Reede, 28. jaanuar 2011

Sotsiaalne puue

Viimasel ajal teevad kõik teste. Eelkõige huvitavad inimesi ju nende endi puuded, eks ole :) 
Your Aspie score: 53 of 200
Your neurotypical (non-autistic) score: 164 of 200
You are very likely neurotypical



Krokule selgituseks -Aspergeri sündroomiga inimesed ei ole väärakad, neil on reeglina kõrgem intellekt kui neid ümbritseval rahval (mis on muidugi lisapõhjus narrimiseks), kuid selle kompensatsiooniks ei oska nad end eriti kaitsta, kui vähem empaatilised jõmmid neile ajudesse sõidavad.
Minu isikliku arvamuse kohaselt on sellesarnane sotsiaalne puue (mis väljendub minimaalsetes sotsiaalsetes oskuses, viletsas suhtlemisvõimes ning väheses võimes arvestada võõraste emotsioonidega) enamikul Eesti rahvast. Üsna levinud on AS näiteks meie tipp-poliitikute hulgas - nimesid siin praegu ei nimeta :)
AS-id ei ole reeglina pahad inimesed. Jah, nad võivad vahel olla väga tüütud, kuid reeglina on neil ka palju häid omadusi oma puuduste kompenseerimiseks. Sündroom ei tähenda mitte mingil juhul, et neil pole tunded - nad lihtsalt ei ole võimelised enda ega teiste omadest aru saama. Ta võib sul küll olla väga õnnetu, kuid õnnetu olemise põhjustest aru saada ja ses suhtes midagi ette võtta ta ei oska :(
Aga üldiselt, sõbrad, olete te heas seltskonnas. Tavaliselt on nii, et kui AS mõtleb välja, mis teda elus huvitada võiks, tegeleb ta selle alaga niisuguse sihikindluse ja püsivusega, millest nn tavainimesed ainult unistada võivad. Tulemused, nagu nimekirjast näete, on enamasti väga silmapaistvad :)

Esmaspäev, 24. jaanuar 2011

Vanainimese eurohala

Ma avastan nüüd Ameerika ja väidan, et inimene on oma harjumuste ori. Ja ma pole ilmsetl ainus, kelle harjumused ses osas, mis on odav ja mis kallis, uue rahvusvaluutaga põhjalikult pekki keerati.

Ei saa öelda, et ma poleks ka varem eurosid käes hoidnud ega nendega maksnud. Aga see oli rohkem sihuke välismaa värk, puhkuse aeg pealegi, seega suhtumine rahanumbrisse lõdvem kui igapäevaelus.

Ka eelmine rahareform läks hulga valutumalt. Paljukest ühel tudengil tollal rublasid käes oligi - mäletan, et taskus olnud rahast ei vedanud vahetuspunktis sadat kroonigi välja. Aga naljakas mõeldagi, sada krooni oli siis suur raha, viiesajast aga küsisin kui imelooma spetsiaalselt näha. Ka ei olnud mingit mõtet tollaseid hindu mäletada ega fikseerida - need olid juba enne seda hoogsalt tõusnud ning ka mõnda aega pärast krooni kehtimahakkamist polnud tänane hind enam see, mis ta oli eile.

Praegusel masuajal seevastu ootaks pigem hindade alanemist, mida meie tublid kaupmehed küll paraku pakkuma ei kipu. Otse vastupidi - tänu mitmele harjumusele, mis minusugustel vanainimestel veel krooni ajast küljes, on nüüd hea mugav hindu tõsta, nii et ei märgatagi.

Näiteks krooni ajal ei maksnud sendid suurt midagi, olid vaid tülinaks kaelas ja lõhkusid rahakotti. Ka hinnasildil harjusid fikseerima pigem numbri esimest poolt, see tagumine polnud märkamist ega mäletamist väärt. Kui enne koma ilutses kümnest väiksem number, oli asi odav ning võis osta isegi mitu tükki. Nüüd aga enam sama taktika ei kõlba - hinnasiltidel ilutseb number null, selle järel hoopis pisemas kirjas mingi mõttetu number sentides. Eks sa siis võrdle niisuguseid hindu. Ei ole minusugune vanur enam harjunud komakohti meeles pidama, ei ole!

