Presidendi vastuvõtu kätlemistseremooniast

Presidendipaari külalised oma kätlemisjärjekorda ootamas.

Jah, on see aeg meie rahvakalendris, kus ka peavoolumeedia muutub Perekooli filiaaliks - ma pean oma isiklikust raadiost kuulama minu enda räige tööga makstud maksudest ülal peetavat programmi, kus käib miskine soigumine ja vingumine, kas seda üldse vaja on, miks kutsuti need ja mitte teised näod (loe: ajakirjanikud ise jäid kutsumata, nõmeee!), miks alati irisetakse nii palju kleitide üle (ja jutus tuleb välja, et nad ise ka, ehkki mitte raadioeetris, sest uhkus ei luba) ja nii edasi ja viu-viu-viu.

Käesolevaga teatan ametlikult, et minu, pealinna klatšist kaugel elava provintslase jaoks kujutab kätlemistseremoonia endast iga-aastast visuaalteatmikku "Kes on kes Eesti Vabariigis". Just siit ja mitte mingist idiootsest seltskonnakroonikast saan ma teada, kes on meie olulised inimesed, kuidas nad välja näevad, kellega ametlikult koos elavad (või ei ela) ja kas nad on vahepeal vanemaks või haigemaks jäänud. Ja koos sadade tuhandete kaaskodanikega pole mul vähimatki soovi, et selle väljanäituse osas midagi muutuks.

Kleidid mind eriti ei huvita, minupoolest tuldagu või ilma :p

Doktor Baarmäni soovitused jõuluaja üleelamiseks

Olgem ausad, kui sa ei ole just sellises vanusest või vaimses seisundis, mis lubab sul siiralt uskuda Jõuluvana või Jeebust, on jõuluaeg ikka paras pain in ass tüütus. Aga pole hullu - kui järgid alltoodud lihtsaid, ent praktilisi nõuandeid, võid kriitilisest ajast suhteliselt puutumata vaimse tervise ning rahakotiga välja tulla.
Niisiis:

1. Kuuluta end õigeusklikuks. Kui meeldima ei hakanud, võid ju paari päeva pärast end luterlaseks tagasi möllida.

2. Veel parem, kuuluta end fundamentalistiks ja teata, et nii suurel pühal tuleb anduda vagadele mõtisklustele. Lisaboonusena vabastatakse sind ehk ka kodustest töödest ja muudest lisakohustustest.

3. Sihuke kuusk ajab täiesti asja ära:

4. Selline kuusk aga on ületamatu:

5. Parim kink on raamat:

6. Kui kingid komme, on võimalus, et eelmise aasta kingitus on veel alles, üsna väike.

7. Kui pead pühade ajal tööl olema, võta seda kui puhkust: erilisi pingutusi sinult ei nõuta ja eks ülemusedki ole ammu uttu tõmmanud.

8. Lonely this Christmas?

9. Ei aidanud? Tahaks ikka seltskonda? Hangi endale p. 4, ei siis külalisedki tulemata jää.

10. Tüütud sugulased trügivad külla? Vaata p. 2. Usutavuse huvides võiks 24/7 Sõnajalgade uut plaati käiata, ehkki poolest tunnist peaks kah piisama. Ega sa isegi rohkem välja ei kannataks :)

11. Ära söögiga liialda. Pa meeles, et kaloreid saab ka sisse JUUA.

12. Ära, kurat, näpi lapse komme ja piparkooke! Vaata p. 11!

13. Kui oled mõne organiseerunud kristliku konfessiooni liige, tuleb sul leida väga hea põhjendus, et ennast mitte kirikusse vedada - sünnipäevalaps ilmselt solvub, kui sa talle külla ei lähe ja korjanduskarpi seisusekohast summat ei poeta. Äärmisel juhul vaata p. 1.

14. Ära raiska ilusat jõuluõhtut teleka taga! Vaata p. 8.

15. Kui teile peaks laekuma jõuluvana ning ühtki salmi meelde ei tule, kasuta partisanitaktikat. Kaua sul vait olla nagunii ei lasta - jõuluvanal on küll tunnitaks, aga ka tükitöö, ning järgmised kunded juba ootavad.

