Doktor Baarmäni aastaprognoos

Niisiis, mida oodata eesseisvalt aastalt? Vastuse annab doktor Baarmän, skvaier ja skvotter, ekstrasensoorika bakalaureus (lõpetamata), selgeltnägija (kui prillid on ees ja puhtad) ja kosmilise informatsiooni kanaldaja (otse internetist).

Eesti poliitika

Loodate, et Keskerakonda õnnestub kuidagi võimu juurest minema manööverdada? Või et valimised ses suhtes midagi muudavad? Minge ja lootke uuesti. Otse loomulikult panevad kaks liberaalset sõsarparteid pärast valimisi leivad ühte kappi. Jüri jääb peaministriks - sel lihtsal põhjusel, et Kesk saab rohkem hääli kui Reform. Kaja valitakse Reformi etteotsa ära, aga ma natuke kahtlen, kas ta seal valimistenigi vastu peab - mulle millegipärast tundub, et närv on tal nõrgem kui Pehvkuril oligi. Aga pole hullu, Jürgen võtab üle - ja ajab oma tuntud headuses väljaütlemistega paari kuuga koalitsiooni lõhki. Nii et meelelahutust peaks jaguma.
Viimasest, st meelelahutusest ei jäta meid ilma ka väiksemad vennad, st sotsid, IRL ja eriti EKRE. Viimane inkorporeerib märgatava osa IRL-i jäänustest ning teeb isegi viisaka pakkumise Abdul Turayle, kes aga seekord veel otsustab oma ideaalidele truuks jääda. Ülejäänud IRL-ikad jooksevad kes Reformi, kes Keskkerakonda ning üksikud õnnetud, keda keegi muu ei taha, maanduvad Vabaerakonnas. Mingi osa IRL-i jääb järele ka, Rohelistega erakondade pingerivi viimast kohta jagama. Uut erakonda ei teki - lävend on lihtsalt liiga kõrgeks aetud ning pärast Mõisa ja Sõõrumaa kuulsusrikast etteastet kohalikel valimistel ei hakka niipea keegi oma raha nii libedasse projekti paigutama.
Mis puutub sotsidesse, siis kindlasti leiutavad nad jälle mingi kampaania, millega vähemalt osa rahvast pöördesse ajada - vahet pole mis teemal, kasvõi Lapiku Maa propageerimisega. Mispeale EKRE teatab puhtast trotsist, et loomulikult on Maa ümmargune, aga see-eest tiirleb Päike ümber Maa, nagu juba piibliski kirjas.
Rohelised... Ma mõtlen hirmuga oma aianurgas kasvavatele astelpajudele, mis said üksteisele liiga lähedale istutatud ning tuleks nüüd maha võtta ja uued natuke suuremate vahedega mulda panna. Mis siis, kui selle käigus ronib kohale kamp kampsunitega puudekallistajaid, kuulutab puud astelremmelgateks ning jääbki mu aeda laagrisse trummi taguma ja lõket tegema? Kahtlemata oleks see dekoratiivne ja külarahvalgi nalja kui palju, aga...
Maksud muidugi tõusevad, riigiaparaat paisub seda kiiremini, mida rohkem räägitakse kulude kokkuhoiust, see-eest neid, kes päriselt riigi ja rahva heaks tööd teevad, koondatakse sellevõrra rohkem.

Välismaa

Jah, lätlased on jätkuvalt õnnelikud, et me aktsiisidega nende riigieelarvet täita aitame. Kahtlen, kas selles osas ka pärast meie valimisi midagi muutub - planeerimisprotsess on lihtsalt liiga pikk ja enne 2019. aastat ei muutu ses osas midagi.
Venemaa riigieelarvet meie aktsiis eriti ei aita, kuid järgmise aasta peaks see veel üle elama - puhtalt lootuse najal, et aasta algul korraks tõusnud nafta hind veel natuke tõuseb. Paraku pole näha fundamentaalseid põhjuseid naftatulude suurenemiseks - tarbimise kasv on pehmeltöeldes tagasihoidlik, alternatiivid lähevad järjest odavamaks, varud on jätkuvalt suured ning kildanafta tootjad ainult paaridollarist hinnatõusu ootavadki, et pumbad jälle tööle panna.
Nii et eelarvega on Venemaal kehvasti. Teadaolevalt on kokku tõmmatud kõik mida annab - tervishoid, pensionid, heakord jms, varsti on järjekord nende valdkondade käes, mida kokku tõmmata ei anna - sõjavägi, relvastus, sisejulgeolek ja kaasoligarhide võimalused avalikku raha varastada. Kindlasti teeb Putin veel nii mõnegi käigu, et tähelepanu tühjadelt külmkappidelt kõrvale tõmmata - näiteks saadab väed Venetsueelasse sealse "oranži revolutsiooniga" võitlema. Või saadab Laika Kuu peale.
Kuu peale kipuvad ka ameeriklased, mis on tegelikult ju tore - ammu oleks aeg uuesti ära käis. Ja siis ühe soojaga juba Marsil ka. Kuid karta on, et enne seda tuleb mõni lokaalne sõda maha pidada. Seda puhtlogistilistel põhjustel - suuremat konflikti pole ammu olnud, mistõttu sõjatööstuskompleksil pole vahepeal valmisvorbitud relvi ja laskemoona enam kuhugi ladustada. See aga võib tekitada ebamugavaid küsimusi, nagu näiteks - ons neid ka tõesti vaja juurde toota, äkki saaks maksumaksja rahaga midagi mõistlikumat ära korraldada? Koreast ma sõjatandrit hästi ei usu, sõjaliselt on see liiga riskantne, pealegi on Kimi majanduslik kägistamine odavam ja efektiivsem - bensiini ta ju ise toota ei oska. Pakun, et pigem proovitakse midagi tekitada Pärsia lahe kandis, mis on ka riskantne, aga sõjatööstuskompleksile isegi mugavam - kui relvi ostavad Onu Sami asemel naftašeigid, on  maksumaksja pigem rõõmus ja rahul.
Kas Trump peaks tagasi astuma? Aga keda siis sealne liberaalne ajakirjandus kiruma hakkab? Pealegi on ta mu tagasihoidliku arvamuse kohaselt jätkuvalt asjalikum kui Hillary, seda isegi koos oma säutude ja muu klounaadiga.
Kas rändekriis jätkub? Noh, see mida me eelneval paaril aastal nägime, olid alles õiekesed. Rahvastiku surve Aafrikas ja Aasias kasvab, haritavat maad jääb aga vähemaks ning sedagi kimbutab pidev põud või üleujutused. Inimeseloom aga on ehitatud nõnda, et vabatahtlikult nälga surema ta eriti nõus ei ole, seega rändavad miljonid sinna, kus veel on midagi süüa. Nii et jah, loomulikult nad tulevad. Kas meie siin Eestis ka neid kartma peame? Arvate tõesti, et üks lõunamaalane jääb siinses kliimas vabapidamisel ellu? Või ka meie 90-eurose sotsiaaltoetusega? Kui  see tal õnnestub, kui külm ära ei võta ja/või Saksamaa poole putku ei pane, siis welcome to the club - just sinusuguseid vintskeid vendi me juurde vajamegi. Juba Švejk ütles, et veresegamine on parim vahend degeneratsioni vältimiseks.

Looduskatastroofid

Tulevad.

Teadus ja tehnika

Töötavat kvantarvutit sel aastal veel ei tule, seega saavad nii krüptoraha omanikud kui ka Eesti ID-kaart nii aastakest viis kuni kümme hingetõmbeaega. Tehisintellektist (me ei räägi siin mitte sellisest, mis Facebooki uudisvooge majandab või transpordivooge planeerib vaid, ütleme, Skyneti tasemest) ei maksa unistada vähemalt enne veerandsadat aastat - me ei tunne ju veel omaendagi mõtteprotsesse, rääkimata siis nende modelleerimisest.

Elektriautosid ehitatakse küll rohkem kui eelmisel aastal, kuid ka seal ei näe ma mingit läbimurret - vähemalt mitte niikaua, kuni eletriautodele aretatakse külge ka käigukast, jõuülekanne ning eraldi generaator ja aku olemasoleva elektrisüsteemi toitmiseks - nagu enamikul praegu müügilolevatel laiatarbemudelitel. Miks see konstruktsioon rumal on, saab aru igaüks, kes on koolis füüsikat õppinud ja mäletab termodünaamika seadusi.
Telefonide kohta ei hakka midagi ennustama, küll aga pigem loodan kui ennustan asjalikumate aktiivusmonitoride turuletulekut. Nutikell on oma olemuselt tupiktee - no kesse idioot hakkab  kellaekraanil Doomi mängima või pornot vaatama?!? - küll aga on maailmal hädasti vaja selliseid seadmeid, mis monitoorivad põhilisi tervisenäitajaid - lisaks pulsisagedusele ka vererõhk ja -suhkur, kehatemperatuur ja selle kõikumised ning miks mitte igasugu muud kavalad kiirtestid. Insuldi, infarkti, hüperglükeemia või mistahes muu ohtliku terviseseisundi kiire äratundmine või kasvõi arusaamine, et monitori kandja on pikali kukkunud ja ei liiguta, võiks päästa tuhandeid inimelusid aastas ning muuta miljnite elukvaliteeti paremaks.