Samuti harjutas krooniaeg mul küljest sentide ülelugemise kombe. Paberraha, mille kassanäitsik sulle tagasi andis, lugesid tavaliselt üle juba siis, kui ta summat endamisi kokku rehkendas, mündid aga toppisid üle lugemata kotti - oli ju võimalik kaotus piisavalt väike, pealegi üritasid tülikast metallipurust nagunii esimesel võimalusel lahti saada. Nüüd aga ei ole harvad juhused, mil sulle loetakse ostu eest tagasi rohkem kui 60 krooni eest münte, mille koguväärtus sinu rahakotis võib aga lõpuks ületada juba keskmiselt kalli konjaki hinna.

Paljud sakslased ja soomlased rehkendavat siiamaani hindu markadesse ümber ja mul on kõvad kahtlused, et meiegi rahva hulgas saab neid olema üksjagu. Eks ma isegi piilun poes pisikese kirjaga silte, kus vana kroonihind veel väljas. Ehkki parim taktika oleks siiski kroonid ära unustada ja hakata võimalikult kiiresti eurohindu meelde jätma. Kuigi, kurat, need mõttetud kaks kohta peale koma... Kes meil siin hiljaaegu pani ette, et pisemaid hindu võiks eurode asemel sentides avaldada?

Kusjuures hullem litakas on ilmselt veel tulekul. Nimelt läheneb või ongi juba käes see päev, mil esimene eurodes saadud palk/pension/stipendium/muu regulaarne nuts juba sirgeks löödud. Ja kardetavasti enne tähtaega, mis kroonidega rehkendama harjunult paigas oli. Hinnad ju pisemad kui enne, sendi täpsusega rehkendamise oskus minetatud ja kogu sest rahareformi värgist pea nagunii sassis.

Eks siis hakatagi küsima, kas me sellist Eestit/eurot/valitsust tahtsimegi.

Neljapäev, 13. jaanuar 2011

Õhtusöök viieteistkümnele

Mida teha, kui sind ähvardatakse kollektiivse soolaleivapeoga su oma isiklikus korteris, sa ise aga oled liiga pehmeke (jah, Merle, oled küll!), et küllakippujad lihtsalt pikalt saata  ning sul on aega ainult napp tund, enne kui nad su juurde sisse sajavad?
Ega siis muud üle jäägi, kui tavapärasest nii umbes tunnike varem minema hiilida ning varustada end elukohajärgsest supermarketist alljärgnevate produktidega:
  • Kaks pakki makarone - suht suva mis sorti. Muide, Kroku, täiesti on müügil ka gluteenivabad makakad ;)
  • Üks keskmise suurusega suitsukana (või sellega võrreldavas koguses suitsukoibi).
  • Purk või paar viilutatud hapukurke - vaata et ei oleks väga äädikased, samas võiksid ikka hamba all mõnusalt krõmpsuda.
  • Üks-kaks tavalist kurki.
  • Kaks purki ananassitükke (mitte rõngaid!).
  • Liiter hapukoort. Salatikoorest mine ringiga mööda (sest see on lihtsalt jäle) - mida paksem, seda parem.
  • Teine liiter majoneesi - jällegi su oma valik, peaasi, et mitte liiga äädikane.
  • Vähemalt kaks mugulsibulat
  • Vähemalt pool kilo heeringat. Endal on vähem vaeva, kui see on juba fileeritud ning parajateks tükkideks tehtud.
  • Restitäis vutimune.
  • Karp kirsstomateid.
  • Pakk mozzarellapallikesi.
  • Värsket basiilikut.
  • Pakk või paar tortillasid.
  • Karbitäis pasteeti. Isiklikult eelistasin varem Selveri oma, nüüd Rimi toodet - põhjusel, et brändi on esimese seest teise üle kolinud. Aga võiks olla sihuke pehmemat sorti, mida on hea määrida.
  • Kaks karpi meremarja. Või mõnd muud kalamarjaasendajat. Või päris kalamarja, ehkki see oleks juba ilmne raiskamine.
  • Liiter jäätist - jällegi su omal valikul. Ehtsast koorest tehtud vaniljejäätis on vast siiski alati kindla peale minek.
  • Vähemalt 70-grammine pakk želatiini.
  • Kaks pudelit odavama otsa veini, kindlasti magusamapoolne. Šampus muide sobib kah väga hästi. Ja ära muretse, see on ainult söögitegemiseks, joogid lähevad eraldi arvestusse.
  • Jooke vastavalt vajadusele, seltskonna iseloomule, peo eeldatavale kestvusele ja muudele ilmaoludele.
Kui oled kogu selle nänni koju tassinud, pane joogid külma (kui sul on rõdu, siis see sobib väga hästi), lükka parajalt suur keedupott vähese veega tulele, lisa paar teelusikatäit soola ning ülejäänud vesi keeda elektrikannuga, nii saad rutem.
Samal ajal kui vesi soojeneb, otsi parajalt suur nõu, näiteks plastmassämber. Kui kasutad seda põhiliselt põrandapesuks, ära unusta sellest vähemalt suurem liiv minema uhta!
Kui vesi veel keema pole hakanud, võta kana, eemalda sellelt kondid ning saadud liha haki parajateks suutäiteks. Sellest tuleb nüüd meie põhiroog,

