Kolmapäev, 31. detsember 2008

Head uut!


Sobiv tervitus sobivas vormis valige siit.
Ja vältige ebakvaliteetset joovet!

2008 – isiklik kokkuvõte

Huhh. Keegi ei jaksa õhtu otsa järjest süldilaua taga istuda, nii et kasutan pausi väikseks kokkuvõtteks. Ausalt – siin ei ole eriti midagi naljakat ega üldhuvitavat, lihtsalt märkmed iseendale.

Tervis

Miinus 10 kilo. Vähevõitu, aga nüüd on mul nõks käes.

Eelmisega on otseselt seotud umbes 600 kilti rattaga. Mis on ka vähevõitu, kuid kui arvestada, et alustasin nullist ja läbisõit kogunes vähem kui kolme kuuga, siis, nagu ütleb Villu: “Pole paha!”

Majanduskriisist oli niipalju kasu, et spordivarustus läks kõvasti odavamaks, paar järgmist aastat ei tohiks sellega nüüd muret olla.

Gripisüst, tundub, et töötas – tõsiselt haige polnud rohkem kui paar korda.

Kahju, et kohustuslik tervisekontroll sel aastal vahele jäi – oleksin tööandjalt uued prillid küsinud :) Hiirekäsi õnneks veel tunda ei anna, küll aga kael – pisikesed läpakad ja ersatslaiekraan on saadanast.

Töö

Üsna sarnane eelmisega. Tervitused Andresele seal pilvepiiril…

Suurim töövõit – andmebaasi konvertimine latin1-st UTF-8-sse. Rohkem ei taha :s

Suurim prohmakas – üks foorum, millele jäi modereering peale panemata. Tulemus – 15 000 ühikut poolkäsitsi kustutet spämmi. Jah, Offf, see oli seesama S-tähega CMS. Ei, masskustutust ta rajakas ei luba, pidin otse baasi kallale minema. Jah, baasistruktuur on seal samasugune porno kui adminniots, ma parem ei hakkagi mõtlema, mis seal lisaks spämmile veel ära võis kustuda :(

Kaunid kunstid

Parim raamat – loomulikult minu oma :) Tööd ta väga rängalt ei nõudnud, kuid vaeva seda enam – keeruliste tõdede lihtsakskirjutamine on 1 ropp ja tänamatu töö.

Raamatupettumus – “French ja Koulu Tarbatus”. Mitte et raamat ise oleks halb – lihtsalt esimese osaga oli latt nii kõrgele aetud, et oodanuks enamat kui naljakas, kuid siiski suht sisutühi jant. Loodetavasti järgmine tuleb tal parem :)

Kontsert – Carmina Burana. Oi mulle meeldib kui ladina keeles lauldakse :)

Plaat – Raua needmine. Tellisin otse bändi käest, juures oli ka DVD kontsertsalvestusega ning bändiliikmete pildid lumises metsas tõukekelguga. Nii nunnu :)

Muusikaline vaheldus – Aafrika :) Näiteks niisugune:

Film – otse loomulikult Mamma Mia!

Poliitika

Teeme nii, et vähemalt täna õhtul siin ei ropenda :)

Sõbrad

On jätkuvalt toredad ;)

Sellel positiivsel noodil võikski käesoleva lõpetada.

Kolmapäev, 24. detsember 2008

Kingikott blogisõpradele

image

Et on kingituste jagamise aeg, ei saa ma neist ilma jätta ka oma lemmikuid blogimaailmas. Readeri nimekiri on pikk, nii et ärge solvuge, kui keegi siit praegu välja jääb. Reaalilma tuttavatega on mõistagi veel eraldi jutt.

Muide, niikaua kuni siin kingijagamine käib, võite temaatilise musa mängima panna:

Larko fenomen käib mul ausalt öeldes üle mõistuse (võimetest ma ei räägigi). Nii väljapaistvat tegelast millegi muu kui virtuaalõllega meeles pidada oleks muidugi sulaselge nöökimine. Mõtlesin küll, et lasen mõned rekkatäied kohale ka saata, aga mine tea, mis toomise käigus juhtuda võib. Nii et las maestro parem ise valib. Ega tal kaugele niikuinii viia ei ole.