Moraal ja religioon

See, et veel mitte kõik Lapikut Maad ei usu, on midugi reptiilide töö. Mis muusse religiooni puutub, siis ma ei imestaks, kui EELK teatab katoliku kiriku rüppe tagasipöördumisest - kohalike kirikuisade neelud värvikamate missade, pidulikumate kleitide ja rohkemate kuldnõude järele on täiesti ilmsed. No ja eks paavstil ole kinnisvaraarenduseks ka rohkem rulli välja käia kui vaesel Eesti Vabariigil.
Kindlasti leitakse ka valveahistaja, Aasta Alternatiivema/isa/segase sooidentiteediga vanem jms.

Sport ja kultuur

Olen kuulnud, et Koreas Pyongyangis (või kuidas seda kirjutatigi) toimuvad olümpiamängud. Pakun, et keegi eestlastest saab seal tüüpi viienda või kahekümneviienda koha ja et telekast (kui seda veel keegi vaatab) näeb kaks nädalat põhiliselt suusatamist. Eks muu kohalik kultuur ole umbes samal tasemel.

Isiklik elu

Selles valdkonnas tuleb igaühel ette nii rõõmu kui muresid, suhtedraamasid ja imelisi teineteiseleidmisi, terviseprobleeme ja paranemist. Aga sellest lähemalt juba doktor Baarmäni Suures Aastahoroskoobis, mis ilmub õige pea. Püsige lainel!

Mäletamisest

Paar päeva tagasi sattusin sõitma auto sabas, mille tagaklaasil koloraadovärviline kleeps venekeelse kirjaga "Я помню!". Iseenesest ei midagi ebatavalist meie tänavapildis, kuid millegipärast jäin juurdlema - kas autosolija jaoks ei ole vähe irooniline kleepida midagi niisugust just saksa päritolu autole? Oleks võinud ka jaapani oma olla - eks mõlemad kunagised verivaenlased tooda ju selle rahvakillu lemmiktrandulette.

Surematu polkovnik. Pilt pätsatud internetist.

Mis puutub tänasesse tähtpäeva (ei, ma ei mõelnud seda), siis mida aasta edasi, seda suuremat kurbust ma idanaabrite pärast tunnen. Kas tõesti ei ole maailma kunagisel viljaaidal, mis on maavarade poolest rikas nagu Aafrika ning mis on maailmale andnud mitu leegionitäit säravaid õpetlasi, kirjanikke, kunstnikke ja muid toredaid inimesi, millel veel sada aastat tagasi oli täiesti realistlikult ees suur ja särav tulevik, enam millegi muuga hoobelda kui sõjaga, millest viimasedki osavõtjad on puhtast vanadusest oma kunagiste relvavendade juurde lahkumas? Et siis nagu võit küll, aga siiamaani ei suudeta kodumaal toota autosid, millega mugav sõita oleks. Ja siis veel need teed...
Ega mul ainult autode pärast neist kahju ole. Mis kuradi elu peab tavaline venelane olema elanud, et 30 aasta tagust nõukaaega tagantjärgi ilusaks ja helgeks pidada? Kas tõesti on Putin ja Medvedev parimad, keda selle riigi juhtimiseks võtta? Kusjuures ma peaaegu kardan, et see viimane võibki nii olla :(

Lugesin läbi Leo Kunnase "Sõda 2023". Kes lugenud, see teab, et raamat sisaldab negatiivset ja positiivset stsenaariumi - esimese puhul purustatase Eesti kaitsejõudude juhtmissüssteem, baasid ja laod koos relvastuse ja lahingumoonaga sõja esimeste tundide jooksul ning kogu vastupanu koondub Tallinna, kus lüüakse kangelaslikult tagasi mitu suurrünnakut. Ma arvan, et kui päriselt sõjaks peaks minema, on see negatiivne variant veel suht positiivne - ma millegipärast ei usu, et siin Kunnase kirjeldatud stiilis visa vastupanu suudetaks korraldada. Õnneks on Kunnas, samavõrd kui ta on liiga optimistlik sõjalises plaanis, liiga pessimistlik välispoliitiliste aspektide ning Venemaa motiivide osas üldse sõtta minna.

Mille nimel peaks Venemaa meiega sõdima? Kunnas pakub kaks varianti - kas tsaaririigi või Nõukogude Liidu taastamise nimel. Kumbki neist ei tule õnneks kõne alla nii moraalsetel, ideoloogilistel kui ka ajaloolistel põhjustel. Isake tsaar löödi küll maha kõige haletsusväärsemal asjaoludel, samas on kogu nõukarahvale lasteaiast saadik kõrvade vahele taotud, kui paha ja kole asi see tsaarivõim ikka oli. Pealegi - kust seda uut tsaari niiväga võtta? Vana dünastia taastamisel pole erilist mõtet. Varjaagide juurest kutsuda enam ei saa, kuidagi häbi on ja ega riigipirukat kah nagu jagada ei tahaks. Bonaparte'i moodi end ise keisriks kuulutada on ka imelik, pealegi pole ju ka presidendielul häda midagi.

Minna sõtta Nõukogude Liidu taastamise nimel? Kah nadivõitu. Ida-Ukrainas pealegi juba prooviti, välja tuli nagu alati. Mis veel? Mingite Duginite ja teiste muinasjutuvestjate sonimise peale? Või selleks, et V.V., Dimon ja kambajõmmid saaksid rohkem varastada? No ei ole motiveeriv.
Minu tagasihoidliku arvamuse põhjal hakkab praegune Venemaa sõdima ainult siis, kui tunneb endale eksistentsiaalset ohtu. Ukrainas selline tekkiski - sealne rahvas hakkas arvama, et äkki prooviks elada ka ilma oligarhidele ja muudele väljapressijatele obrokit maksmata, natuke nagu euroopalikke väärtusi juurutades. Oht Venemaale seisnes selles, et kui väiksematel vendadel see õnnestunukski, hakanuks vene enda rahvas küsima - aga miks meil niimoodi ei ole?!? Varasta siis veel seesugustelt...

Panic!

Jaa, ristirahvas - maailmalõpp ei ole enam kaugel! Kahetsege pattu ja parandage meelt, sest veel on armuaeg!

