Koguge jah pensioniks!

Teie alandlikul teenril jätkus lollust nii umbes 15 aastat tagasi anda pankuritele kolm tilka verd ning usaldada oma pensionisäästude majandamine nende hooleks. Et miks siis lollus - kellel saaks olla midagi selle vastu, et vanaduspõlv ka majanduslikus mõttes jalgu alt ei lööks?
Aga saatan, nagu ikka on peidus detailides. Lepingut sõlmides jäi doktor Baarmän uskuma ilusat loba garanteeritud 4%-sest intressist, millele lisandub ka lisakasum. Müügispetsialits jättis mainimata, et teenustasu on esimesel viiel aastal 40% igast sissemaksest, millele lisandub veel fondivalitsemistasu, väljavõtutrahv ja muud peenikeses kirjas sanktsioonid.
Ehk siis kui ma kainenedes taipasin natuke matemaatikat teha, sain aru, et sissemaksetega nulli jõuan ma parasjagu selleks hetkeks, kui ma pensioni hakkan saama, kusjuures seda peamiselt tänu asjaolule, et riik annab pensionifondide sissemaksete pealt tulumaksutagastust. Kui meie kallis riik peaks ses osas kah ümber mõtlema, olen ma oma rahakogumisega rõõmsalt miinuses.
Aga kuidas ikkagi selle garanteeritud intressiga jääb? Eks lugege eelmise aasta kokkuvõttest:

Austatud doktor Baarmän
Meil on hea meel, et olete sõlminud kindlustuslepingu(d) SEB Elu- ja Pensionikindlustusega. Saadame info Teie lepingu(te) 2017. aasta lisakasumi kohta.
Lepingu nimi ja number                 Kindlustuskonto pensioniks xxxxx
Lisakasumi arvestamise viis            Lisakasum mittevähendatav
Kasumiosa 2017. aasta eest (EUR) 0
Kasumiosa kokku (EUR)               12,91

SEB Elu- ja Pensionikindlustus otsustas 2017. aasta lisakasumi osas järgmist.
Mittevähendatava kasumiosaga lepingutele lisakasumit ei arvestata. Mittevähendatava kasumiosaga investeerimisportfellile ei määratud lisakasumit madalate intresside keskkonna jätkumise ja sellest tuleneva madala oodatava pikaajalise tootluse tõttu.

Vähendatava lisakasumiga lepingutel vähendatakse lisakasumit. 2017. aasta investeerimistulemust mõjutas peamiselt intressimäärade tõus, mis omakorda vähendas võlainstrumentide väärtust portfellis. Seetõttu oli 2017. aasta vähendatava lisakasumiga lepingute investeerimisportfelli netotulemus –837 625,63 eurot, millest 762 128,63 eurot kannab SEB Elu- ja Pensionikindlustus ning kahjumist 75 497 eurot jagatakse vähendatava kasumiosaga lepingute vahel lisakasumi arvestamise korra kohaselt.

Pensionilepingutele (II samba väljamakseleping) lisakasumit ei arvestata. 2017. aastal oli pensionilepingute majandustulemus –138 355 eurot ja kasumit ei tekkinud. Seetõttu ei jaotata Pensionilepinguga kindlustusvõtjatele kogumispensionide seadusega ette nähtud 50% majandusaasta Pensionilepingute tehnilisest kasumist ega määrata täiendavat lisakasumit.

Elukindlustuse 2017. aasta ülevaadet saate lugeda seb.ee.

Oma kindlustuslepingute kohta leiate detailsemat infot SEB internetipangast. Kui soovite hinnata koos spetsialistiga lepingute vastavust oma vajadustele, ootame Teid nõustamisele, millele saate registreeruda seb.ee/registreeri. Küsimuste korral helistage kindlustustelefonil 665 8020 või kirjutage kindlustusleping@seb.ee.

Lugupidamisega

Indrek Holst
juhatuse esimees
SEB Elu- ja Pensionikindlustus

Ehk siis ma peaksin olema õnnelik, et ma oma pensionifondis hoitavale rahale juurde ei pea maksma, et pankurid ikka omadega välja tuleksid. Mis aga intressi puutub, siis seda on mul 15 aastaga õnnestunud koguda tervelt 12,91 eurot.
Ühesõnaga, kui ma oleksin oma pensionisäästud lihtsalt sukasäärde või niisaa jooksvale arvele vedelema kogunud, oleks see raha mul vähemalt alles. Ja kui ma oleksin selle raha eest õlut ostnud, oleksin taara eest oluliselt rohkem intressi saanud kui nutikad (ja kõrgesti tasustatud) fondihaldurid mulle teenida suutsid.

Sain haledalt petta

See pole üldse esimene kord, kui vähene läti keele oskus mulle kurvalt kätte maksis. Millalgi 8-aastasena üritasin Riias jäätist osta. Umbes pool tundi pidasin järjekorda kinni, enne kui keegi telepaatiliste võimetega kohalik mu eesti-vene segakeeles väljendatud telimuse müüjatädile ära tõlkida oskas.

Täna tekkis isu hapukapsaste järgi - ärge parem küsige, miks. Kohalikud kapsad tundusid juurikaletis oleva sihukeses potentsiaalselt lekkivas pakendis, kuid kohe samas kõrval vedeles lätikeelsete kirjadega pisike plastmassämber. Tagantjärgi ei meenugi, kas poe pandud hinnasildil ka kiri "hapukapsas" leidus ja ega ma ei süvenenud ka. Ostsin ära, tassisin koju, tegin lahti ja lõin kahvli sisse. Maitse tundus imelik. Kuidagi magus. Hapukapsas, ja magus, et nagu päriselt ka? 

Uurisin silti. Nojah, "Värskekapsassalat (mhmh, kahe s-iga, nagu Lätis ikka) porganditega. Koostis:kapsas (63%), marinaad (34%)(vesi, suhkur, sool, äädikhape, sidrunhape, kaaliumsorbaat), porgand (1,4%), sool."
Minu talupojamõistus jooksis selle koha peal nüüd küll kokku. Et nagu lihtsam on kapsaid marinaadiga solkida kui neid niisama hapneda lasta? Milleks, vennad lätlased, milleks küll?

Viimase hetke valimisnõuanne

Tõesti, käes on see hetk, mil igaüks meist peab tegema oma valiku.
Ja erinevalt Riigikogu või kohaliku omavalitsuse valimistest on nüüd kaalul täiesti isiklik ja konkreetne rahakott. Kui ilma poliitikuteta ehk veel kuidagi saab, siis ilma elektrita ei saa tänapäeval enam keegi läbi.

Niisiis, mida teha? Kuidas toimida nii, et oleks õige ja hiljem poleks piinavalt valus?

