Mäletamisest

Paar päeva tagasi sattusin sõitma auto sabas, mille tagaklaasil koloraadovärviline kleeps venekeelse kirjaga "Я помню!". Iseenesest ei midagi ebatavalist meie tänavapildis, kuid millegipärast jäin juurdlema - kas autosolija jaoks ei ole vähe irooniline kleepida midagi niisugust just saksa päritolu autole? Oleks võinud ka jaapani oma olla - eks mõlemad kunagised verivaenlased tooda ju selle rahvakillu lemmiktrandulette.

Surematu polkovnik. Pilt pätsatud internetist.

Mis puutub tänasesse tähtpäeva (ei, ma ei mõelnud seda), siis mida aasta edasi, seda suuremat kurbust ma idanaabrite pärast tunnen. Kas tõesti ei ole maailma kunagisel viljaaidal, mis on maavarade poolest rikas nagu Aafrika ning mis on maailmale andnud mitu leegionitäit säravaid õpetlasi, kirjanikke, kunstnikke ja muid toredaid inimesi, millel veel sada aastat tagasi oli täiesti realistlikult ees suur ja särav tulevik, enam millegi muuga hoobelda kui sõjaga, millest viimasedki osavõtjad on puhtast vanadusest oma kunagiste relvavendade juurde lahkumas? Et siis nagu võit küll, aga siiamaani ei suudeta kodumaal toota autosid, millega mugav sõita oleks. Ja siis veel need teed...
Ega mul ainult autode pärast neist kahju ole. Mis kuradi elu peab tavaline venelane olema elanud, et 30 aasta tagust nõukaaega tagantjärgi ilusaks ja helgeks pidada? Kas tõesti on Putin ja Medvedev parimad, keda selle riigi juhtimiseks võtta? Kusjuures ma peaaegu kardan, et see viimane võibki nii olla :(

Lugesin läbi Leo Kunnase "Sõda 2023". Kes lugenud, see teab, et raamat sisaldab negatiivset ja positiivset stsenaariumi - esimese puhul purustatase Eesti kaitsejõudude juhtmissüssteem, baasid ja laod koos relvastuse ja lahingumoonaga sõja esimeste tundide jooksul ning kogu vastupanu koondub Tallinna, kus lüüakse kangelaslikult tagasi mitu suurrünnakut. Ma arvan, et kui päriselt sõjaks peaks minema, on see negatiivne variant veel suht positiivne - ma millegipärast ei usu, et siin Kunnase kirjeldatud stiilis visa vastupanu suudetaks korraldada. Õnneks on Kunnas, samavõrd kui ta on liiga optimistlik sõjalises plaanis, liiga pessimistlik välispoliitiliste aspektide ning Venemaa motiivide osas üldse sõtta minna.

Mille nimel peaks Venemaa meiega sõdima? Kunnas pakub kaks varianti - kas tsaaririigi või Nõukogude Liidu taastamise nimel. Kumbki neist ei tule õnneks kõne alla nii moraalsetel, ideoloogilistel kui ka ajaloolistel põhjustel. Isake tsaar löödi küll maha kõige haletsusväärsemal asjaoludel, samas on kogu nõukarahvale lasteaiast saadik kõrvade vahele taotud, kui paha ja kole asi see tsaarivõim ikka oli. Pealegi - kust seda uut tsaari niiväga võtta? Vana dünastia taastamisel pole erilist mõtet. Varjaagide juurest kutsuda enam ei saa, kuidagi häbi on ja ega riigipirukat kah nagu jagada ei tahaks. Bonaparte'i moodi end ise keisriks kuulutada on ka imelik, pealegi pole ju ka presidendielul häda midagi.

Minna sõtta Nõukogude Liidu taastamise nimel? Kah nadivõitu. Ida-Ukrainas pealegi juba prooviti, välja tuli nagu alati. Mis veel? Mingite Duginite ja teiste muinasjutuvestjate sonimise peale? Või selleks, et V.V., Dimon ja kambajõmmid saaksid rohkem varastada? No ei ole motiveeriv.
Minu tagasihoidliku arvamuse põhjal hakkab praegune Venemaa sõdima ainult siis, kui tunneb endale eksistentsiaalset ohtu. Ukrainas selline tekkiski - sealne rahvas hakkas arvama, et äkki prooviks elada ka ilma oligarhidele ja muudele väljapressijatele obrokit maksmata, natuke nagu euroopalikke väärtusi juurutades. Oht Venemaale seisnes selles, et kui väiksematel vendadel see õnnestunukski, hakanuks vene enda rahvas küsima - aga miks meil niimoodi ei ole?!? Varasta siis veel seesugustelt...

Vennasvabariigi kaubandusbilanssi toetamas

Ajal, mil poliitikud tegelevad lehmakauplemisega ja kombivad kõikvõimalikke, sealhulgas hea maitse piire, ei jää mõistlikul kodanikul muud üle, kui emigreeruda. Kasvõi pooleks päevaks. Lähim välismaa, kui veepiir välja arvata, on minu jaoks Läti, sinna läksimegi.

Ei viitsinud järgi uurida, kui mitmendat aastat Valmiermuižas mihklilaata peetakse, mina käisin seal teist korda (tänud vihje eest!). Laat on sihuke väike ja mõnus, kohalikku rahvast palju, kuid siiski mitte niivõrd, et tulnuks trügida, šašlõki- ja praekardulahais praktiliselt puudub. Meie laatadel tavalist välitoitlustust tegelt ei olnudki, küll pakuti müügil olevaid sööke-jooke lahkelt maitsta ning kui kohalik (keha)keel juba piisavalt sorav, sai jutule ka kokavormis noorsandidega, kes pistsid täitsa tasuta pihku topsitäie küpsekaalikat toorjuustu ja jõhvikatega. Mulle isiklikult maitses see kombo niivõrd, et pistsin kaalika koos koorega nahka.