Ja muide, kui teil juhtub olema natukenegi raha, siis on ju siililegi selge, et hauda seda kaasa ei võta. Millest omakorda järeldub, et see tuleb ahvikiirusel poodi viia ning kasvõi aktsiisi kujul kõrist-kopsust alla lasta...
Kodanik Bahovski hala on ainult üks ja mööngem, kontekstist välja kistud näide, aga tendents on ilmne - kui veel mõned aastad tagasi oli meil peaaegu ainult üks professon Nutt ja Hala, siis nüüdsel aal peab iga arvamuspiider oma pühaks kohuseks rõhutada, kuda maailm ikka oma muistsed väärtused minetanud on ning vältimatu huku poole libiseb. Süüdlased muidugi varieeruvad, vastavalt arvaja ideoloogilistele kiiksudele - kasuahnest kapitalismist ja tarbimiskultusest nutiseadmete, tehislintellekti, migrantide, feministide ja rätipeadeni välja.
"Aga kas siis ohumärgid pole ilmsed?" võidakse retooriliselt küsida. Tõepoolest, paugutatakse, ja kohati meile ebameeldivalt lähedal. Ja keskkond on tõesti pekki keeratud, mis muide genereerib suurema osa praegusest migratsioonilainest - kümnenda järgu inimeste kodumaal ei taha enam eriti midagi kasvada, niisama nälga surra nagu ka eriti ei tahaks ja peamiselt (aga mitte ainult) sellepärast nad Euroopa lihapottide juurde trügivadki. Kusjuures need on veel õiekesed, inetuks läheb asi siis, kui maailmamere tase peaks paar meetrit tõusma - mi on täpselt niipalju, et Gangese delta, mis praegu toidab mõnisada miljonit inimest (st kahe Venemaa rahvastik), soolase vee alla jääb.
No aga küsime kohe vastu - mida me sel puhul teha saame? Et nagu valutame südant, oleme solidaarsed ning deeply concerned, maalime oma feissari profiilipildi parasjagu millegagi pihta saanud lipu värvidesse, laigime ja sheerime ning lähme puhta südametunnistusega tudile?
Meie, šamaanirahva häda on see, et võtame iga sõna, eriti kirjutatud sõna liiga tõsiselt. Eks öelnud ju tuhandete aastate kogemus, et igal sõnal on vägi, seega ei tasu niisama muliseda, sest see võis ohtlik olla ja sulle endale käkki keerata. Meil pole seda silma ja kogemust, et igasugu valetajaid, hirmutajaid, õhumüüjaid ja niisama tühikargajaid läbi näha ja neid pikalt saata, kui nad seda väärivad.
Kas me siis peaksime kolmandat maailmasõda kartma või ei?
Mis tast ikka karta - ei ole keegi meist igaveseks maakerale jäänud, vahe on ainult selles, et julge sureb ainult üks kord, argpüks aga võibolla mitu korda päevas. Inimesed on omavahel sõdinud aastatuhandeid ja pole vähimatki märki, et käesolev ses suhtes viimaseks jääks. Samamoodi on inimesed neidsamu aastatuhandeid oma elu elanud, maju ehitanud, põldu harinud, lapsi kasvatanud ja homme vältimatult saabuvast maailmalõpust hoolimata õunapuid istutanud.
Aga ikkagi, kas Trump või Putin hakkavad sõdima või ei?
Noh, Vladimir Vladimirovitš sõdib juba jupimat aega ning ega Trump kui kohusetundlik vabariiklane saa ka oma sõjatööstuskompleksi nälga jätta. Iseasi, kas nad just tingimata omavahel sõdima hakkavad - mõlemad ju tuumariigid, see aga kärbib väikse võiduka sõja väljavaated üsna minimaalseks. Pealegi on Donald Alfredovitš ju peaaegu oma jope ja kindlasti annaks temaga milleski kokku leppida...
Aga vene karu on ju ohtlik?
On muidugi. Metsakaru on ka ohtlik, eriti kui ta on näljane, muidu närv püsti või temaga niisama norima hakatakse. Aga ega sellepärast metsa minemata või muidu elu seisma jää. Kõige lollim, mida karu kohates teha, on paanitseda, karjuda ja hirmunult plagama pista. Kui tahad, et sind maha ei murtaks, tuleb eelkõige rahulikuks jääda, oma hirmu mitte välja näidata, jätta mulje, et ehkki sa pole ohtlik, läheb singa tülitsemine väga ebameeldivaks ning muidu ka toimida nii, nagu olukord nõuab. Enamasti läheb nii, et karu teeb küll kõva häält, aga jätab asja niisama, kui sa ise just midagi väga lolli ei tee.
Mis ma selle kõigega öelda tahan?
Katsuge mitte lugeda neid uudiseid ja arvamusi, mis teid isiklikult ei puduta. Aleppo, Berliin ja muud jamad on muidugi koledad, aga mida me teha saame? Pseudokaastunne ja muretsemine ei maksa midagi ega aita sealseid inimesi kuidagi, teeb ainult endale haiget.
Kui kohe kuidagi muidu ei saa, tasuks koos kõigi muude läänelike väärtuste hugast kasutada üht mitte eriti afišeeritud, kuid seda ohtramalt kasutatud võtet, nimelt silmakirjalikkust. Jah, me oleme mures. Muidugi, me oleme solidaarsed. Otse loomulikult, me teeme kõik, mis meie võimuses - kohe, kui aega, raha ja tähelepanu üle jääb... Noh, saate isegi aru.
Ja üldse, on jõuluaeg. Tšill änd riläks!

Valimispäev Stroomi keskuses

Viinereid ja mandariine jätkub, kassatädid peaaegu naeratavad ja, enamgi veel, ainult kaks Maxima kassat ei tööta.
Ilmselt korjab Edgar siit hea häältesaagi :)

Keda siis seekord valida?

Ega siin midagi molutada enam ei olegi, eelhääletamine algab juba homme. Ja öelgu üks mitte väga tundmatuks jääda sooviv erakond mida tahes, progressiivsem osa kodanikkonnast annab muidugi oma hääle elektrooniliselt.Valimisprotseduuri endaga on niisiis lihtne, oluliselt keerulisem küsimus on aga, keda konkreetselt valida?
Kui vaadata kandidaatide nimekirja, siis kahtlemata on nad rõhuvas enamuses kõik toredad inimesed. Laulusalm ütleb küll, et: "Temast rääkida võib küll mõndagi head, aga peale selle on tal ka väikesed vead..." aga olgem ausad - selleks, et riiki valitseda, ei pea olema süütu skaut ega meistersportlane, olema kiitusega lõpetanud pühapäevakooli ega omama soovoliniku ja pornokomisjoni heakskiitu. Mäletate küll seda anekdooti, milles tules valida Roosevelti, Churchilli ja Hitleri vahel, kus kaks esimest on kahtlases seltskonnas hängivad joodikud ja laaberdajad, Aadu aga korralik taimetoitlane, mittesuitsetaja, pole kordagi naist petnud ning sõjakangelane pealegi.
Niisiis tuleks valida selle järgi mida teile lubatakse. Ütlete, et poliitiku lubadus pole nagunii väärt isegi seda sooja õhku, mis selle kuuldavaletoomiseks kulutati? Eksite, sõbrad - pahatihti nad tegelikult teevad ka, mida lubavad. Eriti kui lubaduse täitmine sõltub meist, valijaist. Pange tähele, et peaaegu keegi ei luba erakondade rahastamise vähendamist ega paku konkreetseid samme riigiaparaadi kokkutõmbamiseks (peale roheliste), samas aga lubatakse küll alkoholiaktsiisi ja riigilõivude tõusu ja astmelist tulumaksu. Karta on, et meie, kodanikud, hakkame igal juhul rohkem maksma, hoolimata sellest, kuidas seda serveeritakse.
Missuguse erakonna poolt hääletada?
Noh, Keskerakonna, Reformi, IRL-i ja sotside valitsemisstiiliga on meil kõigil juba õnnestunud tuttavaks saada, järeldused teeb igaüks ise. Mina isiklikult soovitan neid mitte valida, kui te just ise mõne nimetatu nimekirjas ei figureeri või kui teil pole seal lähedasi sõpru-sugulasi. Keskerakond on, noh... saate isegi aru. IRL-i aatelisuse viimastele riismetele tõmmati vesi peale sel hetkel, kui sinna inkorporeeriti nende kunagste vihaseimate ideoloogiliste vastaste, Maaliidu riismed. Kui valite Reformierakonna, saate hiilivalt tõusvad kaudsed maksud, samuti hiilivalt paljuneva ametnikearmee ja bürokraatiaaparaadi (ja sealjuures kokkutõmmatavad avalikud teenused - suureneb ainult ametnikearmee, reaalseid töötegijaid lastakse pigem lahti), suurärimeeste ja rahvusvaheliste korporatsioonide huvides läbisurutavad seadused ning väikeettevõtjate vaikimisi, kuid see-eest avalikult maksupetturiteks tembeldamise. Sotsde kohta ei oskagi tegelikult eriti halba kosta, välja arvatud see, et senimaani on nad igas koalitsioonis tantsinud mitte oma maailmavaate, vaid koalitsioonipartnerite pilli järgi. Aga mine tea, kui kord teistest rohkem hääli saavad, vast hakkavad oma joont kah ajama.
Ahjaa, see iba, et kui ei vali Reformi, tuleb Keskerakond võimule, ei aja enam isegi oksele. See on pigem sihuke tüütu hüpikreklaam, millest silm ilma seda märkamata üle libiseb. Piinlik, seltsimehed oravad - tõesti sai kogu tarkus otsa ühtäkki?
Veel figureerivad valimistel Rahva Ühtsuse erakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Vabaerakond, Rohelised, Eestimaa Ühendatud Vasakpartei ja Eesti Iseseisvuspartei.
Vabaerakond on iseenesest sümpaatne seltskond, aga ma olen nende suhtes veidi skeptiline. Mitte ses suhtes, kas nad saavad Riigikogusse või ei - loodetavasti ikka saavad. Pealegi, sõbrad - hääletame ikka oma südametunnistuse järgi, mitte selle põhjal, kas kandidaat võiks sisse saada või ei, onju. Isegi juhul, kui kandidaat või erakond sisse ei saa, loevad tema poolt antud hääled edasises poliitika kujundamises - alati on mõni konkurent, kes hakkab uurima, milliste lubaduste varal sinu lemmik nii palju hääli kogus, ja integreerib vähemalt mõned neist ka oma platvormi. Skeptilisust aga põhjustab minus erakonna juhtide varasem taust - tagatoapoliitika vastu sõna võttev seltskond on kunagi olnud ise kah ühe tagatoa liikmed, kes sellepärast uue erakonna tegidki, et nad sellest tagatoast välja puksiti. Üldse pole kindel, et nad võimule saades uuesti sissetallatud rajale ei pööra. Muidugi oleks tore uskuda, et nad on nüüd oma vitsad kätte saanud ja varasemaist targemaina ongi nii toredad kui nad ise räägivad. Inimestesse peab ju uskuma, onju :)
Rohelised seevastu muutuvad mulle isiklikult aiva sümpaatsemaks. Eriti kui vaatan, et nende põhipujään Marek Strandberg on erakonnast koguni välja astunud. Mulle küll meeldiks, kui mavalitsused muutuksid omavalitsusteks, et puhkepäevale langeva riigipüha järgne tööpäev antaks vabaks, et teadlastel lastaks projektikirjutamise asemel vabalt möllata ja loomulikult, et mulle makstaks kodanikupalka. Ärgu tuldagu mulle jahuma, et viimase jaoks pole raha - kasvõi rehabilitatsiooniplaanide koostamise kulu äralangemine tooks kenakese kopika, muu bürokraatia samamoodi. Ei ole raha siit maailmast otsa lõppenud, no ei ole :)
EKRE kohta ei oska ma midagi öelda, ei ole au olnud kedagi sealt isiklikult tunda. Ka ei ole kristlikud väärtused just minu tassike teed. Aga kui teil on, siis tuleb loomulikult nende poolt hääletada - egas aateid saa ometi peenrahaks vahetada.
Eestimaa Ühendatud Vasakpartei ei suuda minus tekitada muid emotsioone peale mõningase respekti - eks ta umbes samasugune donkihhotlik järjekindlus ole nagu ka mõningate üksikkandidaatide ning paraku ka Eesti Iseseisvuspartei oma.
Jäänud on veel projektipartei nimega Rahva Ühtsuse Erakond. Ma ausalt öeldes ei oska välja mõelda, millistest aatelistest kaalutlustest lähtudes nende poolt hääletama peaks. Ma isegi vaatasin nende programmi (päriselt ka!) ega suutnud leida midagi, millega seltskond mõnest teisest erakonnast kuidagi eristuks. Aga kui olete perekond Ojulandi fänn, tuleb teil muidugi nende poolt hääletada.
Ükskikandidaate Vabaiigi Valimiskomisjon oma kodukal eraldi välja tuua ei viitsi, samas pean häbiga tunnistama, et ega nende nimed mulle eriti midagi ei ütle ka. Peale selle tädi, kes Europarlamendi valimiste puhul lubas meie sõjaväe laiali saata ja igaühele 500 eurtsi visata. Mine tea, äkki saadab teda ka seekord edu.