1. Ära usu nende juttu, kes räägivad, et vahet pole, millise paketi valid, nagunii saad võita või kaotada ainult viis eurot aastas. Rääkijatele endile pole see muidugi isegi mitte kommiraha, aga selles Eestis, kus meie teiega elame, saab viie euro eest täitsa mitu õlut.

2. Vali keda tahad, peaasi, et mitte Eesti Energiat. Meie riiklik elektrimonopol võib küll ajada ilusat PR-juttu, kuid fakt on see, et eratarbijad annavad neile kõigest 5% käibest. Vastavas proportsioonis on ka nende tahtmine sinu tahtmistega arvestada, sinu soovidele vastu tulla ja sulle tõsiselt soodsaid pakkumisi teha.

3. Isegi kui EE peaks sulle väga hea pakkumise tegema, on küsimus põhimõttes - kui senised kliendid lambakarjana nende rüppe jooksevad, koheldaksegi neid kui lambakarja. Koos pügamisega.

4. Kas börsipõhine või fikseeritud hind? Teisel juhul oleksid riskid justkui rohkem maandatud, kuid küsi endalt, KELLE riskid sellega õieti maandatakse? Vihje: need ei ole teps mitte sinu riskid, kulla tarbija.

5. Ära usu hülgemöla, et mida pikemaks ajaks sa hinna fikseerid, seda soodsamaks see sulle kujuneb. Vaata eelmist punkti.

6. Ära, kurat, jää üldteenuse tarbijaks! Vaata kõiki eelnevaid punkte.

7. Don't panic! Maailmalõpp saabub 21-sel, mitte 10ndal ning kui sa miskipärast molutama jää, saad kuu aja pärast uuesti valida.

Millised on püsikliendi eelised?

Tähelepanekud, nagu ikka, Eesti ärikultuuri ning tuntumate firmade (pangad, kauplusteketid, telkod, tellitavad väljaanded, Eesti Vabariik) tegevuse põhjal:

1. Saad rohkem spämmi (nii elektroonilist kui paberkujul).
2. Inimesed, keda ettevõte palkab sulle igasugu träna pähe määrima, suhtlevad sinuga familiaarsemalt ja pealetükkivamalt.
3. Kogu infot, mida sa ettevõttele annad või too sinu kohta ise kogub, võidakse kasutada sinu vastu.
4. Sa ei saa KUNAGI nii häid pakkumisi kui uued kunded.
5. See-eest tabab kaupade/teenuste hinnatõus sind kiiremini ja valusamalt.
6. Aeg-ajalt pead maksma müstiliste lisateenuste eest, millest alguses juttu ei olnud või mis olid sulle tasuta.
7. Hoiatused, ähvardused ja inkasso lendavad sulle kraesse oluliselt kiiremini ja väiksemate summade puhul kui uuel kliendil.
8. Sinu kaebuste lahendamisele kulutatakse paar suurusjärku vähem ressursse kui müügile.
9. Hinnakirjade ja kasutustingimuste muudatustest informeeritakse sind kas ajalehe vahendusel või parimal juhul lingiga lehekülgedepikkusele kantseliidist ja juristde murrakust kubisevale PDF-dokumendile, mille sees otsing ei tööta.
10. Püsikliendi eelisena saad teatud müstilisi PUNKTE, mis konverteeruvad reaalseteks (ja sulle mittevajalikeks) hüvedeks ainult siis, kui sulle vana kuu ajal kuue tee ristil kolm keskealist neitsit (blond, brünett ja punapea) sulle igaüks kümme numbrit ütlevad ning sa selle kombinatsiooni eritariifse SMS-iga 60 sekundi jooksul ära saata jõuad.
11. Kliendikaart, mida sa rahakoti vahel kannad, annab vähem alet kui summa, mida sa olid sunnitud maksma uue rahakoti eest, sest kliendikaartidest pakatanud vana rahakott ei pidanud survele vastu ja lagus ära.

Milliseid püsikliendi eeliseid oled sina kogunud?
Samuti võivad kommentaariumis sõna võtta kõik need, kes ennast puudutatuna tundsid.

Mida ma peaksin teadma elektrituru avanemisest

1. Ükskõik mida poliitikud ka ei räägiks - sina, tarbija, hakkad rohkem maksma.
2. Ükskõik mida Eesti Energia (ja selle tütarettevõtted) ka ei luba - sina, tarbija, hakkad rohkem maksma.
3. Ei maksa arvata, et mistahes pakett muutub mistahes tingimustel kliendile soodsamaks kui elektrifirmale. Vaata ka p. 2.
4. Ainult väga naiivne elektritarbija astub Eesti Energiaga pikaajalisse lepingulisse suhtesse. Mäletate, kui sama firma lubas, et on mõtet investeerida öisesse elektriküttesse? Ja kes teab nimetada mõnd infrastruktuurifirmat, kes teeb alesid püsiklientidele, mitte uutele tulijatele? Vaata ka p. 2. ja 3.
5. Ükskõik millise paketi sa valid, lüpsta saad niikuinii. Valida saad ainult niipalju, kas sind lüpstakse natuke rohkem või natuke vähem.
6. Neile, kes eletkrimüüjat ja/või uut paketti ei vali, lüüakse kirves kõige räigemini selga. Vaata ka p. 1. ja 2.

Tähelepanekud põhinevad riigile kuuluva elektrifirma senisel käitumisel ja Eesti ärikultuuril üldiselt.

Kuidas üks ilus tehing lörri läks

Eks olnud minagi üks neist miljoneist blogipidajaist, kellel kästi ruttu liituda pay4results.eu-ga, riputada oma blogisse Tallinn BlogFest 2011 bänner ning juhul, kui peaks leiduma mõni tobuke, kes just nimelt selle bänneri kaudu 75-eurose pileti ostab, teenida 20 eurot puhast.

Ma võin enda kohta välja kannatada igasuguse laimu ja kuulujutu, kuid pole mitte mingil tingimusel nõus jätma muljet, et ma raha peale tige olen. Sestap klikkisin end ruttu soovitatud kodukale ning alustasin "kiiret ja tasuta" registreerumisprotseduuri.

Kõhklemata täitsin väljad, kus küsiti mu kodanikunime, elukohta, isikukoodi ja pangaarve numbrit. Erilise mõnuga, tundes miljoneid eurosid juba taskus krõbisemas, vastasin küsimusele "Kuidas soovid saada oma tasu?"

Paraku - nii nagu uudishimu hukutas kassi, tappis uudishimu ka tolle suurepärase tehingu. Juhtusin nimelt klikkima linki "Please read the Terms of Agreement." Tegelikult oleks see mul isegi kahe silma vahele jäänud, kui mitte otse selle all poleks paiknenud kast "Käesolevaga kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun Partnerlepingu tingimustega". Partnerlepingut ma kahjuks ei leidnudki, oli toosama Agreement, võõras keeles veel pealegi. Sõnaraamatu, Google Translatori ning igapäevasest ropendamisest külgejäänud lingvistiliste teadmiste abil sain tollest tekstist siiski niipalju aru, et isegi kogu oma kuulsuse juures ma lihtsalt ei kvalifitseeru.

