kolmapäev, 3. jaanuar 2018

Doktor Baarmäni suur aastahoroskoop

Kindlasti on lisaks aastavahetuse telekava järelkajadele hetkel põletavaim küsimus - mida toob alanud aasta minu suurepärasele tähemärgile? Mida oodata, mida karta ja kas ükskord naeratab õnn, eriti rahalisel kujul? Aga ärge muretsege, doktor Baarmän, Chevalier ja Geltilhomme, tähtede tundja ja saatuste läbinägija, zen-pohhuist ja transvegan, annab oma äärmiselt tõepärase horoskoobi teie käsutusse.

Jäär

Sinu põhiliseks terviseprobleemiks sel aastal on stress. Soeta endale mõned head zen-pohhuismi käsiraamatud või kui lugeda ei viitsi, mine too Lätist hüva mikstuuri, mis sind sellel rajal püsida aitab. Jooksmise või joogatamise asemel, mida kõik teised soovitavad, mine parem ujuma või vedele niisama vannis. Pea meeles - kulgedes kulgemata arendad silmaringi ning ühtlasi võitled ka lampjalgsuse vastu.
Su sõprade ring tahab kriitilise pilguga ülevaatamist. Ma ei ütle, et peaksid senistest loobuma, aga kõiki neid, kes omal algatusel toru pole tõstnud, ei ole vaja ka tingimata ise üles otsida. Küll aga otsi uut seltskonda ja uusi tutvusi - võimalus, et kohtad hingesugulast või muidu toredat inimest on suurem kui muidu.
Mis perekonnaseisu putub, siis tähed näitavad, et sind võib tabada mõni uus koduloom:

Sõnn

Lühidalt öeldes tuleb hea aasta. Vähemalt võrreldes eelmisega. Kilode põletamiseks ja karva läikimasaamiseks kulub vähem vaeva, raha tuleb küll samapalju (miinus uued maksud), kuid ilmselgelt morjendab see sind vähem kui kartsid. Täitub ka üks sinu suurimaid salasoove - sel aastal pead suhtlema sulle ebameeldivate inimestega vähem kui tavaliselt.
Pangast tasub küsida laenude refinantseerimist - võimalus, et hakkad vähem maksma, on fifty-sixty. Religioosset või muidu esoteerilist ärkamist sinu puhul ette näha ei ole, kuid jehoovatunnistajaid ning poliitikuid ootad külla hea meelega - kemps tahaks juba ammu värvilise paberiga ülekleepimist.
Armastus? No see käib loomulikult kõhu kaudu:

Kaksikud

Mine poodi, varu seepi, nuustikuid, vannisoola ja juuksepalsamit - sinu jaoks on alanud karma puhtakspesemise aasta. Mistõttu tervisehädadest kimbutavad sind igasugu ekseemid, kõõm ja kui oled Tallinna resident, siis ka kerge kloorimürgitus. Võimalik, et sul tuleb ka vannituba remontida, kehvemal juhul koos alumiste naabrite omaga.
Asjal on omad plussid ka - kuna oled pidevalt pestud, lõhnad hästi ja üldse oled veeprotseduuridest reibas ja heas toonuses, on sul vastassoo hulgas meeletult lööki. Võimalik, et lisaks vannitoale tuleb sul remontida ka voodit, diivanit, köögilauda, esikukappi, välisust... Ega see odav lõbu ei ole, nii et siit võid välja lugeda ka vihje oma selle aasta finantseisu kohta.
Otse loomulikult tabavad sind lõpuks nii Issanda imed kui ka religioosne ärkamine:

Vähk

Aasta on sells mõttes kehv, et sunnib sind oma mugavustsoonist välja ronima. Peamiselt tööalaselt, kuid võimalik ka, et suhete liinis. Võtmesõna on kommunikatsioon - ära solvu ja ära eelda midagi, enne vihastamist katsu välja uurida, kas su kolleeg või kaaslane ikka mõtles seda, mida sa arvasid kuulvat, ning üldse katsu inimestest rohkem hästi mõelda. Kui sa mugavustsoonist väljas olles paanikasse ei satu ning suudad suhelda ausalt ja heatahtlikult, on oodata ka preemiat - ohtrat ja heakvaliteedilist seksi ning miks mitte sellega kaasnevat perelisa.
Kui tunned, et nii töö- kui pereprobleemid üle pea kasvavad, siis tead küll, kuspool Läti on:

Lõvi

Tähtede seis soovitab sul sel aastal olla hea kuulaja, isegi siis, kui kangesti tahaks õpetada või pikalt saata. Jah, see on tüütu, kuid veel tüütum on pärast nii enda kui teiste haigetsaanud egosid (või peanahka) lappida. Samuti käseb horoskoop panna kõrvale nii palju raha kui vähegi kannatab - varusid võib veel selle aasta sees hädasti tarvis minna. Samuti soovitatakse sul süüa rohkem rohelist kraami, ehkki mul pole õrna ettekujutust, milleks see hea peaks olema.
Tööalaselt on alanud aasta kõike muud kui stabiilne ja rahulik, aga võrreldes eraelus võimust võtva kirgede tormiga on see nagu nunnu ja sõbralik pagarisaade. Parem hakka juba praegu sõpradele välja tegema ja ole nende vastu muidu ka kena, sest paljuski on nemad need, kes su mudamülkast välja tirivad. Muidugi pärast seda, kui on irvitamise lõpetanud:

Neitsi

Karjääriredelil erilisi hüppeid ette näha ei ole - tavaline ülespoole ronimine. Ka tervise osas on jutt sama mis kogu aeg - lisaks selle pärast muretsemisele pead õppima vähem muretsema ja end rohkem lõdvaks laskma. Zen-pohhuistid ootavad sind oma ridadesse!
Raha kulutades võid tea impulssoste, valmistudes millegi vastu, mida kardad. See ei ole hea mõte - hiljem saad niikuinii aru, et käitusid mitte kõige targemini, ja hakkad jälle stressama. Parem kuluta oma raha inimestele, keda armastad.
Armastusest rääkides - ees peaks ootama kaunikesti hea aasta. Laiendad suhtlusringi, kohtud uute huvitavate inimestega ja üldse käitud oma mõõdupuude järgi frivoolselt ja vastutustundetult. Ent see tasub ära igasugu huvitavate võimaluste näol:

Kaalud

Tulemas on raskem aasta kui eelmine. Seda eriti töö mõttes - koormus tõuseb, vastutus suureneb, hullemal juhul võib isegi vaba aega vähemaks jääda. Ka teviserindel pole asjalood kiita - tuleb hakata dieeti pidama. Seda küll mitte koguste mõttes - söö palju tahad, aga hoidu toiduainetest, mis sulle hästi ei mõju. Eks sa ise saad aru küll, mis need olla võiks - kui hakkab paha või valus või sügeleb, mõtle järele, mida sa 6-12 tundi tagasi sõid ning proovi sellega nädalajagu vahet pidada. Suhkru- ja alkoholikoguste piiramine kõlab küll jubedalt, aga on tõenäoliselt hea mõte.
Mis eraelulistesse jamadesse puutub, siis sinu jaoks võib see küll kõlada veidralt, aga sellel rindel kuhjunud probleemides on süüdi vähene kommunikatsioon. Ma pean silmas mitte selle kvantiteeti, vaid eelkõige seda, kas ja millal sa räägid nii sulle kui partneritele olulistest asjadest, kas sa oma soove ja tahtmisi otse ja ausalt, ilma ümbernurga vihjamisteta väljendatud saad ning kas sa sealjuures arvestad oma partneri(te)ga mitte ainult formaalselt, vaid siira empaatia ja kaasaelamisega.
Kui eraelu korda saad, võid natuke aega ja energiat ka pühendada oma lemmiktegevusele, võõraste konfliktide vahendamisele:

Skorpion

Alanud aastasse astud rõõmsate ootustega ning tõenäoliselt ei tule sul ka väga pettuda - inimesed tunduvad kenamad, võimalusi rohkem, Läti piir lähemal kui enne... Ära siis häbene oma rõõmu ka ümbritsevatega jagada - on ka neil tuju parem ning suhted ladusamad.
Vabal ajal katsu lisaks füüsisele koormata oma mõistust, see hoiab ka stressi sinust eemale. Lahenda ristsõnu, loe huvitavaid raamatuid, minupoolest õpi programmeerimist - peaasi et mõtted väga omapäi uitama ei lähe.
Tööalaselt tuleb alanud aasta stabiilsem kui eelmine - koondamistont ähvardab vähem (või oled juba koondatud), tööülesandeid lisandub (või väheneb) tasapisi, ülemused sõimavad natuke vähem kui enne. Võimalik, et sinu arvamust küsitakse rohkem ja äkki saad isegi kiita.
Loomulikult on ka raha oodata:

Ambur

Ma ei ütle, et sind koondatakse või vallandatakse, kuid tähed näitavad, et alanud aastal on sul rohkem aega oma hobide jaoks. Samuti võid saada parema kontakti oma sisemise minaga ning seda peamiselt seetõttu, et veedad rohkem aega iseenda meeldivas seltskonnas. Üldse käseb horoskoop sel aastal vähem tõmmelda ja rohkem vooluga kaasa minna, samuti püüda vähem olukordi kontrollida ja lasta rohkem teistel, eelkõige lähedastel enda eest otsustada. Ma jätkvalt ei vihja millelegi, kuid tervise osas pidi alanud aasta olema hea dieedi pidamiseks ja kaalu vähendamiseks... Küll aga võid välja mõelda uue suurepärase äriidee või eriti kavala püramiidskeemi.
Mis orientatsiooni puutub, siis võid avastada endas kunstinautleja:

Kaljukits

Alanud aastal tuleb teha otsuseid, seda nii suhete vallas kui tööalaselt. Kui suhe või projekt on end ammendanud või sa ei tunne end selles hästi, tuleb loobuda. Ja kui, vastupidi, suhe on hea ja projekt edeneb, tuleb sinna raha juurde panna. Mitteotsustamisega teed lõppkokkuvõttes endale haiget ja, mis veel hullem, kaotad raha. Nii et parem mõtle välja mida sa tahad - isegi kui see tähendab lõppu, ollakse sulle su otsuse eest lõpuks tänulikud.
Töös ja äris ootamatusi ei paista, kuid laenamisega ole ettevaatlik - võimalik, et selle aasta lõpus või järgmisel aastal võib tagasimaksmisega tõrkeid tekkida. Parem tekita endale sularahapuhver igasugu ootamatuste tarbeks.
Ilmselt sa selles osas meeldetuletamist ei vaja, kuid suhtle rohkem sõprade ja suguseltsiga. Tõenäoliselt on sul selleks nii energiat kui seltskondlikkust, mida ammutad teadagi kustkohast:

Veevalaja

Näib tulevat selline aasta, mil emotsioonid rohkem kui üks kord üle pea kokku löövad. Kuid see on pigem hea - saad parema kontakti nii oma pere kui partneriga, jääda (heas mõttes) silma nii ülemustele kui investoritele. Võimalik, et võidad loteriiga, saad palgakõrgendust või vähemalt saad osa tulumaksu tagasi. Ka tervis tõotab tulla parem kui eelmisel aastal, eriti kui elad oma pinged kenasti välja, sööd korralikult ja liigutad ennast vähemaltg paar korda nädalas.
Lihtsalt seksi sel aastal ette näha ei ole - partneriga tuleb rääkida oma tunnetest ja vajadustest, hullemal juhul tuleb isegi seks ette planeerida ja kalendrisse kirja panna. Aga muidu on mõnna.
Kui seksi kohe üldse ei ole, võid läbi elada religioosse ärkamise:

Kalad 

Sel aastal tuleb pöörata tähelepanu pisiasjadele - tähelepanematusest tehtud kirjaviga, hooletult poetatud lause või peenikest kirja läbi lugemata antud allkiri võivad kaasa tuua tõsiseid konflikte ja kaotusi. Seevastu soovitavad tähed rohkem magada, mis mõistagi mõjub hästi ka tervisele.
Kui tunned, et praegune töökoht ei tee sind õnnelikuks, tuleks kindlasti töökohta vahetada. Aga jällegi, ära tee seda enne, kui uus koht kokku lepitud.
Reisile lähed raudpoltkindlalt - kui mitte Madeirale või Taisse, siis Läti piirile kindlasti.
Mis rahasse puutub, siis

esmaspäev, 1. jaanuar 2018

Doktor Baarmäni aastaprognoos

Niisiis, mida oodata eesseisvalt aastalt? Vastuse annab doktor Baarmän, skvaier ja skvotter, ekstrasensoorika bakalaureus (lõpetamata), selgeltnägija (kui prillid on ees ja puhtad) ja kosmilise informatsiooni kanaldaja (otse internetist).