Degusteerimine on tegelt väga hea turundusnipp - ilma selleta poleks kindlasti mu seljakotti maandunud pudelid kohaliku ebaküdoonia- ja aroonialimonaadiga. Rääkimata kõrvitsapuskarist - jah, te lugesite õigesti, lätlased ajavad alkoholi ka kõrvitsatest...

Onu, kes toda kõrvitsajooki maitsta pakkus, arvas ise ka, et eks see vähe ekstraordinaarne tooraine olnud, aga maitsel polnud vigagi. Muide, nimetet innovaatilise toote on välja lasknud firma nimega "Veselības laboratorija" - kõlab peaaegu nagu "Prantsuse sõltumatu laboratoorjum", onju, ainult see pooleliitrine toode näeb kuidagi ehtsam välja :)

Ah jaa, need seal pudeli taga paremat kätt on sklandrausis - sihukesed rukkitaignast pesa sees köögiviljatäidisega (võib olla kartul, porgand vms) pirukad. Nii maitselt kui tekstuurilt meenutavad kangesti karjala pirukaid, aint neid ei voldita pealt kokku. Tolle teise, musta kausi sees on tavalisest Valka "Top!" poest pärit pirukavalik, millest õunapirukas on vist kõige parem.

Kõikvõimalikku leiba-saia ja muid küpsetisi oli laadalgi ohtrasti, lisaks igasugu kuivatatud puu- ja juurvilja, juustu-sinki-vorsti ning loomulikult ebaküdooniat igas vormis, sealhulgas veinina. Aga ka ägedat käsitööd, eriti rahvusmustrites sokke-salle-kampsikuid ja mütse (äärepealt oleks vanemale lapsele ostnud mütsi kirjaga "Thank god I'm Latvian"), kõrvarõngaid ja käevõrusid, natuke sepiseid, puidust mänguasju ja muud puukraami ning loomulikult läti keraamikat.

Eks ma kulutasin rohkem, kui olin planeerinud, aga ei kahetse. Minge ka. Laata peetakse seal mihklipäeviti, aga parem valik laadakaubast on permanentselt müügil ka kohaliku pruulikoja poes. Lisaks müüakse viimases ka lahtist Valmiermuiža õlut, siidrit ja muid kohalikke delikatesse. Süüa antakse ka.

Kui juba minekuks läheb, siis Valga-Valmiera tee (ja sealt edasi kuni Riiani välja) on küll maaliline, aga igavavõitu. Palju ägedam on sõita üle Karksi ja Ruhja, seal on tee vaheldusrikkam ja kurvilisem.

Paljureklaamitud alkopoodi sedapuhku ei sattunud, aga tavalises linna- või külapoes on hinnad enamvähem samal tasemel ning õllevalik ka mitmekesisem. Õlu Lätis väga palju soodsam ei ole, küll aga kange alkohol.Paljureklaamitud odavamat kütust ei hakanud kusagil silma - kui kõige odavamas pentsukas Tartu külje all maksis liiter 95-t 1.009, siis Läti pentsukates oli sama toote hind 1.069 - 1.096. Nii et sedapuhku jäi aktsiis kodumaale.

Megataristuprojekt Jõgeva linnas

Saage tuttavaks - Jõgeva linn. Pindala 3,86 km², elanikke 5557. Tööstust on minimaalselt, seegi peamiselt linna erinevates servades. Linna läbiv transiit praktiliselt puudub - koormad rapsiseemnega liiguvad raudteejaamast Painküla õlitehasesse üle viadukti ja Jõgeva-Mustvee maantee, palgikoormad raudteejaamast Imaveresse samuti Mustvee maanteed pidi. Vähesel määral liigub piki Puiestee, Turu ja Estakaadi tänavaid tööstustoodang, laokaup ja põllumajandustehnika.
Ei saa öelda, et linna tänavaid poleks nõukaajast saadik remonditud - Vabariigi aastapäeva puhul tehti riigi rahaga korda kesklinn, hiljuti kõpitseti korda Rohu tänav ja tehti veel igasugu nipet-näpet. Kuid ega sellega linnaisade hool oma valijate ees rauge - veel sel aastal võtab linn kõvasti laenu ja ehitab Piiri, Suure ja Puiestee tänavate ristumiskohale ringristmiku.
Ma küll isiklikult südamest vihkan ringristmikke, pean neid ohtlikeks ja mõttetuteks ning ei näe võimalust, kuidas kurat saab Jõgeva liiklus senisest veel rahulikumaks muutuda, kui ta just lõplikult ei lakka, aga noh, kes olen siin mina, et mingi kolmesaja tonni laenamise ja sirgekslöömise üle iriseda. Pealegi on seda ainult samapalju kui linna aastased sotsiaalkulud ning kõigest pool linnavalituse enda ülalpidamiskuludest. Raha peab ju liikuma, eks ole, ja mis tast ikka elanikkonnale osutatavaile teenustele kulutada, kui on võimalik seda pangale intressideks ja laenutasudeks maksta.
Ma saan aru, et volikogu opositsioon on sihukese laristamisplaani üle millegipärast tige. Mina nende asemel hoopis rõõmustaksin. Ristmik jääb jalakäijate peamistest liikumisteedest natuke eemale, nii et sulli ja feimi on selle loojail koguda raske, mõnitada saab neid aga aastate kaupa. Eriti kuna ringristmik ajab tigedaks autojuhid - manööverdada on raske, nähtavus kehva ja pea need õnnetusedki seal tulema ei jää, isegi kui neid seni polnud.
Kui autod ja jalakäijad saaksid ringristmikul navigeerimisega veel kuidagi hakkama, siis veoauto- ja eriti bussijuhtidele saaks see olema tõsine pain in ass väljakutse. Eriti tore on see, et lõunasuunast linna keeravad bussid teevad seal kõva jõnksu just sel hetkel, kui Jõgevat valitseva koalitsiooni peamine sihtgrupp end bussiistmelt püsti ja palitut selga ajama hakkab. Kui nad nüüd vastu käe- või seljatugesid kloppida saavad või koguni kukuvad, siis mis te arvate, millist parteid ja valitsust nad selle eest kiidavad?
Aga veelkord, selline on Jõgeva linna valijate tahe ja seda tuleb austada.
Kõnealust ristmikku näeb siit. Nagu näha, Google'i andmeil ehitustööd juba käivad :)