Näiteks ei tohi blogija kasutada "explicit, vulgar or obscene language"'i. Samuti tekiks mul probleem " racial, ethnic, political, hate-mongering or otherwise objectionable content"iga ning kui sellest veel ei piisa, siis "any questionable or controversial subject matter" liigitab juba KOGU mu hädise kirjaloomingu turunduslikku prügikasti. Ja otsekui kirsiks tordil reserveerib Atlex endale õiguse avaldada mu andmed nii kolmandatele isikutele kui ka reklaami eesmärgil. No hea küll, mul on põhimõtteliselt võimalus saata neile kiri ja seesugune tegevus keelata.

Edasi läheb ainult paremaks - juhul, kui keegi peaks Atlexi ükskõik mille eest kohtusse kaebama, kohustun ma kandma kõik kulud. Üleüldse tundub tiba kummaline, et pea iga teine lause lepingus räägib Atlexi õigustest, minu omadest aga pole ridagi. Vastupidi, punkt 18 otse karjub suurte tähtedega, et Atlex EI VASTUTA ÜHEGI MÕELDAVA VÕI MÕELDAMATU JUHTUMI PUHUL, MIS SELLISE LEPINGUGA SEOSES ETTE VÕIKS TULLA. Noh, oli mõnus lugeda? Lepingus oli sihukest kisa kaheksa pikka rida.

Millegipärast on turundusgurud toppinud lepingusse punkt 20 alla teate, et leping on kooskõlas Eesti Vabariigi seadustega. Olemata küll jurist julgeksin siiski väita, et ainus, millega see tekst kompileerub, on Põhiseaduse  paragrahv, mis räägib sõnavabadusest. Võlaõigusseadus, mis meie tagasihoidlikus vabariigis lepingulisi suhteid reguleerib, kuulutab sihukese lepingu ilma pikemata õigustühiseks (§ 42, Tüüptingimuse tühisus). Ma isegi ei viitsi siin praegu kokku rehkendada, mitme sealse tingimuse järgi nimetet lepingu sõelapõhjaks lasta saab.

Aga millegi eest tuleks nüüd Atlexit kiita ka. Blogipuu tundub olevat nende käe all vähemalt osadest bugidest lahti saanud, postitused ilmuvad uudisvoogu tiba kiiremini ning kui doktor Baarmän juhtub mõnes tekstis kasutama sõna, mis esineb tavaliselt nokupikendusi reklaamivates kirjades, blokitakse tema pääs avalehele ilusti ära. Ning minu isiku- ja pangaandmete teadasaamiseks oleks võinud ju ka miljonilist pärandust lubada, selle asemel piirduti vaid tagasihoidliku 20-eurose hinnaalandusega :)

Sain kvalifitseeritud proviisoriteenust

Sääsenuhtlus on enam-vähem üle elatud, kuid nüüd on probleemiks parmud. Eile, näiteks, tegin oma Kassinurme-ringi rekordajaga, kulutades joomiseks ja keti pingutamiseks vaid loetud sekundid - nii kui seisma jäin, oldi mul kallal. Ülejäänud pereliikmed, kes rattasõidule ujumist eelistasid, kiitsid küll Pedja-äärse ujumiskoha mõnusalt jahedat vett, kuid kurtsid samuti verejanuliste putukate üle. Mis mõistagi tähendas, et täna aeti mind apteeki.
Apteegis selgus, et parme peaks peletama Autan, kuid tollel on kirjade järgi see häda, et alla 2-aastastele seda peale määrida ei tohi. Apteekritädid olid küll lahkesti valmis mingit spetsiaalsodi tellima, kuid täna õhtul poleks see mind aidanud. Võtsin jalad selga ja läksin järgmisesse apteeki.
Järgmises apteegis sain kujukalt aru, miks käsimüügiravumeid tavalises toidupoes müüa ei tohi. Kuulanud ära minu nutulaulu, kuda Autani alla 2-aastastele lastele peale määrida ei tohi, määris sealne apteekritädi mulle kiiresti ja kvalifitseeritult kaela toote nimega Laste Sääsehirm, kodumaiselt firmalt Plix. Alles kodus lugesin, et seda ei tohiks peale vurtsutada noorematele kui 3-aastastele.
Nagu see oleks esimene kord, kui ma jään uskuma apteekrit, kes ise ka pole viitsind tootetutvustust läbi lugeda. Toidupoe riiulist võttes saaksin ma seda vähemalt ise teha.

Ennustus: 2012. aastal maksab .ee domeen 600-700 kr/a

Miks ma nii arvan?

Eesti Interneti Sihtasutuse väitel on praegune tasu, 285 kr/a, rangelt kulupõhine, ehk siis selle kokkurehkendamiseks on võetud EIS-i aastased kulud ning jagatud need võrdselt kõigi ~70 000 .ee domeeniomaniku vahel.

No mina küll ei usu, et kui üks sihtasutus suudab aastas 20 milli sirgeks lüüa, siis järgmisel aastal ta seda ühtäkki enam ei suuda. Kuid kas aasta pärast on meil veel 70 000 .ee uhket omanikku, kelle vahel seda kulu jagada? Kahtlen sügavalt.

Esiteks paneb oma pillid kotti lõviosa 12 000-st pri.ee omanikust (sealhulgas ka mina), sest mille kuradi pärast pidada endal sihukest tobedat, alandavat ja lisaks veel võõrkeelse lühendiga domeenirisu ja maksta selle eest veel pealegi 300 krooni kopikatega? Omanimeline domeen ilma selle lollaka .pri lisandita on iga kell parem, kuid tolle paarisaja krooni eest, mis .eu .ee-st odavam on, saab endale lubada juba päris mitu õlut. Ja kui nüüd meelde tuletada, siis lombitaguste hostijate juures saab lisaks kohalikust oluliselt odavamale hostingule ka .com-lõpulise domeeni suisa kauba peale.

Ettevõtted ning riigi- ja avalik-õiguslikud asutused jäävad muidugi .ee-sse edasi tiksuma, kuid ka nende hulgas on päris palju niisuguseid, kes ilmselt oma "igaks juhuks" registreeritud domeenide nimekirja üle vaatavad ning seal omad korrektiivid teevad. Ja ma kahtlustan, et mitte suuurenemise suunas.

Siis on meil veel kari MTÜ-sid ja sõpruskondi, kes võib-olla isegi saaksid nõutava summa kokku, aga on ehk võib-olla juba laialigi läinud või siis otsivad ettekäänet odavamasse veebimajutusse ülekolimiseks.

