine on arvatust keerukam (tegelt oli mul kott arvuti ja muu tränaga seljas ka), Kolmas mulje: sõidusuuna säilitamine oli üle ootuste keerukas. Sõidu pealt prillide kohendamine tuli ära unustada – nii kui ühe käe juhise küljest lahti lasid, kippus sõiduriistake vastaskülge keerama.

Jalad pehmenesid üle ootuste kiiresti – seda mitte tõukamisest, vaid sõiduasendi ja tasakaalu hoidmisest. Terve Paldiski maante äärne lõik kuluski tasakaalu kättesaamiseks, lisaks osutus sealne rattatee mitte eriti siledaks.

GPS-i taipasin käima panna alles Merimetsa haigla külje all, sealt kuni Stromka alguseni kandsin oma sõiduvahendit enamasti näpu otsas – see tee seal on pehmelt öeldes ebatasane. Korra mõtlesin, et äkki onteepervel sõit siledam, kuid sinna jäin kohe kinni. Aga siiski. Merimetsa haigla kõrvalt minu koduukseni tuli 2,45 kilomeetrit, keskmiseks kiiruseks (koos vahepealse kõnni ning vältimatute prillikohendus- ja jalavahetuspeatustega) väitis GPS 6,2 km/h, maksimumkiiruseks aga tervelt 16,3 km/h. Arvan, et see viimane tuli Pelguranna tänava tuttuuel asfaldil.

Üldiselt võttis see paarkümmend minutit mu kenasti läbi, särk tuli pärast välja väänata. Naised, kui tahate endale ilusat siredat säärejooksu ja kena trimmis peput, siis soovitan igal juhul tõukeratast – need lihasgrupid said päris kõva koormuse.

Linnasõiduks on sihuke tõukeratas idee poolest vägagi käepärane, seda annab kergesti kokku zippida ning kasvõi kaenla all bussi kaasa võtta. Aga ta sunnik tahab sõitmiseks igal juhul kuiva ja siledat pinda, millega enamikus Eesti linnades on pehmelt öeldes raskusi.

Ma ei ole väga kindel, kas ja kui sageli ma oma uue kaherattalise sõbraga ringi tiirutama hakkan. Aga noh,majapidamises kaks poisslast vohamas, küll ta ükskord ära sõidetakse :)

Inseneeria

2009-08-30T20:12:00.001+03:00

Lõik vastremonditud Kopli tänavast. Kõnnid (või sõidad rattaga või rulluisutad) rahulikult ja sirgjoones ning ühtäkki katkeb asfaldiriba nagu noaga lõigatult:

Mis sest, et ka teisel pool tänavat jätkub kõnnitee samas sihis, tarkade tee-ehitajate meelest aga peaks edasi pääsema hoopis sellise jõnksu kaudu:

Keniaalne.

Tahaks näha, mitu rohuliblet sellel nn haljasalaribal ellu suudab jääda.

Ma sellise liikluskorralduse välja haudunud konstruktori vaimseid võimeid ega muid iseloomuomadusi siinkohal parem lahkama ei hakka, küll aga oleks mul tagasihoidlik soov, et ta endaprojekteeritud trajektoori vähemalt kuu aega iga päev kaks korda ise kasutaks. Jalgsi (veel parem rattaga), ausalt ja lõikamata.

Ei ole ju palju tahetud?

Edit: Andra ütleb, et sellist kiusamist nimetatakse liikluse rahustamiseks. Mina täheldasin enda juures teatavat rahunemist küll alles pärast seda, kui umbes kilomeeter hiljem täislaotud kilekotiga Säästukast välja taarusin.

Monitoripohmakas

2009-08-27T21:22:00.003+03:00

...on üks kole asi.

Eriti kui oled rõõmsalt tellinud 24-tollise molu, selle pidulikult arvutile külge pannud ja keeranud reso maksimaalse 1920x1080 peale. Nautinud nii umbes viis minutit HIIGELsuurt tööpinda. Kuskil kümnenda minuti paiku tunned, et miskit on valesti. Viieteistkümnendal minutil avastad kerge väreluse rakendusakende menüükohtadel ja peenemas šriftis pealkirjadel.

No ma proovisin ikka nii üht- kui teistpidi, kruttisin seadeid, proovisin erinevaid resosid. Ikka väreles. Mõtlesin, et äkki peaks laskma pillil üles soojeneda. Tutkit.

Õhtuks olin merehaige. Peanahk oli kuum, silmad ninaotsale kokku jooksnud, koordinatsioon nagu pärast kaheteistkümnendat õlut.