Varane valimisnõuanne

Iga kord, kui näed telekast valimisreklaami, pea meeles - see on SINU raha, mis seal praegu tiksub!
See spämm, mis su postkasti topitakse ja mille sa kohe sealsamas prügikasti viskad, trükiti SINU raha eest ning selle postkasti, sinu enda postkasti toppimise maksid kah SINA kinni. See nänn, mida sulle telkides või tänaval pihku surutakse, tehti, arva ära, kelle raha eest?
Ja mõtle nüüd loogiliselt. Kui sulle juba praegu niimoodi massiivselt su oma raha eest kosja tullakse, mida siis needsinatsed lugupeetavad veel pärast seda teevad, kui nad on sinult su hääle kätte saanud ja rahakraanide kallale pääsenud?
Ole nüüd palun nii kena, mine siia ja kui saad, trüki oma ringkonna kandidaatide nimekiri välja. Hoia see käepärast ja tee linnuke iga erakonna järele, kelle reklaami sa telekast nägid, samuti märgi ära iga kandidaat, kelle nimega spämmi või nänni sa oled saanud.
Kui nüüd koidab see hetk, mil aeg oma hääl anda, siis ole pai ja ÄRA HÄÄLETA nende erakondade ega kandidaatide poolt, kelle taha oled varem linnukese teinud.
Probleem, et nii ju ei olegi kellegi poolt hääletada?
Lahendus on lihtne.
Tõmba allesjäänte hulgast maha need, kelle poolt sa nagunii mingil tingimusel ei hääletaks. Kui järgi jäi rohkem kui üks, viska kulli ja kirja, heida täringuid või tõmba kaarte.
Pakun, et tulemus saab ikka parem kui ostetud/manipuleeritud häälte abil.

"No ei ole ju kedagi valida!"

Suures e-valimiste rappimise tuhinas oleks peaaegu meelest läinud, et needsinatsed hakkavad juba homme pihta.
Niisiis, kellele müüa oma üliväärtuslik hääl? Keda saata Europarlamenti muretut pensionipõlve nautima Eesti huvide eest seisma?
VVK kodukale on oma nimed kirja saanud 66 kandideerijat kaheksast erakonnast. Võtamegi erakondade kaupa.

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei

On välja pannud ühe kandidaadi. Valev Kald on kahtlemata tore inimene, aga magistrikraad Eesti ja Euroopa avaliku õiguse alalt, veel enam aga selle omandamiskoht - Akadeemia Nord - näitab, et, kuidas seda nüüd viisakalt öeldagi - noh, et ongi lihtsalt tore inimene :)

Sotsiaaldemokraatlik erakond

Sotside positsioon on praegu päris hea ning tõenäoliselt võivad nad arvestada vähemalt ühe, aga kui tõesti hea päev juhtub olema, siis isegi kahe saadikukohaga. Aga kes neist 12-st? Marju Lauristin on päris hea variant. Mulle meeldib tema aus suhtumine - eks ole ju Marjustin ise ka öeldnud, et läheb europarlamenti endale väärikat vanaduspõlve kindlustama. Ja ühena vähestest kandidaatidest on ta selle ka ära teeninud.
Ülejäänud sotsidega on kahtlasem. Härrad-prouad ministrid vaevalt oma kohtadest loobuvad, nii et Ivari Padari, Jevgeni Ossinovski ja Urve Palo poolt erilist mõtet hääletada ei ole. Ilmselt pole ka Eiki Nestoril erilist valu oma spiikrikoht parlamendi realiikme oma vastu vahetada. Hannes Hanso läheb niikuinii varsti järjekordsele ümbermaailmareisile, nii et Brüssel oleks tema jaoks igati lati alt läbijooksmine.
Kardetavasti ei kannata Toomas Alatalu õrn hingeke Europarlamendis lokkavaid intriige ja ärapanemist välja, nii et teda pole mõtet niivastutusrikka kohaga kiusata. Marianne Mikko poolt mina küll hääletada ei soovita - mitte et mul midagi naisõigusluse vastu oleks, aga see tädi teeb võrdõigusluse diskrediteerimiseks rohkem kui mistahes meesšovinist suudaks.
Ülejäänud sotsidest võib valida keda tahes, ehkki, kui nüüd mõtlema hakata - mida Liina Raud ilma Mihklita Brüsselis peale hakkab? Aga mis see minu asi on, eks.

Rohelised

Jällegi neli toredat inimest, kes kahtlemata oma igapäevatööd tehes oleksid Eestimaale igati kasulikumad kui Europarlamendis aega surnuks lüües.

IRL
Teate, ma olen neist igaühega eraldi või kõigiga koos valmis viina võtma ning elu ja inimeste üle arutlema, samuti ei laseks ma kunagi mitte kellelgi neile liiga teha, aga ärge palun seekord nende poolt hääletage! Äkki jõuab tagumiku kaudu pärale, et teatud asju ei ole päriselt ka ilus teha. Eriti oma valijaid imbetsillideks pidada.

Keskerakond

Vähem kui kolm mandaati on nende jaoks kindlasti läbikukkumine. No ja eks põhiline häältemagnet ole neil ju teadagi kes. Edgaril pole ju vaja e-valimiste kallal urgitseda, ta paneb valimised ju nagunii lõdvalt kinni. Ja ärge kirtsutage ja vuihhitage siin midagi, mõelge parem võimalusele, et äkki ta võtab kätte ja lähebki ära Brüsselisse! Ta võib ju praegu öelda, et ei lähe, aga kes teab, mis elu toob - uus pruut võib tahta Euroopasse peenema elu ja parema köögi peale või siis tuleb kellelgi Edgari ülemustest idee, et temast võiks Europarlamendis ju rohkem kasu olla...
Ülejäänud keskerakondlastest soovitaksin Aadu Musta - mis sest, et keskerakondlane, on ta ikkagi tubli ja tark mees ning pealegi kunagi mulle ühe teene osutanud - ole meheks, Aadu, ega ma niisuguseid asju ei unusta ;)

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Sama jutt mis roheliste kohta. Intellektuaalselt oleks muidugi huvitav, kui mõni neist valitakski ära, aga kui juba tõenäosustest ülesõitmiseks läks, võiksin ma parem lotoga mõned miljonid võita.

Reformierakond

Kuulge, mis mõttega te mulle mu oma maksudest makstud raha eest trükitud spämmi saatsite? Nii pole ilus! Ja ma ju ei kavatsegi seda lugeda!
Eesti tabloidid maksaksid ilmselt rekordhonorari sellele paparatsole, kes jäädvustab Ansipi näo tol hetkel, kui selgub, et teda ei valitudki. Teoreetiliselt täiesti võimalik, eks neid väljavihastatuid ole võimuloleku aja jooksul kogunenud piisavalt. Aga niipalju kui ma Eesti valijat tunnen, saavad oravad ühe mandaadi ikka kätte ja kõigi märkide järgi on äravalituks teadagi kes. Võib-olla on Kaja Kallasel ka mõned šansid, aga ma hästi ei usu, et oravad kaks mandaati saavad. Ja ärge, kurat, mõelgegi Jürgen Ligi poolt hääletada! Seda meest mina küll rohkem poliitikas näha ei taha!