Ja miks mulle tundub, et laialdast spekuleerimist .ee domeeninimedega ei tule? Ainus sihtgrupp oleks kohapeal äri ajavad rahvusvahelised korporatsioonid, kuid neil on kardetavasti siinne domeen juba ammu regatud ja statistikas kirjas. Ülejäänutel aga on mingist .ee-st sügavalt  pohlad, isegi kui kodanik Virgo Kruve seal nende nime all porri näitama hakkab.

Kokkuvõtlikult ennustan, et aasta pärast võib .ee domeene olla senisest poole vähem, kuna aga EIS-i kulud jäävad samaks (tõenäolisemalt aga isegi paisuvad), siis tulebki nullijäämiseks aastatasu tõsta.

Aga äkki teeks hoopis odavama aastatasu, et rohkem kasutajaid kokku meelitada, ja jätaks pri.ee üldse maksuta, et algajad veebitreialid või startivad väikeettevõtted seal kätt harjutada saaks ja tulevikus endale juba mõned tasulised .ee domeenid registreeriks? Eiei, see ei ole ju EIS-i põhikirja järgi võimalik ja pealegi läheks karjuvasse vastuollu kohalike äritavadega - kui käive langeb, tuleb tõsta hinda, korvamaks saamata jäänud tulu.

Kui makseid teostada ei saa, kas siis vähemalt maksta saab?

"Lugupeetud kilendid! Kaardimaksete teostamine pole tehnilistel põhjustel kahjuks praegu võimalik," kuulutas entusiastlik meeshääl üle terve supermarketi. Mille peale minul tekkis kohe loomulik küsimus, et kui teostamine pole võimalik, kas siis vähemalt kaardiga maksta ikka saab? Igaks juhuks jätsin ostmisplaani üldse katki. Uhkelt, kaks kätt taskus, poest välja marssides märkasin minust taibukamaid kaaskodanikke, kes rahaautomaatide ette kenasti järjekorda olid võtnud.

Eesti Energia börsileviimise maksame kinni meie, EV kodanikud

Tänases Vikerradio Reporteritunnis räägiti sellest, kust Eesti Energia peaks investeeringuteks raha saama - äkki tuleks korraldada selleks aktsiaemissioon? Eriti vihaselt oli niisuguse plaani vastu Anto Raukas.
Ma pean küll lugupetud akadeemikut väljapaistvaks demagoogiks (ja ega ta seda tänagi demonstreerimata jätnud), kuid tema põhiväitega olen siiski nõus - Eesti Energiat EI TOHI ei osade kaupa ega lisakapitali kaasamise kattervarjus maha müüa.
Kui mul vedeleksid jooksval arvel mõned miljonid, paigutaksin need silmagi pilgutamata mistahes infrastrukturiettevõttesse - spekuleerimisvõimalus aktsiakursi tõusu või languse pealt on küll mõõdukas, kuid see-eest on garanteeritud stabiilsed ja, nagu praktika (Eesti Telekom, Tallinna Vesi) näitab, ka mõnusalt kõrged dividendid. Põhjus väga lihtne - indrkastruktuuriteenused kipuvad olema sellised, mida inimestel lihtsalt ei ole võimalik ostmata jätta.
Ma ei tea, kui õige on akadeemiku väide, et koos Eesti Energiaga müüdaks maha ka õigused põlevkivi kaevandamisele. Küll aga tean, et ükski täiemõistuslik kapitalist ei osta aktsiaid (loe: ei anna ettevõttele lisakapitali) altruistlikel kaalutlustel - kapitalist tahab oma raha tagasi saada, soovitavalt mitmekordselt. Ja selle mitmekordse raha teenime talle tagasi meie, reakodanikest elektritarbijad.
Kui praegu võtab EE-st dividende Eesti Vabariik, säilub vähemalt teoreetiline võimalus, et need dividendid jõuavad meile teatud teenuste näol tagasi. Kui aga EE peab teenima dividende ka aktsionäridele, pole neid võtta mitte kusagilt mujalt kui teatud protsendi näol meile müüdava kilovatt-tunni hinnast. Lisaks on Eesti Vabariik lubanud dotatsioone EE investeeringutele, ehk teiste sõnadega maksame tulevastele aktsionäridele dividende lisaks eletriarvetele veel ka tulu- ja käibemaksu kaudu.
Mina ei tea, kui tõsine see väljahõigatud aktsiaemissiooni plaan üldse on. Kuid niipalju on juba praegu selge, et kui plaan teoks tehakse, saavad mõned inimesed muinasjutuliselt rikkaks, meie ülejäänud aga plekime neile igaüks vähemalt mõnisada krooni aastas senisest suurema elektriarve kaudu, umbes teist samapalju riigimaksude teel ning teadmata hulgal nende kaupade ja teenuste hinnatõusu läbi, mille lõpphind sõltub elektri hinnast (ehk peaaegu nad kõik).
Palju õnne.

Nn. allikakaitseseaduse taga on Ingrid Veidenberg

Ei ole ma veel jõudnud piisavalt paaduda - demagoogia ning süüdimatu lausvaletamine ajab mul alati harja punaseks. Nagu see kurikuulus 656 SE - juba eelnõu hinnanguleht lükkab ümber enamiku Justiitsministeeriumist tulevaid väiteid. Näiteks Lang rääkis eile Foorumis suure suuga, kuidas teise astme kuriteod said eelnõusse sisse pandud selleks, et kergendada prokuratuuri tööd - kurat, nii Riigikohus kui ka Riigiprokuratuur ütlevad, et nende hinnangul ei ole see vajalik, ja Justiitsministeerium saadab nad lihtsalt üle t***.
Ja KÕIK, kellelt hinnangut küsitakse, avaldavad arusaamatust, mille kuradi pärast seda eelnõu üldse vaja on. Aga justminn saadab nad ikka täpselt samasse kohta.

Nüüd tekib õigustatud küsimus - kui seaduseelnõu pole vaja ei õiguskaitseorganitele ega meediaorganisatsioonidele, siis kellele ometi?

Juhtumisi kuulasin tänast Vikerraadio Meediatundi. Justiitsministeeriumi asekantsler Martin Hirvojal  paluti seal rohkem kui üks kord tuua konkreetseid näiteid juhtumitest, mil Eesti ajakirjandus on mõnd kodanikku niivõrd ahistanud, et tuleks tõesti rakendada ennetavat trahvi. Keerutas asekantsler mis ta keerutas, aga konkreetse juhtumina tõi esile ainult abstraktse situatsiooni (salvestuse 26. minut), mil "kellegi elukaaslane läheb tülli ja kättemaksuks hakkab enda isiklikus blogis avaldama näiteks mingisuguseid väga eraleulisi detaile, näteks et kirjeldab siin, kuidas on ikkagi missugused harjumused on siin ütleme hommikuti vannitoas ja nii edasi..." (pardon my french, ja võibolla ma ei kuulnud päris täpselt ka).