Verd tilkuva südamega jagasin monitori kollektiivile ning jäin järgmist eksemplari ootama (tegelt tellisime kaks tükki, aga toodi ainult üks. Pärast umbes tööpäevapikkust peksmist tunnistas müüja üles, et vist oli teine monitor laost otsa saanud, aga no milleks klienti seokste pisiasjadega häirida). Kollektiiv, kusjuures, nautis ilusat ja ilma vibrata pilti ning oli sigarahul.

Eksemplar kahega jätkus rõõmu täpselt viis minutit kauemaks. Seepeale hakkasin videokaardi draivereid kahtlustama ja buutisin linuxisse. Nagu sellest midagi kasu oleks olnud - alles pärast sisselogimist tuli meelde, et Ubuntu all on teise ekraani konfimine umbes sama viljakas tegevus nagu sõelaga veekandmine, pealegi kasutatakse seal väidetavalt samu nvidia draivereid mis windowsi allgi (ärge minu käest küsige, miks ja kuidas). Igatahes näidati mulle selle ekraanilahmaka ülemises vasakus servas umbes sama suurt lapikest desktoppi nagu läpaka endagi ekraanil, kusjuures tuunimisel polnuks mõtet - ka see pilt väreles.

Hakkasin väreleva pildi tekitajana kahtlustama tugevat elektri- või magnetvälja ning ühtlasi endale mõttes ka fooliumist mütsikest ning aluspesu disainima. Lõpuks otsustasin siiski, et mu Delli videokaart on füüsiliselt pekkis, seda enam, et meie raamatupidaja sama mudeli Dell kuvas tolle monitori ekraanile täiesti laitmatu pildi. Huvitaval kombel ei sega nimetet defekt mu Delli tootamast koos vana 19-tollise monitoriga, mille uue, 24-tollise displei õnnelikust omanikust kolleeg oma vanadest varudest mulle annetas. Tämit.

Muide, kas keegi teab, miks eeldavad Windows ja/või nvidia vaikimisi, et läpakas PEAB asuma vasakut ning lisaekraan KINDLASTI paremat kätt? Oi ma jändasin seadetega, enne kui kasvõi hiire kahe ekraani vahel õiges suunas liikuma sain (hästi veider, kui akna lohistamiseks paremat kätt asuvasse aknasse pead seda hoopis vasemale vedama). Selle sain kah arvutile kuidagi selgeks tehtud, et Start menüü asub siiski läpakas, mitte vasakut kätt paikneval lisaekraanil. Aga millegipärast üritab ta, rajakas, desktopil asuvaid ikoone kangekaelselt ikkagi lisaekraanile lükkida. Ja vähe sellest - kui arvutit käima pannes monitor juba küljes juhtub olema, peetakse seda põhiekraaniks, millel küll pilti ei näidata, aga kus sa pead täiesti pimesi valima kasutaja ning toksima sisse parooli :s

Eriti tore oli siis, kui mu ToDo list miskipärast lisaekraanile sattus ning jäi sinna ka siis, kui arvuti ilma selleta käima tõmbasin. Mitte et mul midagi selle vastu oleks, et komandeeringupäeval oma põhiülesanded ära unustada, aga teab äkki keegi, kuidas põhiaknalt plehkupannud rakendusaknaid sinna tagasi tuua, kui seesinane lisamonitor hoopis 180 kilti eemal asub?

Vennasrahvaste heliloomingut

2009-08-11T21:18:00.004+03:00

Sõidad, raadiost lastakse laulu. Kuulad paar takti, kuulad veel ja siis karjud kõva häälega: "Kurat, see on ju hea!" (kes su kisa seal autos keset tühja maanteed ikka kuuleb, eksole).

Otse loomulikult tekib koju jõudes tahtmine teada saada, mis laul see oli, kes kurat seda laulis ja äkki on ta veel millegi tähelepanuväärsega maha saanud. Mind, paraku, ei viinud see tahtmine eriti kusagile. Esineja ega laulu nime saates muidugi ei öeldud ning tekstis sisalduvate märksõnade peale ei osanud Google midagi sarnast välja otsida. Ega mu tšehhi keel muidugi teab mis ladus ei ole ka :)

Täna läksin lõpuks radikaalseks. Tirisin tolle saate podcasti alla ning lõikasin mp3DirectCut'i nimelise programmiga vajaliku jupi välja. Helifailide äratundmise teenuseid on internetis tükki mitu, kuid igaks juhuks söötsin saadud minutise helindi vanale heale Winampile korraks ette.

Ära tundis, sinder!

Lasen teile ka:

Citová investice - Daniel Landa

Kiire ringilappamine tekitas mulje, et Daniel Landa pole päriselt minu maitse. Seevastu laulu autorid, Hapka ja Horáček näivad olevat suht viimasepeal taadid:

Nojah, see tibi seal ei olnud muidugi mitte Horáček.