Offf vajab kindlasti üht toredat teenust, mis põhitegevust maha magada ei lase.

Krokule tahaksin meelde tuletada, kust me kõik tuleme ja mis meid motiveerib. Ja et elus on nii palju ilusat: loodus, loomad, taimed

Absulutely Fabulous ärgu muretsegu – otse loomulikult moodustavad hobused, alkohol ja sõiduvahendid täiesti nauditava kompositsiooni. Loomaarmastajale meeldib kindlasti temaatiline pildikogu.

Piirsalule kui Moskva mehele kulub ära üks tarvilik kaart, mille järgi saab sõita ühte pealtnäha täiesti tavalisse kaminapoodi. Aga kui klikkida sellesama kaminapoe ikoonil, hakkab igasuguseid asju juhtuma :)

Ekstaole on end alati eksponeerinud tubli koduperenaisena, seega kipuks automaat soovitama galeriid imekaunitest lauakatetest. Või siis lihtsat kalkulaatorit, mis talle puust ja punaselt selgeks teeb, kui palju ta mitte ainult Eesti blogijate silmis väärt on. Ah, mis, tegelt ma tean küll, millest ta unistab :)

Kaja oskab kindlasti hinnata väsimatut abilist, kes kodu korras hoiab ja kassi kantseldab.

Mida kinkida Materialistile, kel niigi kõik olemas või vähemalt hiirekliki kaugusel? Eks ikka selle korteri võti, kus raha vedeleb :) Õnn teatavasti pole mitte rahas, vaid selle koguses.

Oma lemmikule Kirjatsurale kingin ühe oma teise lemmiku, et ta kuubikuhuumorit ikka täiel rinnal nautida saaks.

Leheneeger, sulle ma kingin ÄP-lt pätsatud fotogalerii meie ühise lemmiku kaunist kodust :)

Tarmo, ma kardan, et ma pole ainus, kes sulle seda lugu saadab, aga küllap sind kusagil mujal ka meeles peetakse :)

Rambu kui kõva majandusmees armastab kindlasti igasuguseid graafikuid.

Rahva Oma Kaitse vähenõudlikud mehed lepivad vast ühe tagasihoidliku jõulunapsi ja kena jõulupraega:

image

Mis tuletab mulle meelde, et võluvale Punapeale meeldivad seevastu tugevad ja enesekindlad, ent samas romantilised mehed.

Erik Puurat Keskkonnaabist rõõmustab kindlasti veel üks roheline tehnoloogia.

Pärast seda, kui WTF pillid kotti pani ning I&I lõplikult ära pöörasid, jäi Eesti blogimaastik kuidagi… kuivaks. Kuni tuli McSylt, kes võimsa tungrauana uumoritaseme uutesse kõrgustesse tõstis ning elava klassiku tiitlist võimsa buldogihaardega kinni ampsas. Ei ole vist liialdus öelda, et selle mehe mõnekuine produktsioon teeb nii kvaliteedi kui kvantiteedi poolest mäekõrguselt ära võimsale koguteosele “Saksa algupärane huumor” (Lepizig 1998, 24 lk, kõva köide). Ent tõeline meister leiab kindlasti ka amatööridelt midagi õppimisväärset.

Neid, kes vitsa peaksid saama, ma parem siia kirja ei pane, samuti mitte neid sõpru, kes eelistavad jääda anonüümseks või kellega saab kinke-tervitusi vahetada ka reaalelus.

Kaunist jõuluaega ning ärge endale ülepuhkamise ja vedelikupuudusega liiga tehke!