Me kõik teame, kes meil siin niisugust blogi peab (arvestades, et näiteks Ruitlane pani oma blogi kohtu  nõudmisel ilma igasuguste ennetavate trahvideta kinni). Kusjuures tõenäoliselt ka Tammerk teab rohkem kui räägib - ega ta saate lõpus asjata Ojulandiga tehtud intervjuud kõneks võtnud.

Noh, Inno - mida ootame? :D

Kuidas euro päästab Eesti majanduse

Ametlik BS, kuidas euro toob meile stabiilse keskkonna ja seeläbi tohutud investeeringud, mis meie majanduse jälle käima tõmbavad, ei veena vist rääkijaid endidki. Millel siis põhineb hüsteeriline usk euro võluväesse, mis sunnib meie otsustajaid kahe jalaga majanduse hapnikuvoolikuil tallama ja väheseidki majanduse elavdamise hoobasid kinni keevitama? Kus, kurat, seda enne on nähtud, et stabiilne keskkond kaotatud miljardid tagasi teenida aitab?

Minu arust ei ole põhjuseks liberaalne turufundamentalism. Minu hinnangul on hüsteerilise eurootuse taga puhtspekulatiivsed kaalutlused.

Tuletagem meelde, mis juhtus sel hetkel, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga. Õigemini, mis juhtus kinnisvara ja muude hindadega. Miks nad nii kiiresti tõusid? Euroopa Liit on ju teada-tuntud stabiilsete hindande ja mõõduka majanduskasvuga piirkond.

Mõtleme nüüd ebaloogiliselt. Eestlased, eriti aga teised tublid eestimaalased on harjunud, et enne rahareformi tuleb käesolevast sularahast võimalikult kiiresti lahti saada. Ei tasu seda instinkti neile pahaks panna - rohkem kui pool sajandit on siinkandis tehtud rahareforme praktiliselt ainult ühel eesmärgil - korjata elanikkonnalt nende liigsed rahavarud.

Ei maksa arvata, et see instinkt pelgalt paarikümne iseseisvusaastaga kustunud oleks. Seega - koos rahareformiga on oodata ka suurenevat nõudlust kestvuskaupade järele. Lisaks on varem eurole üle läinud maade kogemusest teada, et turule ilmub ka seesugune sukasääreraha, mille päritolu omanik eriti seletada ei taha, kuid mis sellegipoolest kas ümbervahetamist (rakenduvad rahapesu piirangud) või kaupade vastu vahetamist vajab.

Ehk euro maaletoojad mõtlevad nagu spekulandid, mängides rahva rahareformihirmul ning lootes, et ärakorjatava kroonimassi sees on piisavalt niisuguseid, mis eurode asemel pigem kaupade vastu vahetatakse ning millest iga viies seega riigieelarvesse laekub.

Keda valida Jõgeva vallas?

Ajalooliselt on kujunenud nii, et mu teinepool peab oma hääle ära andma Jõgeva vallas. Mida siis talle lubati?

Jõgeva vallas on oma nimekirjad välja pannud Keskeraond, IRL, Rahvaliit, valimisliit Hea Vald, Sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond.

Aja ja ruumi kokkuhoiu huvides ei hakka ma siin kõiki "arendame-võimaldame-toetame-kindlustame" tüüpi lubadusi üles loetlema, piirdun üldiseloomustustega

Keskerakond - tundub, et polegi mulle oma spämmi saatnud :) Igatahes väga sümpaatne! Tõsi, üks nende kandidaat ei pidanud paljuks isiklikult moosimas käia - samuti väga sümpaatne! Jah, paraku lubas ta küll niisuguseid asju, mis ka ilma Keskerakonna targa valitsuseta niikuinii ära tehtaks, aga ikkagi.

IRL - konkreetsemalt lubavad golfiväljakut, naabrivalvet, valla muuseumi ja vaatetorni Laiuse mäele. Ülejäänu on tavapärane võimaldamine, aktiviseerimine ja propageerimine.

Rahvaliit - lubavad nimeviitasid igale valla teele ja tänavale, tasuta lumetõrjet iga hajaasustusala majapidamiseni ning abielutoetust. Miskipärast lubatakse ka tõhusat päästeteenistust ja korrakaitset, aga kas see mitte riigi rida ei ole?

Hea vald ehk Aivar Kokk - kes siis veel :) Postkastis oli suisa 2010. aasta kalender, mille pöördel loetleb Kalevipoja otsene järeltulija üles kõik oma varasemad teened, unustamata sealjuures ka uusi lubadusi:
Ehitame vallale oma hooldekodu koos päevahoiuga - vanasti ta tahtis vallale oma gümnaasiumi. Nüüd on tütred suured ja prioriteedid muutunud :)
Loome uusi töökohti, toetades Painküla tööstuspargi väljaehitamist.
Avame õhtuti ja nädalavahetuseti valla koolide ja lasteaedade saalid valla inimestele kultuuri ja spordiga tegelemiseks - seda on ka juba mitmetel valimistel lubatud. Huvitav, kas teevadki lõpuks ära? :p

Kindlustame iganädalase tasuta bussiliini Kuremaa ujulasse - mis need bussid sõidavad siis siiamaani ilma liikluskindlustuseta?
Kaasajastame vee- ja kanalisatsioonitrassid ja pumplad - see on toosama europrojekt, mille raames Jõgevagi veevärk korda tehakse.
Renoveerime Siimusti sauna ja ehitame kergtee surnuaiani - ammu oleks tarvis!
Toetame Laiuse mäele slaalominõlva ehitamist - vaat see on huvitav. Tõstuki riismed on seal vist siiamaani alles.

Sotsiaaldemokraadid - nende esinumber jagas Sordis piima müües oma nimekaarte :) Aga konkreetsemalt lubavad mitte suurendada valla laenukoormust, igakevadist talgupäeva valla korrastamiseks, avalikke töökohti ning vähem koolivägivalda. Väga kena kõik, ainult me keegi ei tunne sealt nimekirast kahjuks kedagi. Peale piimamehe :)

Reformierakond - nende spämm on samuti kaotsis. Lähtume eeldusest, et nad armastavad Jõgeva valda samuti nagu ka kõiki teisi paarisadat omavalitsusüksust. Eks oravatel ole suur süda, jätkub ruumi kõigile :)

Keda valida Jõgeva linnas?

Valimised on tore aeg - postkast kantakse sedavõrd spämmi täis, et arved enam ära ei mahugi :)

Kellele sellest ülikirevast valikust oma hääl müüa?

