Pühapäev, 30. november 2008

On advendiaeg


Ja kuivõrd eelmise küsitluse tulemustest ilmneb, et jumalikku ettemääratusse uskujaid käib siin veidralt palju, panin üles uue, juba varjamatult religioosse küsimuse.
Pärast jõule, luban, pöördume jälle tõeliste igavikuliste teemade juurde tagasi. Kaasaegsete suurte mõtlejate põhiküsimus - kuda moos kommi sisse saab - on võib-olla veel liiga raske (Offf, sinu kohta see ei käinud!), aga küllap leidub ka miskit jõukohasemat.
P.S. Ma loodan, et emmed taipasid jõulusokid ikka ilusti pesumasinast läbi solgutada - gaasistatud päkapikkude peale võib loomakaitse kohale lennata.
P.S.S. Samuti loodan, et issid on juba õppust saanud ega roni sussi või soki sisse lapse komme kiskuma - milline meie järeltulijatest siis poleks igatsenud päris päkapikku hiirelõksuga kinni püüda...

Reede, 28. november 2008

Majanduskriisi poliitökonoomia


See võis olla kevade hakul, kui Vabaduse väljaku tunneli kaudu tööle minnes nägin sealse erootikatränaga kaupleva putka aknal suurt plakatit, mis kuulutas temaatiliste DVD-de suurt allahindlust. Jaa, mõtlesin endamisi, kui rahvas enam porri kah ei jaksa osta, on majanduskriis käes mis käes.

Nüüd aga, lugedes seda uudist, ei jää muud üle, kui möönda - kriisi põhi on käes ja nälg lõplikult majas. Kurat, kui keegi ei ole enam isegi nälgimise eest nõus raha maksma, on rahval ikka tõsiselt näpud põhjas...

Neljapäev, 27. november 2008

Kas viljatus on pärilik?

Ärge naerge midagi, just nii küsiti mõni hetk tagasi Vikerraadio Deutsche Welle tunni kordussaates :)
Vägisi meenub stseen filmist "Ässad 2", kus kloostrisse tagasitõmbunud peategelane munkadele osutades seletab: "Nad kõik on andnud tsölibaadivande - nii nagu nende isad ja isaisadki..."
Ja lõpetuseks neile, kes minu küsitluses makaroniakude tekke kohta kreatsionistliku teooria esikohale hääletasid, väike religiooniteemaline video:

Kolmapäev, 26. november 2008

Jüril oli sünnipäev

...ja meie tüdrukud tegid talle sel puhul lumememme:


Ma ei hakka siinkohal kommentaare edasi andma :p

Pühapäev, 23. november 2008

Okkaline teekond Balti jaama poole


Ehk siis eelmise sissekande apdeit. Ütlen kohe ära, et sinna ma ei jõudnudki.
Nagu Tarmo juba kirjutas, saime kännu tagant välja kella seitsme paiku, ja rohkem või vähem sujuvalt kella kaheksa kandis Tallinna piiresse. Õnnelikud olid need, kes Ülemistel maha läksid, sest mõnisada meetrit peale Kitseküla perroonijuppi tehti järjekordne pikem paus.
Nähtavasti sai vedurijuhi abil mööda vaguneid ringisiiberdavatest ning rongist välja nõudvatest jõnglastest, veel enam aga nende tüdinud emmedest lõpuks siiber, sest pärast pooletunnist kommentaarideta seismist tõmbas ta rongi sadakond meetrit tagasi, nii et soovijad said viimase vaguni kaudu rongist välja ronida. Enamik seda võimalust ka kasutas, välja arvatud mõned vihased prouad esimeses klassis, kes väsimatult õiendasid, et see on neil esimene ja viimane kord rongiga sõita. Palju õnne neile edaspidi autoga hanges istumast muidugi :)
Väidetavalt siirdus rong siiski mingil hetkel ka lõpp-peatusse, mul aga oli kuuetunnisest ronglemisest seks korraks küll. Isegi püksid olid selle aja peale peaaegu ära kuivanud. Ja peab kohe ütlema, et võrreldes Jõgevaga olid Tallinna ilmaolud suisa suurepärased, tuul polnud kaugeltki nii tugev ega lumi nii märg.
Ja mis peamine - ühistransport liikus! Mis sest, et aeglaselt ja lünkadega, aga siiski! Sain kohe trammiga Vabaduse väljakule, kus pärast pelka pooletunnist ootamist kiilusin end silmini täis nr 40 bussi. Peab ütlema, et rahvas oli, kas kitsaste olude kiuste või siis tänu sellele tavatult sõbralik, suhtles ja naeratas täiesti mitteestlaslikult, pakkis end kokku ja laskis väljatahtjad kenasti mööda...
Kui tervis nüüd sihukesest hootisest külmetamisest homme midagi arvama ei hakka, siis minule küll tänane päev meeldis :)

Ilmast

Kuna ma ühtki Ilma-nimelist tütarlast kahjuks veel ei tunne, siis kirjutan sellest, mis praegu väljas toimub.
Kodust jaama saamine oli tõsine tsiviilkangelastegu, ullem sport kui 40 kilti rattaga vastumäge. Niipalju vedas, et tuul oli tagant - garaažide vahelt välja keerates viskas mõneks hetkeks tuule vastu ja sellest piisas täiesti, et prillid lund ja vett täis lüüa.
Sodi, mida alla puistati, oli küll lume välimuse, kuid vee konsistentsiga - mis küll ei seganud sel suvalise pinnaga kokku puutudes silmapilkselt jäätumast. Nii et tee Sordist Jõgevale, ehkki küll lahti lükatud, oli padulibe. Lisaks hakkas poole tee peal tunda andma veider häda - pükste tagumine külg jäätus ajuti, siis sulasi jälle, sai uue sahmaka ja läks aiva märjemaks :(
Ma ei ütleks, et need 10 minutit, mis ma perroonil rongi ootasin, kuuluksid mu elu mugavaimate hulka. Aga inimesed, keda ilmselt vaevas sama häda mis mindki, tegid endale keksides sooja, rapsisid riietelt lund, mis küll maha tulla ei tahtnud, ja itsitasid täiesti sundimatult nii enda, üksteise kui peamiselt olukorra üle :)
Ainult viis minutit hilinenud rongi esiklaas oli nii paksult jääs, et mul tekkis kerge hirm, kuidas seesugune küll kohale jõuab. Õnneks meenus, et rongil on vähemalt rööpad, millelt kraavi sattumine tahab tegelt tõsist ettevõtmist. Aga ülearu kiiresti ta ei kimanud küll.
Nii mee siis logistasime tsuhh-tsuhh Tallinna poole, kuni Aegviidus kõlas lõpuks MAYDAY: "Lugupeetud reisijad, rong jääb siin seisma, kuna ees on takistus. Edasiliikumise aeg teadmata".
Nonäis, millegagi meid tõenäoliselt siit siiski minema pukseeritakse. Ja paistab, et siin rongis on peale minu veel karjakaupa blogijaid, näiteks Tarmo ja Tibutriin (lehva-lehva :))

Pühapäev, 16. november 2008

Nööktrell


Aasta oli siis 1994, kolisin uude elamisse ja eks seal olnud ikka vaja mõni auk puurida. Soetasin elektritrelli, Made in Latvia, kirjade järgi löökfunktsioon sisse ehitatud ja puha. Lätlaste kättemaksurelv osutus hämmastavalt visaks ning kui paar kuud tagasi poleks kiirusepiiraja üles öelnud, jändaksin selle risuga võibolla tänase päevani. Kuna aga parasjagu ka akutrell otsustas töölepingu üles öelda, haarasin Maximast kõige odavama kättepuutuva hiina eletritrelli - vähemalt hea kruvisid seina keerata.
Täna tekkis siis selline olukord, et seina sisse oli vaja umbes 50 auku juurde lasta. Kuna muud polnud võtta, siis haarasin ülalmainitud hiina ime ja asusin kannatlikult puurima.
Esimesed kaks auku läksid nii, nagu ma lätlasega olin harjunud - suure undamise ja vajutamisega ning maru aeglaselt. Puuri jahutades märkasin trelli seljal nuppu, mis kirjade järgi pidanuks löögifunktsiooni sisse lülitama, ning kuna kaotada polnud nagunii midagi, lükkasin selle vajalikku asendisse. Edasine, nagu öeldakse, on juba ajalugu - 50 auku, mille tekitamiseks ma olin tagasihoidlikult varunud terve päeva, olid valmis vähem kui tunniga!
Jah, ma tean küll, et on olemas seoksed kaubamärgid nagu Bosch, Metabo, Ryobi ja need teised, aga kuna ma tõesti ei remondi mujal kui omas kodus, polnud mul senimaani aimu, kuidas üks normaalne tööriist peaks käituma. Raisk. Kusjuures see 14 aastat mind nöökinud lätlane on hiinlasest veel oma kolm korda raskem ka :(
Aga seda ma ütlen, et kui kohalikud jotad mu järgmine kord välja vihastavad, jätan tolle vana trelli kuhugi niimoodi ripakile, et keegi neist "vana hea veneaegse tööriista" sisse vehiks ja ise ka sellega näguripäevi näeks :p

Reede, 14. november 2008

EMT röövis mult miljonivõidu

EMT mobiilsel internetil näib olevat veel üks veider featuur - Eesti Loto kodukas pole sellest võrgust kättesaadav. Tänu millele jäi mul nüüd eile Viking Loto pilet ostmata ja 32-milline (vist) võit rändas kuhugi Põhjamaadesse. Raisk, ma ütlen!
Tõsi, ei ole halba ilma heata - tänu sellisele palumata ettehooldusele jäi 10 krooni pangaarvele alles, raskel ajal abiks seegi :)
Aga huvitav, millele nad peale Eesti Loto ja Kaja blogi veel oma võrgus ligipääsu ära on blokkinud?

Teisipäev, 11. november 2008

Mehhiko teadlaste läbimurdeline avastus


Eks me kõik mäleta omaaegset kultusmultikat "Kolmanda planeedi saladus", kus kurjad kosmosepiraadid vapra kapten Kimi lõksu püüdsid ning talt absoluutse kütuse valemit välja peksta üritasid. Hehh, poleks lollid piraadid keemia tunnist poppi teinud, oleksid nad muidugi ka ilma tähtede vahel ringi tõmblemata teadnud, et C2H5OH on see maagiline vedelik, mis paneb liikuma nii mehed kui masinad :D Üllas kapten Kim seda neile muidugi ütlema ei hakanud, vaid lebotas oma laevas, niristas torust C2H5OH-d, sülitas põlglikult väljas räuskavatele piraatidele ning ootas, kuni sakummi ja kapten Burani järele saadetud Jutulind tagasi jõuab.
Nüüd aga on Mehhiko teadlased pingelise katseseeria järel avastanud, et kui seesama hüva märjuke teistpidi läbi ajada, tuleb torust sula teemante :) Te mõelge ainult, mihändsed perspektiivid seesinane avastus meie ees avab - enam pole vaja muretseda, mille eest poodi minna :D

Pühapäev, 9. november 2008

Euronõuded - lollide kaaspärismaalaste kollitamiseks


Lääne Elu kurdab, kuda kurjad euronõuded peletavad kohalikult turult pensionärimammidest hapukurgi- ja -kapsamüüjad.
Jah, Eesti Toiduseadus ütleb üheselt, et ehkki peotäie pesemata porgandaid ja kardulaid võib igaüks turul vabalt maha müüa, siis sellesama peotäie kooritud või riivitud kujul mahaärimiseks tuleb juba taodelda Veterinaar- ja Toiduameti tunnustust. Ja seda mõistagi niisama lihtsalt ei saa - tuleb täita hunnik pabereid, jälgida igast ehitusnõudeid ning lisaks logida kullipilgul ka kogu tootmisprotsessi, genereerides selle käigus täiendava hulga pabereid.

Aga kuulakem ka teist poolt, ehk siis sellesama toiduseaduse aluseks olevat eurodirektiivi. Lugege-lugege, see on puhtasse maakeelde ümber pandud.
Mina oma napi mõistusega sain eurodirektiivist küll nii aru, et selle peamine eesmärk on kaitsta Euroopa Liidu siseturgu ühendusevälistest riikidest imporditava saasta eest, toidukäitlejaile püstitatakse aga ainult üks ja minuarust täiesti mõistlik nõue - tema käest väljalastav toodang peab olema ohutu. Mõistagi sätestab kuri eurodirektiiv ka täpsed toiduohutusnõuded:

1. Toitu ei tohi turule viia, kui see ei ole ohutu.

2. Ohutuks ei saa pidada toitu, mis on

a) tervisele kahjulik;

b) inimtoiduks kõlbmatu.

Ahistav, onju?

Kust kurat need karmid nõuded siis meie oma toiduseadusesse said? Seda enam, et kõnealune kuri eurodirektiiv nõuab otseselt:
Toidualaste õigusnormide ettevalmistamise, hindamise ja läbivaatamise ajal toimub avatud ja läbipaistev avalik arutelu kas otse või esindusorganite kaudu, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik küsimuse kiireloomulisuse tõttu.

Ärge minu käest küsige, mina ka ei tea :) Eriti tore, muide, on lõik riskianalüüsist (meie seaduses enesekontroll), milleks toiduseaduses kohustatakse käitlejat, eurodirektiivis aga liikmesmaa õigusloomeorganeid...
Mina Haapsalu mutikeste asemel lööksin küll põllumajandusministeeriumi ukse jalaga lahti ja lehvitaksin sedasama eurodirektiivi, eriti seda lõiku:
1. Toidualaste õigusnormide eesmärk on saavutada üks või mitu üldist eesmärki, mis on seotud inimeste elu ja tervise kõrge tasemega, ning tarbijate huvide kaitse, kaasa arvatud õiglane toidukaubandus, võttes vajaduse korral arvesse loomade tervise ja heaolu, taimetervise ning keskkonna kaitset.
Mis see turukaubanduse ahistamine muud on kui tarbija huvide jalge alla tallamine ja õiglase toidukaubanduse ärasolkimine?

Eks meie tublid ametnikud muidugi ikka püüa ka eurodirektiive kasvõi sõna-sõnalt seadustesse üle tuua. Paraku kipub direktiivi enda mõte teinekord seaduses kaotsi minema, teinekord aga lipsab isegi tõlkeviga sisse, misjärel selgub näiteks, et kui eurodirektiivis on öeldud, et banaani kõverus võib olla mitte suurem kui 12 sentimeetrit, siis Eesti seaduste järgi ainult mitte vähem kui 12-sendise kõverusega banaane sisse vedada tohibki. Näide on muidugi väljamõeldud ja piltlikustatud, konkreetset keissi ei saa turvapõhjustel siinkohal kirja panna.

Ärge saage valesti aru, doktor Baarmän oli üks neist vähestest, kes 2003. aasta 30. aprilli õhtul, sel ajal kui tubli ja kuulekas väikeriik saluuti lasi ja pidu pidas, sellesama väikeriigi kaotatud iseseisvuse mälestuseks tavapärase ühe pitsi asemel kolm tükki hinge alla viskas ning kadunukest meenutades peaaegu et pisaragi poetas. Aga vaadakem tõele näkku - kui poleks korruptsiooni, ei liigutataks vähemalt osades omavalitsustes halligi, niisama kui ilma euroliiduta toimuks nii mõneski riigiametis rahulik vaikelu ja omaenda naba imetlemine.

Mis seal rääkidagi - paar kuud tagasi avastati Prüsselis, et Eesti pole ühe Algatuse raames ühtki üritust Euroliidule üles andnud. Kui vastav kiri Tallinna jõudis, puhkes muidugi panic - Eestil üks oluline valdkond puha katmata! Kibekiiresti kutsuti kokku vastav toimkond, tehti kriisiplaan ja, mis kõige olulisem, pandi kokku vastus MoskvaleBrüsselile. Doktor Baarmän oli küll oma Projekti raames enam-vähem samu asju juba kolmandat aastat ajanud, aga tema häda oli selles, et tema Projekt oli põlatud eraalgatus, polnud Euroopa Komisjoni selle Algatuse raames oma projektile raha küsinud ja üleüldse tegutses oma asjadega ühe teise Ministeeriumi haldusalas. Noh, parem Hilja kui mitte keegi :)

Siit moraal: kui Nõukogude Liidus olid eestlased need, kes täitsid lolle vene seadusi saksa täpsusega, siis nüüd Euroopa Liidus on eestlased need, kes täidavad üldiselt mõistlikke saksa seadusi stahhanovliku vindi ülekeeramise ja pakazuhhaga.

Elementaarsed ohutusnõuded

Ah et miks mul kulm rullis on? Tüüpvastus oleks, et käisin Võrus sõbra sünnipäeval :)
Tegelt oli kena pidu, lauad olid lookas (Mihkli teinepool on tegev toitlustuse alal) ja nii (heas mõttes) vinget lauakatet pole ka ühelgi sünnipäeval tükil ajal näinud. Kust kuradi kohast ta veinipudelisse villitud brändit sai, ma parem ei küsinudki. No ja kohaletulnud seltskond oli kah vana, hea ja läbiproovitud, nii mõnegagi olen korduvalt koos luurel käinud ja läheks iga kell uuesti, kui vaja :)
Sellest, kui kõva tegija Mihkel Võrus on, räägib selget keelt tõik, et ärasõiduteel hoidis valvsat pilku peal kohalik politsei. Vältimatud ekstsessid, rahvarahutused ja muud korrarikkumised jäid vist siiski olemata - enamikul olid kaasas kained autojuhid, ülejäänud vanad tegijad, doktor Baarmän sealhulgas, aga on nii üheskoos kui ka eraldi juba niipalju viina ära joonud, et peaks mitmeks reinkarnatsiooniks ette lööma.
Nii et Võrust startisin täiesti kainena ja ühes tükis (kui veidi ülepatsutatud õlg ehk välja arvata) ning vaatamata hilisele kellaajale ja kergelt härmas maanteele jõudsin juba uue päeva esimestel tundidel ikka veel ühes tükis Jõgevale ka.
Ja jooksin keset ööd kempsust voodisse tuikudes peaga vastu uksepiita. No pime oli, prille ka polnud... Ei, pisike sportlik provintsilööming kõlab ikka hoopis soliidsemalt, eriti kirjeldus sellest, kuda kulmu katkitegija (seda kohta ma pean veel lihvima, mil viisil ta, alatu rajakas, selja tagant mulle näo kallale sai :p) tuli pärast passipildi järgi kokku lappida :D
Aga ohutusnõuded ise ka: ära kunagi, doktor Baarmän, mitte kunagi enam ürita kõrvaklappidest kuulata Metsatöllu, samal ajal kui sa töötava mootorsaega vehid! Saepukkide ja jäsemete kulu võib ebameeldivalt suureks minna...

Neljapäev, 6. november 2008

Raha vedeleb maas

Kuidas korraldada nii, et kokkuriisutud sügisesed lehed ise puu alt minema jalutaksid?
Pakenda nad mustadesse kilekottidesse ja joonista valge spreiga dollarimärgid peale :) Tõsi, need, mida täna hommikul tööle sõites Puhangu tänava ääres vedelemas nägin, polnud veel kuhugi minema hakanud, aga idee on ju super.
Ja nüüd õhtul koju tulles nägin Madala tänava asfaldiaugu kõrval selgitavat kirja: "Raha auk" :)

Muide, praegu üritatakse Paaris plaate tagurpidi keerutada ja sealt satanistlikke sõnumeid välja kuulda. Mis tuletab mulle meelde vana anekdoodi:
Räägitakse, et kui panna Windows ME plaat tagurpidi mängima, võib kuulda satanistlikke sõnumeid. Veel hullem olevat aga lugu siis, kui see õigetpidi tööle panna - siis see installeerib sulle arvutisse Windows ME...

Teisipäev, 4. november 2008

Justkui oma presidenti oleksime valinud...

Kaua meil juba Jänkistani presidendi valimistest räägitakse? Aasta? Ja kandidaatidest, vähe sellest, isegi asepresidendikandidaatidest teame me ju praktiliselt kõike, noorpõlvepattudest aluspesu hinnalipikuni. Just praegu vaatan Aktuaalset Kaamerat - kummastki kandidaadist arvavad midagi kohalikud parteifunktsionäärid, parlamendiliikmed, välispoliitikaeksperdid, tavalistest realeheneegritest rääkimata (kodanik Siku tegemisi ma parem ei kommenteerigi).
Mis sundis mind omaette küsima - kas meie koduse Euroopa Liidu juhtide valimisele pühendati miljondikki samapalju tähelepanu? Kuidas neid üldse valitaksegi? Ja kes kurat meid üldse õige praegu juhivad, ah? Mina küll ei ole Euroopa Liidu presidenti valimas käinud. Vähe sellest, keegi pole mind isegi niisugustele valimistele kutsunud!
Kaua me sihukeste isehakanute iket kannatame, ah?!?
Okei, tegelt mul mingi udune aim, kuidas Euroliitu juhitakse, vist ikka on, hädakorral saab siit mälu värskendada. Aga ikkagi. Miks on nii, et Ameerika või isegi Venemaa valitsemine ja valitsejad on pildis märksa tugevamalt kui meie uue suure kodumaa omad? Ja miks see asjaolu kedagi ei koti, mina ise kaasa arvatud?