Eesti Iseseisvuspartei

Mul tekkis sama küsimus mis tõenäoliselt teilgi - mis seltskond see veel on? Õnneks on olemas Google: "Euroopa Liidu vastane ja autarkilist geopoliitikat pooldav väikepartei. Tuleviku Eesti Erakonna õigusjärglane". Kandidaatide nimekiri kinnitas hetkeliselt tekkinud arvamust - ikka täiega punk seltskond, ainult Trubetsky ongi veel puudu. Mõelge kui tore oleks - Merca ja Juku-Kalle Europarlamendi suitsunurgas salamisi sissesmugeldatud õllepudeleid tühjendamas, taustaks Kivisildniku kommentaarid ja Rutiku jämmimine? Miks niisugused nähtused kvootide alla ei käi, ah?

Ükskikkandidaadid

Kui erakondlik lehmakauplemine, onupojapoliitika ja teineteisele jala (või millegi muu) tahapanek sul, nagu kõigil ausatel inimestel juba ammu okserefleksi tekitab, siis hääleta mõne üksikkandidaadi poolt. Ära karda, et su hääl niimoodi kaotsi läheb - ka siis, kui sinu kandidaat valituks ei osutu, jõuab su sõnum paremini kohale kui vastumeelse erakonna poolt antud hääl.
Aga keda 16-st kandidaadist konkreetsemalt eelistada?
Indrek Tarand läheb seekord ilmselt mütsiga lööma ning jääb parlamendikohast ilma - ja see on talle täiesti paras.
Ma ei tea, millele loodab Kristiina Ojuland, aga ega tal ju kaotada enam midagi ei ole ka. Kui leidub keegi, kes tema poolt peaks hääletama, siis uskuge, ega ta teid paremini kohtle kui oma lambaid.
Võib-olla tasuks kaaluda hääle andmist Silver Meikarile - ma küll täpselt ei tea, mis asjaoludel ta Reformierakonna rahastamisele vee peale tõmbas, aga niisuguse asja päevavalgele toomiseks on mune vaja.
Ja see tädi, kes maksud ära lubas kaotada ning igaühele 500 eurtsi kuus visata, on kah täitsa nunnu.

Kes võidab valimised?

Edgar muidugi, kes siis veel :)

Arvan, et Keskerakond saab tavapäraselt hea tulemuse, ehkki vaevalt nad endi valitsetavate omavalitsuste geograafiat eriti laiendada suudavad. Sama võib vist kahjuks öelda ka valimisliitude kohta. IRL kasvatab oma hääli põhiliselt Reformierakonna arvelt ning sotsid jäävad sinna, kus nad praegu on. Ehk revolutsioonid ja riigipöörded jäävad paraku järgmisi valimisi ootama.

Tallinn

Pakun, et Keskerakond saab Tallinna linnavolikogu 79 kohast 41, IRL 15, Reform 10, sotsid 9, Vaba Tallinna Kodanik 4 ja ülejäänud mitte ühtegi. Pärast pingelisi koalitsiooniläbirääkimisi moodustab linnavalitsuse Keskerakond.

Tartu

Pole parata, oravad jäävad vist võimule. Volikogu 49 kohast saavad nad 15 ning koalitsiooni teevad nad oma vanade sõpradega Keskerakonnast, mis saab 11 kohta. Koalitsioon ei saa aga olema kuigi kindel, sest IRL oma 7, sotsid 8, Vaba Isamaaline Tartu Kodanik 5 ja Vabakund 3 kohaga loovad piisavalt kiusatusi koalitsioonide ümbermängimiseks.

Jõgeva linn

Arvan, et volikogu 19 kohast saavad oravad 6, IRL 6 ja Keskerakond 6 kohta. Kui sotsidel ülihästi läheb, võivad nemadki ühe koha saada, kuid pigem saab Keskerakond nende arvelt ühe lisahääle.

Jõgeva vald

Nii nagu Edgar Tallinnas, püsib ka Aivar Kokk Jõgeva vallas nigu raudnael, seekord veab ta oma targal juhtimisel vääramatule valimisvõidule IRL-i. 19-liikmelisest volikogust vähem kui 9 kohta oleks niisugusele ratsarügemendile ilmselge läbikukkumine, aga arvan, et ega nad palju rohkem ei saa ka. Keskerakond saab oma traditsioonilised 5 kohta, reform lepib ehk kolmega ning uus tulija, valimisliit Kõigi Kodu saab algaja õnne pealt kaks kohta kätte.

Mustvee linn

Ausõna, mul pole õrna aimugi, kes seal kellega magab ja kes kellele kui palju võlgu on. Pakun, et Keskerakond saab 2, valimisliit Meie Mustvee 4, Pähklid 3 ja Ühistulevik 2 kohta. Samas pole kaugeltki võimatu, et Keskerakond saab 3, Meie Mustvee 5, Pähklid 1 ja Ühistulevik ka 1 koha. Või siis paneb valimsed kinni Ühistlevik ja Keskerakond jääb täiesti ukse taha. Nagu öeldud, kõik variandid on võimalikud.

Pajusi vald

Sotsid 6, Reform 4, valimisliit Pajusi 3, kokku 13.

Pala vald

Seal jätkab valimisliit Pala - meie koduvald, mis saab 9 kohast 6. Reformile jääb ülejäänud 3, teised vaevalt et löögile pääsevad.

Palamuse vald

Jätkab senise vallavanema juhtimisel, kes, nagu ikka, korjab isikumandaadi ja tirib oma häältega volikokku veel mõne kaaskandidaadi valimisliidust Paunvere. Viimane saab 13 kohast 7, ülejäänutest 4 võtavad sotsid ning viimane koht jääb kas Keskerakonnale või sotsidele.

Puurmani vald

Reform 4, IRL 3, sotsid 2, Keskerakond 1, EKRE 1. Kui EKRE künnise taha jääb, läheb üks lisakoht reformile.

Põltsamaa vald

Kuna vana vallavanem kolis Rahvaliidust IRL-i, siis teeb viimane seal ilmselt puhta töö. Kui palju nad täpselt saavad, ei kujuta ette, aga ülejäänute osa kujuneb marginaalseks.

Põltsamaa linn

Paistab, et põltsamaalasi tabab vasakpoolne linnavalitsus, 17-liikmelisest volikogust saavad Keskerakond ja sotsid kaks kolmandikku. IRL saab ehk 4 ja Reform 2 kohta.

Kasepää vald

Gigantide heitlus Keskerakonna ja IRL-i vahel, millest võitjana väljub ilmselt IRL.

Saare vald

Seal ei kõiguta sotside võimu miski. Kui hästi läheb, saab valimisliit Koduvald Saare vähemalt niipalju kohti, et suudavad revisjonikomisjoni juhi koha ära mehitada.

Tabivere vald

Ka see näib jäävat kindlalt sotside võimu alla, paar kohta saavad ka Keskerakond ja IRL.

Torma vald

Seal paneb valimised kinni Meie koduvald Torma, millele pakuksin vähemalt 8 kohta. Teiste kohtade arvu ei hakka isegi pakkuma.

Ülejäänud omavalitsustest ei oska ma midagi arvata ning oleksin õnnelik, kui ülalkirjeldatutegagi niipalju mööda panin, et valimispäeva õhtul ikka üllatusi jaguks.

Uue erakonna tüüpprogramm

Ütlen ausalt - mina ei tea, kas uue erakonna panevad kokku Savisaares pettunud kampsunid või Mart Laari ja respublikaanide poolt nurka mängitud Keskerakonna siseopositsionäärid, aga ega uus poliitiline jõud järgmisteks valimisteks sündimata jää.
Kergendamaks noore erakonna jõu sünnivalusid, on tuntud poliittehnoloog ja tähemärkide analüütik dr Baarmän, Esq, pannud kokku universaalse valimisplatvormi, millega valimistele minnes oleks igasugune alla 50%-ne häältesaak selge läbikukkumine. Siin see on:
1. Kavatseme täita Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi  ja kinnitatud arengukavasid (see katab 99% kõikidel seni läbi viidud valimistel antud lubadustest).
2. Täidame kõigepealt kodanike ja alles seejärel endi taskud. Kodanike all mõtleme muidugi KÕIKI kodanikke (sõltumata nende vanusest ning varanduslikust ja tervislikust seisundist), mitte ainult oma sõpru-sugulasi, sponsoreid ja neid, kes kõige kõvemini karjuvad.
3. Kui konkureerivad erakonnad meile käkki keeravad, siis teeme tagasi, unustame ära ja lähme üheskoos edasi.
4. Kui euroregulatsioone saab tõlgendada meie kodanike ja nende majanduslike ning moraalsete huvide kasuks, siis seda ka tehakse.
5.
Äh, praegu rohkem ei viitsi. Kui vaja, siis täiendan jooksvalt.