Varane valimisnõuanne

Iga kord, kui näed telekast valimisreklaami, pea meeles - see on SINU raha, mis seal praegu tiksub!
See spämm, mis su postkasti topitakse ja mille sa kohe sealsamas prügikasti viskad, trükiti SINU raha eest ning selle postkasti, sinu enda postkasti toppimise maksid kah SINA kinni. See nänn, mida sulle telkides või tänaval pihku surutakse, tehti, arva ära, kelle raha eest?
Ja mõtle nüüd loogiliselt. Kui sulle juba praegu niimoodi massiivselt su oma raha eest kosja tullakse, mida siis needsinatsed lugupeetavad veel pärast seda teevad, kui nad on sinult su hääle kätte saanud ja rahakraanide kallale pääsenud?
Ole nüüd palun nii kena, mine siia ja kui saad, trüki oma ringkonna kandidaatide nimekiri välja. Hoia see käepärast ja tee linnuke iga erakonna järele, kelle reklaami sa telekast nägid, samuti märgi ära iga kandidaat, kelle nimega spämmi või nänni sa oled saanud.
Kui nüüd koidab see hetk, mil aeg oma hääl anda, siis ole pai ja ÄRA HÄÄLETA nende erakondade ega kandidaatide poolt, kelle taha oled varem linnukese teinud.
Probleem, et nii ju ei olegi kellegi poolt hääletada?
Lahendus on lihtne.
Tõmba allesjäänte hulgast maha need, kelle poolt sa nagunii mingil tingimusel ei hääletaks. Kui järgi jäi rohkem kui üks, viska kulli ja kirja, heida täringuid või tõmba kaarte.
Pakun, et tulemus saab ikka parem kui ostetud/manipuleeritud häälte abil.

Kes võidab valimised?

Edgar muidugi, kes siis veel :)

Arvan, et Keskerakond saab tavapäraselt hea tulemuse, ehkki vaevalt nad endi valitsetavate omavalitsuste geograafiat eriti laiendada suudavad. Sama võib vist kahjuks öelda ka valimisliitude kohta. IRL kasvatab oma hääli põhiliselt Reformierakonna arvelt ning sotsid jäävad sinna, kus nad praegu on. Ehk revolutsioonid ja riigipöörded jäävad paraku järgmisi valimisi ootama.

Tallinn

Pakun, et Keskerakond saab Tallinna linnavolikogu 79 kohast 41, IRL 15, Reform 10, sotsid 9, Vaba Tallinna Kodanik 4 ja ülejäänud mitte ühtegi. Pärast pingelisi koalitsiooniläbirääkimisi moodustab linnavalitsuse Keskerakond.

Tartu

Pole parata, oravad jäävad vist võimule. Volikogu 49 kohast saavad nad 15 ning koalitsiooni teevad nad oma vanade sõpradega Keskerakonnast, mis saab 11 kohta. Koalitsioon ei saa aga olema kuigi kindel, sest IRL oma 7, sotsid 8, Vaba Isamaaline Tartu Kodanik 5 ja Vabakund 3 kohaga loovad piisavalt kiusatusi koalitsioonide ümbermängimiseks.

Jõgeva linn

Arvan, et volikogu 19 kohast saavad oravad 6, IRL 6 ja Keskerakond 6 kohta. Kui sotsidel ülihästi läheb, võivad nemadki ühe koha saada, kuid pigem saab Keskerakond nende arvelt ühe lisahääle.

Jõgeva vald

Nii nagu Edgar Tallinnas, püsib ka Aivar Kokk Jõgeva vallas nigu raudnael, seekord veab ta oma targal juhtimisel vääramatule valimisvõidule IRL-i. 19-liikmelisest volikogust vähem kui 9 kohta oleks niisugusele ratsarügemendile ilmselge läbikukkumine, aga arvan, et ega nad palju rohkem ei saa ka. Keskerakond saab oma traditsioonilised 5 kohta, reform lepib ehk kolmega ning uus tulija, valimisliit Kõigi Kodu saab algaja õnne pealt kaks kohta kätte.

Mustvee linn

Ausõna, mul pole õrna aimugi, kes seal kellega magab ja kes kellele kui palju võlgu on. Pakun, et Keskerakond saab 2, valimisliit Meie Mustvee 4, Pähklid 3 ja Ühistulevik 2 kohta. Samas pole kaugeltki võimatu, et Keskerakond saab 3, Meie Mustvee 5, Pähklid 1 ja Ühistulevik ka 1 koha. Või siis paneb valimsed kinni Ühistlevik ja Keskerakond jääb täiesti ukse taha. Nagu öeldud, kõik variandid on võimalikud.

Pajusi vald

Sotsid 6, Reform 4, valimisliit Pajusi 3, kokku 13.

Pala vald

Seal jätkab valimisliit Pala - meie koduvald, mis saab 9 kohast 6. Reformile jääb ülejäänud 3, teised vaevalt et löögile pääsevad.