Suitsukanaga ananassisalat
Ananassisalat sellepärast, et kui sa need kaks purgitäit sinna sisse kallad, hakkab ananassi maitse domineerima, ülejäänu kipub olema lihtsalt täitematerjal.
Kana tükeldamine võib võtta rohkem aega kui eeldasid, seega on oluline kaasata abijõude või teha suuremad tükid. Tervet kana köögikombainist läbi lasta ei pea juhtivad spetsialistid siiski otstarbekaks.
Kui vesi vahepeal keema läks, kalla see kannust potti ning vala otsa need kaks pakki makarone. Sega korraks läbi ning siirdu tagasi tükeldamistöö juurde.
Kui oled kanaga ühele poole saanud, kalla see ämbrisse ning võta ette kurgid. Kui oled eriti peenikeseks hakitud salati fänn, soovitan sulle riivi, aga üldiselt pole mõtet väga detailseks minna - viiludeks jäetud kurk tekitab sellises salatis kindlasti rohket elevust.
Kui makaronid on vahepeal pehmeks keenud, kalla keeduvesi ära ning loputa nad paaril korral külmast veest läbi - nii saad nad parajasse konditsiooni. Järelhauduma pole neid mõtet jätta, seega suuna nad sujuvalt oma salatiämbrisse. Kalla otsa kaks purgitäit ananassitükke, kusjuures kompotivedeliku väljakurnamisega pole mõtet vaeva näha - pelgalt koore ja majoneesiga jääb see salat nagunii kuivaks.
Nagu sa isegi aru saad, on nüüd see hetk, mil tuleb lisada hapukoor ja majonees. Enne, kui segama hakkad, lisa veel natuke soola, miks mitte aroomisoola kujul.
Kui oled salati korra läbi seganud, kasuta oma isiklikku otsustusvõimet ja hinda olukorda - kas saadud segu on ikka mõnusalt lirtsuv või ehk liiga mage? Vastavalt vajadusele lisa siis komponente.
Kui oled tulemusega rahul, jäta salat külalisi ootama ning võta ette järgmine suupiste:

Heeringas klassikalisel kujul
  1. Otsi temaatiline liud.
  2. Kalla sellele tükeldatud heeringas
  3. Lõika sibulad rõngasteks ja lao need heeringale selga
  4. Kata ohtra hapukoorega.
Tulemus jäta lauale külalisi ootama ja võta ette järgmine roog,