Esmaspäev, 22. detsember 2008

Jõgeva maavanem, see üks ja ainus

Vaatasin mina võrgust neljapäevast Jõgeva maakonnalehte - iseenesest ju tore, et kibekiirel aastavahetuse ajal on selle peamiseks esiküljeuudiseks kohalike raamatukogutöötajate tunnustamine. Ei, raamatukoguhoidjad on väga toredad inimesed, mina küll arvan, et seda tööd ja eeslikannatust, mida mina neile olen põhjustanud, ei korva õieti miski :)

Ja kes on siis Jõgevamaal lõppeva aasta esiraamatukoguhoidja? Ei mingit kahtlust:
Kui teiste kategooriate puhul oli nominente mitu, siis Sõber Ida saaja kandidaate oligi ainult üks.
“See ei tähenda, et meil sõpru vähe oleks, vaid seda, et maavanema teened raamatukogude ees tunnistati nii ülekaalukateks: ta on aidanud tõsta raamatukogutöötajate eneseväärikust, raamatukogusid mitmel viisil aidanud ning kinkinud meile ka enda kirjastatud raamatuid,” ütles Siiri Õunap.
Eilegi jagas maavanem raamatukogudele vastilmunud “Kalevipoja kodupaiga aabitsaid” ning tunnustas paljusid raamatukogutöötajaid maavalitsuse aukirjaga.
Ei, liiga tagasihoidlikud olete te seal Jõgevamaal! Nii kõva mees kui Aivar Kokk väärib vähemalt ratsamonumenti Laiuse mäe otsas! Ammu oleks aeg juba!

Muide, kurjad keeled räägivad, et maavanema aastalõpuball toimub seekord Tartus, algul Volgas, hiljem Vanemuise kontserdisaalis. Õige kah - mis sinna Jõgevale ikka töllerdama ronida, saab otse kodunt tulla ja koju minna kah. Hulk bensiini jääb põletamata.

Pühapäev, 21. detsember 2008

Ülivõimas ja supertõhus spämmifilter

Jah, paistab, et paljud kohalikud eesrindlikud ettevõtted, nende seas nii pangad kui telekomifirmad, müügi- ja haridusasutustest rääkimata, on oma firmasse paigaldanud uue, ülitõhusa ja supervõimsa spämmifiltri.
Uus tehnoloogiaime peab kinni kogu saasta, mis normaalset töötegemist segab, ei vaja täiendavat konfigureerimist ega spetsiifilist tarkvaraplatvormi. Seesinane spämmifilter on ühilduv mistahes meilikliendiga ning filtreerib ühtviisi tõhusalt nii eesti-, hiina- kui mistahes muukeelset spämmi.

Tehnoloogiaspioonide andmetel tuntakse imevidinat koondime all EVVVR, lahitseletatult siis Ei Viitsi Vaadata, Vastamisest Rääkimata. Tööpõhimõte on lihtne, kogu filtreerimisprotsess toimub lõppkasutaja tasandil. Ära jäävad ohtlike linkide klikkimised ja ohtlike manuste lahtikakkumine, kuna kirjad jäävad avamata kujul turvaliselt sisendkausta. Ja seal neid keegi kurat ka enne ei näpi, kui vihane klient või ülemus üle ei helista :)
Erinevatel hinnangutel säästab EVVVR kuni 80% tööaega märksa kasulikemateks tegevusteks (mis need siis ka iganes ei ole) ning litsents ei maksa midagi. Mingitest segastest ekspordipiirangutest tulenevalt saavad riigiasutused kasutada vaid piiratud versiooni, mis lubab neil kirju avamata hoida vaid kuni 30 päeva.

Ise tahaks küll oma Outlookile lisapluginat, mis pärast kirja väljasaatmist lisaks automaagiliselt ka kalendrisse meeldetuletuse, mis 25 tundi pärast saatmist käseks adresaadile helistada ja üle küsida, kas ta mu kirja ikka kätte sai ja kui ei saanud, siis äkki ta viitsib seda otsida oma rämpspostikaustast nimega Inbox.

Kolmapäev, 17. detsember 2008

Kuidas rahuldada kättemaksuhimulist klienti


Mida teha kliendiga, kes tõenäoliselt on teenindajat valesti kuulnud, kellele on kolm korda üle selgitatud, kuidas asi töötab tegelikult, mitte nii, nagu tema nüüd endale ette kujutab, ning kes ikkagi jaurab, et talle esitatavad nõudmised on ebaõiglased ja diskrimineerivad ning on jätkuvalt tige, et teda valesti informeeriti?