Palamuse vald

Jätkab senise vallavanema juhtimisel, kes, nagu ikka, korjab isikumandaadi ja tirib oma häältega volikokku veel mõne kaaskandidaadi valimisliidust Paunvere. Viimane saab 13 kohast 7, ülejäänutest 4 võtavad sotsid ning viimane koht jääb kas Keskerakonnale või sotsidele.

Puurmani vald

Reform 4, IRL 3, sotsid 2, Keskerakond 1, EKRE 1. Kui EKRE künnise taha jääb, läheb üks lisakoht reformile.

Põltsamaa vald

Kuna vana vallavanem kolis Rahvaliidust IRL-i, siis teeb viimane seal ilmselt puhta töö. Kui palju nad täpselt saavad, ei kujuta ette, aga ülejäänute osa kujuneb marginaalseks.

Põltsamaa linn

Paistab, et põltsamaalasi tabab vasakpoolne linnavalitsus, 17-liikmelisest volikogust saavad Keskerakond ja sotsid kaks kolmandikku. IRL saab ehk 4 ja Reform 2 kohta.

Kasepää vald

Gigantide heitlus Keskerakonna ja IRL-i vahel, millest võitjana väljub ilmselt IRL.

Saare vald

Seal ei kõiguta sotside võimu miski. Kui hästi läheb, saab valimisliit Koduvald Saare vähemalt niipalju kohti, et suudavad revisjonikomisjoni juhi koha ära mehitada.

Tabivere vald

Ka see näib jäävat kindlalt sotside võimu alla, paar kohta saavad ka Keskerakond ja IRL.

Torma vald

Seal paneb valimised kinni Meie koduvald Torma, millele pakuksin vähemalt 8 kohta. Teiste kohtade arvu ei hakka isegi pakkuma.

Ülejäänud omavalitsustest ei oska ma midagi arvata ning oleksin õnnelik, kui ülalkirjeldatutegagi niipalju mööda panin, et valimispäeva õhtul ikka üllatusi jaguks.

Sügismasendus

Ööpäevane unevajadusmiinimum hakkab sujuvalt lähenema 12 tunnile - arenguruumi veel on. Ja sobivalt hämar ja udune on kah.

Vesi võeti ära ning maja ühendustee muu maailmaga kaevati läbi - ilmselt otsiti torustikku. Ette hoiatama muidugi ei hakatud ja edasisi selgitusi ka ei jagatud. Õige kah, äkki saab kohalikelt veel lõuksi...

Lugesin üle tüki aja läbi kohaliku lehe jooksva kuu numbrid. Kogu lugupidamise juures - mitte ei tahaks uskuda, et kohalik elu ongi nii igav kui leht kirjutab. Aga nalja saab ikka ka. Näiteks maavanema järjekordne turismiteemaline õhkamine - jah, kohti, kus ööseks jääda, on maakonnas küll vähevõitu, kuid probleemi lahendamisega juba tegeldakse. Maa- ja omavalitsused nimelt lasevad välja suures tiraažis A3 formaadis trükiseid, mis tõenäoliselt suudavad suurema vihma kinni pidada küll... Nojah, kui millegi muu jaoks auru ei jätku, siis vilet lasta ju ikka võib. Oh seda filigraansuseni lihvitud asendustegevust...

Ehkki vihma kallab niigi, ei jäänud täna muud üle kui auto puhtaks pesta. Pägalale, kes tol hetkel kah autos viibis, kujunes see päeva elamuseks: õhtuks olid ka kõik mänguautod automaatpesulast läbi lastud ning ilmselt on ka Une-Matil põhjalik pesulasligunemine plaanis. Vähemalt kellelgi oli täna kena sügispäev :)

Paistab, et ma ei ole Linnas teretulnud

Aimasin juba ammu, et olen mõttetu maakas, kelle saapatallad ilmaaegu Tallinna kallist asfalti kulutavad. Nüüd on see siis Taavi Aasa (tervisi talle kodukandist! :p) suu läbi siis ka otse välja öeldud - kui prapiskat neetu, siis teenuseid ei saa! Savisaare alamaks? Kuidagi nagu ei hakka sellise väljavaate peale silm särama.

No mis seal ikka, eks ma siis katsu vähem teenuseid tarbida, kui minu tüütu kohalolek linnahärradele niiväga pinda käib. Võtan maalt kardulaid ning pool siga kaasa, et siinsete poodide infrastruktuuri mitte liiasti kulutada (ja mitte müügimaksu maksta, kui juba jutuks tuli). Tõusnud ühistranspordi piletihind muudab aga juba autoga liiklemise täiesti mõttekaks. Ja mind ei koti, et neid va neljarattalisi on siin selletagi piisavalt - liisingufirma, kellele mu trandulett paberite järgi kuulub, on täiesti seaduslikult Talinasse regatud :)

Kui nüüd mõtlema hakata, siis eks ole aastate jooksul siin raha kulutatud ning kohalikele tööd ja leiba antud juba küll, võiks nüüd mõnele teisele asustatud punktile ka võimaluse anda.

Ilmselt saab Tallinn oma maksutõusudega mõne kopika oma kassasse juurde ikka. Omalt poolt luban, et minu panus sellesse juurdekasvu saab olema minimaalne :)

Elu võimalikkusest külmarekordi tingimusis

Hommikul oli akna taga -29,7, kümmekond meetrit alla jõe poole tõenäoliselt veel paar-kolm kraadi külmem. Ilmajaam, mis kah jõeorus, ehkki kilomeetrijagu allavoolu Jõgeval, väitis selle talve külmarekordiks -32,4 kraadi.

Kui kaks korda päevas ahju kütta, pole väga viga. Elektriküttega vannituba see küll ei päästa, lisaks on selle ehitanud eelmine omanik, kes oli multifilmist "Käib kah!" tuntud jänese otsene järeltulija, seal nii soojustuse kui mõtestatud tegevuse arvelt kõvasti kokku hoidnud, mistõttu lisaks akna alumisele servale jäätub vaikselt ka sein ise (seda siis vannitoa sees). Noh, loodame, et talle selle eest põrgus väike lisaküte orgunnitakse...