Teeme ise uue erakonna

Niisiis, kogu progressiivne üldsus, politoloogiagurud, rahulolematud elemendid IRL-ist, Rahvasteliidust ja Keskerakonnast, Tuuli Koch Tallinnast ning Hillar Kohv Viinahaualt ootavad põnevusega uue erakonna sündi. Mis kindlasti annaks Eesti poliitikamaastikule uue hingamise, tõukaks kodanikuühiskonna uuele tasemele ja lööks kõik peerud kahel otsal lõkendama.
Välja on mõelda jäänud vaid mõned tähtsusetud pisiasjad - nagu erakonna nimi ning maailmavaade.
Nimega on lihtne, kõige parem, kui selles esineks mingil kujul sõna "vabadus" - näiteks Vabaduspartei, erakond "Isamaa ja Vabaduse Eest", "Vabad Radikaalid" või muud sarnast. Viimane oleks eriti hea, sellele on juba kosmeetikafirmade ning ionisaatorite müüjate poolt kõva eelreklaam ära tehtud.
Tulevase erakonna platvormi panen järgmisse postitusse.
Ah jaa, ega kellelgi ole üle kuut miljonit raha, vältimatuteks asutamiskuludeks?

Kampsunid võiksid vahelduseks peeglisse vaadata

Ah et Isamaa ja Res Publica liidus pole sisediskussiooni? Kõik vähegi tähtsad asjad otsustatakse tagatoas? Ning piirkonnad pidagu lõugu ja teenigu edasi? Kulla mehed, see kõik oli juba siis, kui te ise pumba juures olite! Ainult et sel ajal see sobis teile...
Muidugi oleks hiilgav, kui kampsunid on nüüd omad vitsad kätte saanud ja selgeks õppinud, kuidas ühe erakonna sees EI PEAKS asju ajama, aga vana küünik minus... No hea küll, anname neile veel ühe võimaluse. Järgmises postituses edastan mõned soovitused, näis, kas võetakse rahva arvamust kuulda :)

Viimase hetke valimisnõuanne

No tegelikult on lõviosa sõpru-tuttavaid oma valiku juba teinud - kas siis oma hääle mõnele kandidaadile müües või sootuks hääletamata jättes. Loodetavasti ei tule uus riigikogu oma valijate nägu, vaid ikka tunduvalt parem :)

Neile aga, kes siiski plaanivad pühapäeval valimisjaoskonda minna (mine tea, äkki antakse viinereid, mandariine või muud defitsiiti), kuid pole veel otsustanud, mihuke number sedelile kirjutada, väike spikker otsustamiseks.

Ainult täielik idioot poliitiliselt vähekogenud inimene valib parteid selle järgi, mida too on võtnud vaevaks kokku lubada. Nagunii maksad kõik selle ilu kinni sina, kallis valija, ja veel natuke peale selle. Ainsaks meeldivaks erandiks võiks siinkohal pidada Kristlikke Demokraate, kelle nägemuses plekib tõhusa osa eelarvest kinni ei keegi muu kui Issand Jumal. Nii et kui sa usud, et jeesukesel tõega sihuke rull tagataskus leidub, anna oma hääl heaga Kristlikele Demokraatidele.

Kui aga sul, patukotil ja paganal, meie Issandasse niipalju usku siiski ei ole, aga imesid ja lihtsaid lahendusi ikka tahad, lisaks umbusaldad põhimõtteliselt Rootsi panku ning pead Euroopa Liitu illuminaatide salasepitsuseks, peaksid hääletama hoopis Eesti Iseseisvuspartei poolt.

Kui sa aga, vastupidi, oled tiba kosmopoliitsemate vaadetega, mõne vähemuse esindaja (ei, ma ei pea silmas valgeid heteroseksuaalseid mehi, vaid ikka neid, mida ametlikult vähemusteks loetakse), sul on tihe kontakt Töötukassaga ning sa leiad, et soolise võrdõiguslikkuse volinik peaks usinamalt tööd vihtuma, tuleb sul mõistagi valida Sotsiaaldemokraate.

Kui sa kuulud sellesse vähemusse, keda teisel pool piiri elab 140 miljonit, ning pead Klenskit tõsiseks ja vastutustundlikuks poliitikuks, ei jää sul muud üle, kui toetada seltskonda nimega Vene Erakond Eestis.

Kui sinu noorus ja paremad päevad jäid aega, mil Edgar veel Rahvarinnet juhtis ning sul on põhjust olla tänulik iga-aastase 77-eurose pensionilisa eest, vali kindlasti Keskerakond - kes siis veel?

Kui sinu paremad päevad olid veel enne Edgari aegu ning sul poleks midagi selle vastu, et Eesti riik laenaks veel mõned miljardid (küll lapselapsed tagasi maksavad), on sinu valik muidugi Rahvaliit.

Kui pead end kõvemaks tegijaks kui ülejäänud 99% Eesti rahvast, peaksid hääletama Reformierakonna poolt. Hästi, tunnistan, see nõuanne ei päde eriti - sellele kriteeriumile vastab vähemalt 90% Eesti elanikkonnast, ülejäänud vaevlevad mitmesuguste meeleolu- ja isiksushäirete küüsis. Ütleme siis nii - kui sa tahad kunagi reisida samale planeedile, kust Ansip pärit on, ja oled valmis laskma rahval selle nimel pingutada, siis vali Reformierakond.

Kui sa ei ole lugenud Friedmani ega Huntingtoni raamatuid, pead neid aga sellegipoolest isamaalisteks meesteks, on sinu valik loomulikult Isamaa ja Res Publica Liit.

Kui sa aga leiad, et sekond-händ kleidis kõlbab presidendi vastuvõtule minna küll, lisaks oled veendunud, et juuste, habeme ja muu karvkatte kärpimine viib vältimatu globaalse soojenemiseni, toeta kindlasti Rohelisi.

Kui tahad, et Riigikogus oleks kord nagu Viiburi sõjakoolis, anna oma hääl kolonelleitnant Leo Kunnasele.

Nagu näed, ei ole siin midagi keerulist. Kui kahtled, vali kandidaat, kes on kõige sarnasem sellele lõustale kenale näolapile, mis sulle peeglist vastu vaatab :)

Doktor Baarmäni valimiskompass

Jah, pole parata - juba homme avaneb võimalus müüa oma hääl mõnele erakonnale või üksikkandidaadile, volitades teda enda nimel neli aastat meie riiki valitsema. Või noh, kindlustades neile vähemalt sooja koha Toompeal. Või noh...

Ja eks aasta-aastalt kordu ka sama virin - pole ju õieti kedagi valida, lubadused aga on BS, mis valituks saades kahjuks (või mõnikord ka õnneks) kohe ära unustatakse.

Keda siis seekord valida? Kellele ja mis tingimustel loovutada oma ülihinnaline hääl? Või peaks kogu tramburaist eemale hoidma, et end selle saastaga mitte määrida ja et saaks pärast õlgu kehitada - mina pole sihukesi kabajantsikuid sinna saatnud?

Appi tõttab kogenud poliittehnoloog doktor Baarmän oma nõuannetega.

1. Kui otsustad mitte valima minna, siis respect - tõenäoliselt oledki mõistliku valiku tegemiseks liiga loll, ei orienteeru konkreetses poliitilises situatsioonis, lased end kergesti  manipuleerida või ära osta. Püsi parem kodus ning sisusta järgmised neli aastat kitsamalt valitsuse ja laiemalt kogu Eesti poliitika kirumisega. Ilmselt saab see nii meeldivaks harjumuseks, et jätad vahele ka järgmised ning ülejärgmisedki valimised, millest Eesti poliitika kvaliteet saab ainult paraneda.

2. Kui otsustad siiski valida, loobu parem illusioonidest oma hääle tähtsuse osas. Ei, sul ei teki võimalust Ansipi või Etkari kabineti ust jalaga lahti lüüa, isegi kui sa emma-kumma poolt hääletasid. Vastupidi, mida rohkem sinusuguseid neile toetust avaldab, seda rohkem härga täis nad lähevad ning seda vähem nad kuulavad - ei, mitte sinusugust valijaussikest, vaid isegi erakonnakaaslasi, presidenti või ÜRO peasekretäri mitte.

3. Kui Ansip/Edgar/Laar või mõni teine erakonna esinumber tõepoolest on su märgade unenägude peakangelane, siis mõtle nende tervisele - kui nad liiga palju hääli saavad, hakkab vihm neil ninast sisse sadama ning nad jäävad haigeks. Sa ju hoolid oma lemmiku tervisest, eks ole? Hääleta parem siis mõne nende nimekirjas natuke madalamal oleva erakonnakaaslase poolt - usu, tollel on sinu häält märksa enam vaja kui esinumbril, pealegi on siis rohkem lootust, et ta tõepoolest ka ühel hetkel sinuga kohtuma satub ja võib-olla su isegi ära kuulab.

4. Ei, sa ei pea hääletama nende poolt, kes parasjagu võimul. Usalda mind - praeguse korra ajal on hääletamine tõepoolest salajane, keegi ei saa teada, kellele sa oma hääle andsid ning sellele, kui sa tõepoolest oma tahtmise järgi valiku teed, mingeid repressioone ei järgne. Iseasi muidugi, kui oled kandidaadiga kodanlikus abielus või jagad ühist voodi - siis võib sul küll olla raske seletada, miks ta ainut ühe või suisa null häält sai.