Ümmargune suupistevalik
Unustasin ennist mainida, et enam-vähem makaronidega samal ajal võiks keema panna ka vutimunad. Kuni sa salatiga mässad, võivad need natuke aega külmas vees liguneda, kuni sul on aega nendega tegelda.
Ehkki sul võib tekkida kange kiusatus neid koos koorega serveerida, mis oleks kahtlemata dekoratiivne, peetakse siiski viisakaks, kui sa nad ära koorid. Otsi sobiv madala põhjaga kauss, lisa kooritud munadele ka kirsstomatid ja mozzarellakuulid ning kui tahad, siis ka paar lusikatäit majoneesi. Dekoreeri basiilikuga ning kanna lauale.
Järgmisena on meie menüüs

Tikuvõileivad
Ära karda, erilist hullu nikerdamist nendega ei ole, jõuad küll.
Võta tortilla ja määri sellele pasteeti peale. Mitte väga palju, muidu muudad kogu rajatise ebastabiilseks. (Ühelt poolt) kokkumäkerdatud tortilla aseta alusele ja pane sellele peale järgmine. Ainult et tolle peale kanna majoneesi ja meremarjade segu (ilma majoneesita kipuvad nad võileiva vahelt minema veerema). Korda operatsiooni veel mõne pasteedi- ja meremarjakihiga, kuid jälgi siiski, et võileivatikk sellest moodustisest ikka läbi ulatuks. Seejärel võtagi nimetatud tikud ning torgi võileib nendega läbi, järgides enam-vähem ruudulist mustrit. Nüüd võta terav nuga ja nüsi kook väikesteks tükkideks, nii et iga tükki jääks vähemalt üks tikk koos hoidma. Ära karda, ega need kihid sul lõikamise juures eriti sõitma ei hakka, selleks sa need tikud juba enne lõikamist sinna sisse torkisidki.
Kui sul aega ja materjali üle jäi, võid sedasi teha rohkem kui ühe alusetäie tikuvõileibu ja kui oled eriti edev, võid iga tiku otsa torgata veel ka kurgiviilu või poolitatud kirsstomati. Jälgi siiski, et sulle jääks veerand tunnikest ka desserdi valmistamiseks, milleks on

Veinitarretis
Nüüd mõtled kindlasti, et doktor Baarmän on lolliks läinud - no kesse siis veerand tunniga tarretise valmis saab! Kuid paanikaks pole põhjust - kuni ilmad püsivad kenasti miinuskraadide juures, on tarretis desserdi serveerimise hetkeks kenasti kallerdunud.
Vala vein ümber nõusse, milles seda segada saab. Šampuse puhul võid proovida ka mõned mullid ära tarretada - praktika näitab, et see võib isegi õnnestuda, kui sa segu võimalikult vähe loksutad.
Nüüd kalla želatiin paraja suurusega kuumiskindla nõu sisse ja lisa umbes poolteist klaasi vett. Seejärel püüa tardainet vees lahustada.
Ei õnnestunud?
Ega ei pidanudki õnnestuma, aga vähemalt segasid sa tolle mögina korralikult läbi.
Nüüd pane segu minutiks mikrolaineahju ja keera kuumus maksimumi peale. Keema ta minuti jooksul ei tohiks hakata, kuid ole nõu ahjust väljavõtmise juures ettevaatlik, et sa ennast ära ei kõrveta. Kui ahi tegi oma töö korralikult, peaks segu olema piisavalt vedel, et see veinile (viimast hoolega segades) otsa kallata.
Loodetavasti panid sa desserdikausid juba kandikule valmis, seega pole sul muud muret kui valmissegu pokaalidesse kallata ja kogu kupatus rõdule jahtuma ning tarduma toimetada. Selleks, et igasugu kontvõõrad ligi ei pääseks, kata see patarei kas teise kandiku või millegi muuga kinni ka.
Nagu öeldud - selle aja peale, kui rahvas desserti nõudma hakkab (või ka peaparandust, nii kuidas pidu kulgeb), on segu kenasti külm ja kõva Serveeri koos tükikese jäätisega ning jää tulemusi ootama - praktika näitab, et nii külmutatud kui ka tarretatud vein niidab oluliselt jõudsamini kui tavaline.