Kõige väiksem lippab ringi karukostüümis, mida tuleb aegajalt õhemaks koorida - suure lippamisega läheb nahk märjaks. Suurema tirisin, julm lapsevanem nagu ma olen, hommikul ujuma.

Tegelikult on Kuremaal pühapäeva hommikuti kõige mõnusam aeg. Rahvast on suht hõredalt, saunad soojad, riidekappidest saab valida sellise, mis lukku ka käib. Samale ideele on tulnud ka miskine süstatrenn, kes pühapäeva hommikuti poolt basseini okupeerib ning süstaga ümberminekut harjutab. Peab ütlema, et basseinitäis süstasid on ühtaegu nii veider kui lõbus vaatepilt :)

Sihukese pakasega on saun igatahes vägagi asjaks. Minule aitab saadud soojalaksust siiamaani, võsuke aga oli tükk aega solvunud, et ma ta tervelt minutiks leiliruumi keelitasin. Noh, maitseasi - vähemalt pidas ta seal kauem vastu kui ta teine lapsevanem :p

Tallinn pimeduses

Elu Eestis, ma mõtlen sellist elu, millel mingisugunegi tähtsus või tähendus on, lõpeb teatavasti umbes Tallinna administratiivpiiriga - võimalike mööndustega Viimsi, Saku ja Tabasalu (jäävad sissepoole) ja Lasnamäe (välja!) suhtes.
Otse loomulikult on see üleriigiline apokalüptiline elamus, kui tumedad jõud eesotsas Etkariga meie imekauni ja tuledes sirava päälinna keset kõige aktiivsemat ööelu nipsust pimedusse matavad. Juba on lisaks tavapärastele röövleile, vargaile, narkareile ja poliitikutele ilmunud kuuejalgsed ja eriti teravate hamamstega kuivamaakalad, kes organiseeritud bandedena ründavad tanklaid ja R-kioskeid ning on võtnud vastutuse ka kogu ühistranspordi lõhutud istmekatete eest...
Nomaitea.
Oma lühikese, ent seda intensiivsema öövahikarjääri päevilt mäletan, et kella kolmest viieni tukastab ka kõige kohusetundlikum öötööline. No ja siin Sordis kustutatakse juba pikemat aega ööseks igasugune tänavavalgus, ilma et kohalik lehtki seda mainimisväärseks peaks.
Igatahes jube jah, mis seal Tallinnas toimub...

Aeg ärgata, Kalevipoeg!

Kes selgitaks mulle, lollile, miks Tartu ja Jõgeva maakonna vahelisel kontrolljoonel Äksis on meie rahvuskangelane sellises poosis, nagu ta saaks parasjagu jalaga tagumikku?
Mille eest küll?

Jõgeva maavanem jätkuvalt populaarne

Ärgu nüüd pahandatagu, kuid kahjuks ei leidnud ma sellest artiklist ei saba ega sarvi.
Kas Jõgeval on vilets maavanem? Kohalikud jotad, raamatukogutädid ning regionaalminister kinnitavad ju vastupidist.
Kas inimene, isegi kui ta on maavanem, ei tohi muusikat ega raamatuid kirjutada? Eelmine maavanem, muide, õppis lavakas, ning keegi ei ilkunud selle kallal. Üle-eelmine oli minu teada kuulus trummar, tolle eelkäija omakorda aga tubli geoloog.
Ja mis selles halba on, kui üks meesterahvas süüa teeb? Meeskokad, andku daamid mulle andeks, pididki need kõige paremad olema.
Tegelikult on siin enamus kiidusõnu juba ära lausutud, omalt poolt lisaksin veel, et vähemalt ettevõtjakarjääri päevil oli Aivar Kokk ka osav oksjonipidaja, tema füüsilist vormi võiks aga iseloomustada ammuse tsitaadiga Jaan Lukaselt: "Sportlik firmajuht peletab konkurente karatelöökidega..."
Ausalt öeldes ei ole mul isiklikult selle vastu eriti midagi, et Jõgevamaal sihuke vanem on. Eks tal omad veidrused muidugi ole, kuid kui vaadata Jõgevamaa arenguvisioone, siis neid ei esitleta enam jupp aega Koka isiklikena, ka on nii mõnigi juba ka ellu viidud. Mis on igati tervitatav vaheldus tavapärasele jututamisele, valupunktide kaardistamisele, sidemete tihendamisele ning muule seesugusele koosolemise sildi all molutamisele.
Ja kui nüüd tagantjärgi mõelda, siis peaks üks mu parimaid sõpru tänama Kokka oma tervise, kui mitte elu päästmise eest. Tõsi, tol hetkel, kui see juhtus, olid kummagi tunded ilmselt tänulikkusest kaugel, kuid vaadakem tulemust, eksju.
Ja seda ratsamonumendi asja võiks jätkuvalt kaaluda. Kas või selleks, et maakonda pärast selle likvideerimist midagigi meenutama jääks :)

Jõgeva maavanem, see üks ja ainus

Vaatasin mina võrgust neljapäevast Jõgeva maakonnalehte - iseenesest ju tore, et kibekiirel aastavahetuse ajal on selle peamiseks esiküljeuudiseks kohalike raamatukogutöötajate tunnustamine. Ei, raamatukoguhoidjad on väga toredad inimesed, mina küll arvan, et seda tööd ja eeslikannatust, mida mina neile olen põhjustanud, ei korva õieti miski :)

Ja kes on siis Jõgevamaal lõppeva aasta esiraamatukoguhoidja? Ei mingit kahtlust:

Kui teiste kategooriate puhul oli nominente mitu, siis Sõber Ida saaja kandidaate oligi ainult üks.
“See ei tähenda, et meil sõpru vähe oleks, vaid seda, et maavanema teened raamatukogude ees tunnistati nii ülekaalukateks: ta on aidanud tõsta raamatukogutöötajate eneseväärikust, raamatukogusid mitmel viisil aidanud ning kinkinud meile ka enda kirjastatud raamatuid,” ütles Siiri Õunap.
Eilegi jagas maavanem raamatukogudele vastilmunud “Kalevipoja kodupaiga aabitsaid” ning tunnustas paljusid raamatukogutöötajaid maavalitsuse aukirjaga.