Aitasin tüdrukutel hajameelsele pedandile viisaka vastuse kirjutada, kuid kange kiusatus oli saata hoopis selline teade:

"Käesolevaga teatame, et süüdlane on välja selgitatud ning Teile väärinformatsiooni jaganud töötaja on vallandatud. Arvestades, et ta mees jäi töötuks juba kolm kuud tagasi ning neil on ülal pidada neli alaealist last, on pikaajaline sissetuleku puudumine talle loodetavasti piisavaks õppetunniks.
Palume vabandust Teile tekitatud ebamugavuste pärast ning loodame, et sarnased juhtumid enam ei kordu.
Häid jõule Teilegi!"


Julm muidugi.
Õnneks ma ei teagi, kes selle kõne vastu võttis, ja tegelikult ei huvita ka :)

Esmaspäev, 15. detsember 2008

Puhas install - viimast korda (vist)


Vanasti, kui rohi oli rohelisem, talvel sai veel kelgutada ning mehed olid tõelised mehed, tehti täisläbustatud Windoozaga lühidalt: dokumendid plaadile, partitsioon maha ja uuesti peale, formatt, install. Paar kuud pärast seda lippas nagu noor kits, siis aga hakkasid jälle igast troojad ja muud putukad külge, trialid lõpsid kätte ära ja tagatipuks pistis ka Windows ise vigisema, et hangitagu ometi legaalne koopia :P Mispeale tuli tsüklit muidugi taas korrata. Seda enam, et registripuhastus, kõikide ajutiste failide killimine ja ketta defragmentimine võtsid tavaliselt rohkem aega kui clean install.
Windows ja muu külgehaakuv on mul juba aastaid legaalne ja isegi mängud, häbi öeldagi, on puha raha eest ostetud (no kes oleks veel kümme aastat tagasi seda uskunud, eksole), kuid mõned vanad harjumused on visad kaduma. Nii et kui igasugused käivitusprotsessid hakkasid venima nagu majanduskriisieelne teenindustöötaja, rakendused hakkasid andma veidraid erroreid ning lisaks oli mul nagunii plaan ketast veidi ümber jagada, otsustasin teha vana äraproovitud clean installi.
Tundub, et viimast korda.
Alustasin nädal tagasi, esmaspäeval. Varukoopiatest - neid tuleb niikuinii aeg-ajalt teha. Eks muid asju tulnud vahele ka, ja kui 80 GB plaatidele ja välisele kõvakettale paigutet said, oligi juba neljapäev käes. Lõpp oli eriti jube - Delliga kaasa pandud Roxio, vana tõbras, otsustas viimase kahe DVD juures, et 0,6X kiirus käib talle küll, ja tegi kumbagi plaati kaks tundi :s