Jõgeval pürivad võimupiruka poole Rahvaliit, Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond. Mida nad mulle siis lubavad?

RAHVALIIT

1. Jõgeva vajab inimesekesksemat ja säästlikumat juhtimist. Eesrindlik mõte, nagu öeldi Eesti filmiklassikas. Linna juhivad meil teadupoolest linnavolikogu ja viimase nimetatud linnavalitsus (hetkel neljaliikmeline). Paraku ei avalda rahvaliitlased, kui ulatuslikult nad nimetet asutusi hõrendada kavatsevad.

2. Hoidkem ja loogem uusi töökohti. Kuldsed sõnad! Aga onss selleks tingimata tarvis volikogusse trügida? Rahvaliidu ridades kandideerib nii mõnigi ettevõtja, äkki looks needsinatsed töökohad ilma valimiskampaaniata? Või sihivad needsamad ettevõtjad hoopis seda liini, et mina kui maksumaksja need töökohad ise kinni taoks? No pasaran!

3. Kasutagem rohkem investeerimisfondide ja Euroopa Liidu raha. Õige - milleks koormata kohalikku maksumaksjat, kui saab sirgeks lüüa Lääne-Euroopa maksumaksjate pappi. Kindlasti rõõmustame ka meie siin kümnekonna aasta pärast siiralt selle üle, et meie rahaga taotakse kinni Türgi ja Ukraina kohalike sahiibide valimislubadusi.

4. Jätkakem vee- ja kanalisatsioonitrasside renoveerimist. Kullakesed, minu teada on see europrojekt juba käima lükatud ning isegi kui tahaksite vastupidist, läheks see linnale ropult kalliks maksma.

5. Korrastagem kortermajadeesised teed ja parklad ning välisvalgustus, rajagem uusi mänguväljakuid ning üldkasutatavate hoonete juurde jalgrataste hoiukohti. Väga õige mõte, kahe käega poolt. Aga. Kas ainult minu kõrvus kõlab see grammatiline konstruktsioon selliselt, et RL kavatseb armulikult mitte sekkuda linnakodanike tegevusse nimetet tööde teostamisel?

6. Toogem Jõgevale üleriigilisi üritusi - uusi mõtteid ja ideid. Siia alla käivad jäähalli ehitus, Ilmaime teemapark, Pedja jõe puhkepiirkond, kultuuri- ja spordipremiad ning kõik võimalused elukestvaks õppeks. Kust selleks raha võetakse? Isegi kui linnapea kõik need neli aastat ilma palgata rügab, kahtlen sügavalt, kas kokkuhoitud rahast jätkub.

7. Muutkem sotsiaalteenused kättesaadavamaks. Ainus konkreetne lubadus selle punkti all on eakate päevakeskuse rajamine, Ülejäänu on tavapärane "arendame-täiustame-toetame".

Sihuke pehmete väärtuste jutt on neil muidugi ilus. Ma olen seda juba aastakümneid kuulnud. Koos selle "arendame-täiustame-toetame" jutuga saab seda valimistest valimistesse iga kord puhta südamega heietada :)

KESKERAKOND

Müts maha - minu arust on Keskerakonnal kõige lõbusamad kampaaniamaterjalid :) Sihuke päris andekas segu Nelli Teatajast ja Elu Sõna Lehest.
Aga mida nad mulle siis lubavad?

1. Jõgeva linna lasteaialastele tasuta toit. Ilus.
2. Sünnitoetuse kasv nelja aastaga 6000 kroonile. Ohh. Teate ka, milline kepp oli teie kaasjuhitud linnavalitsuselt see seninegi pisem toetus kätte saada?
3. Esimesse klassi astujale toetus 1500 krooni. eelmisel aastal läks 1. klassi umbes 80 pägalikku. 80x1500=120 000, ütleme et osa oli valdadest ka... No tegelt pole see ju üldse palju.
4. Lasteaed "Karikakar" korda. Kas see on see maja, millesse lapsi enam ei jätkunud ja mis osaliselt välja renditi?
5. Kultuurikeskuse taha aiaga piiratud turvaline õuepark. Miks mitte.

6. Kultuukikeskuse parki kaasaegse mängukeskkonnaga aiaga piiratud turvaline laste mängumaa. Be normal! Ei ole mina enne näinud ega ka omal nahal kogeenud, et seal, sisuliselt koduaias, pägalaid keski või miski kunagi ohustanud oleks! See on Jõgeva, mitte Haarlem!
7. KEK-i elamukvartali lastele mõnus mänguväljak. Ainuke küsimus, miks seda siiamaani tehtud ei ole? Ehkki teisest küljest, Kruusaauk, tervete põlvkondade mänguväljak, on seal juba varsti pea sajandi...
8. Tüdrukute papilloomiviiruse vastane vaktsineerimine. Vajalik asi.
9. Noortele oma kultuuriangaar. Ma küll täpselt ei tea, mis ja kus see olema saab, aga tundub huvitav.
10. Liiklusohutuse suurendamiseks Suure, Piiri ja Puiestee tänavate ristmikule ringliiklus. Viadukti ei taha sinna ehitada? Mitu autot sealt päevas läbi sõidab?
11. Jalakäiate liiklusohutuse tõstmiseks linnas kasutusele liikluse rahustamise vahendid. Ömm. Mina küll Jõgeva liiklust veel rahulikumaks ei muudaks.
12. Autodele avaramad parkimisvõimalused kesklinnas. Et paneme auto Säästumarketi ette, sealt sõidame Maxima parklasse, siis Kosmose ette, et ehitusmaterjalide poest läbi hüpata, ja sealt juba Kaubahalli juurde, et veel mõned viimased ostud teha? Ah jaa, Keskuse poe unustasin lisamata. Keegi neid distantse mõõtnud ka on? Ma arvan, et joonlauast piisaks, isegi kui mõõta mitte kaardil, vaid maastikul :)
13. Linna rahaline toetus suurelamute esiste parkimisplatside korrastamiseks. Vajalik asi.
14. KEK-i elamukvartalid korda. Hähh. Ei saanud vene võim sest kuumaastikust jagu, ei saa teie ammugi :)
15. Kõnnited korda. Jah. Uut paraadi oleks tarvis, saaks kiiremini :)
16. Linnapoolne maamaksu soodustus pensionäridele ja represseeritutele 100%. Jah, mida neilt ikka võtta.
17. Sotsiaalkeskus "Elukaar" korda. Kes selle segamini ajas?
18. 2000 krooni matusetoetust. Lühinägelik poliitika - surnutel teatavasti valimisõigust ei ole :)
19. Jõgeva Haiglale iga-aastane toetus 300 00 krooni. Vajalik küll, aga milleks seda valimisprogrammi toppida?
20. Jaanituli Jõgeva linna. Misasjad need siis on, mida igal aastal praktiliselt minu akna all tehakse?
21. Suvised vabaõhuetendused Jõgevale. Jah, ma mäletan küll, kuidas Mati Nuude praktiliselt öö läbi sealsamas akna all üürgas, nii et laps magada ei saanud.
22. Talveteemaliste filmide festival Jõgevale. Ja millises kohalikus kobarkinos neid näidatakse?
23. Märgistatud aktiivse liikumise rajad. Tehke parem mõned korralikud rattateed. Parklate asemel.
24. Õpilasmaleva liikumine Jõgevale. Tore!
25. Aasta parimale haridustöötajale 30 000 krooni. Mis saab mul selle vastu olla.