Eesti poliitika

Loodate, et Keskerakonda õnnestub kuidagi võimu juurest minema manööverdada? Või et valimised ses suhtes midagi muudavad? Minge ja lootke uuesti. Otse loomulikult panevad kaks liberaalset sõsarparteid pärast valimisi leivad ühte kappi. Jüri jääb peaministriks - sel lihtsal põhjusel, et Kesk saab rohkem hääli kui Reform. Kaja valitakse Reformi etteotsa ära, aga ma natuke kahtlen, kas ta seal valimistenigi vastu peab - mulle millegipärast tundub, et närv on tal nõrgem kui Pehvkuril oligi. Aga pole hullu, Jürgen võtab üle - ja ajab oma tuntud headuses väljaütlemistega paari kuuga koalitsiooni lõhki. Nii et meelelahutust peaks jaguma.
Viimasest, st meelelahutusest ei jäta meid ilma ka väiksemad vennad, st sotsid, IRL ja eriti EKRE. Viimane inkorporeerib märgatava osa IRL-i jäänustest ning teeb isegi viisaka pakkumise Abdul Turayle, kes aga seekord veel otsustab oma ideaalidele truuks jääda. Ülejäänud IRL-ikad jooksevad kes Reformi, kes Keskkerakonda ning üksikud õnnetud, keda keegi muu ei taha, maanduvad Vabaerakonnas. Mingi osa IRL-i jääb järele ka, Rohelistega erakondade pingerivi viimast kohta jagama. Uut erakonda ei teki - lävend on lihtsalt liiga kõrgeks aetud ning pärast Mõisa ja Sõõrumaa kuulsusrikast etteastet kohalikel valimistel ei hakka niipea keegi oma raha nii libedasse projekti paigutama.
Mis puutub sotsidesse, siis kindlasti leiutavad nad jälle mingi kampaania, millega vähemalt osa rahvast pöördesse ajada - vahet pole mis teemal, kasvõi Lapiku Maa propageerimisega. Mispeale EKRE teatab puhtast trotsist, et loomulikult on Maa ümmargune, aga see-eest tiirleb Päike ümber Maa, nagu juba piibliski kirjas.
Rohelised... Ma mõtlen hirmuga oma aianurgas kasvavatele astelpajudele, mis said üksteisele liiga lähedale istutatud ning tuleks nüüd maha võtta ja uued natuke suuremate vahedega mulda panna. Mis siis, kui selle käigus ronib kohale kamp kampsunitega puudekallistajaid, kuulutab puud astelremmelgateks ning jääbki mu aeda laagrisse trummi taguma ja lõket tegema? Kahtlemata oleks see dekoratiivne ja külarahvalgi nalja kui palju, aga...
Maksud muidugi tõusevad, riigiaparaat paisub seda kiiremini, mida rohkem räägitakse kulude kokkuhoiust, see-eest neid, kes päriselt riigi ja rahva heaks tööd teevad, koondatakse sellevõrra rohkem.

Välismaa

Jah, lätlased on jätkuvalt õnnelikud, et me aktsiisidega nende riigieelarvet täita aitame. Kahtlen, kas selles osas ka pärast meie valimisi midagi muutub - planeerimisprotsess on lihtsalt liiga pikk ja enne 2019. aastat ei muutu ses osas midagi.
Venemaa riigieelarvet meie aktsiis eriti ei aita, kuid järgmise aasta peaks see veel üle elama - puhtalt lootuse najal, et aasta algul korraks tõusnud nafta hind veel natuke tõuseb. Paraku pole näha fundamentaalseid põhjuseid naftatulude suurenemiseks - tarbimise kasv on pehmeltöeldes tagasihoidlik, alternatiivid lähevad järjest odavamaks, varud on jätkuvalt suured ning kildanafta tootjad ainult paaridollarist hinnatõusu ootavadki, et pumbad jälle tööle panna.
Nii et eelarvega on Venemaal kehvasti. Teadaolevalt on kokku tõmmatud kõik mida annab - tervishoid, pensionid, heakord jms, varsti on järjekord nende valdkondade käes, mida kokku tõmmata ei anna - sõjavägi, relvastus, sisejulgeolek ja kaasoligarhide võimalused avalikku raha varastada. Kindlasti teeb Putin veel nii mõnegi käigu, et tähelepanu tühjadelt külmkappidelt kõrvale tõmmata - näiteks saadab väed Venetsueelasse sealse "oranži revolutsiooniga" võitlema. Või saadab Laika Kuu peale.
Kuu peale kipuvad ka ameeriklased, mis on tegelikult ju tore - ammu oleks aeg uuesti ära käis. Ja siis ühe soojaga juba Marsil ka. Kuid karta on, et enne seda tuleb mõni lokaalne sõda maha pidada. Seda puhtlogistilistel põhjustel - suuremat konflikti pole ammu olnud, mistõttu sõjatööstuskompleksil pole vahepeal valmisvorbitud relvi ja laskemoona enam kuhugi ladustada. See aga võib tekitada ebamugavaid küsimusi, nagu näiteks - ons neid ka tõesti vaja juurde toota, äkki saaks maksumaksja rahaga midagi mõistlikumat ära korraldada? Koreast ma sõjatandrit hästi ei usu, sõjaliselt on see liiga riskantne, pealegi on Kimi majanduslik kägistamine odavam ja efektiivsem - bensiini ta ju ise toota ei oska. Pakun, et pigem proovitakse midagi tekitada Pärsia lahe kandis, mis on ka riskantne, aga sõjatööstuskompleksile isegi mugavam - kui relvi ostavad Onu Sami asemel naftašeigid, on  maksumaksja pigem rõõmus ja rahul.
Kas Trump peaks tagasi astuma? Aga keda siis sealne liberaalne ajakirjandus kiruma hakkab? Pealegi on ta mu tagasihoidliku arvamuse kohaselt jätkuvalt asjalikum kui Hillary, seda isegi koos oma säutude ja muu klounaadiga.
Kas rändekriis jätkub? Noh, see mida me eelneval paaril aastal nägime, olid alles õiekesed. Rahvastiku surve Aafrikas ja Aasias kasvab, haritavat maad jääb aga vähemaks ning sedagi kimbutab pidev põud või üleujutused. Inimeseloom aga on ehitatud nõnda, et vabatahtlikult nälga surema ta eriti nõus ei ole, seega rändavad miljonid sinna, kus veel on midagi süüa. Nii et jah, loomulikult nad tulevad. Kas meie siin Eestis ka neid kartma peame? Arvate tõesti, et üks lõunamaalane jääb siinses kliimas vabapidamisel ellu? Või ka meie 90-eurose sotsiaaltoetusega? Kui  see tal õnnestub, kui külm ära ei võta ja/või Saksamaa poole putku ei pane, siis welcome to the club - just sinusuguseid vintskeid vendi me juurde vajamegi. Juba Švejk ütles, et veresegamine on parim vahend degeneratsioni vältimiseks.