Install iseenesest läks kiiresti ja valutult - kõige aeganõudvam ja vaevarikkam kogu protsessi juures oli installikate kokkuotsimine ja IT-osakonna käest puuduolevate väljapeksmine. Draiverid olid kah alles paar kuud tagasi Delli juurest pakina alla laaditud, nii et pildi ette ja võrgu püsti sai vähem kui tunniga.
Reede hommikuks oli puhas Windows peal.
Täna on meil esmaspäeva õhtu ja ma sikutan siiamaani kõikvõimalikke täiendusi ja puuduolevaid programmijuppe.
Kes teinud on, teab küll, mismoodi see välja näeb. Kõigepealt teatab Windows Update, et sul on vaja alla laadida miljon täiendust-parandust ning Service Pack 3. Ja kui sa ütled talle, et jah, tehtagu, siis miljoni asemel tõmbab ta ainult kaks - need, mis kontrollivad, kas sa ikka oled Billile oma papi korralikult ära maksnud. Ja isegi kui oled, siis ülejäänutest võid ikkagi suu puhtaks pühkida. Ei, alla ta nad muidugi tõmbab, isegi tervelt kolm korda, kuid ilmselt ootab kas sobivat kuuseisu, Billi dabrood või kurat teab mis protsessi sulgumist, enne kui allatiritud paketid sobivaks tunnistab ja neid paigaldama asub.
Mis aastal IE7 välja tuli? 2006. aasta algul? Minu sama aasta lõpul ostetud arvuti installikas paigaldab rõõmsalt vana ja bugise IE6-e, millega ma pean siis netti ronima ning täiendused ja Firefoxi installika alla sikutama, ise sealjuures arvata püüdes, mis sodi ma sealt veel kõik kaasa saan. Firefox oleks nagu teisest maailmast - andsin talle vana profiili täiega alla ja umbes viie minuti pärast oli mul oma käe järgi sätitud brauser tagasi, järjehoidjad ja salvestet paroolid samuti.
Millalgi õhtupoole sai ka Updater pärast arvukaid uuestitõmbamisi ja restarte siis esimesed apdeidid paigaldet ning ma võisin asuda sikutama juba IE, Office'i ning juba allatõmmatud uuenduste uuendusi :) Ja siis Media Playerit. Ja Live paketti (see viimane on küll 1 hea asi!). Kuskilt oli vaja leida PDF-ide vaataja (muidugimõista mitte Adobe'i oma!), failide lahtipakkija ning koodekid, et saaks ka midagi muud kui mpeg-i vaadata. Ja ftp klient. Töö juures kasutatavad rakendusprogrammid pole isegi nimetamisväärt ja nende paigaldamine ei võtnud üle poole tunni. Roxio asemel tõmbasin ühe vabavaralise plaadikirjutamissofti - hullem kui Roxio ta küll olla ei saa...
Võrgu, eriti traadita võrgu konfimisel ma siinkohal peatuma ei hakka, printerite peale pole veel mõtlema hakanudki. Ja midagi on kindlasti kuskilt veel puudu.
Nii et siis kokku nädal.

Otsustasin seni Ubuntu all olnud partitsiooni veidi koomale tõmmata - läbu saab edukalt hoida ka NTFS-il, Ubuntu saab sellele ilusti ligi (vastupidi loomulikult mitte). Ubuntu install, kõikide rakenduste paigaldus, täienduste allalaadimine ja pealelaskmine võttis kokku veidi vähem kui kaks tundi. Kaks tõrget oli ka: partitsioneerija juures ehmatasin korraks, kui see näitas, et kavatseb Ubuntu jaoks kasutada kogu Windowsi ala, enne kui meelde tuli, et seda graafikut ei maksa uskuda :) Ja teine tõrge tekkis nVidia draiveritega, mida algul kuidagi paigaldada ei tahetud. Aga jah, koos vanade seadete ületoomisega veidi rohkem kui kaks tundi...

Järeldused:
1. Tõenäoliselt oleks Windowsi registri ja ajutiste/surnud kaustade käsitsi puhastamine tunduvalt vähem aega võtnud.
2. Clean installi asendab nüüdsest One Care (tegelt töötas mu XP originaalinstalliga ligi kaks aastat ja oleks ka edasi töötanud, kui uut kõvaketast poleks pannud :))
3. Ubuntu on ikka laiskade inimeste opsüsteem :)

Laupäev, 13. detsember 2008

Kompartei on marginaalsem kui Liis Lassi IQ

Jah, nii ta on. Ma küll proua (või preili?) Lassi tänaval ära ei tunneks, kui ta mulle vastu tuleks, aga mina olen ka muidugi vanaldane, ignorantne, kõva kuulmise ja töntsi nägemisega doktor Baarmän. Ups, nüüd lobisesin jälle hulga delikaatseid isikuandmeid välja - eks ta vist algav seniilsus ole :)

Mis kommunismi puutub, siis samal ajal, kui osad parlamendisaadikud ikka veel vaidlevad, kas kommunismi kuriteod peaks hukka mõistma või mitte, on Eesti Vabariik Andmekaitseinspektsiooni menetlustalituse juhataja Taago Pähkli isikus oma seisukoha Eesti kommunistide suhtes juba välja öelnud: tegemist on sedavõrd marginaalse poliitilise jõuga, et selle suhtes puudub igasugune avalik huvi.