Pildil naaseb värske korteriomanik ostlemisretkelt.

Teisipäev, 4. jaanuar 2011

Mida toob aasta 2011?

Ei, isiklikke lubadusi ma sel aastal jagama ei hakanud - ainus lubadus, mille endale andsin, oli, et võtan vabalt :)
Ka ei maksa siit otsida traditsioonilist, juba teist aastat välja antavat aastahoroskoopi - ma lihtsalt ei jaksanud nii palju juua, et vajalikku kirgastumist saavutada mul ei tulnud seekord vaimu peale.
Seega peate leppima igati loogiliste ja ratsionaalsete ennustustega asjadest, mis tuleval aastal juhtuma hakkavad.

Kas ajakirjandusel on järgmisel aastal põhjust kirjutada uutest suurtest õnnetustest ja katastroofidest?

Of koos. Ja mitte lihtsalt sellepärast, et neid ei juhtuks - Pulleritsu jüngrite silmis puudub neil teemadel, mis meie, tavalugeja silmis normaalsed ja huvitavad tunduvad, igasugune uudisväärtus.
Aga eks ikka juhtub ka. Inimesi on lihtsalt liiga palju saanud ning maakeral pole enam eriti tühje kohti, kus segamatult väriseda või komeediga pihta saada. Lisaks on arenenud ka tehnika - kui veel kümmekond aastat tagasi võis kusagil Ida-Aasias või Lõuna-Sudaanis paar miljonit inimest vägivaldselt surma saada nii, et sellest parimal juhul mõni kuu hiljem vaid pisike uudisnupp treiti, siis nüüd on juba igal võsaneegril korralik päiksepatarei ja kaameraga telefon. Mispuhul võime enam-vähem reaalajas jälgida, kuidas Limpopo krokodill paksu valget turisti neelab - olles tollelt eelnevalt konfiskeerinud fotoka, päiksekad ning paremad riided.
Päris kindlasti tuleb üks-kaks maavärinat, võib-olla koos tsunamiga, alla kukub vähemalt kümmekond lennukit, ei pääse me ka gaasi- ja pommiplahvatustest ning raudselt jääb mõnikümmend kaevurit jälle maa alla lõksu.
Ah jaa, Venemaal kukuvad kokku veel nii mõnedki majad ning meil siin vähemalt üks, aga võib-olla isegi kaks eurorahade eest kiiruga püsti aetud kultuuri- või spordirajatist.

Ajakirjanduse teemal jätkates - mis neist saab? Kas iPad päästab ajakirjaduse?

Selleks, et leheneegrid nende sajandipikkusest inertsist välja raputada, kulub kardetavasti kauem kui käesolev aasta. Ehk siis ka sel aastal ootame ohtrat product placementi, varjatud PR-i, ettesöödetud skandaale ning suutmatust mistahes teemaga (kui see pole just Savisaar) süvitsi ja järjepidevalt tegelda.
Mis iPadi puutub, siis lubage tsiteerida klassikuid: "Ah teie, närakad, arvasite, et see iPad teid aitab! Mitte sittagi ta ei aidanud!" Ei, ma ei pea ajakirjanikke, veel vähem lugupeetud meediamagnaate närakateks - see oli pelgalt tsitaat :) Kuid iPad on IMHO tõesti üles haibitud ning fundamentaalseid probleeme see ei lahenda - keegi kurat ei ole nõus maksma asjade eest, mida mujalt tasuta saab, ja uudis on juba seaduse järgi selline kaup, mida EI SAA maksustada. Aga no kes olen siin mida, et ajakirjandusele rahategemist õpetada :D

Kuhu läheb Eesti poliitika? Kes võidab valimised?