Looduskatastroofid

Tulevad.

Teadus ja tehnika

Töötavat kvantarvutit sel aastal veel ei tule, seega saavad nii krüptoraha omanikud kui ka Eesti ID-kaart nii aastakest viis kuni kümme hingetõmbeaega. Tehisintellektist (me ei räägi siin mitte sellisest, mis Facebooki uudisvooge majandab või transpordivooge planeerib vaid, ütleme, Skyneti tasemest) ei maksa unistada vähemalt enne veerandsadat aastat - me ei tunne ju veel omaendagi mõtteprotsesse, rääkimata siis nende modelleerimisest.

Elektriautosid ehitatakse küll rohkem kui eelmisel aastal, kuid ka seal ei näe ma mingit läbimurret - vähemalt mitte niikaua, kuni eletriautodele aretatakse külge ka käigukast, jõuülekanne ning eraldi generaator ja aku olemasoleva elektrisüsteemi toitmiseks - nagu enamikul praegu müügilolevatel laiatarbemudelitel. Miks see konstruktsioon rumal on, saab aru igaüks, kes on koolis füüsikat õppinud ja mäletab termodünaamika seadusi.
Telefonide kohta ei hakka midagi ennustama, küll aga pigem loodan kui ennustan asjalikumate aktiivusmonitoride turuletulekut. Nutikell on oma olemuselt tupiktee - no kesse idioot hakkab  kellaekraanil Doomi mängima või pornot vaatama?!? - küll aga on maailmal hädasti vaja selliseid seadmeid, mis monitoorivad põhilisi tervisenäitajaid - lisaks pulsisagedusele ka vererõhk ja -suhkur, kehatemperatuur ja selle kõikumised ning miks mitte igasugu muud kavalad kiirtestid. Insuldi, infarkti, hüperglükeemia või mistahes muu ohtliku terviseseisundi kiire äratundmine või kasvõi arusaamine, et monitori kandja on pikali kukkunud ja ei liiguta, võiks päästa tuhandeid inimelusid aastas ning muuta miljnite elukvaliteeti paremaks.

Moraal ja religioon

See, et veel mitte kõik Lapikut Maad ei usu, on midugi reptiilide töö. Mis muusse religiooni puutub, siis ma ei imestaks, kui EELK teatab katoliku kiriku rüppe tagasipöördumisest - kohalike kirikuisade neelud värvikamate missade, pidulikumate kleitide ja rohkemate kuldnõude järele on täiesti ilmsed. No ja eks paavstil ole kinnisvaraarenduseks ka rohkem rulli välja käia kui vaesel Eesti Vabariigil.
Kindlasti leitakse ka valveahistaja, Aasta Alternatiivema/isa/segase sooidentiteediga vanem jms.

Sport ja kultuur

Olen kuulnud, et Koreas Pyongyangis (või kuidas seda kirjutatigi) toimuvad olümpiamängud. Pakun, et keegi eestlastest saab seal tüüpi viienda või kahekümneviienda koha ja et telekast (kui seda veel keegi vaatab) näeb kaks nädalat põhiliselt suusatamist. Eks muu kohalik kultuur ole umbes samal tasemel.

Isiklik elu

Selles valdkonnas tuleb igaühel ette nii rõõmu kui muresid, suhtedraamasid ja imelisi teineteiseleidmisi, terviseprobleeme ja paranemist. Aga sellest lähemalt juba doktor Baarmäni Suures Aastahoroskoobis, mis ilmub õige pea. Püsige lainel!

laupäev, 23. detsember 2017

Pidulik kaeraküpsis

Maitsva ja tervisliku kaeraküpsise saab valmis üllatavalt väikse vaevaga.
Kõigepealt tuleb leida puhas nõu (okei, see on veel vaevaline osa). Seejärel tuleb tuhlata oma kuivainekappides ning otsida kokku igast kahtlased jahu- ja pulbrijäägid. Siinkohal tuleb teha kummardus COOP-i suunas, kes kõigepealt ostab kalli raha eest kokku igasugu ökokaerahelbeid ja müslisid, täistera speltajahu, eksootilisemat sorti kuivatatud puuvilja ja muud sarnast staffi, laseb sellel "Best before" kehtivusaja lõpuni riiulil seista (sest keegi ei raatsi osta) ning seejärel paiskab kogu selle hüva kraami poole hinnaga müüki. Eks ma sellest riiulist paljud oma toorained ammutangi. Näites juba mainitud ökokaerahelbed, speltajahu, puuviljamüsli ning kuivatatud viigimarjad. Kõike, mis sinna riiulisse välja pandud, ei maksa muidugi näppida, näiteks liiga kaua seisnud aprikoosid teevad kogu segu kibedaks.
Okei, oletame, et kuivainekapis leidus miskit jahu (eelistatavalt nisu, aga kõlbab ka mais) ning soovitavalt ka kaerahelbeid (sest mis kaerahelbeküpsis see muidu oleks). Väga okei variant on ka eelmainitud müsli - see sisaldab juba eos märkimisväärse koguse kaerahelbeid, aga tavaliselt ka natuke maisikrõbunaid, puuvilju ja pähkleid. Nüüd polegi muud, kui valada kokku paarsada grammi müslit, samapalju tavalisi kaerahelbeid ja sadakond grammi (täistera)jahu. Viimase võib ka ära jätta, aga siis peab panema rohkem muna, et kogu segu küpsisena ka koos püsiks. Kui allahinnatud müslit hankida ei õnnestunud, võib sellevõrra rohkem panna kaerahelbeid ja kuivatatud puuvilju.
Lisaks helvestele ja jahule tuleks segusse lisada ka mõned munad - näiteks kaks kuni neli. Kuna mina viskasin segusse ka ühe spordipulbripurgi põhja, piirdusin kahe munaga.
Maitseks tuleks nüüd lisada natuke soola, head maitset lisavad ka veidike kaneeli, kardemoni ja vaniljet. Suhkrut me siia kooki ei pane, kogu magusus tuleb kuivatatud puuviljadest. Mina viskasin sisse peotäie rosinaid, mõned viigimarjad ja aprikoosid, natuke kuivatatud jõhvikaid ja natuke kõrvitsaseemneid. Need viimased ei ole küll puuviljad, aga saate aru küll. Veidi seemneid ei tee sellisele küpsisele üldse paha, kõige parem kombinatsioon on pakendis pealkirjaga "Seemnesegu salatile". Kes tahab magusamat küpsist, võib veel sisse hakkida kuivatatud datleid. Välja näeb see kõik siis umbes nii:

 Nüüd pole muud, kui segada kogu kupatus läbi, lisada parasjagu niipalju piima, et helbed ja jahu enam-vähem läbi vettivad, ning valada segu küpsetuspaberiga vooderdatud ahjuplaadile. Taiplikumad said ilmselt juba aru, et eraldi pätsikestega me end vaevama ei hakka, vaid käsitlemegi kogu kaadervärki ühe suure küpsisena.
 200-kradises ahjus viibib ta umbes pool tunnikest, misjärel tuleks ta välja võtta, veidi jahutada ning väiksemateks tükkideks viilutada. Külmast peast ja natuke seisununa maitseb isegi paremini.

teisipäev, 9. mai 2017

Mäletamisest

Paar päeva tagasi sattusin sõitma auto sabas, mille tagaklaasil koloraadovärviline kleeps venekeelse kirjaga "Я помню!". Iseenesest ei midagi ebatavalist meie tänavapildis, kuid millegipärast jäin juurdlema - kas autosolija jaoks ei ole vähe irooniline kleepida midagi niisugust just saksa päritolu autole? Oleks võinud ka jaapani oma olla - eks mõlemad kunagised verivaenlased tooda ju selle rahvakillu lemmiktrandulette.
Surematu polkovnik. Pilt pätsatud internetist.

Mis puutub tänasesse tähtpäeva (ei, ma ei mõelnud seda), siis mida aasta edasi, seda suuremat kurbust ma idanaabrite pärast tunnen. Kas tõesti ei ole maailma kunagisel viljaaidal, mis on maavarade poolest rikas nagu Aafrika ning mis on maailmale andnud mitu leegionitäit säravaid õpetlasi, kirjanikke, kunstnikke ja muid toredaid inimesi, millel veel sada aastat tagasi oli täiesti realistlikult ees suur ja särav tulevik, enam millegi muuga hoobelda kui sõjaga, millest viimasedki osavõtjad on puhtast vanadusest oma kunagiste relvavendade juurde lahkumas? Et siis nagu võit küll, aga siiamaani ei suudeta kodumaal toota autosid, millega mugav sõita oleks. Ja siis veel need teed...
Ega mul ainult autode pärast neist kahju ole. Mis kuradi elu peab tavaline venelane olema elanud, et 30 aasta tagust nõukaaega tagantjärgi ilusaks ja helgeks pidada? Kas tõesti on Putin ja Medvedev parimad, keda selle riigi juhtimiseks võtta? Kusjuures ma peaaegu kardan, et see viimane võibki nii olla :(

Lugesin läbi Leo Kunnase "Sõda 2023". Kes lugenud, see teab, et raamat sisaldab negatiivset ja positiivset stsenaariumi - esimese puhul purustatase Eesti kaitsejõudude juhtmissüssteem, baasid ja laod koos relvastuse ja lahingumoonaga sõja esimeste tundide jooksul ning kogu vastupanu koondub Tallinna, kus lüüakse kangelaslikult tagasi mitu suurrünnakut. Ma arvan, et kui päriselt sõjaks peaks minema, on see negatiivne variant veel suht positiivne - ma millegipärast ei usu, et siin Kunnase kirjeldatud stiilis visa vastupanu suudetaks korraldada. Õnneks on Kunnas, samavõrd kui ta on liiga optimistlik sõjalises plaanis, liiga pessimistlik välispoliitiliste aspektide ning Venemaa motiivide osas üldse sõtta minna.

Mille nimel peaks Venemaa meiega sõdima? Kunnas pakub kaks varianti - kas tsaaririigi või Nõukogude Liidu taastamise nimel. Kumbki neist ei tule õnneks kõne alla nii moraalsetel, ideoloogilistel kui ka ajaloolistel põhjustel. Isake tsaar löödi küll maha kõige haletsusväärsemal asjaoludel, samas on kogu nõukarahvale lasteaiast saadik kõrvade vahele taotud, kui paha ja kole asi see tsaarivõim ikka oli. Pealegi - kust seda uut tsaari niiväga võtta? Vana dünastia taastamisel pole erilist mõtet. Varjaagide juurest kutsuda enam ei saa, kuidagi häbi on ja ega riigipirukat kah nagu jagada ei tahaks. Bonaparte'i moodi end ise keisriks kuulutada on ka imelik, pealegi pole ju ka presidendielul häda midagi.

Minna sõtta Nõukogude Liidu taastamise nimel? Kah nadivõitu. Ida-Ukrainas pealegi juba prooviti, välja tuli nagu alati. Mis veel? Mingite Duginite ja teiste muinasjutuvestjate sonimise peale? Või selleks, et V.V., Dimon ja kambajõmmid saaksid rohkem varastada? No ei ole motiveeriv.
Minu tagasihoidliku arvamuse põhjal hakkab praegune Venemaa sõdima ainult siis, kui tunneb endale eksistentsiaalset ohtu. Ukrainas selline tekkiski - sealne rahvas hakkas arvama, et äkki prooviks elada ka ilma oligarhidele ja muudele väljapressijatele obrokit maksmata, natuke nagu euroopalikke väärtusi juurutades. Oht Venemaale seisnes selles, et kui väiksematel vendadel see õnnestunukski, hakanuks vene enda rahvas küsima - aga miks meil niimoodi ei ole?!? Varasta siis veel seesugustelt...

neljapäev, 2. märts 2017

Leidsin endale orientatsiooni

"Ma olen nüüdsest transvegan. Transveganil on võimalus süüa liha ja kutsuda ennast veganiks, kuna transvegan tajub hingeliselt, et ta on taimetoitlane, kuigi reaalsus siiski erineb tema sisemisest tunnetusest. Tähtsaim on siiski tunne - olen vegan.
Transveganite diskrimineerimine on tõsine probleem. Inimesi, kes söövad liha, ei peeta automaatselt veganiteks ja see võib solvata transveganeid. Me peame ühiskondlikke arusaami muutma ja lahti saama mõttemallidest, et liha sööv inimene ei saa automaatselt olla vegan."

Lähemalt:https://twitter.com/hashtag/transvegan
ja http://tarbija24.postimees.ee/4031877/subway-voileiva-vahel-olev-kana-ei-pruugigi-kana-olla

teisipäev, 20. detsember 2016

Panic!