Mis siin siis enam kobiseda. Kui ametnikuhärrad nõuavad, et lehest olgu endise parteijuhi isikuandmed ära korjatud, ei passi leheneegritel ometi sõrgu vastu ajada - muidu pannakse nad veel oksjonile, müüakse lõunasse ja pannakse tööle...

Doktor Baarmän jääb aga põnevusega ootama, millal saabub Andmekaitseinspektsiooni kiri Karl Genrihhovitš Vainolt, milles nüüdne tagasihoidlik pensionär ja privaatsust vajav eraisik nõuab oma isikuandmete eemaldamist nii praegustest veebiväljaannetest kui ka 1983. aasta Noorte Hääle sisseskännitud PDF-failist...

Teisipäev, 9. detsember 2008

Konkurents telekomiturul teravneb

Proovisin just oma Elisa netiühenduse kaudu Tele2 kodukale minna. Sain sellise teate:

Service Temporarily Unavailable

The server is temporarily unable to service your request due to maintenance downtime or capacity problems. Please try again later.

Additionally, a 404 Not Found error was encountered while trying to use an ErrorDocument to handle the request.

Kiire kontrolli sõprade kaudu - neil Elioni võrgus töötab kui kulda (üks küll märkis, et vilgub mis hirmus). Kommentaarid, nagu öeldakse, on liigsed :)

Viis minutit hiljem: Tele2 on siiski ka Elisa võrgust saadaval. Näib, et selleks korraks on sõda läbi :)

Neljapäev, 4. detsember 2008

Ärge pekske Meelist!

Sain minagi tolle kurikuulsa Äripäeva spämmi, mispuhul esitangi pealkirjas toodud üleskutse.
Meelis on tegelt tore poiss ja minu rikutud fantaasia esitab igast variante, milliste pattude eest sunniti ta alla kirjutama kirjale, mis tunnistab enamiku Eesti ettevõtluse ja muu toredaga tegelevad inimesed süüdimatuteks lollpeadeks ("ehkki te kinnitasite meile, et ei soovi spämmi, siis kinnitage nüüd veelkord üle, et peate seda soovi ikka endale siduvaks"). Ma umbes kujutan ette, miske pasalaviin talle tema postkastist lähema paari päeva jooksul nüüd välja valgub - kui ta muidugi ise ka ei ole Äripäeva domeeni omale spämmifiltrisse pannud :)
Ausalt öelda ei saa ma hästi aru, millest nüüd selline kisa ja nördimus - samasuguseid, kui mitte hullemaid teateid ja ettepanekuid sajab meie kõigi postkastidesse ju iga päev kümneid, kui mitte sadu. Võib-olla pole kallid kaasmaalased lihtsalt veel harjunud saama emakeelset spämmi?
Igal juhul pole ju vahet, kas spämm on eesti- või hiinakeelne, läbilugemata lähevad nad prügikasti ju mõlemad.
Ei kadesta neid, kes võtavad vaevaks vastata või loobumisvorme täita - sellega saab ju spämmimootor hea ülevaate toimivatest meiliaadressidest. Te võite küll sinisilmselt uskuda, et kui te ikka väga kõvasti peale käratate, siis ÄP võtabki teid oma nimekirjast välja - noh, võib-olla võtabki, kuid miski ei keela neil oma spämmibaasi edasi müüa, välja rentida või emafirmale kasutada anda.
Mu ametlikul meilipostkastil on aripaev.ee igastahes juba aastaid keelatud domeenide nimekirjas ning ka gmaili omale sai öeldud, et seesinaseid tuleb edaspidi kohelda kui rämpskirju.
Nii et jätke Meelis rahule, ma ütlen!