Ei, liiga tagasihoidlikud olete te seal Jõgevamaal! Nii kõva mees kui Aivar Kokk väärib vähemalt ratsamonumenti Laiuse mäe otsas! Ammu oleks aeg juba!

Muide, kurjad keeled räägivad, et maavanema aastalõpuball toimub seekord Tartus, algul Volgas, hiljem Vanemuise kontserdisaalis. Õige kah - mis sinna Jõgevale ikka töllerdama ronida, saab otse kodunt tulla ja koju minna kah. Hulk bensiini jääb põletamata.

Euronõuded - lollide kaaspärismaalaste kollitamiseks

Lääne Elu kurdab, kuda kurjad euronõuded peletavad kohalikult turult pensionärimammidest hapukurgi- ja -kapsamüüjad.
Jah, Eesti Toiduseadus ütleb üheselt, et ehkki peotäie pesemata porgandaid ja kardulaid võib igaüks turul vabalt maha müüa, siis sellesama peotäie kooritud või riivitud kujul mahaärimiseks tuleb juba taodelda Veterinaar- ja Toiduameti tunnustust. Ja seda mõistagi niisama lihtsalt ei saa - tuleb täita hunnik pabereid, jälgida igast ehitusnõudeid ning lisaks logida kullipilgul ka kogu tootmisprotsessi, genereerides selle käigus täiendava hulga pabereid.

Aga kuulakem ka teist poolt, ehk siis sellesama toiduseaduse aluseks olevat eurodirektiivi. Lugege-lugege, see on puhtasse maakeelde ümber pandud.
Mina oma napi mõistusega sain eurodirektiivist küll nii aru, et selle peamine eesmärk on kaitsta Euroopa Liidu siseturgu ühendusevälistest riikidest imporditava saasta eest, toidukäitlejaile püstitatakse aga ainult üks ja minuarust täiesti mõistlik nõue - tema käest väljalastav toodang peab olema ohutu. Mõistagi sätestab kuri eurodirektiiv ka täpsed toiduohutusnõuded:

1. Toitu ei tohi turule viia, kui see ei ole ohutu.

2. Ohutuks ei saa pidada toitu, mis on

a) tervisele kahjulik;

b) inimtoiduks kõlbmatu.

Ahistav, onju?

Kust kurat need karmid nõuded siis meie oma toiduseadusesse said? Seda enam, et kõnealune kuri eurodirektiiv nõuab otseselt:

Toidualaste õigusnormide ettevalmistamise, hindamise ja läbivaatamise ajal toimub avatud ja läbipaistev avalik arutelu kas otse või esindusorganite kaudu, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik küsimuse kiireloomulisuse tõttu.

Ärge minu käest küsige, mina ka ei tea :) Eriti tore, muide, on lõik riskianalüüsist (meie seaduses enesekontroll), milleks toiduseaduses kohustatakse käitlejat, eurodirektiivis aga liikmesmaa õigusloomeorganeid...
Mina Haapsalu mutikeste asemel lööksin küll põllumajandusministeeriumi ukse jalaga lahti ja lehvitaksin sedasama eurodirektiivi, eriti seda lõiku:

1. Toidualaste õigusnormide eesmärk on saavutada üks või mitu üldist eesmärki, mis on seotud inimeste elu ja tervise kõrge tasemega, ning tarbijate huvide kaitse, kaasa arvatud õiglane toidukaubandus, võttes vajaduse korral arvesse loomade tervise ja heaolu, taimetervise ning keskkonna kaitset.

Mis see turukaubanduse ahistamine muud on kui tarbija huvide jalge alla tallamine ja õiglase toidukaubanduse ärasolkimine?

Eks meie tublid ametnikud muidugi ikka püüa ka eurodirektiive kasvõi sõna-sõnalt seadustesse üle tuua. Paraku kipub direktiivi enda mõte teinekord seaduses kaotsi minema, teinekord aga lipsab isegi tõlkeviga sisse, misjärel selgub näiteks, et kui eurodirektiivis on öeldud, et banaani kõverus võib olla mitte suurem kui 12 sentimeetrit, siis Eesti seaduste järgi ainult mitte vähem kui 12-sendise kõverusega banaane sisse vedada tohibki. Näide on muidugi väljamõeldud ja piltlikustatud, konkreetset keissi ei saa turvapõhjustel siinkohal kirja panna.

Ärge saage valesti aru, doktor Baarmän oli üks neist vähestest, kes 2003. aasta 30. aprilli õhtul, sel ajal kui tubli ja kuulekas väikeriik saluuti lasi ja pidu pidas, sellesama väikeriigi kaotatud iseseisvuse mälestuseks tavapärase ühe pitsi asemel kolm tükki hinge alla viskas ning kadunukest meenutades peaaegu et pisaragi poetas. Aga vaadakem tõele näkku - kui poleks korruptsiooni, ei liigutataks vähemalt osades omavalitsustes halligi, niisama kui ilma euroliiduta toimuks nii mõneski riigiametis rahulik vaikelu ja omaenda naba imetlemine.