Jaa, ristirahvas - maailmalõpp ei ole enam kaugel! Kahetsege pattu ja parandage meelt, sest veel on armuaeg!
Ja muide, kui teil juhtub olema natukenegi raha, siis on ju siililegi selge, et hauda seda kaasa ei võta. Millest omakorda järeldub, et see tuleb ahvikiirusel poodi viia ning kasvõi aktsiisi kujul kõrist-kopsust alla lasta...
Kodanik Bahovski hala on ainult üks ja mööngem, kontekstist välja kistud näide, aga tendents on ilmne - kui veel mõned aastad tagasi oli meil peaaegu ainult üks professon Nutt ja Hala, siis nüüdsel aal peab iga arvamuspiider oma pühaks kohuseks rõhutada, kuda maailm ikka oma muistsed väärtused minetanud on ning vältimatu huku poole libiseb. Süüdlased muidugi varieeruvad, vastavalt arvaja ideoloogilistele kiiksudele - kasuahnest kapitalismist ja tarbimiskultusest nutiseadmete, tehislintellekti, migrantide, feministide ja rätipeadeni välja.
"Aga kas siis ohumärgid pole ilmsed?" võidakse retooriliselt küsida. Tõepoolest, paugutatakse, ja kohati meile ebameeldivalt lähedal. Ja keskkond on tõesti pekki keeratud, mis muide genereerib suurema osa praegusest migratsioonilainest - kümnenda järgu inimeste kodumaal ei taha enam eriti midagi kasvada, niisama nälga surra nagu ka eriti ei tahaks ja peamiselt (aga mitte ainult) sellepärast nad Euroopa lihapottide juurde trügivadki. Kusjuures need on veel õiekesed, inetuks läheb asi siis, kui maailmamere tase peaks paar meetrit tõusma - mi on täpselt niipalju, et Gangese delta, mis praegu toidab mõnisada miljonit inimest (st kahe Venemaa rahvastik), soolase vee alla jääb.
No aga küsime kohe vastu - mida me sel puhul teha saame? Et nagu valutame südant, oleme solidaarsed ning deeply concerned, maalime oma feissari profiilipildi parasjagu millegagi pihta saanud lipu värvidesse, laigime ja sheerime ning lähme puhta südametunnistusega tudile?
Meie, šamaanirahva häda on see, et võtame iga sõna, eriti kirjutatud sõna liiga tõsiselt. Eks öelnud ju tuhandete aastate kogemus, et igal sõnal on vägi, seega ei tasu niisama muliseda, sest see võis ohtlik olla ja sulle endale käkki keerata. Meil pole seda silma ja kogemust, et igasugu valetajaid, hirmutajaid, õhumüüjaid ja niisama tühikargajaid läbi näha ja neid pikalt saata, kui nad seda väärivad.
Kas me siis peaksime kolmandat maailmasõda kartma või ei?
Mis tast ikka karta - ei ole keegi meist igaveseks maakerale jäänud, vahe on ainult selles, et julge sureb ainult üks kord, argpüks aga võibolla mitu korda päevas. Inimesed on omavahel sõdinud aastatuhandeid ja pole vähimatki märki, et käesolev ses suhtes viimaseks jääks. Samamoodi on inimesed neidsamu aastatuhandeid oma elu elanud, maju ehitanud, põldu harinud, lapsi kasvatanud ja homme vältimatult saabuvast maailmalõpust hoolimata õunapuid istutanud.
Aga ikkagi, kas Trump või Putin hakkavad sõdima või ei?
Noh, Vladimir Vladimirovitš sõdib juba jupimat aega ning ega Trump kui kohusetundlik vabariiklane saa ka oma sõjatööstuskompleksi nälga jätta. Iseasi, kas nad just tingimata omavahel sõdima hakkavad - mõlemad ju tuumariigid, see aga kärbib väikse võiduka sõja väljavaated üsna minimaalseks. Pealegi on Donald Alfredovitš ju peaaegu oma jope ja kindlasti annaks temaga milleski kokku leppida...
Aga vene karu on ju ohtlik?
On muidugi. Metsakaru on ka ohtlik, eriti kui ta on näljane, muidu närv püsti või temaga niisama norima hakatakse. Aga ega sellepärast metsa minemata või muidu elu seisma jää. Kõige lollim, mida karu kohates teha, on paanitseda, karjuda ja hirmunult plagama pista. Kui tahad, et sind maha ei murtaks, tuleb eelkõige rahulikuks jääda, oma hirmu mitte välja näidata, jätta mulje, et ehkki sa pole ohtlik, läheb singa tülitsemine väga ebameeldivaks ning muidu ka toimida nii, nagu olukord nõuab. Enamasti läheb nii, et karu teeb küll kõva häält, aga jätab asja niisama, kui sa ise just midagi väga lolli ei tee.
Mis ma selle kõigega öelda tahan?
Katsuge mitte lugeda neid uudiseid ja arvamusi, mis teid isiklikult ei puduta. Aleppo, Berliin ja muud jamad on muidugi koledad, aga mida me teha saame? Pseudokaastunne ja muretsemine ei maksa midagi ega aita sealseid inimesi kuidagi, teeb ainult endale haiget.
Kui kohe kuidagi muidu ei saa, tasuks koos kõigi muude läänelike väärtuste hugast kasutada üht mitte eriti afišeeritud, kuid seda ohtramalt kasutatud võtet, nimelt silmakirjalikkust. Jah, me oleme mures. Muidugi, me oleme solidaarsed. Otse loomulikult, me teeme kõik, mis meie võimuses - kohe, kui aega, raha ja tähelepanu üle jääb... Noh, saate isegi aru.
Ja üldse, on jõuluaeg. Tšill änd riläks!



laupäev, 24. september 2016

Vennasvabariigi kaubandusbilanssi toetamas

Ajal, mil poliitikud tegelevad lehmakauplemisega ja kombivad kõikvõimalikke, sealhulgas hea maitse piire, ei jää mõistlikul kodanikul muud üle, kui emigreeruda. Kasvõi pooleks päevaks. Lähim välismaa, kui veepiir välja arvata, on minu jaoks Läti, sinna läksimegi.

Ei viitsinud järgi uurida, kui mitmendat aastat Valmiermuižas mihklilaata peetakse, mina käisin seal teist korda (tänud vihje eest!). Laat on sihuke väike ja mõnus, kohalikku rahvast palju, kuid siiski mitte niivõrd, et tulnuks trügida, šašlõki- ja praekardulahais praktiliselt puudub. Meie laatadel tavalist välitoitlustust tegelt ei olnudki, küll pakuti müügil olevaid sööke-jooke lahkelt maitsta ning kui kohalik (keha)keel juba piisavalt sorav, sai jutule ka kokavormis noorsandidega, kes pistsid täitsa tasuta pihku topsitäie küpsekaalikat toorjuustu ja jõhvikatega. Mulle isiklikult maitses see kombo niivõrd, et pistsin kaalika koos koorega nahka.

