Kui makseid teostada ei saa, kas siis vähemalt maksta saab?

"Lugupeetud kilendid! Kaardimaksete teostamine pole tehnilistel põhjustel kahjuks praegu võimalik," kuulutas entusiastlik meeshääl üle terve supermarketi. Mille peale minul tekkis kohe loomulik küsimus, et kui teostamine pole võimalik, kas siis vähemalt kaardiga maksta ikka saab? Igaks juhuks jätsin ostmisplaani üldse katki. Uhkelt, kaks kätt taskus, poest välja marssides märkasin minust taibukamaid kaaskodanikke, kes rahaautomaatide ette kenasti järjekorda olid võtnud.

Vähem kirjavigasi!

Ma ei hakka siinkohal parem kirjeldama, millega seoses, kuid hakkasin täna mõtlema, mis vägi see küll on, mis sunnib meid võhivõõrale inimesele tema õigekirja- ja grammatikavigasid nina peale viskama?

Ilmselgelt meditsiinilise probleemiga tegelased jätame siinkohal kõrvale - NII palju neid nüüd ka siin meie armsal Eestimaal jooksus ei ole. Rõhuv enamus näpuganäitajaid on siiski tavalised, oma eluga enam-vähem toime tulevad kaaskodanikud. Miks siis ometi, mis põhjusel? See ei saa olla pelgalt mure meie emakeele puhtuse pärast - ärge tulge mulle ütlema, et kõik meie kaasmaalased on sedavõrd aatelised ja altruistlikud :)

Doktor Baarmän ise ei ole katseisikuna kuigi esinduslik juhtum - ma tean väga hästi, kui kergesti juhtub, et päevas produtseeritavast paarikümnest tuhandest tähemärgist mõni ikka nihu läheb. Ja uskuge, pärast kahekümnetuhandenda märgi sissetoksimist on sul sügavalt poogen, mida sa seal esimeses paarisajas kirjutasid, veel vähem kuidas. Ja kui sul selliseid kahekümnetuhandemärgilisi päevi on aastast umbes kolmandik, saab sulle hiljemalt esimese kuu lõpul vägagi näitlikult selgeks, et a) keegi meist ei ole ilmeksimatu ja b) sa ei saa olla iseenda korrektor - omaenda töllakuste nägemiseks peab olema kõrvaltvaataja.

Seega need, kes võõraste (kirja)vigade üle irisevad, ei ole täiesti ilmselt ise kunagi mahukaid tekste tootnud. Nad on kooliajal öö otsa oma kahte lehekülge kirjandit või esseed ponnistanud ning kui iga sõna kirjapanekuks kulub keseltläbi minut (koos sõnale otsajõllitamisega), ei saa kirjavigade protsent muidugi kuigi kõrge olla. No ja kui selline tegelane veel ülejärgmises tunnis parandatud töö tagasi saab ja näeb, kuidas tema higi, vere ja pisaratega loodud vaimusünnitis elegantse punase pastakaliigutusega maatasa on tehtud, siis...

Siis käib tema ajus ilmselt mingine krõps ning ta jääb eluksajaks uskuma, et kõrge haridustase ja väljapaistev indul intle intelligents on pöördumatult seotud mitte sellega, kui hästi sa võõrastest mõtetest aru saad ning ise mõelda oskad, vaid sellega, kui vähe vigu sa vormistamisel teha suudad.

Ja otse loomulikult - kui kohtad võõras tekstis mõnd viga (aga tegijatel juhtub alati - ei juhtu ainult neil, kes ei tee), siis oledki kohe vaat et ülemrassi esindaja, kel loomulik kohustus matsidele nende koht kätte näidata. Mis sest, et matside mõttemaailm jääb sulle kaugeks jasegaseks.

Ja siis nad sõdivad õppekavade muutmise vastu - meil olla niigi Euroopa kõrgeim haridustase. Hähh. Euroopa Liit vahel viisakuse pärast küsib Eesti arvamust ühe või teise eurodirektiivi kavandi asjus. Ametialaselt olen kokku puutunud kahe Eesti ministeeriumidest kooskõlastusringilt tagasi tulnud direktiiviprojektiga - ministeeriumitädid suutsid nendes parandada AINULT kirjavigu. Sisulisi ettepanekuid tehti kahe direktiivi peale kokku null tükki. Kusjuures see faking direktiiv läheb ju Brüsselis niiehknii proffide kätte tõlkimiseks-toimetamiseks...

Aga pole põhjust muretseda. Kui meid kunagi naha ja karvadega maha müüakse, siis saab see olema vähemalt kõigi õigekirjareeglite kohaselt vormistatud.

Kontrollitatagu mind!

No mis saab mul selle vastu olla, kui usinad keeleinimesed on vabatahtlikult valmis lodeva keelekasutuse ning keelenormile mittevastava väljenduslaadi välja juurima muuhulgas ka käesolevast blogist :)

Tõtt-öelda teevad siin kabinetis lokkav tüsgraafia ning ohtrad komavead mulle juba pikka aega muret. Olemasolevad faktivead, eetika ja moraali puudumisest rääkimata, võin ma ju kuidagi veel alla neelata, aga emakeel, saate aru, on igatahes püha! See on lihtsalt õudne, milline ortograafiline minnalaskmine siin lokkab! Rsk, ma lähen selle peale nii närvi praegalt! Oih, nüüd sain küll obstsöönsusega hakkama... Palun väga vabandust!

Ühesõnaga - on tõesti päramine aeg, et keegi mu korrektse keelekasutuse eest võitlema hakkaks :)

Ma olen armunud muinasjutt, kuigi see valutab

Aastat tagasi, kui ma olin noorem
I tüüpi on soovinud tüdruk Ma teadsin
Ta oli miinide ja meil oli magusam südamed
See oli siis, kuid siis see on tõsi

Ma olen armunud muinasjutt
Kuigi see valutab
Sest ma ei hooli, kui ma kaotan oma meelt
Ma olen juba kirunud

Iga päev hakkasime võidelda
Igal õhtul me armus
Mitte keegi teine saaks mind sader
Aga keegi teine võiks lifti mind kõrgel

Ma ei tea, mida ma tegin
Me äkki me lagunes
Nüüd päevadel ma ei leia teda
Aga kui mina, me saada uus algus

Ma olen armunud muinasjutt
Kuigi see valutab
Sest ma ei hooli, kui ma kaotan oma meelt
Ma olen juba kirunud

Ta on muinasjutt, uuh yeah
Kuigi see valutab
Aga ma ei hooli, kui ma kaotan oma meelt
Ma olen juba kirunud

Tõlkija: ei, mitte Valeria Villandi, vaid Google Translator. Originaal on siin. Aitäh Piretile vihje eest :)

Bitchburg

Jaa, selline linn on Meerikamaal olemas ja seal mängitakse isegi jäähokit!
Ma hommikupudru kõrvale spordiuudiseid kuulates sain teada.
Terveks päevaks kohe tuju hea :)

Head uut!

Sobiv tervitus sobivas vormis valige siit.
Ja vältige ebakvaliteetset joovet!

"Ea aridus meie üligoolist!"

neti.ee jooksutab bännerit: "17 aastat erakõrgharitust Eestis. Akadeemia Nord"
Uvitav, mitme lamba eest seal tiplom välja kirjutatakse? :P

Eelarve planeerimine arhitektuurilisel meetodil

Kes veel ei tea, siis see näeb välja nii:
Kõrgelt kvalifitseeritud planeerija silmitseb segaselt kirjapandud kulurida, millele tuleks enam-vähem realistlik number taha panna. Pärast pingsat silmitsemist nõjatub planeerija tooli seljatoele ja kinnistab pilgu esimesele ettejuhtuvale arhitektuurielemendile, enamasti lakke. Kui eelnev kulurea silmitsemine oli piisavalt pingeline, siis võibki nõutavat kulunumbrit näha lakke kuvatuna :)
Ärge naerge midagi - me töö juures hindasime samal meetodil ühe veebikoolituse maksumuseks pool miljonit, hiljem aga tegid kaks teineteisest sõltumatut firmat pärast pingsaid analüüse ja arvestusi (noh, ma vähemalt loodan :)) meile täpselt samas suurusjärgus pakkumise.
Elagu arhitektuurne planeerimine! :D