Mis seal rääkidagi - paar kuud tagasi avastati Prüsselis, et Eesti pole ühe Algatuse raames ühtki üritust Euroliidule üles andnud. Kui vastav kiri Tallinna jõudis, puhkes muidugi panic - Eestil üks oluline valdkond puha katmata! Kibekiiresti kutsuti kokku vastav toimkond, tehti kriisiplaan ja, mis kõige olulisem, pandi kokku vastus MoskvaleBrüsselile. Doktor Baarmän oli küll oma Projekti raames enam-vähem samu asju juba kolmandat aastat ajanud, aga tema häda oli selles, et tema Projekt oli põlatud eraalgatus, polnud Euroopa Komisjoni selle Algatuse raames oma projektile raha küsinud ja üleüldse tegutses oma asjadega ühe teise Ministeeriumi haldusalas. Noh, parem Hilja kui mitte keegi :)

Siit moraal: kui Nõukogude Liidus olid eestlased need, kes täitsid lolle vene seadusi saksa täpsusega, siis nüüd Euroopa Liidus on eestlased need, kes täidavad üldiselt mõistlikke saksa seadusi stahhanovliku vindi ülekeeramise ja pakazuhhaga.

Mõttetud maavalitsused

Täiesti kompetentne audiitorfirma uuris asja ja leidis, et kolmandik maavalitsuste töötajaid täidab esindusülesandeid, teine kolmandik tegeleb iseenda aparaadi käigushoidmisega ning maavalitsusele otseselt ülesandeks tehtud kohustuste täitmisele jääb siis ülejäänud kolmandik.
Otse loomulikult hakkab varsti kostma ka nutulaulu (tegelt juba kostabki), et uuringu metoodika on vildak, valim polnud esinduslik ja üleüldse on maavalitsusi ikka väga-väga vaja. Metoodika osas võib isegi õigus olla, uuringu aluseks olnud maavalitsuste valimis (Harju, Lääne, Jõgeva, Rapla ja Põlva) võivad vaid kaks esimest ka millegi maakonnalaadse endale seljataha kirjutada. Ma küll ei tahaks jõgeva-, rapla- ja põlvamaalaste regionaalsele identiteedile tanksaabastega selga hüpata, aga... noh... Ütleme nii, et eks te ise tea kõige paremini :)
Mis minu kodumaakonda puutub, siis selle ärakaotamine on päevakorral olnud juba aastakümneid. Ega ma ausalt öeldes päris täpselt ei teagi, millega nad seal tegelevad. Ja ega nende panus kohalikku ellu olegi kunagi ärakaotamishirmudes jutuks olnud. Niipalju kui mina olend kuulnud, muretsetakse ikka selle üle, mis saab Jõgeva linna tulubaasist, kui hulk kõrgepalgalisi ametnikke töökoha kaotab.
No mina isiklikult arvan, et Jõgeva linna eelarve saab maavalitsuse ärakadumisest ainult võita. Sest praegu, olgem ausad, saab tuntava osa maavalitsuse inimeste pealt laekuvast tulumaksust hoopis Tartu linn. Kuhu, muide, läheb sisseostude näol ka arvestatav osa nende kättejäävast palgast. Kui aga maavalitsus ära peaks kaduma, tuleks päris mitmekümnel kõrgeltharitud ja laialdaste sidemetega spetsialistil endale uus rakendus leida. Tartu haldusstruktuurid on kardetavasti täis (ja eks näiteks Põlva maavalitsejatel teki ju sama mure, juhul kui), seega võiks nii mõnigi hoopis Jõgeval oma äri püsti panna - kasvõi näiteks projektikirjutusteenuse pakkujana. Ja kui ametiautot enam istumise all pole, hakkad tahtmatult mõtlema, et ons sel pendeldamisel ja rahakulul üldse mõtet, millest on vaid üks samm vana Jõgeva elukoha ülessoendamise ja tulumaksu taaslaekumiseni.
Asja regionaalpoliitiline aspekt... Mina millegipärast ei usu sellesse kogukondlikku identiteeti, mille kadumisega valdade liitmise hirmus siplevad kohalikud väikevürstid ähvardavad. Ma olen seda kogukonda näinud toimimas küla ja linna tasandil - üldjoontes piirkondades, mis on jalutuskäiguga läbitavad, kus kõik tunnevad kõiki, on enamasti üksteisega kaugelt sugulased ning suhtlevad nii pidu- kui argipäeval.
Lisaks on majanduslikud ja kultuurilised tõmbekeskused, mis tingimata ei kattu administratiivsetega. Näiteks Jõgeva linnal on oma vailedamatu majanduslik tagamaa, kust rahvas regulaarselt sisseoste tegemas ja teenuseid saamas käib, samamoodi Põltsamaal, veidi vähem Mustveel.
Ja loomulikult on olemas vanad ajaloolised maakonnad, millel nõukaaegsetest pingutustest hoolimata oma väärikas identiteet - parimad näited ehk Saare- ja Võrumaa. Kuid kuidas, kurat, aitab regionaalsele arengule kaasa Jõgeva maavalitsuse püstihoidmine? Igasugune regionaalpoliitika saab põhineda ainult kohalikele tegusatele inimestele, kellel oma kodukoha areng südameasjaks. Kui inimese huvid ja eraelu on Tartus, siis mina hindan tema juttu vajadusest panustada üha rohkem ja rohkem Jõgevamaa arengusse täpselt sellena, milles audit maavalitsusi süüdistab - riigi rahaga endale mõnusa äraolemise tekitamises.
Üks mõttetumaid regionaalpoliitilisi nähtusi on minu arvates Jõgeva linna ja valla eraldieksisteerimine. St valitsevate asjapulkade jaoks on sellel muidugi vägagi suur mõte, kuid kummagi omavalitsusüksuse elanikke loksutatakse ja ahistatakse täiesti mõttetute adimistratiivbarjääridega. Ei olnud näiteks väga kaugel minevikus see aeg, mil praeguse maavanema juhitud vallavalitsus leidis, et Jõgeva linnale haridusteenuse eest maksmine on täiesti mõttetu kulu ning kilomeetri kaugusel linna piirist elavad lapsed võiks näiteks hoopis Kuremaale gümnaasiumi sõidutada. Viimane jäi õnneks tegemata, aga ega seal väga palju puudu ka ei jäänud.
Äkki olen ma oma kodumaakonna suhtes liiga üleolev? Äkki on mindki tabanud mentaliteet "Elada on loomulikult võimalik ainult Tallinnas"? Ma ei usu. Kunagi oli kohaliku elu saatuse pärast südantvalutamine koguni üks minu tööülesandeid. Ma lihtsalt ei arva, et haldusjaotuse muutumine muudaks ka mulla viljakust, paneks metsa kiduralt kasvama, kuivataks jõed, võõrandaks kinnisvara ning müüks talupojad uuele pärishärrale. Piirkonna areng sõltub ikkagi inimestest, kellele see on tähtis. Kui niisuguseid ei ole, kui olemasolevad jalga lasevad või käega löövad, siis võib-olla ongi mõttekam liituda nendega, kes veel pingutada viitsivad?