5. Ära lase end hirmutada tobedast väitest, et kui hääletad erakonna või kandidaadi poolt, kes sulle küll meeldib, aga kes Riigikogusse ei pääse, läheb su hääl kaotsi. Ei lähe ta kuskile. Erakonna poolt antud hääl võib aidata sisse mõne teise, sama erakonna inimese, tubli üksikkandidaat aga, kes sisse ei saa, võib ju üritada järgmisel korral uuesti, vahepeal aga satub ta paratamatult konkurentide teravdatud tähelepanu alla - mida paganat ta kokku lubas, et ta nii palju hääli sai? Äkki me peaks mõned ta ideed üle võta ning sama valijagrupi heaks kah midagi korda saatma? Võid võtta seda ka kui negatiivset häält - sellevõrra jääb mõnel enda margi täis teinud seltskonnal ju hääl saamata.

6. Katsu vältida oma hääle andmist inimestele, kes põhiliselt tegelevad laulmise, näitlemise, sportimise või ilus olemisega. Kui nende poolt hääletad, annad poliittehnoloogidele signaali, et rahvas ongi loll ning peale leiva ja tsirkuse pole talle, raisale, vaja midagi pakkuda.

7. Valimislubadusi ära parem kuula, ükskõik kui palju pappi sulle kokku ei lubataks - raha nende täitmiseks tuleb ju nagunii sinu taskust, isegi kui sa oskasid tulumaksust kõrvale nihverdada - käibemaksu ning kütuse- ja alkoholiaktsiisi maksad ju niikuinii.

8. Rahalist vaadet ei tasu siiski unustada. Kuna praegu on nagunii tulude deklareerimise aeg, siis maksutagastusteadet oodates võid ju lahti klõpsida viimase nelja aasta tuludeklaratsioonid ning vaadata, kas need numbrid, mis sulle sealt vastu vaatavad, ikka meeldivad sulle või ei. Kui leiad, et kõik on viimase peal hea ning aina paremaks läheb, siis peaksid tõenäoliselt müüma oma hääle mõnele võimuloleva koalitsiooni erakondadest. Kui aga paistab, et sissetulek on vähenenud ning ka tagastamist soodustavaid kuluartikleid kärbitud, peaksid tõenäoliselt toetama alternatiive -  kas siis üht rohelistest erakondadest, sotse või mõnd üksikkandidaati.

9. Alati on hea idee eelistada kandidaati, kes viitsis end soojast kabinetist välja vedada, et sinuga kohtuma tulla. Veel parem, kui tal on niipalju mune, et ukselt uksele ennast müümas käia. Ära tee põlglikku nägu - isegi kui ta teeb seda linnukese kirjasaamise pärast, on enam kui tõenäoline, et sinu kurdetud muredest talle midagigi ka kahe kõrva vahele jääb. Sihukesest on igal juhul rohkem kasu kui neist paksudest, kes näevad rahvast ainult läbi oma mersu peegelklaasi.

Valik on sinu :)

Õpetlik vestlus päevapoliitikast

Kontakt drBarman ütleb
Vaatan mina Etsi kabinetti - tühi, kurat!
http://www.tallinn.ee/
nüüd 1 tibi korra jooksis läbi
Kontakt QT ütleb
no vaata suts ülespoole, ju ta sabas töllerdamas
Kontakt drBarman ütleb
igaljuhul petavad inimesi 
Kontakt QT ütleb
ei peta ju - päälkiri ju linnapea kabinetis, mitte linnapea oma kabinetis vms 
st linnapea on siin omastavas käändes
Kontakt drBarman ütleb
see veel puuduks, et ta kusagil võõras kabinetis aeleb
Kontakt QT ütleb
aeleb ju
Kontakt drBarman ütleb
kas me sellist eestit tahtsimegi 
Kontakt QT ütleb
ära liialda, talinast jutt 
Kontakt drBarman ütleb
no olgem ausad, eesti ju lõpebki 7 km tallinnast
Kontakt QT ütleb
eestit ta vist (õnneks) ikka ei pääse juhtima
Kontakt drBarman ütleb
keegi võiks ta presidendiks valida, saaks teise auväärselt erru saata
Kontakt QT ütleb
mongoolia  presidendiks jah, kindlasti 
Kontakt drBarman ütleb
mida need mongolid sulle halba on teinud? 
Kontakt QT ütleb
vaatku ullult käisid siin naisi vägistamas, nüüd on tasumise tund savisaare näol
Kontakt drBarman ütleb
no nii palju nad nüüd ka ei vägistanud
võib-olla ühe Rüütli eest, aga mitte rohkem

III Maailmasõda vist ongi alanud

Jajaa, tean küll - III MS peaks algama peamiselt sellepärast, et üks Bulgaaria mammi ennustas seda algavat käesoleva aasta novembris. una korealaste vennatapusõda ikka õiget vunki üles ei võtnud, hingas maailm kergendatult - vist läks karikas seekord mööda.
Aga ei läinud ühti.
Gavrilo Princip arvas Austria (väidetavalt töllmokast) troonipärijat maha kõmmutades, et teeb head nii oma rahvale kui maailmale tervikuna. Samamoodi teeb WikiLeaks  tänuväärset ja vajalikku tööd, mis lõppkokkuvõttes muudab maailma paremaks. Ning sama rumal kui süüdistada juhmivõitu serbia tudengit maailmasõja vallapäästmises on nüpeldada WikiLeaksi ja selle juhti asjade eest, mille juured ja niiditõmbajad on hoopis kõrgemal ja kaugemal.
Arvate tõesti, et need, kes WikiLeaksile andmeid lekitavad, teevad seda pelgalt soovist maailma paremaks muuta, milleks Julian Assange neid väidetavalt õhutavat? Või, hoidku jumal, saavad nad rahaülekandeid organisatsiooni praeguseks suletud kontodelt?
Karmimad mehed nõuavad lekitajatele, kui need kätte saadakse, surmanuhtlust. Väidetavalt olla üks lekitajast reamees juba kätte saadud ja ootab kohut. Jah, lugesite õieti - meie NATO liitlase, maailma võimsaima sõjaväe lahinguplaanid vedelevad reameeste käes, kel on võimalus ja vaba voli neid omatahtsi maailmale näha riputada. Ma ei kahtle, et Riigidepartemangust leitakse samamoodi mõni nooremametnik, kellel on juurdepääs kogu välispoliitilisele kirjavahetusele koos võimalusega need Riigidepartemangu serverist WikiLeaksi omasse üle pumbata. Jah, kallid kaaskodanikud, just nemad on need lurjused ja reeturid, mitte mõni nende ülemustest, eiei! Ja otse loomulikult pole tolle verejanulise kongresmeni parteikaaslased huvitatuddemokraadist välisministrile käki kokkukeeramisest, et too ilmse ametisse mittesobimise tõttu maha võtta ja mõne väärilisema neocon'i vastu välja vahetada...
Kuid millised ka poleks Ameerika sisepoliitilised intriigid, mis välispoliitilisi dokumente avalikustajatele kätte mängivad - sedamööda kuidas järjekordne isiklik arvamusavaldus selle või teise riigimehe kohta suure kella külge riputatakse, süveneb viha ja solvumine. Sest kui ka mehel on pisike noku, ega siis tema ego sellest ju pisemaks muutu...
Ühesõnaga, ma söön oma mütsi ära, kui avalikustatud materjali põhjal mõnd suuremat või väiksemat tüli üles ei kruvita. Kui kommentaare kuulata, siis ollakse hetkel aktiivse eitamise faasis ning püütakse lekitatud dokustaatide mõju igati pisendada, mis mind isiklikult veenab üha rohkem olukorra tõsiduses.
Rahustuseks võib öelda, et Vanga ennustatud tuuma- ja keemiasõda praegu küll veel ei paista. Küll aga on kübersõda täies hoos ning infosõda alles kogub tuure. Aga sihukesi peeneid sõjapidamisviise ei osanud too algharidusega mutike muidugi ette näha.

Eesti Energia börsileviimise maksame kinni meie, EV kodanikud

Tänases Vikerradio Reporteritunnis räägiti sellest, kust Eesti Energia peaks investeeringuteks raha saama - äkki tuleks korraldada selleks aktsiaemissioon? Eriti vihaselt oli niisuguse plaani vastu Anto Raukas.
Ma pean küll lugupetud akadeemikut väljapaistvaks demagoogiks (ja ega ta seda tänagi demonstreerimata jätnud), kuid tema põhiväitega olen siiski nõus - Eesti Energiat EI TOHI ei osade kaupa ega lisakapitali kaasamise kattervarjus maha müüa.
Kui mul vedeleksid jooksval arvel mõned miljonid, paigutaksin need silmagi pilgutamata mistahes infrastrukturiettevõttesse - spekuleerimisvõimalus aktsiakursi tõusu või languse pealt on küll mõõdukas, kuid see-eest on garanteeritud stabiilsed ja, nagu praktika (Eesti Telekom, Tallinna Vesi) näitab, ka mõnusalt kõrged dividendid. Põhjus väga lihtne - indrkastruktuuriteenused kipuvad olema sellised, mida inimestel lihtsalt ei ole võimalik ostmata jätta.
Ma ei tea, kui õige on akadeemiku väide, et koos Eesti Energiaga müüdaks maha ka õigused põlevkivi kaevandamisele. Küll aga tean, et ükski täiemõistuslik kapitalist ei osta aktsiaid (loe: ei anna ettevõttele lisakapitali) altruistlikel kaalutlustel - kapitalist tahab oma raha tagasi saada, soovitavalt mitmekordselt. Ja selle mitmekordse raha teenime talle tagasi meie, reakodanikest elektritarbijad.
Kui praegu võtab EE-st dividende Eesti Vabariik, säilub vähemalt teoreetiline võimalus, et need dividendid jõuavad meile teatud teenuste näol tagasi. Kui aga EE peab teenima dividende ka aktsionäridele, pole neid võtta mitte kusagilt mujalt kui teatud protsendi näol meile müüdava kilovatt-tunni hinnast. Lisaks on Eesti Vabariik lubanud dotatsioone EE investeeringutele, ehk teiste sõnadega maksame tulevastele aktsionäridele dividende lisaks eletriarvetele veel ka tulu- ja käibemaksu kaudu.
Mina ei tea, kui tõsine see väljahõigatud aktsiaemissiooni plaan üldse on. Kuid niipalju on juba praegu selge, et kui plaan teoks tehakse, saavad mõned inimesed muinasjutuliselt rikkaks, meie ülejäänud aga plekime neile igaüks vähemalt mõnisada krooni aastas senisest suurema elektriarve kaudu, umbes teist samapalju riigimaksude teel ning teadmata hulgal nende kaupade ja teenuste hinnatõusu läbi, mille lõpphind sõltub elektri hinnast (ehk peaaegu nad kõik).
Palju õnne.

Oleme kui vaenlastest sissepiiratud kindlus

Sirvisin kunagi üht veidrat raamatut sarjast "Seiklusjutte maalt ja merelt", pealkiri oli vist "Kahe ookeani saladus". Sääl oli sihuke lõik, kus kirjeldati olukorda tehase ümber, kus ehitati uut nõukogude superallveelaeva: seal luusis karjakaupa spioone, küll neid püüti kinni, pandi vangi ja lasti maha, aga nende arv ei vähenenud mitte ja mida lähemale jõudis allveelava valmimise tähtaeg, seda suuremaks kasvas nende jultumus.

Võta sa kinni, millisest ilukirjanduslikust teosest meie seadusloojad inspiratsiooni ammutasid, kuid plaan salastada kaitsepoliitikat puudutava infoga kokkupuutuvate ametnike nimed oleks raudselt vesi minu kui vaenuliku luuraja (kui ma selliseks kunagi peaks saama, mille eest hoidku meid Allah) veskile: võtan aga Google'i puhvrist vanad nimekirjad, vaatan laivist, kes neist ära kustutati, ja tean nipsust, kellele on mõtet külje alla pugeda.

Kas tõesti peavad Eesti Vabariigil, kelle sünnipäeva me kõik, rind uhkusest pakatamas, paari nädala pärast tähistame, olema NII hädised saladused?

Postimehest, Tähismaade võtmes

Ma pean vist olema tõsiselt haige, sest Kadastiku tänast sõnavõttu lugedes leidsin, et on midagi, milles ma I&I-ga nõus olen - Eesti (väidetavalt) suurima päevalehe vastutav väljaandja pritsib padukollast teksti ja, et oma pisikest ego säästa, on sinnajuurde ka kommentaarimisvõimaluse kinni keeranud.

Huvitav, millises maailmas Kadastik küll elab, kui tema arvates on aasta põletavaimateks küsimusteks Savisaare vahekord naistega, inglise abikoka tuhkatriinulugu ja noore lauljanna rasedus? Sitta neist sajast tuhandest töötust, majanduskollapsist, mõttetalgutest, meie rannikuvetes ülbavast suurest naabrist ning kommunismis elavatest riigikogujatest.

Erinevalt Kadastikust tean mina küll, kas tunda rõõmu või piinlikkust :S

Kuidas euro päästab Eesti majanduse

Ametlik BS, kuidas euro toob meile stabiilse keskkonna ja seeläbi tohutud investeeringud, mis meie majanduse jälle käima tõmbavad, ei veena vist rääkijaid endidki. Millel siis põhineb hüsteeriline usk euro võluväesse, mis sunnib meie otsustajaid kahe jalaga majanduse hapnikuvoolikuil tallama ja väheseidki majanduse elavdamise hoobasid kinni keevitama? Kus, kurat, seda enne on nähtud, et stabiilne keskkond kaotatud miljardid tagasi teenida aitab?

Minu arust ei ole põhjuseks liberaalne turufundamentalism. Minu hinnangul on hüsteerilise eurootuse taga puhtspekulatiivsed kaalutlused.

Tuletagem meelde, mis juhtus sel hetkel, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga. Õigemini, mis juhtus kinnisvara ja muude hindadega. Miks nad nii kiiresti tõusid? Euroopa Liit on ju teada-tuntud stabiilsete hindande ja mõõduka majanduskasvuga piirkond.

Mõtleme nüüd ebaloogiliselt. Eestlased, eriti aga teised tublid eestimaalased on harjunud, et enne rahareformi tuleb käesolevast sularahast võimalikult kiiresti lahti saada. Ei tasu seda instinkti neile pahaks panna - rohkem kui pool sajandit on siinkandis tehtud rahareforme praktiliselt ainult ühel eesmärgil - korjata elanikkonnalt nende liigsed rahavarud.

Ei maksa arvata, et see instinkt pelgalt paarikümne iseseisvusaastaga kustunud oleks. Seega - koos rahareformiga on oodata ka suurenevat nõudlust kestvuskaupade järele. Lisaks on varem eurole üle läinud maade kogemusest teada, et turule ilmub ka seesugune sukasääreraha, mille päritolu omanik eriti seletada ei taha, kuid mis sellegipoolest kas ümbervahetamist (rakenduvad rahapesu piirangud) või kaupade vastu vahetamist vajab.

Ehk euro maaletoojad mõtlevad nagu spekulandid, mängides rahva rahareformihirmul ning lootes, et ärakorjatava kroonimassi sees on piisavalt niisuguseid, mis eurode asemel pigem kaupade vastu vahetatakse ning millest iga viies seega riigieelarvesse laekub.

Kohustuslik halapostitus valimiste teemal

Oh issand, ikka veel leidub Eestimaal piisavalt palju lolle, kes nonde kuradi kesikute/oravate/sotside/isamaaliitšikute/klenski/rasvaliidu/roheliste (ebavajalik läbi kriipsutada) poolt hääletavad!

Hala halatud, helgemast poolest ka nüüd natuke.

On tore tõdeda, et eksmaavanem ei ole oma pappi mitte ilmaaegu laiali puistanud - tema poolt hääletas Jõgeva vallas tervelt 159 kodanikku, mis tagas talle isikumandaadi. Samuti on tore tõdeda, et põhimõttekindlus ning kõrge moraal pole kadunud isegi seesugusest korruptsioonimärgiga erakonnast nagu Rahvaliit - nimelt on selles nimekirjas kandideerinud Raimo Villems otsustanud, et niisugune kamp ei vääri isegi mitte tema enda häält, ning saanud kirja nulltulemuse :)

Sarnaseid aatevendi on maakonna peale veel: Pajusi vallas Raimo Ilmoja (SDE), Pala vallas Vello Pärn (SDE), Erdi Tuha (SDE) ja Vallo Vunk (Meie Koduvald), Puurmani vallas Edvi Strum (IRL), Kasepää vallas Erki Post (Kesk) ja Irina Korneva (Kesk), Saare vallas Andres Hallik (RL), Tabivere vallas Mati Karus (Kesk) ja Henn Käärik (Reform). Pahatahtlikud kommentaatorid võivad muidugi väita, et nad olid kas silmini täis või lihtsalt unistasid valima minna, aga mina ütlen, et see kõik on ilmne siseopositsioon ja märk sisemisest puhastumisest :)

Muus osas, olgem ausad, ei ole just maailmaajaloolist vahet, kes konkreetses pisivallas valitsemisrahasid sirgeks lööb. Doktor Baarmäni kogemus (ja seda pole vähe) ütleb, et pisikeses sumbunud vallas ei ole liikumapanevaks jõuks mitte parteipoliitiline programm, vaid korruptsioon - kui poleks korruptsiooni, ei viitsiks seal keegi m...igi liigutada. Arvan, et see võib kehtida ka mõne suurema valla, näiteks Tallinna kohta.