Kolmapäev, 3. detsember 2008

Il Divo

Tänavuse PÖFF-i programmist siis Il Divo, tagasivaade eelmise sajandi lõpupoole Itaalia poliitikasse.
Ütlen kohe ära, et itaalia kinokunst ei ole tegelt minu maitse. No ei saa ma aru, mis kuradi trall seal kogu aeg käib, millal kellegi unistused lähevad üle reaalsuseks ja vastupidi, miks inimesed täiesti mõttetutes kohtades tantsima hakkavad ja milles seisneb Fellini geenius. Jah, loomulikult tehakse ka Itaalias toredaid filme, paraku veetakse laia maailma enamasti kõrget kunsti, mille peale kriitikud niutsuvad ja publik haigutab.
Tuleb tunnistada, et Il Divo oli itaalia filmi kohta üllatavalt vaoshoitud ja järjepidev. Mis on seda veidram, et Itaalia poliitikat, millest see jutustab, nimetatud omadussõnadega küll iseloomustada ei saa. Mitte et ma sellega eriti kursis oleksin, kuid päris hulk nimesid - Aldo Moro röövimine, Punased Brigaadid, vabamüürlaste loož P2, Bettino Craxi, maffiaboss Salvatore Riina, president Francesco Cossiga ja paljud teised kõlasid küll tuttavalt. Peab ütlema, et nõukaaegne press kisas neist omal ajal päris kõvasti ning arvestades Itaalias lokkavat vasakpoolsust ei ole ma päris kindel, kas kõigel, millega kristlikku demokraati Andreottit tümitati, ka päriselt põhi all oli. Maffiasidemed? Get real! Kui sa tahad olla kogu Itaalia peaminister koos tagasihoidliku ambitsiooniga, et sinu sõna Lõuna-Itaalias ka midagi maksaks, ei saa sa maffiast nagunii üle ega ümber...
Andreotti välimust ja olekut ma küll ei mäleta, kuid tundub, et selle karikeerimine pole kuigi keeruline - eriti need iseloomulikult lontis kõrvad :) Il Divo pidi markeerima tema nimekaimu, jumalikku Julius Caesarit, ning ehkki ma möönan, et nii pikaaegne Itaalia poliitika suunamine on röögatu vägitükk, lõhnab see aunimi kergelt suurustlemise järele. Aga see kuulub ju itaallaste stereotüübi juurde, onju?
Mis filmi endasse puutub, siis tuha päheraputamise korras tuleb tunnistada, et võinuksin enne piletite ostmist veidi eeltööd teha - oleksin ma teadnud, et film on miskistel festivalidel auhindu võitnud, leidnuks ma tõenäoliselt tolleks õhtupoolikuks mingit muud tegevust - kogemused ütlevad, et asjatundjatest kriitikute ning niiöelda tavatarbijate maitse vahel kipub valitsema lepitamatu vastuolu. Aga tegelikult - nii hull ta nüüd ka ei olnud. Otse vastupidi - head näitlejad, üsna ajastutruu olustik, hea (ja mitte hüplev) kaameratöö. Ähh, mis ma keerutan, tegelikult lasin end Jaan Ruusi sisututvustusega alt tõmmata, õigemini arvasin sellest välja lugevat seda, mida näha lootsin - "Yes, prime minister" stiilis reaalpoliitilist satiiri. Noh, inglise poliitika asemel pakuti mulle (ilmselt tõetruud) Itaalia poliitika sissevaadet, muud midagi.
Mulle jäi tegelt ähmaseks, milles avaldusid Andreotti kiidetud riigimeheomadused - teravmeelsus ja järjekindlus - võibolla vaatasin ma vastavate kohtade peal kuhugi mujale. Aga poliitiku vaprus sai küll tugevalt illustreeritud - kui ma peaksin jalutama karja itaallaste keskel, kellel kõigil on sõrm kas automaadi- või püstolipäästikul, võtaks ikka seest jahedaks küll. Mine hulle tea, millal sõrm krampi tõmbab... Eriti sürr oli see koht, kus Andreotti sõidab kuhugi oma Fiatiga, ning esiistmel valvsalt kössitav karabinjeer hoiab automaaditoru kramplikult tema suunas. Uhh, jube!
Muide, mäletan, et pärast Andreottit vahetusid Itaalia peaministrid nii kiiresti ja nii suurel hulgal, et tüdinud välisriigid ei üritanudki selles virvarris orienteeruma hakata, vaid suunasid riiklikud õnnitlused ja auavaldused aastate kaupa jätkuvalt Andreottile :)