Kas ma olen siin blogis juba öelnud, et mulle jubedalt meeldib, kui lauldakse ka mõnes muus kui inglise keeles? :)

Kontrollitatagu mind!

2009-08-02T21:37:00.003+03:00

No mis saab mul selle vastu olla, kui usinad keeleinimesed on vabatahtlikult valmis lodeva keelekasutuse ning keelenormile mittevastava väljenduslaadi välja juurima muuhulgas ka käesolevast blogist :)

Tõtt-öelda teevad siin kabinetis lokkav tüsgraafia ning ohtrad komavead mulle juba pikka aega muret. Olemasolevad faktivead, eetika ja moraali puudumisest rääkimata, võin ma ju kuidagi veel alla neelata, aga emakeel, saate aru, on igatahes püha! See on lihtsalt õudne, milline ortograafiline minnalaskmine siin lokkab! Rsk, ma lähen selle peale nii närvi praegalt! Oih, nüüd sain küll obstsöönsusega hakkama... Palun väga vabandust!

Ühesõnaga - on tõesti päramine aeg, et keegi mu korrektse keelekasutuse eest võitlema hakkaks :)

Rõõmuga mu silmad näevad...

2009-07-28T10:28:00.003+03:00

Kuidagi kahtlaselt paljudel sõpradel/sugulastel/niisama toredatel inimestel on lähiajal sünnipäevad kas olnud või tulekul. Eraldi tahaksin selle kanali kaudu tervitada Krokut, Magicut ning otse loomulikult oma järeltulevat põlvkonda, kes on varsti juba minust pikem :)
Palju-palju neidsamuseidki!

Ah jaa, peaaegu oleksin unustanud - täna oleks 138-aastaseks saanud Grigori Rasputin, 126 aastat aga oleks täis tiksunud Benito Mussolinil. Väike lõbus lauluke neilegi.

Paavst on kõnelnud

2009-07-24T19:20:00.004+03:00

Jah, vennad linuxikasutajad, Linus ise poetas sellised saatuslikud sõnad:

"I may make jokes about Microsoft at times, but at the same time, I think the Microsoft hatred is a disease. I believe in open development, and that very much involves not just making the source open, but also not shutting other people and companies out.
There are ‘extremists’ in the free software world, but that’s one major reason why I don’t call what I do ‘free software’ any more. I don’t want to be associated with the people for whom it’s about exclusion and hatred.”

Neid, kelle maailm nüid kokku varises, võtan vastu tööpäeviti kell 17.30-18.00. Ärge muretsege, küllap me ühisel nõul ja jõul uue sõimamisobjekti leiame! PEAB ju olema keegi, kes kõigis meie hädades ja vaba tarkvara väheses levikus süüdi on!

Haigekassa kaarti kaasa võtta pole vaja, joogid ja sakuska on mõistagi teie poolt. Kobedamaid Windowsi või Mac OS X-i jooksutavaid läpakaid võtan ka vastu, Androidi esialgu veel mitte pakkuda!

Napikas

2009-07-23T16:32:00.005+03:00

Lähen mina piki Nunne tänavat Balti jaama poole. Minu ees läheb valges kampsunis tädi, kobades valge kepiga kõnnitee äärt. Enne, kui ma kuidagi reageerida jõuan, möödub tädi napilt otse kõnnitee äärde pandud ajutise liiklusmärgi tagaküljest...

Jah, ma tean, et kitsal vanalinnatänaval ei saa liiklusmärk, eriti ajutine, olla kuigi kõrgel - nurga tagant välja keerav autojuht lihtsalt ei näe seda. Jah, õhukesest plekist serv on kõige kavalam välja painutada just täisnurga all - nii on jõmmidel ja teistel loodusjõududel veidi raskem märki deformeerida. Aga see otse sinu liikumissuunale vastu turritav õhuke plekiriba on ikka kuradi terav.

Mul endalgi oli mõned aastad tagasi au selle servaga kohtuda. Läksin, ise rõõmsasti jututades, mööda Suur-Karja tänavat. Kolakat ei tundnudki - ühel hetkel hakkas otsaesisel väga valus ning kui käe haigetsaanud koha juurde tõstsin, jäid sõrmed väga märjaks. Ja punaseks. Hea, et jutukaaslasel oli varuks suurem pakk pabertaskurätikuid. Veel toredam, et väljaturritav plekkserv oli parajasti nii kõrgel, et silm jäi veidi madalamale.

Kokkuvõttes seega väga hullusti ei läinudki - traumapunktis tehti ainult neli õmblust, suvi otsa kandsin pearätti (ja nägin välja nagu mereröövel :)) ning isegi armi ei jäänud.

Ka valge kepiga tädil õnnestus umbes kolme märgi tagaküljest tervena mööduda. Seekord veel.