Kasutasin ürgseimat vihmanõidust

Ja lasin oma auto põhjalikult ära pesta. Ei läind veerand tundigi, kui päiksest lõõskavasse taevasse ilmus pirakas äiksepilv, mis vastpestud masina ilusti poriseks kastis :) Teine hea nipp vihma väljanõidumiseks on võtta ette kogu korteri põhjalik aknapesu, aga see on rohkem mu proua ämma rida.
Muide, Jõgeval maksis ühe väga tolmuse auto seest ja väljast puhtaksrookimine 400 krooni. Jätkunuks mul kalki südant tingida, oleks sellestki hinnast alla saanud.

Puhkus läheb üldiselt kenasti. Auto sai oma tolmusahmaku mõned päevad tagasi Põltsamaa ja Vaibla vahel, kust osalt oli asfalt üles võetud, suuremalt osalt aga pole teist kunagi olnudki. Õnneks ei olnud liiklus kuigi tihe, vana Mulgimaa kolkad aga on mulle alati südamelähedased olnud. Vaibla oli ka vana koha peal, naine ja ämm said oma nostalgialaksu ilusti kätte - sügaval vene ajal olid nad sealses puhkebaasis püsikunded. Pidin nõustuma, et rand on ikka täiega alla käinud - minu puhul polnud argumendiks mitte küll logadi infrastruktuur, vaid kohutavas koguses eriti tigedaid parmusid ja muid kurje putukaid. Aga põhi oli ilus liivane ja vesi mõnus soe :)

Eile oli lapse sünnipäev. Kuna mõned külalised jäid laekumata, tuli lõplikuks koguseks 1,5 liitrit näo peale. Õnneks sedapuhku veel jäätist...

Habe hakkab ka juba tagasi kasvama. Kui selle puhkuse puhul maha ajasin, oli laps väga pettunud: "Sa pole enam üldse enda nägu!" Ja käskis kiiresti uue habeme kasvatada...

Uvitav, mis küll mõlgub selle meistri mõttes, kes akende talviseks tihendamiseks mõeldud porolooniriba silikooniga aknaraami külge kleebib? Kui te vaid teaksite, kui kuradi keeruline on seda tolle paljukannatanud raami küljest kätte saada! Külge teda jätta ka ei saa, sest see neetud silikoon ei võta uut värvi peale :(

Lõunapoolses magamistoas on EMT mobiilset internetti hästi veider kasutada: toetad läpaka tugitooli parempoolsele käetoele, on kiirus 0,236 MB, kui aga ära väsid ja asendit muudad, siis vasakpoolsel käetoel on kiiruseks 3,6 MB...

Ma ei tea, kas see nüüd paranähtuste alla liigitub, aga Kaja blogi, mis kohaliku külawifi kanalit pidi jookseb kui kulda, pole EMT mobiilse interneti otsast kättesaadav. Uvitav, kas Kaja ise ka seda teab? :)

Pidulik lipuheisk

Andra on ikka ull natsionalist küll - ajas mind juba pool viis üles jutuga, et näe, naabrimehel juba lipp üleval. Ei jäänud mulgi muud üle, kui nimetet atribuut sahvrist välja koukida ja majaseinale üles riputada.
Aga ilus oli küll - taevas oli selge, päike paistis sealt, kust ta tavaliselt kunagi ei paista, rohi oli kastest märg, kibuvits õides...
Ega pragugi ilmal viga ole, päris ilusti kallab :)

Iseseisvuspäeva eelõhtu müsteerium lahenend

Lugesin maakonnalehe veebiväljaandest, kuidas tervel Jõgevamaal 22. veebruari õhtul hulgemini pidulikke aastapäevakoosolekuid peeti, tänusõnu lausuti ja igast nänni jagati. Seoses sellega lahenes (vist) ka küsimus, mis hakkas minu mitte just eriti taiplikku peakolu vaevama reedeõhtuselt etenduselt Tartust Jõgeva poole tagasi sõites - nimelt, mille kuradi pärast mulle hilisõhtusest ajast hoolimata pea katkematu rodu autosid vastu tuleb?
Kui nüüd järele mõelda, siis pole siin midagi müstilist - päevatöö tehtud, pidu peetud, sõitsid Jõgevamaa funktsionärid ära koju, Tartusse... Uvitav, paljud neist oma pidupäevakõnedes mainisid, et Jõgevamaal on ikka hia elada, ning rõhutasid vajadust hoolitseda selle eest, et rahvas maakonnast ikka muudesse tõmbekeskustesse jalga ei laseks? :p