Noh, vähemalt midagi programmi moodi. On näha, et keegi on ka tiba mõelda viitsinud.

IRL

Kuulge, poisid ja tüdrukud, vahetage ükskord ometi reklaamifirmat! Ja natuke mõttetööd valimisplatvormi kallal ei teeks ka paha. No mis programm see ka on:

* Jõgeva on oma ajalooga arenev ja väärikas väikelinn. Väga armas, aga kuidas see teadmine meid järgmiste valimisteni edasi aitab?
* Linna peavad juhtima kompetentsed (siit oli koma puudu) linlastest hoolivad jõgevlased. Õige! Ma olen alati pooldanudeksamitulemustel põhinevat ametissemääramist, nagu vanas Hiinas oli :)
* Elanikud on ära teeninud selle, et neist lugu peetaks ning et pakutaks parimaid teenuseid parima kvaliteediga. Järjekordne nending stiilis "kavatseme täita Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi..."
* Väikeettevõtjad vajavad rohkem tuge ja tunnustust ning arenguvõimalusi. Täpsemalt milliseid? Võibolla isegi mitmemilliseid?
* Kodanikutunde loob sõbralik linnaruum. Igaühel peab olema võimalus tegeleda oma huvidega, nii noortel kui täiskasvanutel. Väga armas. Ja kuidas te selle teostada kavatsete?

Kusjuure ise nad, sunnikud, heidavad vastaskandidaatidele ette populismi ja tühje lubadusi... No kuidas nii saab, ise ju nii toredad inimesed?

REFORMIERAKOND

Oijessas, see lubadustejoru on ümbertippimiseks natuke liiga pikk. Teie lahkel loal toon vaid mõned säravamad puhktid:

- Tõstame I klassi astuva lapse toetuse 2000 kroonini. Oot-oot, kas Keskerakonna väljareklaamitud 1500 krooni siis juba kehtibki või?
- Toetame iga lapse sündi 5000 krooniga. No see kord kehtib neil juba ammu, isiklikke kogemusi vaata Keskerakonna kommentaaride juurest.
- Kingime igale noorele ratturile rattalambi. See maksab nii 50-60 krooni tükk. Sama raha eest saaks helkurvesti.
- Vähendame Jõgeva linna valitsemiskulusid vähemalt 10%. Miks just 10? Miks mitte 100%? Milline valitseja see kunagi leidis, et milleks ametnikele veel palka maksta, nagunii teenivad altkäemaksudega rohkem.
- Ühendame originaalseid ideid ja ettevõtlust loomemajanduse kaudu. Mul on tunne, et nad ise ka ei tea, mida nad selle lausega mõtlesid.
- Teeme ratta- ja kooliteed korda ja turvaliseks. Mina olen Jõgeval kohanud ainult üht rattateed, seda on paarsada meetrit ja see viib läbi Piiri pargi mäest alla. Tee on suht uus ja korrastamist eriti ei vaja. Ah jaa, Piibe maantee remondi käigus rajatud kergliiklustee jookseb kah veid maad Jõgeva linna piires. See vajab küll hädasti korrastamist - praegu peab igal ristmikul ratta seljast maha tulema ja seda käekõrval lükkama. Mõnna, eriti kui oled enne seda vändanud stabiilselt 30-40 km/h.
- Ehitame Piiri parki terviseraja. Seda lubadust mäletan ma juba mitmetest ammustest valimistest. Jätkake samas vaimus!
- Saadame Jõgeva saalihoki Europasse. Õige. Majanduslikult raskel ajal tulebki üleliigsed sportlased välisklubidele maha müüa!
- Teeme koostööd Jõgeva linna ja valla ühinemiseks. Ohoo! Aga ei usu - te teate ju väga hästi, kelle kätte ühisvallas võim läheks :)

Veel lubavad oravad näiteks jäähalli, vanurite päevakeskust, mänguväljakuid ning vett ja kanalisatsiooni, soodustavad ja tunnustavad ettevõtlust ja veel kedagi/midagi.

Kellele mina oma hääle annan? Eks ikka ühele oma vanale sõbrale :) Kahtlustan, et samamoodi toimib ka enamik ülejäänud Jõgeva valijaid, nii et erakondlikud kopiraiterid on nagunii suht tühja tööd teinud.

Eesti majanduse lipulaevade üüratu kahjum

Jah, asjad on halvad - Swedbank, mis eelnevatel aastatel korjas Eesti turult ikka nii 4-5 miljardit puhaskasu aastas, on tänavu teises kvartalis saanud 300 miljoniga vastu pükse. Kurb-kurb.
Ega numbrite vastu saa: kontorivõrgu ja serverite käimashoidmiseks, ülemuste sõidutamiseks ja ärilõunateks kulus küll tervelt 486 miljonit, klientidelt aga õnnestus sisse kasseerida vaid närused 1.185 miljardit krooni.
Oot-oot, ütlete teie, keskkoolimatemaatika näeks siin ju hoopis 700-miljonilist tulu? Hähh, mida te ka finantsökonoomikast teate! Nimelt võtsid pankurid kogu selle teenitud klotsi, laenasid (:)!) veel umbes 300 milli juurdegi ning pistsid kogu nutsu keldrisse, omal ajal rahvale poolvägisi pähe määritud laenude hapuksminekut ootama. Mis tost, et tegelikult makstakse laenusid, hambad ristis, tagasi paremini, kui isegi pankurid ootavad - näiteks pudenes neile tagasi umbes 7 miljoni eest varem juba maha kantud laene.
Muide, eelmises kvartalis näitas Swedbank umbes samasuguseid numbreid ning ka siis võeti miljard krooni laenukahjude ennetamise ettekäändel ringlusest välja. Arvan, et miski ei takista neid kordamast seda ka järgmises kvartalis. Teadjamad võiksid nüüd arvutada, kui mitme kuu pärast on neil KÕIK oma laenud provisioneeritud, hea fantaasiaga inimesed võiksid aga ennustada, millist ettekäänet nad seejärel kahjumi näitamiseks kasutavad.