Härrased, kas te tõesti arvate, et mingi tühipalja aastaga saab Eesti poliitikas midagi fundamentaalset muutuda? Eesti poliitkosmos seisab teatavasti kolmel vaalal: 1) Edgar on koll, kelle vastu peavad ühinema kõigi maade proletaarlased kõik valged jõud; 2) vaba turumajandus on püha ja kes teisiti arvab, on loll; 3) poliitikute rahakott on privaatne ja puutumatu.
Nii et kui Edgari tervis vastu peab, ei juhtu Eesti poliitikas midagi uut.
Ka valimisdiskussioonis üritavad nii võimulolijad kui opositsioon vältida põletavaid päevateemasid - tööpuudus, hinnatõus, tuure koguv bürokraatiaaparaat, viimsegi iseseisva mõtlemisvõime minetav välispoliitika ning sama iseseisva mõtleisvõime mahatampimine ja marginaliseerimine avalikus arvamuses.
Sellegipoolest kardab võimulolev valimisliit, ja põhjendatult, et eelseisvatel valimistel saavad nad valijatelt üle tahi. Selle vältimiseks lükatakse käima vähemalt veel üks Edgargate'i sarnane operatsioon, tõenäoliselt sotside vastu. Ennustan, et Rahvaliit ja rohelised jäävad Riigikogust välja, Keskerakond teeb sama tugeva tulemuse kui eelmisel korral ning sotsid saavad rekordilise häältesaagi. Koalitsiooni moodustavad mõistagi ninasarvik ja oravad.

Aga majandus?

No majandusel läheb hiilgavalt vähemalt valimisteni :) Tõsi, tarbijate europohmell jõuab haripunkti märtsis, mil poed peavad viimased kroonihinnad ära korjama ning enamik inimesi on juba avastanud, et harjumuspäraseid summasid makstes kulub pangakontol olev number kiiremini kui seni.
Tõusvate toorainehindade ning jätkuvate eurotoetuste tingimusis läheb põllumeestel kindlasti hästi, kuid eks neidki mõjut kütuse, väetiste, masinate ja muu sellise kallinemine. Kuna toit läheb oluliselt kallimaks, on eelis neil, kes kasvõi mõned juurikad ise kasvatatudd saavad.
Elekter läheb ka kallimaks, kuidas siis muidu. Kas meie, maksumaksjad, ka edaspidi taastuvenergia toetusi maksame, sõltub nüüd sellest, kui helded on vastava ala ärimehed selle või teise erakonna kampaaniat toetama.
IT-firmadel peaks tööd ja leiba jaguma - päris kindlasti tuleb nii mõnelegi infosüsteemile jätkuvalt selgeks teha, et meil siin on nüüd euro, mis kahtlemata toob sisse kena kopika. Hästi läheb ka neil, kes mobiilsed platvormid endale selgeks tegid - see on tõusev turg, kus liiguvad järjest suuremad rahad. Helgemate peade üleostmislainet ennustaksin siiski alles järgmisse aastasse - sel aastal lakuvad riskiprojektide käimalkkajad veel üle-eelmise aasta haavu.
Oodatud investeeringusadu jääb tulemata - me oleme maailmas ringleva spekulatiivse rahamassi jaoks lihtsalt liiga väiksed. Ja parem ongi - nagu kogemus näitab, tõmmatakse spekulatiivne raha siit välja kohe, kui asi jamaks läheb või kui kusagil mujal protsendipunkti võrra rohkem teenida annab. Need aga, kel isiklik huvi just nimelt siinsete võimaluste vastu, on oma rahapaigutused juba ammu ära teinud.
Kinnisvarahinnad kindlasti tõusevad - eriti kohaliku ostja jaoks on ju uued hinnad ahvatlevalt väiksed. Siiski tõusevad nad ainult tõmbekeskuste - Tallinna paremad paigad, Tartu ja Pärnu rannarajoon - läheduses, muudes kolgastes võib hind ju tõusta, aga ostuhuvilised praktiliselt puuduvad.


Mis mujal maailmas toimub?

