Laupäev, 23. detsember 2017

Pidulik kaeraküpsis

Maitsva ja tervisliku kaeraküpsise saab valmis üllatavalt väikse vaevaga.
Kõigepealt tuleb leida puhas nõu (okei, see on veel vaevaline osa). Seejärel tuleb tuhlata oma kuivainekappides ning otsida kokku igast kahtlased jahu- ja pulbrijäägid. Siinkohal tuleb teha kummardus COOP-i suunas, kes kõigepealt ostab kalli raha eest kokku igasugu ökokaerahelbeid ja müslisid, täistera speltajahu, eksootilisemat sorti kuivatatud puuvilja ja muud sarnast staffi, laseb sellel "Best before" kehtivusaja lõpuni riiulil seista (sest keegi ei raatsi osta) ning seejärel paiskab kogu selle hüva kraami poole hinnaga müüki. Eks ma sellest riiulist paljud oma toorained ammutangi. Näites juba mainitud ökokaerahelbed, speltajahu, puuviljamüsli ning kuivatatud viigimarjad. Kõike, mis sinna riiulisse välja pandud, ei maksa muidugi näppida, näiteks liiga kaua seisnud aprikoosid teevad kogu segu kibedaks.
Okei, oletame, et kuivainekapis leidus miskit jahu (eelistatavalt nisu, aga kõlbab ka mais) ning soovitavalt ka kaerahelbeid (sest mis kaerahelbeküpsis see muidu oleks). Väga okei variant on ka eelmainitud müsli - see sisaldab juba eos märkimisväärse koguse kaerahelbeid, aga tavaliselt ka natuke maisikrõbunaid, puuvilju ja pähkleid. Nüüd polegi muud, kui valada kokku paarsada grammi müslit, samapalju tavalisi kaerahelbeid ja sadakond grammi (täistera)jahu. Viimase võib ka ära jätta, aga siis peab panema rohkem muna, et kogu segu küpsisena ka koos püsiks. Kui allahinnatud müslit hankida ei õnnestunud, võib sellevõrra rohkem panna kaerahelbeid ja kuivatatud puuvilju.
Lisaks helvestele ja jahule tuleks segusse lisada ka mõned munad - näiteks kaks kuni neli. Kuna mina viskasin segusse ka ühe spordipulbripurgi põhja, piirdusin kahe munaga.
Maitseks tuleks nüüd lisada natuke soola, head maitset lisavad ka veidike kaneeli, kardemoni ja vaniljet. Suhkrut me siia kooki ei pane, kogu magusus tuleb kuivatatud puuviljadest. Mina viskasin sisse peotäie rosinaid, mõned viigimarjad ja aprikoosid, natuke kuivatatud jõhvikaid ja natuke kõrvitsaseemneid. Need viimased ei ole küll puuviljad, aga saate aru küll. Veidi seemneid ei tee sellisele küpsisele üldse paha, kõige parem kombinatsioon on pakendis pealkirjaga "Seemnesegu salatile". Kes tahab magusamat küpsist, võib veel sisse hakkida kuivatatud datleid. Välja näeb see kõik siis umbes nii:

 Nüüd pole muud, kui segada kogu kupatus läbi, lisada parasjagu niipalju piima, et helbed ja jahu enam-vähem läbi vettivad, ning valada segu küpsetuspaberiga vooderdatud ahjuplaadile. Taiplikumad said ilmselt juba aru, et eraldi pätsikestega me end vaevama ei hakka, vaid käsitlemegi kogu kaadervärki ühe suure küpsisena.
 200-kradises ahjus viibib ta umbes pool tunnikest, misjärel tuleks ta välja võtta, veidi jahutada ning väiksemateks tükkideks viilutada. Külmast peast ja natuke seisununa maitseb isegi paremini.