Rahapuuduses siplejaid on teisigi - Eesti Telekomi kvartalikasum kukkus mulluse sama perioodi 101 miljoni pealt hädisele 6 miljonile. Oh häda! Süüdi on selles, ettevõtte enda versiooni järgi, mõistagi rändlustasudele rakendunud euroregulatsioonid ning ootamatult kaelasadanud tulumaks.
Muidu võiks ju isegi nagu elada, 1,35 miljardilise käibe juures tehti 536 miljonit kulumieelset ärikasumit, mis on vägagi viisakas rentaablus. Kuhu see siis minema nirises? Kõigepealt keevitati sellele 536-le kulum ja muud mahaarvamised otsa, misjärel jäi järgi 406 miljonit. Ja kuna eelmisel aastal jaksas Telko oma aktsionäridele (kelle hulgas on ka Eesti riik) maksta lausa 1,45 miljardit dividende, tuli käesoleval aastal õiendada ära ka dividendidelt makstav tulumaks, 400 miljonit. Ma küll ei tea, misajast maksuamet tulumaksu tegevuskuludesse arvestada lubab, aga ju see siis nii on, kui paberi peal juba kirja on pandud.

Nii et jah, kui juba isegi pangad ja telekomid taskupõhjast viimaseid sente loevad, siis selle kõrval on tavalise inimese töökoha kaotus väike asi. Need aga, kes pääsevad pelgalt 8-50% palgakärpega, on ju suisa või sees...

Pane oma raha kuhu tahad, lüpsta saad nagunii

Et ma, vana tolgus, ka kunagi midagi ei õpi!

Ei, pealtnäha tundus mõte hoida oma lahtist raha eurodes kasutushoiusel täitsa mõistlik. Mis sest, et eurohoiuse aastaintress on umbestäpselt 9 korda väiksem kui kroonihoiusel - see-eest peaks devalveerimisrisk olema ju maandatud. No ja 0,35% lubatud aastaintressi on ikka rohkem kui mitte midagi, onju?

Kas ma, igavene loll, tõesti arvasin, et selline diil on kasulik lisaks pangale ka mulle endale? Kas mulle siis tõesti midagi külge ei jää?

Ega midagi, leiame üles peenikeses kirjas ja hästi ära peidetud hinnakirja ning hakkame rehkendama.

Aastas on mul niisiis lootust teenida 0,35% intressi. Aga. Kroonide eurodeks konverteerimise eest tahab pank mu käest saada 0,17% tehingu summast. Juhul kui devalveerimist ei tule, kasseerib pank mu käest muidugi ka 0,17% eurode kroonideks konvertimise eest. Minu aastatuluks jääks seega 0,01%.

Kuid see, nagu öeldakse Teleturus, pole veel kõik. Arvate, et pank ostab mult eurod tagasi sama kursiga, millega ta need mulle müüs? 1000 krooni vahetamisel tuleb kursivaheks umbes 53 krooni. Ehk siis 5,3% panga kasuks.

Juhul, kui mu valuts liigub mu erinevate kontode vahel, on pangal veel õigus kasseerida mult 2,5 krooni tehingu pealt. Paraku ma ei näe kontoväljavõttes, kas seda ka rakendatud on.

Küsimused kordamiseks:

1. Kellele on devalveerimisjutud kasulikud? Põhjenda!
2. Kas tavakliendil on võimalik hoida oma raha pangas nii, et ta sellele peale ei maksa? Too näiteid!

Täiendavat lugemist:

Vana juut tuleb rabi juurde nõu küsima:
"Pankades on pankrot ja kuulda oli, et tuleb rahareform. Anna nõu, mida teha? Kas võtan raha pangast välja või panen raha panka?"
Rabi mõtleb ivake aega, vaatab kella ja ütleb: "Tead, mul tuleb praegu veel üks inimene nõu küsima. Oota palun natuke seal sirmi taga".
Mõne hetke pärast jookseb rabi tuppa noor tütarlaps. Ta on valges pruutkleidis, särava näoga ja õnnelik.
"Kulla rabi! Meil on täna esimene pulmaöö. Anna mulle, palun, nõu, kas heidan voodisse alasti või öösärgis?"
"Tead mis, kallis laps, ükskõik kas sa teed nii- või teistpidi, nagunii kepitakse sind läbi. Ja muide, see käib ka sinu kohta seal sirmi taga!"

Kui ei maksa, siis vähemalt ära irise!

Relvitukstegevalt sümpaatne installimistingimus enne GIMP-i parasjagu arenduses oleva väljalaske paigaldamist:

Jah, olen isegi tasuta teenuseid pakkudes kuulnud virinat, et see on valesti, too ei kõlba ja üldse oleksin pidanud rohkem vaeva nägema...

Teine sammas - tulevane pensionär kaotab igal juhul

No mis teha, riigil on näpud põhjas ja teise samba sissemaksete seismapanek samahästi kui otsustatud. Kuna ma ise liitusin teise sambaga veel sel perioodil, mil ma peenikest kirja väga hoolega ei lugenud, siis vaadakem nüüd takkajärgi, mida selline lüke mulle kaasa toob.

Teise samba loogika on reklaamjutu järgi muidugi ilus: mina maksan 2%, riik paneb 4% veel lisaks ja mõnekümne aasta pärast võin asuda muretut vanaduspõlve nautima.

Väga kõvasti ei reklaamita aga asjaolu, et seda 4% ei võeta mitte abstraktsest riigikassast, vaid täiesti konkreetselt minu töötasu pealt makstavast sotsiaalmaksust. Ja kuna mu sissetulekust pudeneb ühiskassasse tavapärase 20% asemel vaid närused 16%, siis lubab seesama riik mulle edaspidi sellevõrra vähem esimese samba raames pinssi köhida. Halleluuja.

Aga läheme edasi. Kohe, kui see 2+4 protsenti pensionifondi jooksvale arvele laekub, ostetakse nende eest fondiosakuid. Konkreetselt minu fond kasseerib selle eest 1 % tehingu summast. Kui ma tingimustest õieti aru saan, korjatakse ka fondiosakute tagasi rahaks vahetamise puhul 1 %...

Kuid see, nagu öeldakse Teleturus, pole veel kõik. Nimelt on fondivalitsejal täiesti seaduslik õigus korjata endale igal aastal valitsemistasuks kuni 2% kogu fondi väärtusest. Okei, minu pinsiraha haldava fondi valitseja küsib suuremeelselt vaid 1,5 prossa, kuid sellegipoolest kukub talle näituseks sel aastal umbes 51 miljonit. Ja seda ka siis, kui sissemaksed peaks seisma pandama. Ja seda hoolimata fondi varade väärtuse 30%-lisest kahanemisest tema targa juhtimise all...

Kokkuvõtvat moraali ei viitsigi seepeale enam siia lõppu panna.