Hiina ilmselt jätkab nii Ameerika kui Euroopa võlakirjade kokkuostmist - puhtalt selleks, et oma põhiturgudel nina vee peal püsiks ning miljardil hiinlasel töö ja ninaesine olemas oleks. Ühel hetkel tuleb neil muidugi välja mõelda, mida roiskuvalt kapitalismilt seesuguse heategevuse eest vastu küsida, kuid head ideed neil hetkel vist veel ei ole. Kui aga jänkid peaksid lolli peaga oma võlad korstnasse kirjutama (või dollari devalveerima), miib see tõenäoliselt Kolmanda maailmasõjani. Loodetavasti aga mitte veel sel aastal...
Obama nahas ei tahaks tegelt üldse olla. Nimelt paistab USA eelarve üks suuremaid kuluartikleid, Iisrael, arvavat, et ülejäänud maailm poorab neile viimasel ajal kuidagi vähe tähelepanu, või kui pöörabki, siis mitte sobival kujul. Sestap võivad juudid kas üritada Gaza sektorist tankidega üle sõita või, mis veel hullem, pommitada Iraani tuumareaktoreid. Loodetavasti meenub siis Obamale, millised osariigid tema VASTU hääletasid, ning ta taipab nukra naeratuse saatel käsi laiutada: "Kahju küll poisid, aga meil on raha otsas. Katsuge kuidagi ise hakkama saada..." Mispeale juutidel ei jää muud üle, kui hambaid kiristada ja oma araabia vendadega läbi rääkima hakata.
Kardan aga, et see jääb kõigest ilusaks unistuseks, nii et sõda Lähis-Idas on meil kindlalt soolas :(
Räägitakse, et finantskriis kõigutab Euroopa alustalasid. Eks ta nii muidugi ongi, kuid eurotsooni lagunemise asemel, mida kõikvõimalikud oraaklid meile eriti viimastel kuudel on ennustanud, võib liikmesriikide järk-järguline ülesostmine kaasa tuua hoopis selle, et nondesamade, seni tõrksate liikmesriikide iseseisvust kärbitakse ning EL-i senine luik-haug-vähk tüüpi kooslus hakkab liikuma rohkem ühes suunas.
Ehkki ma olen vana natsionalist ja patrioot, jätab asjaolu, et meid jälle liiduvabariigiks taandatakse, mind suhteliselt külmaks (vaata alajaotust "Kuhu läheb Eesti poliitika?"). Jah, ma usun heasse eurotsaari, kellele on mõtet kohalike kubjaste ülekohtu vastu kaebekirju saata :)
Meile sõbralik Venemaa üllatab järgmisel aastal kindlasti mõne veidrusega. Ma küll ei usu, et ta Jaapanile Kuriilid tagasi annaks, aga Kaliningradi tagasinimetamist Königsbergiks ei saa võimalusena mitte välistada. Või siis otsustatakse näiteks hakata maad, st püha Vene maapinda erastama. Või veel midagi, mida mu fantaasia hetkel välja ei võta...

Teadus ja tehnika

Pakun, et vähemalt kaks ravimifirmat teatavad vähiravimi edukatest inimkatsetest.
Mõttejõul juhitavad hiired ja teised osundusseadmed muutuvad laiatarbekaubaks.
Helistamisfuktsioon muutub mobiiltelefoni juures aina mõttetumaks ning vähem kasutust leidvamaks.
Apple laseb välja veel mõne mõttetu kultusvidina, näiteks iGlasses.
Laboratooriumist tulevad välja uut tüüpi, väiksed, kuid suure mahutavusega akud. Autodesse need sel aastal veel ei jõua, küll aga läpakatesse (või tõenäolisemalt tahvelarvutitesse).
Üks suur tarbijaelektroonikat tootev korporatsioon (a la Nokia) kas neelatakse alla või ühineb mõne teise sama suure firmaga. Sama, muide, võib vabalt juhtuda ka mõne väga tuntud autotootjaga.
Värviline e-paber on lõpuks kohal.
Kvantarvutit veel sel aastal kokku ei panda. Võimalik, et järgmisel.
Töötatakse välja vähemalt viis uut tüüpi koopiakaitsesüsteemi, mis kõik murtakse vähem kui kolme kuuga.
Hiina ehitab oma Interneti, mis suhtleb ülejäänud võrguga ainult läbi filtrite.

Kunstist ja kultuurist ma tõesti enam ei viitsi kirjutada :)