16. Mis saab olla kaunim kui seks jõuluajal! Kuid ärgem unustagem, mis tähtpäevaga tegemist, nii et ainult misjonäripoos! Igasugu perverssused unustage parem ära. Tagavaravariandina vaata p. 8.

17. Ulakad tüdrukud kipuvad rohkem ja kallimaid kingitusi saama ;)

18. Igasugu pipstükkide ja maskarpoonede asemel varu parem hapukurki ja keefiri - need on su sõbrad ka järgmisel ommikul.

19. Raha põle? Vaata p. 3 ja p. 11.

20. Kasuta iga ettekäänet söömiseks, magamiseks ning kodunt nina mitte välja toppimiseks. Vaata punkte 2, 4, 8 ja 16.

21.  Kui sa peaksid spetsiaalselt jõulude puhul kuskile kaugemale reisima, siis minu kaastunne. Aga tee see, hambad ristis, lõpuni - järgmine aasta oled targem ega roni, kuhu pole vaja.

22. Igasugu muude häirivate asjaolude puhul vaata p. 11.

Ja nii lihtne see ongi! :)

Kui kellelgi on täiendavaid/täpsustavaid küsimusi, vastan hea meelega siin kommentaariumis.

Defitsiidimajandus

Paistab et rahval on liiga palju raha käes - suuremates kaubanduskeskustes on lausa tegu, et oma neljarattalisele parkimiskoht leida. No ja eks ostupalavik too vältimatult kaasa ka defitsiidi.
Võid meil, tänu Ansipile, ladudes veel leidub. Aga defitsiit hüppab näkku teinekord täitsa ootamatus kohas.
Sorin mina siis rahulikult Rahva Raamatu veebipoodi, eriti selle e-raamatute osa. Otsin üles ilukirjanduse menüü, selle alt ulme alajaotuse ning jään juhmilt vaatama märkust ühe eesti autori teose juures: "Tiraaž läbimüüdud".
Pean tunnistama, et minu ettekujutus e-raamatute tootmisest ja levitamisest pöörati hetkega pea peale...
No hea küll, tegelt on selle veebipoe navigatsioon lihtsalt lollakalt üles ehitatud - vasakpoolne menüü rakendub nimelt ainult paberraamatutele, litsu toda ülemist e-raamatute nuppu palju tahad.
Sellest ma ei räägigi, et Apollo ja Rahva Raamatu e-raamatuid ma kinkida ei tohi, järelikult ei saa ka ise neid kingiks küsida :(

Aga muidu on meil kõik hästi

Autole said talvekummid kaks nädalat liiga vara alla.

Korsten on sattunud kuidagi sellise konstruktsiooniga, et väga tugeva tuulega ajab kamin suitsu sisse. Ma küll arrmastan suitsusinki, aga mitte seda, kui ma ise vastavalt lõhnan.

Igasugu ahjuhautised on iseenesest head, seda enam, et nagunii tuleb korra päevas ahju kütta. Segasin ahjupotis kokku porgandid, pastinaagi, küüslaugud ja oliiviõli, natuke soola ja koriandrit raputasin kah peale. Ahjus oli umbes tunnikese, lõhnas hästi, maitses veel paremini. Kulinaarseid elamusi tumestas mõnevõrra asjaolu, et ahjupoti raske malmkaas õnnestus endale varba peale kukutada.

Kuna sportimise ja muidu värske õhu sissehingammisega on hetkel nagu on, otsustasin puhtast igavusest järgi uurida, miks Justin Bieberit internetis nii agaralt mõnitatakse. Kuulasin paari laulukatkendit. Sain aru.

Sihuke müügimees nagu sellel jorsil kuluks endalegi ära.

Sügismasendus, vol. 2

Tundub, et mul on hetkel tõesti liiga palju vaba aega. Millegi muuga ei saa seletada tõika, et lugesin üle hulga aja mitmesuguste internetiartiklite kommentaare.

No näiteks sihuke artikkel. No kelle kuradi asi see on, kui mingi tädi ei julge tänaval liikuda muidu kui kott peas? Äkki kardab ta otsest päikesekiirgust, kannatab eriti võika ekseemi käes või on lihtsalt kole? Kui see on tädi vaba valik, siis minupoolest kandku või piiskopitiaarat. See koht, kus üldsus ja ametivõimud sekkuma peaksid, tekib IMHO alles siis, kui tädi kodus mehe käest katmata näoga ringilitutamise eest kolki saab - aga just see jätab enamiku asjaosalisi külmaks. Kusse loogika siin on, ah?

Või siis selline tore kirjatükk. Lugesin tekstist kokku vähemalt viis demagoogilist konstruktsiooni ja kaks otsest ajaloolist valet. Kas niisuguseid asju seal politoloogia magistrantuuris õpetataksegi? Kusjuures enamus kommentaatoreid on ilma igasuguse kriitikata nõus sihukest sonimist täielikuks tõeks tunnistama. Vägisi poeb hinge kahtluseuss, et äkki autor oma põhilises järelduses, milles süüdistab rahvast mõtlemisvõime puudumises, niiväga ei eksigi? No aga MINA olen ju ka eesti rahvas! Ja ma tean väga mitmeid inimesi, kes on sama targad kui mina, kui mitte targemadki :) Kui see ongi intellektuaalne tase, mida põliseestlased pakuvad, ei ole neil poliitikamaastikule nagunii asja.

Lugesin ka südantliigutavat lugu sellest, kuidas noor emme peab oma tatise põngerja hädaga lasteaeda jätma, sest kui ta koju pägalat põetama jääks, oleks ülemus kuri ja mine tea, võib-olla annaks kinga ka. Kommentaarid jagunesid ettearvatavalt kaheks: vähemus oli ise samas olukorras olnud ja tundis kaasa, enamus aga süüdistas noort mammat kõigis surmapattudes, kaasaarvatud oma lapse ja tolle rühmakaaslaste tervise jäädavas hävitamises. Kohustusliku refräänina lisandus muidugi etteheide: mis te neist lastest üldse teete, kui neid ülal pidada, neile kõige kallimaid hilpe-mänguasju soetada ja igal hetkel hoidjat palgata ei suuda!

Nomaitea. Kõhutunne ütleb, et olnuks etteheitjate vanemad nõnda head planeerijad ning majanduslikult kaalutlejad kui nad ise väidetavalt on ning ka teistelt nõuavad, jäänuks julgelt 99,9% neist endist mitte ainut sündimata, vaid isegi tegemata. Teisest küljest laseb kõnealune tädi täiesti ilmselt ülemusel endale pähe istuda. No tõesti ei pea eeldama, et sulle su õigused hõbekandikul kohale tassitakse, vahel tuleb ka endal natuke suud paotada ja selgroogu näidata.

Mina küll ei arva, et näiteks 6-aastane pägal kodus iseseisvalt hakkama ei saa. Lapsed on küll muidugi erinevad, kuid isiklikult mulle küll meeldis üksi kodus tšillida, telekast multikaid vaadata, vanast kiiktoolist ja lahtikäivast voodist onni ehitada ning plaadi pealt Onu Remuse jutte kuulata. Emme oli muidugi tööl, parimal juhul oli naabrinaisega kokkulepe, et kui läbu kõrvalkorteris liiga suureks läheb, visaku korra pilk peale. Ausõna, kui mingi tundmatu tädi oleks kogu selle aja juures passinud, oleks see kaunis igav lugu olnud.

Tegelikult on lapsed märksa kõvemast puust kui nunnutavad lapsevanemad arvatagi oskavad. Meil näiteks vahetatakse torusid, vett pole juba teist päeva ning ma tunnen end ilma dušita õige näruselt. Pägal aga, keda (justjust, lasteaiast külgesaadud) tatitõve tõttu juba paar nädalat pole vanni torgatud, tatsab siin täiesti stressivabalt ringi ega näi veeprotseduuridest erilist puudust tundvat.