Degusteerimine on tegelt väga hea turundusnipp - ilma selleta poleks kindlasti mu seljakotti maandunud pudelid kohaliku ebaküdoonia- ja aroonialimonaadiga. Rääkimata kõrvitsapuskarist - jah, te lugesite õigesti, lätlased ajavad alkoholi ka kõrvitsatest...

Onu, kes toda kõrvitsajooki maitsta pakkus, arvas ise ka, et eks see vähe ekstraordinaarne tooraine olnud, aga maitsel polnud vigagi. Muide, nimetet innovaatilise toote on välja lasknud firma nimega "Veselības laboratorija" - kõlab peaaegu nagu "Prantsuse sõltumatu laboratoorjum", onju, ainult see pooleliitrine toode näeb kuidagi ehtsam välja :)

Ah jaa, need seal pudeli taga paremat kätt on sklandrausis - sihukesed rukkitaignast pesa sees köögiviljatäidisega (võib olla kartul, porgand vms) pirukad. Nii maitselt kui tekstuurilt meenutavad kangesti karjala pirukaid, aint neid ei voldita pealt kokku. Tolle teise, musta kausi sees on tavalisest Valka "Top!" poest pärit pirukavalik, millest õunapirukas on vist kõige parem.

Kõikvõimalikku leiba-saia ja muid küpsetisi oli laadalgi ohtrasti, lisaks igasugu kuivatatud puu- ja juurvilja, juustu-sinki-vorsti ning loomulikult ebaküdooniat igas vormis, sealhulgas veinina. Aga ka ägedat käsitööd, eriti rahvusmustrites sokke-salle-kampsikuid ja mütse (äärepealt oleks vanemale lapsele ostnud mütsi kirjaga "Thank god I'm Latvian"), kõrvarõngaid ja käevõrusid, natuke sepiseid, puidust mänguasju ja muud puukraami ning loomulikult läti keraamikat.

Eks ma kulutasin rohkem, kui olin planeerinud, aga ei kahetse. Minge ka. Laata peetakse seal mihklipäeviti, aga parem valik laadakaubast on permanentselt müügil ka kohaliku pruulikoja poes. Lisaks müüakse viimases ka lahtist Valmiermuiža õlut, siidrit ja muid kohalikke delikatesse. Süüa antakse ka.

Kui juba minekuks läheb, siis Valga-Valmiera tee (ja sealt edasi kuni Riiani välja) on küll maaliline, aga igavavõitu. Palju ägedam on sõita üle Karksi ja Ruhja, seal on tee vaheldusrikkam ja kurvilisem.

Paljureklaamitud alkopoodi sedapuhku ei sattunud, aga tavalises linna- või külapoes on hinnad enamvähem samal tasemel ning õllevalik ka mitmekesisem. Õlu Lätis väga palju soodsam ei ole, küll aga kange alkohol.Paljureklaamitud odavamat kütust ei hakanud kusagil silma - kui kõige odavamas pentsukas Tartu külje all maksis liiter 95-t 1.009, siis Läti pentsukates oli sama toote hind 1.069 - 1.096. Nii et sedapuhku jäi aktsiis kodumaale.

laupäev, 3. september 2016

Aiabasseini õppetunnid

Lasin oma täispuhutava aiabasseini veest tühjaks ning üritasin puhtaks küürida. See oli üks tüütu ja ropp töö, ära kulus terve pudelitäis rohelist seepi ning päris puhtaks ma teda rajakat ei saanudki. Tahtmatult asusin rehkendama, kas see soetus ennast üldse ära tasus.

Suvi oli meil sel aastal sihuke nagu oli. Mis tähendab et toda õnnetut basseini kasutati sihipäraselt ainult paar korda, ülejäänud aja seisis niisama ning kogus vaatamata pealolevale kattele vihmavett ja putukaid (põhja ja külgedele rohelist haisvat ja libedat vetikakihti ka). Maksis ta mingine 30-50 eurot, ma enam päris täpselt ei mäleta, kate veel umbes 9. Sisse läks umbes poolteist kantmeetrit vett, mille jaehind pole küll teab kui märkimisväärne, ökoloogiline jalajälg aga seda enam. Hiljem sai soetatud veel spetsiell puhastusvahendite komplekt (harjad, kahvataoline võrk, filter ja veel mingi teadmata otstarbega toru) hinnaga 35 eurot ning ilmselt oleks ära kulunud ka purgitäis keemiat, mis toda vetikat ohjes oleks hoidnud. Kui see raha nüüd bensiiniks ümber arvestada, oleks tolle eest saanud sadakond korda mõnes lähedalasuvas supluskohas ujumas käia.

Bassein oma aias on kahtlemata mõnus. Aga eks temaga ole omajagu muret ka.

Esiteks tahab ta enda alla täiesti rõhtsat ja siledat pinda. Mul sihukest võtta ei olnud ja see andis kohe tunda, vesi kippus üle ühe külje välja voolama. Ja sisse astudes oli muhklik maapind väga selgesti tunda.

Teiseks on täispuhutavasse basseini aeg-ajalt vaja õhku juurde pumbata. Ning jalg- või käsipumbaga seda teha ei saa - õhk voolab basseini enda raskuse survel kiiremini välja kui sa seda sisse lüüa jaksad. Õnneks ei maksa elektripump palju, kümmekond eurot ning seda saab ka näiteks madratsite ja muu õhkmööbli täislaskmiseks kasutada.

Kolmandaks peab ka täispuhutavat basseini regulaarselt puhastama, muidu läheb sisemus libedaks ja hakkab vastikult lõhnama. Lisaks tunnevad teatud putukaliigid võimast külgetõmmet lahtise vee suhtes, nii et isegi katte olemasolul on bassein suht ruttu täis veepinnal hulpivaid parmu- ja sajajalgselaipu. Tundub, et eriti just viimaste tõttu basseini peamine sihtgrupp seda kasutada ei tahtnudki.

Kui uuesti valikuvõimalus oleks, siis ilmselt jätaks basseini ostmata. Järves ujuda on ikka oluliselt mõnusam, vanni asemel kasutada on ta aga liiga suur ja ebamugav. Lisaks kipub mingite imelike füüsikaseaduste mõjul vesi seal sees olema pigem külmem kui ümbritsev keskkond. +35 kraadise ilmaga oleks see muidugi suur pluss, kuid tänavu sihukesi päevi eriti ei olnud.

Muidugi ei saa öelda, et bassein poleks meelelahutust pakkunud - täis pumbates sain päris paraja füüsilise koormuse ning kerge päikesepõletuse. Ja basseini alt ei pidanud niitma ka. Ja eemalt vaadates oli kahtlemata dekoratiivne.

kolmapäev, 24. veebruar 2016

Deadpool. Äge. Või no ma ei tea...

Käisin lapsega kinos. Ja olgem ausad, vaatamata K-14 reitingule oligi tegemist sihukestele varateismelistele mõeldud linateosega. Reiting võinuks isegi allpool olla, ma küll ei täheldanud miskit niisugust, mida näiteks meie 12-aastased niigi näinud-kuulnud poleks. Ise vist olen selliste filmikunsti saavutuste jaoks juba tiba vana. 12-aastasena oleks selle peale, kui ekraanilt "p***s", "t**a" või koguni "p****s" oleks öeldud ja peaaegu paljast tissi näidatud, teinud "hiihiihii" nii et vähe poleks olnud, aga nüüd nagu enam kuidagi ei viitsi. Sihukeste obstsöössete kildude rebimine jättis kuidagi pingutatud mulje ja ei paistnud eriti ei karakteri ega süžeeliiniga seotud olevat. Aga võibolla ma teen kaht viimast komponenti eeldades filmiloojaile ülekohut.
Mürtsu sai ikka, romantiiki tõugati ka ja ma ikka päris mitu korda naersin, küll mitte väga südamest, aga see-eest kõva häälega. Järge vist siiski vaatama ei läheks, kuid lapsele meeldis küll.


neljapäev, 31. detsember 2015

Doktor Baarmäni aastalõpuintervjuu

Sellega on nüüd nii, et ka mul pole Eesti rahvale midagi uut ja olulist öelda. Ja tegelt ka mina tahaks pigem veeta uue aasta kusagil soojas kohas palmi all, varbad vees ja hea raamat näpu vahel. Nätsu närimise ja naise vahetamise suhtes pole päris kindel, aga ega kõiki lollusi euroopalikest väärtustest kantud tegevusi ei pea kah järele tegema.

Mis puutub põnevasse ja meelierutavasse pagulasküsimusse, siis siin pole muidugi kaksipidi arvamust - inimene, kes tuleb meie igavesse novembrisse meie armsa Wabariigi pakutavat igakuist 90-eurost  sotsiaaltoetust sirgeks lööma, on täiesti ilmselgelt meeleheitel ja kaotanud igasuguse lootuse, et kusagil mujal võib tal mingigi šanss olla. Just nõnda karastus teras, just niisuguse kasvatusega sirguvad uued Bruce Willised ja Mäe Andresed ning kes teab, võib-olla kirjutab mõni Lähis-Ida Kreutzwald kunagi eepilise rahvalaulu karmi Põhjamaa porisel pinnal sirgunud heerosest. Need ülejäänud pagulasmassid, kes tööd ei viitsi teha, võtab külm nagunii ära. Varastada pole meilt ju midagi ja pudelikorjamisbisnises valitseb nendetagi karm konkurents ning pidev oht lõuksi saada. Mis terroriohtu puutub, siis need, kes on siin elanud 90-ndatel, kehitavad vaikse automaaditärina ja paari pommi lõhkemise peale ainult tüdinult õlgu.

Häbi ja piinlikkust ma kellegi pärast tunda enam ei viitsi. Neegrite vastu poole mul isiklikult midagi, hindude vastu küll, aga mitte nende nahavärvi pärast, vaid selle eest, kuidas nad ühele tundmatuks jääda soovivale rahvusvahelisele suurkorporatsioonile supporditeenust pakuvad. Aga noh, eks nad ise teavad, millise karma nad endale valetamise ja lolluse eest kaela tõmbavad. Neegrid seevastu vist karma mõistet ei tunnegi ja üldse on nad lahedad sägad.

Homme kehtima hakkava kooseluseadusega läks küll kehvasti. Mismõttes võivad koosellu astuda ainult kaks määratlemata soost isikut? Miks meil hoopis laialdasemalt levinud kooseluvorm - mees + naine + armuke + määratlemata hulk sõpru-sõbrannasid - säädusest välja jäeti? Kas ülejäänutel polegi siis inimõigusi, ah? Kas kärgperes kasvavad lapsed ei vajagi tunnustust ja õiguslikku kaitset? Riigikogul on siin, mille üle mõelda.

Mida ma igasugu homo-, trans- ja muudest seksuaalidest arvan? Maailma kõige rõhutuma vähemuse (valge heteromees) esindajana leian, et see pole minu asi, kas ja kellega keegi tohib või ei tohi magada. Mida diskussioon edasi, seda rohkem mulle hakkab tunduma, et nimetet nääklus toimub eelkõige nende vahel, kes on juba kapist väljas, vs need, kes arvavad, et juhtub midagi hirmsat, kui nad ise ka kapist välja ronivad. Võtame või tüüpilise näite - üks vägagi tuntud spordiajakirjanik, kes on mitut puhku esinenud traditsioonilisi pereväärtusi kaitsvate ja samasooliste suhteid (ja üldse pehmovärki) hukka mõistvate avaldustega. Kui me nüüd nimetet indiviidi lähemalt vaatleme, näeme vaimustavat kollektsiooni kapiinimest iseloomustavatest joontest - edev ja metsikult suure tunnustusvajadusega, käib keskmiselt paremini riides, pöörab suurt tähelepanu oma füüsilisele vormile (ja eksponeerib seda igal võimalikul juhul), armastab klatšida ning sealjuures on rõhutatult vaenulik nn vikerkaarerahva suhtes - ma ei väida, et ta orientatsioon on nii- või naasugune, aga järeldused teeb igaüks ise ;)

Mis pinevasse rahvusvahelisse olukorda puutub, siis minu teada on see pinev olnud juba viimased mõnituhat aastat. Ikka peetakse kusagil mingeid mõttetuid sõdu või vähemalt valmistutakse nendeks, ikka keeravad ühed inimesed teistele käkki või üritavad oma suurt ego pisikese maakera piiresse ära mahutada. Miskipärast arvan siiski, et tasapisi läheb paremaks - vähemalt tissi- ja kassipilte on ju internetis iga aastaga üha rohkem :)

Ega uueks aastaks ei oskagi muud soovida, kui et olge mõnusad, ajage oma asja, ärge laske end välistest asjaoludest segada ja lööge sirgeks kogu raha, mis teile on eraldatud. Täpselt nagu need djuudid siin videos: