Piinlik moment

Täna alanud liigjoomise vastu võitlemise hoogtöökuu mobiliseeris koos ülejäänud progressiivse inimkonnaga loomulikult ka doktor Baarmäni. Täis võitlustahet ja tegutsemisindu otsustasin igipõlisel vaenlasel otse kõrist haarata ning ta halastamatult hävitada :)

Raisk.

Mõni päev on kohe selline, mil ka kõige paremad kavatsused lörri lähevad :(

Kord hüppas alt ära üks sõber, siis teine, lõpuks sõitis veel üks kiire töö sisse ning kontori ukse sulgesin enda järel tavapärasest kaks tundi hiljem ja tugeva peavaluga. No mis seal ikka, mõtlesin, ongi paras ettekääne endale üks Järegmeister sisse nahistada. Tutkit - Selveris, kus teadsin nimetet artiklit soodushinnaga müügil olevat, polnud väljareklaamitud gripirohust haisugi. Sestap lürbin nüüd kirsikompotti. Tõesti piinlik.

Ahjaa, siit leiab mugava joomispäeviku.

Ja ärge unustage õiget tehnikat:

Lihtsalt tuli meelde

Vana kuld: mida teeb Tõeline Beib, kui saab vale värvi sünnipäevakingi:

Kuidas euro päästab Eesti majanduse

Ametlik BS, kuidas euro toob meile stabiilse keskkonna ja seeläbi tohutud investeeringud, mis meie majanduse jälle käima tõmbavad, ei veena vist rääkijaid endidki. Millel siis põhineb hüsteeriline usk euro võluväesse, mis sunnib meie otsustajaid kahe jalaga majanduse hapnikuvoolikuil tallama ja väheseidki majanduse elavdamise hoobasid kinni keevitama? Kus, kurat, seda enne on nähtud, et stabiilne keskkond kaotatud miljardid tagasi teenida aitab?

Minu arust ei ole põhjuseks liberaalne turufundamentalism. Minu hinnangul on hüsteerilise eurootuse taga puhtspekulatiivsed kaalutlused.

Tuletagem meelde, mis juhtus sel hetkel, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga. Õigemini, mis juhtus kinnisvara ja muude hindadega. Miks nad nii kiiresti tõusid? Euroopa Liit on ju teada-tuntud stabiilsete hindande ja mõõduka majanduskasvuga piirkond.

Mõtleme nüüd ebaloogiliselt. Eestlased, eriti aga teised tublid eestimaalased on harjunud, et enne rahareformi tuleb käesolevast sularahast võimalikult kiiresti lahti saada. Ei tasu seda instinkti neile pahaks panna - rohkem kui pool sajandit on siinkandis tehtud rahareforme praktiliselt ainult ühel eesmärgil - korjata elanikkonnalt nende liigsed rahavarud.

Ei maksa arvata, et see instinkt pelgalt paarikümne iseseisvusaastaga kustunud oleks. Seega - koos rahareformiga on oodata ka suurenevat nõudlust kestvuskaupade järele. Lisaks on varem eurole üle läinud maade kogemusest teada, et turule ilmub ka seesugune sukasääreraha, mille päritolu omanik eriti seletada ei taha, kuid mis sellegipoolest kas ümbervahetamist (rakenduvad rahapesu piirangud) või kaupade vastu vahetamist vajab.

Ehk euro maaletoojad mõtlevad nagu spekulandid, mängides rahva rahareformihirmul ning lootes, et ärakorjatava kroonimassi sees on piisavalt niisuguseid, mis eurode asemel pigem kaupade vastu vahetatakse ning millest iga viies seega riigieelarvesse laekub.

Kohustuslik halapostitus valimiste teemal

Oh issand, ikka veel leidub Eestimaal piisavalt palju lolle, kes nonde kuradi kesikute/oravate/sotside/isamaaliitšikute/klenski/rasvaliidu/roheliste (ebavajalik läbi kriipsutada) poolt hääletavad!

Hala halatud, helgemast poolest ka nüüd natuke.

On tore tõdeda, et eksmaavanem ei ole oma pappi mitte ilmaaegu laiali puistanud - tema poolt hääletas Jõgeva vallas tervelt 159 kodanikku, mis tagas talle isikumandaadi. Samuti on tore tõdeda, et põhimõttekindlus ning kõrge moraal pole kadunud isegi seesugusest korruptsioonimärgiga erakonnast nagu Rahvaliit - nimelt on selles nimekirjas kandideerinud Raimo Villems otsustanud, et niisugune kamp ei vääri isegi mitte tema enda häält, ning saanud kirja nulltulemuse :)

Sarnaseid aatevendi on maakonna peale veel: Pajusi vallas Raimo Ilmoja (SDE), Pala vallas Vello Pärn (SDE), Erdi Tuha (SDE) ja Vallo Vunk (Meie Koduvald), Puurmani vallas Edvi Strum (IRL), Kasepää vallas Erki Post (Kesk) ja Irina Korneva (Kesk), Saare vallas Andres Hallik (RL), Tabivere vallas Mati Karus (Kesk) ja Henn Käärik (Reform). Pahatahtlikud kommentaatorid võivad muidugi väita, et nad olid kas silmini täis või lihtsalt unistasid valima minna, aga mina ütlen, et see kõik on ilmne siseopositsioon ja märk sisemisest puhastumisest :)

Muus osas, olgem ausad, ei ole just maailmaajaloolist vahet, kes konkreetses pisivallas valitsemisrahasid sirgeks lööb. Doktor Baarmäni kogemus (ja seda pole vähe) ütleb, et pisikeses sumbunud vallas ei ole liikumapanevaks jõuks mitte parteipoliitiline programm, vaid korruptsioon - kui poleks korruptsiooni, ei viitsiks seal keegi m...igi liigutada. Arvan, et see võib kehtida ka mõne suurema valla, näiteks Tallinna kohta.

Keda valida Jõgeva vallas?

Ajalooliselt on kujunenud nii, et mu teinepool peab oma hääle ära andma Jõgeva vallas. Mida siis talle lubati?

Jõgeva vallas on oma nimekirjad välja pannud Keskeraond, IRL, Rahvaliit, valimisliit Hea Vald, Sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond.

Aja ja ruumi kokkuhoiu huvides ei hakka ma siin kõiki "arendame-võimaldame-toetame-kindlustame" tüüpi lubadusi üles loetlema, piirdun üldiseloomustustega

Keskerakond - tundub, et polegi mulle oma spämmi saatnud :) Igatahes väga sümpaatne! Tõsi, üks nende kandidaat ei pidanud paljuks isiklikult moosimas käia - samuti väga sümpaatne! Jah, paraku lubas ta küll niisuguseid asju, mis ka ilma Keskerakonna targa valitsuseta niikuinii ära tehtaks, aga ikkagi.

IRL - konkreetsemalt lubavad golfiväljakut, naabrivalvet, valla muuseumi ja vaatetorni Laiuse mäele. Ülejäänu on tavapärane võimaldamine, aktiviseerimine ja propageerimine.

Rahvaliit - lubavad nimeviitasid igale valla teele ja tänavale, tasuta lumetõrjet iga hajaasustusala majapidamiseni ning abielutoetust. Miskipärast lubatakse ka tõhusat päästeteenistust ja korrakaitset, aga kas see mitte riigi rida ei ole?

Hea vald ehk Aivar Kokk - kes siis veel :) Postkastis oli suisa 2010. aasta kalender, mille pöördel loetleb Kalevipoja otsene järeltulija üles kõik oma varasemad teened, unustamata sealjuures ka uusi lubadusi:
Ehitame vallale oma hooldekodu koos päevahoiuga - vanasti ta tahtis vallale oma gümnaasiumi. Nüüd on tütred suured ja prioriteedid muutunud :)
Loome uusi töökohti, toetades Painküla tööstuspargi väljaehitamist.
Avame õhtuti ja nädalavahetuseti valla koolide ja lasteaedade saalid valla inimestele kultuuri ja spordiga tegelemiseks - seda on ka juba mitmetel valimistel lubatud. Huvitav, kas teevadki lõpuks ära? :p

Kindlustame iganädalase tasuta bussiliini Kuremaa ujulasse - mis need bussid sõidavad siis siiamaani ilma liikluskindlustuseta?
Kaasajastame vee- ja kanalisatsioonitrassid ja pumplad - see on toosama europrojekt, mille raames Jõgevagi veevärk korda tehakse.
Renoveerime Siimusti sauna ja ehitame kergtee surnuaiani - ammu oleks tarvis!
Toetame Laiuse mäele slaalominõlva ehitamist - vaat see on huvitav. Tõstuki riismed on seal vist siiamaani alles.

Sotsiaaldemokraadid - nende esinumber jagas Sordis piima müües oma nimekaarte :) Aga konkreetsemalt lubavad mitte suurendada valla laenukoormust, igakevadist talgupäeva valla korrastamiseks, avalikke töökohti ning vähem koolivägivalda. Väga kena kõik, ainult me keegi ei tunne sealt nimekirast kahjuks kedagi. Peale piimamehe :)

Reformierakond - nende spämm on samuti kaotsis. Lähtume eeldusest, et nad armastavad Jõgeva valda samuti nagu ka kõiki teisi paarisadat omavalitsusüksust. Eks oravatel ole suur süda, jätkub ruumi kõigile :)

Keda valida Jõgeva linnas?

Valimised on tore aeg - postkast kantakse sedavõrd spämmi täis, et arved enam ära ei mahugi :)

Kellele sellest ülikirevast valikust oma hääl müüa?

Jõgeval pürivad võimupiruka poole Rahvaliit, Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond. Mida nad mulle siis lubavad?

RAHVALIIT

1. Jõgeva vajab inimesekesksemat ja säästlikumat juhtimist. Eesrindlik mõte, nagu öeldi Eesti filmiklassikas. Linna juhivad meil teadupoolest linnavolikogu ja viimase nimetatud linnavalitsus (hetkel neljaliikmeline). Paraku ei avalda rahvaliitlased, kui ulatuslikult nad nimetet asutusi hõrendada kavatsevad.

2. Hoidkem ja loogem uusi töökohti. Kuldsed sõnad! Aga onss selleks tingimata tarvis volikogusse trügida? Rahvaliidu ridades kandideerib nii mõnigi ettevõtja, äkki looks needsinatsed töökohad ilma valimiskampaaniata? Või sihivad needsamad ettevõtjad hoopis seda liini, et mina kui maksumaksja need töökohad ise kinni taoks? No pasaran!

3. Kasutagem rohkem investeerimisfondide ja Euroopa Liidu raha. Õige - milleks koormata kohalikku maksumaksjat, kui saab sirgeks lüüa Lääne-Euroopa maksumaksjate pappi. Kindlasti rõõmustame ka meie siin kümnekonna aasta pärast siiralt selle üle, et meie rahaga taotakse kinni Türgi ja Ukraina kohalike sahiibide valimislubadusi.

4. Jätkakem vee- ja kanalisatsioonitrasside renoveerimist. Kullakesed, minu teada on see europrojekt juba käima lükatud ning isegi kui tahaksite vastupidist, läheks see linnale ropult kalliks maksma.

5. Korrastagem kortermajadeesised teed ja parklad ning välisvalgustus, rajagem uusi mänguväljakuid ning üldkasutatavate hoonete juurde jalgrataste hoiukohti. Väga õige mõte, kahe käega poolt. Aga. Kas ainult minu kõrvus kõlab see grammatiline konstruktsioon selliselt, et RL kavatseb armulikult mitte sekkuda linnakodanike tegevusse nimetet tööde teostamisel?

6. Toogem Jõgevale üleriigilisi üritusi - uusi mõtteid ja ideid. Siia alla käivad jäähalli ehitus, Ilmaime teemapark, Pedja jõe puhkepiirkond, kultuuri- ja spordipremiad ning kõik võimalused elukestvaks õppeks. Kust selleks raha võetakse? Isegi kui linnapea kõik need neli aastat ilma palgata rügab, kahtlen sügavalt, kas kokkuhoitud rahast jätkub.

7. Muutkem sotsiaalteenused kättesaadavamaks. Ainus konkreetne lubadus selle punkti all on eakate päevakeskuse rajamine, Ülejäänu on tavapärane "arendame-täiustame-toetame".

Sihuke pehmete väärtuste jutt on neil muidugi ilus. Ma olen seda juba aastakümneid kuulnud. Koos selle "arendame-täiustame-toetame" jutuga saab seda valimistest valimistesse iga kord puhta südamega heietada :)

KESKERAKOND

Müts maha - minu arust on Keskerakonnal kõige lõbusamad kampaaniamaterjalid :) Sihuke päris andekas segu Nelli Teatajast ja Elu Sõna Lehest.
Aga mida nad mulle siis lubavad?

1. Jõgeva linna lasteaialastele tasuta toit. Ilus.
2. Sünnitoetuse kasv nelja aastaga 6000 kroonile. Ohh. Teate ka, milline kepp oli teie kaasjuhitud linnavalitsuselt see seninegi pisem toetus kätte saada?
3. Esimesse klassi astujale toetus 1500 krooni. eelmisel aastal läks 1. klassi umbes 80 pägalikku. 80x1500=120 000, ütleme et osa oli valdadest ka... No tegelt pole see ju üldse palju.
4. Lasteaed "Karikakar" korda. Kas see on see maja, millesse lapsi enam ei jätkunud ja mis osaliselt välja renditi?
5. Kultuurikeskuse taha aiaga piiratud turvaline õuepark. Miks mitte.

6. Kultuukikeskuse parki kaasaegse mängukeskkonnaga aiaga piiratud turvaline laste mängumaa. Be normal! Ei ole mina enne näinud ega ka omal nahal kogeenud, et seal, sisuliselt koduaias, pägalaid keski või miski kunagi ohustanud oleks! See on Jõgeva, mitte Haarlem!
7. KEK-i elamukvartali lastele mõnus mänguväljak. Ainuke küsimus, miks seda siiamaani tehtud ei ole? Ehkki teisest küljest, Kruusaauk, tervete põlvkondade mänguväljak, on seal juba varsti pea sajandi...
8. Tüdrukute papilloomiviiruse vastane vaktsineerimine. Vajalik asi.
9. Noortele oma kultuuriangaar. Ma küll täpselt ei tea, mis ja kus see olema saab, aga tundub huvitav.
10. Liiklusohutuse suurendamiseks Suure, Piiri ja Puiestee tänavate ristmikule ringliiklus. Viadukti ei taha sinna ehitada? Mitu autot sealt päevas läbi sõidab?
11. Jalakäiate liiklusohutuse tõstmiseks linnas kasutusele liikluse rahustamise vahendid. Ömm. Mina küll Jõgeva liiklust veel rahulikumaks ei muudaks.
12. Autodele avaramad parkimisvõimalused kesklinnas. Et paneme auto Säästumarketi ette, sealt sõidame Maxima parklasse, siis Kosmose ette, et ehitusmaterjalide poest läbi hüpata, ja sealt juba Kaubahalli juurde, et veel mõned viimased ostud teha? Ah jaa, Keskuse poe unustasin lisamata. Keegi neid distantse mõõtnud ka on? Ma arvan, et joonlauast piisaks, isegi kui mõõta mitte kaardil, vaid maastikul :)
13. Linna rahaline toetus suurelamute esiste parkimisplatside korrastamiseks. Vajalik asi.
14. KEK-i elamukvartalid korda. Hähh. Ei saanud vene võim sest kuumaastikust jagu, ei saa teie ammugi :)
15. Kõnnited korda. Jah. Uut paraadi oleks tarvis, saaks kiiremini :)
16. Linnapoolne maamaksu soodustus pensionäridele ja represseeritutele 100%. Jah, mida neilt ikka võtta.
17. Sotsiaalkeskus "Elukaar" korda. Kes selle segamini ajas?
18. 2000 krooni matusetoetust. Lühinägelik poliitika - surnutel teatavasti valimisõigust ei ole :)
19. Jõgeva Haiglale iga-aastane toetus 300 00 krooni. Vajalik küll, aga milleks seda valimisprogrammi toppida?
20. Jaanituli Jõgeva linna. Misasjad need siis on, mida igal aastal praktiliselt minu akna all tehakse?
21. Suvised vabaõhuetendused Jõgevale. Jah, ma mäletan küll, kuidas Mati Nuude praktiliselt öö läbi sealsamas akna all üürgas, nii et laps magada ei saanud.
22. Talveteemaliste filmide festival Jõgevale. Ja millises kohalikus kobarkinos neid näidatakse?
23. Märgistatud aktiivse liikumise rajad. Tehke parem mõned korralikud rattateed. Parklate asemel.
24. Õpilasmaleva liikumine Jõgevale. Tore!
25. Aasta parimale haridustöötajale 30 000 krooni. Mis saab mul selle vastu olla.

Noh, vähemalt midagi programmi moodi. On näha, et keegi on ka tiba mõelda viitsinud.

IRL

Kuulge, poisid ja tüdrukud, vahetage ükskord ometi reklaamifirmat! Ja natuke mõttetööd valimisplatvormi kallal ei teeks ka paha. No mis programm see ka on:

* Jõgeva on oma ajalooga arenev ja väärikas väikelinn. Väga armas, aga kuidas see teadmine meid järgmiste valimisteni edasi aitab?
* Linna peavad juhtima kompetentsed (siit oli koma puudu) linlastest hoolivad jõgevlased. Õige! Ma olen alati pooldanudeksamitulemustel põhinevat ametissemääramist, nagu vanas Hiinas oli :)
* Elanikud on ära teeninud selle, et neist lugu peetaks ning et pakutaks parimaid teenuseid parima kvaliteediga. Järjekordne nending stiilis "kavatseme täita Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi..."
* Väikeettevõtjad vajavad rohkem tuge ja tunnustust ning arenguvõimalusi. Täpsemalt milliseid? Võibolla isegi mitmemilliseid?
* Kodanikutunde loob sõbralik linnaruum. Igaühel peab olema võimalus tegeleda oma huvidega, nii noortel kui täiskasvanutel. Väga armas. Ja kuidas te selle teostada kavatsete?

Kusjuure ise nad, sunnikud, heidavad vastaskandidaatidele ette populismi ja tühje lubadusi... No kuidas nii saab, ise ju nii toredad inimesed?

REFORMIERAKOND

Oijessas, see lubadustejoru on ümbertippimiseks natuke liiga pikk. Teie lahkel loal toon vaid mõned säravamad puhktid:

- Tõstame I klassi astuva lapse toetuse 2000 kroonini. Oot-oot, kas Keskerakonna väljareklaamitud 1500 krooni siis juba kehtibki või?
- Toetame iga lapse sündi 5000 krooniga. No see kord kehtib neil juba ammu, isiklikke kogemusi vaata Keskerakonna kommentaaride juurest.
- Kingime igale noorele ratturile rattalambi. See maksab nii 50-60 krooni tükk. Sama raha eest saaks helkurvesti.
- Vähendame Jõgeva linna valitsemiskulusid vähemalt 10%. Miks just 10? Miks mitte 100%? Milline valitseja see kunagi leidis, et milleks ametnikele veel palka maksta, nagunii teenivad altkäemaksudega rohkem.
- Ühendame originaalseid ideid ja ettevõtlust loomemajanduse kaudu. Mul on tunne, et nad ise ka ei tea, mida nad selle lausega mõtlesid.
- Teeme ratta- ja kooliteed korda ja turvaliseks. Mina olen Jõgeval kohanud ainult üht rattateed, seda on paarsada meetrit ja see viib läbi Piiri pargi mäest alla. Tee on suht uus ja korrastamist eriti ei vaja. Ah jaa, Piibe maantee remondi käigus rajatud kergliiklustee jookseb kah veid maad Jõgeva linna piires. See vajab küll hädasti korrastamist - praegu peab igal ristmikul ratta seljast maha tulema ja seda käekõrval lükkama. Mõnna, eriti kui oled enne seda vändanud stabiilselt 30-40 km/h.
- Ehitame Piiri parki terviseraja. Seda lubadust mäletan ma juba mitmetest ammustest valimistest. Jätkake samas vaimus!
- Saadame Jõgeva saalihoki Europasse. Õige. Majanduslikult raskel ajal tulebki üleliigsed sportlased välisklubidele maha müüa!
- Teeme koostööd Jõgeva linna ja valla ühinemiseks. Ohoo! Aga ei usu - te teate ju väga hästi, kelle kätte ühisvallas võim läheks :)

Veel lubavad oravad näiteks jäähalli, vanurite päevakeskust, mänguväljakuid ning vett ja kanalisatsiooni, soodustavad ja tunnustavad ettevõtlust ja veel kedagi/midagi.

Kellele mina oma hääle annan? Eks ikka ühele oma vanale sõbrale :) Kahtlustan, et samamoodi toimib ka enamik ülejäänud Jõgeva valijaid, nii et erakondlikud kopiraiterid on nagunii suht tühja tööd teinud.

Mina ja relvad

Ringvaate korduses räägib Vahur Lauri, kuidas ta juba kümme aastat iga päev relva kaasas kannab. Ma tegelt  ei saagi aru, miks ta seda teeb - just tunnistab, et tal pole eriettevalmistust konflitsituatsioonide lahendamiseks, relva ei saa kasutada probleemide lahendamiseks ning endal pole tal selle 10 aasta jooksul kordagi relva vaja läinud.

Mina ise olen üsna nõus hiljuti loetud uurimuse autoritega - kui nonfliktsituatsiooni satub relvaga inimene - pole vahet, kas ründaja või rünnatava rollis - on tõenäosus, et konflikt lõpeb kellegi surma või eluohtliku vigastusega, mõõtmatult suurem.

Ma ei kujuta ette, millises keskkonnas ma elama või milliste häältega suhtlema peaksin, et enesekaitseks iga päev relva kaasas kanda. Jah, automaati mu käest keegi naljalt ära ei võtaks, pealegi lasen ma automaadist mõõtmatult täpsemini kui püstolist. Kuid automaat on lahingurelv. Püstol aga võidakse sul rahvasummas trügides lihtsalt ära näpata, rüseluses peost tõmmata või seljatagant haarates käest välja väänata. Püstol teeb ainult kõva pauku ning rohkem kui paarikümne meetri pealt temaga täpselt tabada on rohkem vedamise asi (unustame kauboifilmid, eksju). Prillikandjana tean juba ammu, et minu jaoks on püstol kõige tõhusam eelkõige viskerelvana - sihtimisasendi iseärasustest tulenevalt jääb sihikujoonele see osa prilliklaasist, mis murrab kujutist kõige rohkem - viga on kümne meetri pealt umbes pool meetrit allapoole. Puusalt tulistamise unustame ka ära, kellele neid väljaväänatud sõrmi-randmeid tarvis on.

Ei - kui ma ilma relvata linna laiama lähen, ähvardab mind kõige rohkem pisuke rüselus ja katkised riided, sama situatsioon relvaga, sealhulgas noaga aga võib lõppeda kas kiirabis või surnukuuris. Neil paaril korral, kus oleks võinud tekkida kiusatus relva kasutada, olen tagantjärgi siiralt õnnelik, et mul seda kaasas ei olnud - kõik seisud said tegelikult pikema või lühema rääkimisega ära klaaritud. Kõige kauem rääkisin ühel deliiriumis poldil kolm tundi raudkangi käest ära...

Ekstreemööbimine

Ei, ahiküttel on kahtlemata omad eelised - kütad palju tahad ja millal tahad. Puudused on muidugi ka - arvake ära, kes on see eesel, kes saeb, lõhub ja tassib? Sestap oligi Jõgevalt laekudes heameel tõdeda, et pärast ligi nädalast külmetamist on Pelgurannas lõpuks ometi kütma hakatud. Kütteperiood algam meil ju teatavasti siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur on +10 - ma mõtlen toas, mitte õues.

Rõõm sisselülitatud keskkütte üle jäi paraku üürikeseks - eile õhtul punkt kell 21.00 lülitati küte jälle välja. Ei, mulle üldiselt meeldib külmas toas magada, aga umbes ühe paiku tundsin, et isegi kahest tekist jääb väheks - tormituul puhus otse aknasse, aknaraamid on veel vene ajast ning tunne, kuidas tuul magades juukseid sasib, pole just kõige meeldivam.

Sestap läksin otsisin kapist termosokid, pikad püksid ja suusamütsi. Eriti hea meel oli tuulekindla jooksufliisi üle - selleta ma neid ridu praegu ei kirjutaks (vaid võiaksin valutavaid õlgu ja kaela miskise eriti jäleda piprakreemiga). Millalgi seitsme paiku hakkas siiski nii külm, et otsustasin üles ronida ja sooja hommikueinega päeva alustada.

Pärast teki alt välja ronimist selgus, et kõrvaltoas oli tuul rõduukse lahti puhunud ning sealt öö otsa sisse lõõtsunud.

Palju õnne, Vladimir Vladimirovitš!

Peaaegu oleksin unustanud - täna on ju Vene tsaari Venemaa peaministri Vladimir Putini sünnipäev!
Pikka iga ja, nagu teil seal KGB-s vanasti öeldi, palju aastaid!
Väike lüümikupalagan juubilari helgematest hetkedest:

Tulevik: miks on hea elada Lätis, mitte Eestis

Delfi tänastest uudistest:

Läti
Läti vastulöök: eluasemelaenust peab saama võlata vabaks

Eesti
Pangad saavad õiguse võlgniku elu kibedamaks teha

Jah, ei ole kaugel aeg, mil kahjurõõmsad lätlased asuvad Eesti diskot leelotama :(

Armas Allah, mille eest sa meid küll seesuguste poliitikutega nuhtled?

Transrasvatihane

Teatan pidulikult, et mulle on transrasvadetektor juba sisse ehitatud - ma nimelt saan hüdrogeenitud taime-või loomarasva söömisest ohatisesarnase lööbe. Margariine ning võisegusid pole juba kümmekond aastat isegi mitte nuusutanud, odavamast majoneesist käin kaarega mööda ja enamikku kondiitritooteid näkitsen poole hambaga. Ah jaa, õhuvärskendaja pudelis vahukoor on kah out.

Ära sõnus, nagu ikka, see nõid, kellega ma sama perekonnanime jagan :)

Pilt tehtud väljalennul Tšernobõli.

Nokia - ei viitsi enam sõimata

Kuulge, Nokia poisid ja tüdrukud - tehke parem telefone, see tuleb teil juba enam-vähem hästi välja. Aga
ärge toppige oma nina sinna, millest te midagi ei jaga - tarkvaraarendusse.

Sellest ei olegi väga kaua aega möödas, kui uuendasin oma N82-e tarkvara - ja avastasin, et mu GPS ei oska enam mu asukohta näidata. Mulle pakuti küll lahkelt uue kaardirakenduse prooviversiooni, kuid pärast selle möödumist pidanuks ma juba eurosid köhima. Ei ole ilus, seltsimehed telefonistid, ei ole ilus!

Ühel hetkel pistis ka PC Suite kisama, et teda on hädasti vaja uuendada. Naiivne nagu ma olen, lasingi uue versiooni peale. Ja avastasin, et rakendus, mis vanasti liigutas musa arvutist telefoni, on värvi vahetanud, kannab nüüd nime Nokia Music ja nõuab eraldi installimist. Kuna olemasolev playlist oli mind tõesti ammu ära tüüdanud, tõmbasin rakenduse käima. Ja sain otse loomulikult järjekordse WTF?!?-elamuse.

Kõigepealt otsis see tõbras uuesti mu arvuti läbi, et mu tümpsukogus inventuur teha. Järgmine pool tunnikest kulus selleks, et mu albumitele plaadiümbrised leida. No milleks? Pealegi toppis ta pooltele mu lugudele, esindajast ja žanrist hoolimata, juurde ühe Tom Waitsi albumi pildi.

Hea küll, igasugu pisiveidrused saab ühele rakendusele alati andeks anda, kui ta vähemalt oma põhifunktsiooni täidab. Tutkit. See Nokia tarkade inseneride ja Koskenkorva ühistöö vili ei suutnud end telefoniga ühendada! Ilmselt oleksin jäänudki Connect-nuppu vajutama, õnneks aga märkasin teadet, mis käskis a) sulgeda kõik ülejäänud Nokia rakendused (ilgelt oli vaja reliisida sihuke kräpp, mis teie omaenda softiga läbi ei saa, onju) ja b) võtta juhe telefoni tagant ära, ühendada see uuesti ja valida telefoni menüüst "Meediumipleier" (sööge vähem kärbseseeni ja ärge kujutlege, et telefon sellepärast selgeltnägijavõimed omandab).

Okei, sain siis arvutile "meediumi" külge ja võisin hakata äratüüdanud lugusid kustutama. Arvate, et õnnestus? Isegi pärast seda, kui minu käest oli umbes seitse korda üle küsitud, kas ma ikka olen kindel, et tahan kustutada?

Ja mille kuradi pärast on vaja iga lugu, mida ma korraks kuulata tahan, pleilisti toppida? Milleks eraldi kaust "Nokia Music Manageri" jaoks, kus kõik telefoni ja arvuti vahel liikunud lood on dubleeritud? Ning jah, ma saan aru, tarkvarauuendst oli vaja selleks, et teil on ilgelt vaja oma muusikapoest mulle midagi müüa, aga miks on selline võimalus ainult kümnekonna Euroopa riigi elanikel? Ühisturust olete midagi kuulnud?

No hea küll, nii sitt kui Sony-Ericssoni soft see Nokia oma kaugeltki ei ole, kuid see pole mingi näitaja - sellise kräpi kokkukirjutamiseks tuleb juba spetsiaalselt pingutada. Aga väike testimine enne uue tarkvaraversiooni väljalaset ning mõned tuhanded eurod kasutajasõbralikkuse uurimiseks ei teeks Nokiale küll kurja.

Hea oli vähemalt see, et pärast ligi minuti kestnud telefoni margi tuvastamist apgreiditi mu vana N82 8-gigase mälukaqardiga N95-ks :)

Karmavõlg tahab maksmist

Ei, ärge muretsege, doktor Baarmänil praegu veel on töökoht, kus pidada tüüpilise kontoritöötaja kangelaslikku võitlust: enne lõunat näljaga, pärast lõunat unega.

Aga vaadates seda, kuidas koondamistont järjest rohkemaid sõpru/tuttavaid/muidu häid inimesi kollitab, otsustas doktor Baarmän oma rohelise bareti sahtlipõhjast välja otsida ning end töötute armee juurde instruktoriks komandeerida.

Niisiis, mu kallid 75 000 nekrutit, nüüd hakkame lihvima kõiki klassikalisi sissisõja võtteid, teeme endale selgeks taktika ja relvasüsteemid ning ei unusta ka primitiivseid, ent tõhusaid lõkse. Ja mis kõige tähtsam - hoiame moraali kõrgel!

No pasaran! Patria o Muerte! No tule Ansip appi!


Lähemalt loe abiraha.blogspot.com

Web 4.0 rõõmud

Räägivad, et varsti ei pidada arvutil enam opsüsteemi vaja olema - paned aga masinale hääled sisse, see tõmbab võrguühenduse püsti ja kogu edasine toimub juba netis. Väga mugav - ei mingeid erinevaid platvorme, kogu aktsioon võib joosta suvalise riistvara peal. Või noh.

Kuna mu ametiläpakas viibib järjekordses garantiiremondis, ei jäänud muud üle, kui panna oma vanale läpakale hääled sisse, teha brauser lahti ja üritada niiöelda pilves pakutavate teenustega tööd teha.

Iseenesest oleks nagu kõik olemas. Aga.

Umbes viis aastat tagasi, kui see läpakas veel uus oli, jaksas ta ilma suuremate jamadeta jooksutada korraga kogu kontoripaketti (Outlook, Word, Excel, Project)ning lisaks veel paari brauseriakent koos Messengeri ja Skype'iga. Viirustõrje ja muud taustateenused kah muidugi.

Täna oli lahti ainult Firefox. Mis suutis nelja avatud sakiga arvutil totaalselt keele vesti peale tirida. Pole ka ime - protsessori load oli keskmiselt 50%, poolest gigast saadaolevast mälust aga krabas Firefox endale tervelt 155 mega. Ja ega Operaga palju parem olnud - see tahtis endale 122 mega, kuid veebivideot striimida ikka ei jaksanud.

Siit moraal - isegi kui kogu aktsioon toimub võrgus, tahab pelgalt suhtlemisliides ikkagi päris kõva rauda alla.

Tervisesport massidesse!

Valimisi võiks tihemini korraldada.

Hea küll, virisegu nad seal ajalehes pealegi, et kõikvõimalikud asfaldilaotamised sätitakse vahetult enne valimisi, kuid Pelguranna tänava siledakslükkamine oli igal juhul hea mõte. Olgu Etkar kiidetud, eriti arvestades asjaolu, et minu puhul oli sihuke häälelantimine nagunii asjatu vaev. Aga meeldiv ikkagi.

Käisin just oma tõukerattaga siledat teed kaifimas. Kepsu järgi 38 minutit, 4,18 km, keskmine kiirus 6,5 km/h, maksumumkiirus 16,5 km/h. Nojah, kui arvestada, et mu GPS väidab sealjuures, et täna on 7. september, ei tasu neid andmeid vist päris sajaprotsendiselt uskuda. Aga mõnus oli küll :)

Siledal asfaldil sõita ei ole muidugi viga, kuid ka seal tasub hoolega jälgida, mis ratta ette jääb. Kui läksin liiga julgeks ning madalamaks lihvitud äärekivi ründasin, sain aru, miks juhendis soovitatakse kanda kiivrit ning muud kaitsevarustust - kui selline sõiduriist kohtab hoo peal juba paari sentimeetri kõrgust takistust, on järgmisena eeskavas salto. Mina küll seekord veel pääsesin.

Pidurdamine on selle tranduletiga harjumatu, kuid siiski toimiv. 46 number tossuga peab ainult väga täpselt jälgima, kuhu sõidu ajal jalg jääb - juhtraua ja piduri vahele liigset ruumi ei jää ning kui jalg liiga taha jääb, kipub kand pidurit vajutama.

Ma, muide, ei olnud ainus, kes seal täna tõukerattaga ukerdas :)

Uus kaherattaline sõber

  Vananemisega pidi kaasnema ka teatud hulk infantiilsust. Minu puhul avaldus see nii, et soetasin omale tõukeratta, vot just niisuguse. Kanderihm on pildilt puudu, läbipaistev kandekott anti ka kaasa.

Ega midagi, pakkisin ta sealsamas Rocca al Mare kaubakeskuse ees lahti ning keerasin otsa Pelguranna poole (hiljem kodus juhendit lugedes sain teada, et enamik õnnetusi juhtub algajatega esimese kümne minuti jooksul. Laki mii :)).

Ei, ma olen tõukerattaga täitsa sõitnud, isegi veel selle aastanumbri sees – Värskas sai kickbike’i laenutada ning me Sassiga tiirutasime sanatooriumi ümbruses vähemalt kaks korda. Aga kickbike on muidugi märksa suurem ja stabiilsem kui minu oma ning erinevalt mu rulluisuratgastega uuest sõbrast kannatas isegi metsarajal sõita.

Esmamulje oligi, et uus tõukeratas loeb üle iga väiksemagi teekonaruse. Teine mulje - sellel pisikesel asjandusel tasakaalu hoidmine on arvatust keerukam (tegelt oli mul kott arvuti ja muu tränaga seljas ka), Kolmas mulje: sõidusuuna säilitamine oli üle ootuste keerukas. Sõidu pealt prillide kohendamine tuli ära unustada – nii kui ühe käe juhise küljest lahti lasid, kippus sõiduriistake vastaskülge keerama.

Jalad pehmenesid üle ootuste kiiresti – seda mitte tõukamisest, vaid sõiduasendi ja tasakaalu hoidmisest. Terve Paldiski maante äärne lõik kuluski tasakaalu kättesaamiseks, lisaks osutus sealne rattatee mitte eriti siledaks.

GPS-i taipasin käima panna alles Merimetsa haigla külje all, sealt kuni Stromka alguseni kandsin oma sõiduvahendit enamasti näpu otsas – see tee seal on pehmelt öeldes ebatasane. Korra mõtlesin, et äkki onteepervel sõit siledam, kuid sinna jäin kohe kinni. Aga siiski. Merimetsa haigla kõrvalt minu koduukseni tuli 2,45 kilomeetrit, keskmiseks kiiruseks (koos vahepealse kõnni ning vältimatute prillikohendus- ja jalavahetuspeatustega) väitis GPS 6,2 km/h, maksimumkiiruseks aga tervelt 16,3 km/h. Arvan, et see viimane tuli Pelguranna tänava tuttuuel asfaldil.

Üldiselt võttis see paarkümmend minutit mu kenasti läbi, särk tuli pärast välja väänata. Naised, kui tahate endale ilusat siredat säärejooksu ja kena trimmis peput, siis soovitan igal juhul tõukeratast – need lihasgrupid said päris kõva koormuse.

Linnasõiduks on sihuke tõukeratas idee poolest vägagi käepärane, seda annab kergesti kokku zippida ning kasvõi kaenla all bussi kaasa võtta. Aga ta sunnik tahab sõitmiseks igal juhul kuiva ja siledat pinda, millega enamikus Eesti linnades on pehmelt öeldes raskusi.

Ma ei ole väga kindel, kas ja kui sageli ma oma uue kaherattalise sõbraga ringi tiirutama hakkan. Aga noh,majapidamises kaks poisslast vohamas, küll ta ükskord ära sõidetakse :)

Inseneeria

Lõik vastremonditud Kopli tänavast. Kõnnid (või sõidad rattaga või rulluisutad) rahulikult ja sirgjoones ning ühtäkki katkeb asfaldiriba nagu noaga lõigatult:

Mis sest, et ka teisel pool tänavat jätkub kõnnitee samas sihis, tarkade tee-ehitajate meelest aga peaks edasi pääsema hoopis sellise jõnksu kaudu:

Keniaalne.

Tahaks näha, mitu rohuliblet sellel nn haljasalaribal ellu suudab jääda.

Ma sellise liikluskorralduse välja haudunud konstruktori vaimseid võimeid ega muid iseloomuomadusi siinkohal parem lahkama ei hakka, küll aga oleks mul tagasihoidlik soov, et ta endaprojekteeritud trajektoori vähemalt kuu aega iga päev kaks korda ise kasutaks. Jalgsi (veel parem rattaga), ausalt ja lõikamata.

Ei ole ju palju tahetud?

Edit: Andra ütleb, et sellist kiusamist nimetatakse liikluse rahustamiseks. Mina täheldasin enda juures teatavat rahunemist küll alles pärast seda, kui umbes kilomeeter hiljem täislaotud kilekotiga Säästukast välja taarusin.

Monitoripohmakas

...on üks kole asi.

Eriti kui oled rõõmsalt tellinud 24-tollise molu, selle pidulikult arvutile külge pannud ja keeranud reso maksimaalse 1920x1080 peale. Nautinud nii umbes viis minutit HIIGELsuurt tööpinda. Kuskil kümnenda minuti paiku tunned, et miskit on valesti. Viieteistkümnendal minutil avastad kerge väreluse rakendusakende menüükohtadel ja peenemas šriftis pealkirjadel.

No ma proovisin ikka nii üht- kui teistpidi, kruttisin seadeid, proovisin erinevaid resosid. Ikka väreles. Mõtlesin, et äkki peaks laskma pillil üles soojeneda. Tutkit.

Õhtuks olin merehaige. Peanahk oli kuum, silmad ninaotsale kokku jooksnud, koordinatsioon nagu pärast kaheteistkümnendat õlut.

Verd tilkuva südamega jagasin monitori kollektiivile ning jäin järgmist eksemplari ootama (tegelt tellisime kaks tükki, aga toodi ainult üks. Pärast umbes tööpäevapikkust peksmist tunnistas müüja üles, et vist oli teine monitor laost otsa saanud, aga no milleks klienti seokste pisiasjadega häirida). Kollektiiv, kusjuures, nautis ilusat ja ilma vibrata pilti ning oli sigarahul.

Eksemplar kahega jätkus rõõmu täpselt viis minutit kauemaks. Seepeale hakkasin videokaardi draivereid kahtlustama ja buutisin linuxisse. Nagu sellest midagi kasu oleks olnud - alles pärast sisselogimist tuli meelde, et Ubuntu all on teise ekraani konfimine umbes sama viljakas tegevus nagu sõelaga veekandmine, pealegi kasutatakse seal väidetavalt samu nvidia draivereid mis windowsi allgi (ärge minu käest küsige, miks ja kuidas). Igatahes näidati mulle selle ekraanilahmaka ülemises vasakus servas umbes sama suurt lapikest desktoppi nagu läpaka endagi ekraanil, kusjuures tuunimisel polnuks mõtet - ka see pilt väreles.

Hakkasin väreleva pildi tekitajana kahtlustama tugevat elektri- või magnetvälja ning ühtlasi endale mõttes ka fooliumist mütsikest ning aluspesu disainima. Lõpuks otsustasin siiski, et mu Delli videokaart on füüsiliselt pekkis, seda enam, et meie raamatupidaja sama mudeli Dell kuvas tolle monitori ekraanile täiesti laitmatu pildi. Huvitaval kombel ei sega nimetet defekt mu Delli tootamast koos vana 19-tollise monitoriga, mille uue, 24-tollise displei õnnelikust omanikust kolleeg oma vanadest varudest mulle annetas. Tämit.

Muide, kas keegi teab, miks eeldavad Windows ja/või nvidia vaikimisi, et läpakas PEAB asuma vasakut ning lisaekraan KINDLASTI paremat kätt? Oi ma jändasin seadetega, enne kui kasvõi hiire kahe ekraani vahel õiges suunas liikuma sain (hästi veider, kui akna lohistamiseks paremat kätt asuvasse aknasse pead seda hoopis vasemale vedama). Selle sain kah arvutile kuidagi selgeks tehtud, et Start menüü asub siiski läpakas, mitte vasakut kätt paikneval lisaekraanil. Aga millegipärast üritab ta, rajakas, desktopil asuvaid ikoone kangekaelselt ikkagi lisaekraanile lükkida. Ja vähe sellest - kui arvutit käima pannes monitor juba küljes juhtub olema, peetakse seda põhiekraaniks, millel küll pilti ei näidata, aga kus sa pead täiesti pimesi valima kasutaja ning toksima sisse parooli :s

Eriti tore oli siis, kui mu ToDo list miskipärast lisaekraanile sattus ning jäi sinna ka siis, kui arvuti ilma selleta käima tõmbasin. Mitte et mul midagi selle vastu oleks, et komandeeringupäeval oma põhiülesanded ära unustada, aga teab äkki keegi, kuidas põhiaknalt plehkupannud rakendusaknaid sinna tagasi tuua, kui seesinane lisamonitor hoopis 180 kilti eemal asub?

Vennasrahvaste heliloomingut

Sõidad, raadiost lastakse laulu. Kuulad paar takti, kuulad veel ja siis karjud kõva häälega: "Kurat, see on ju hea!" (kes su kisa seal autos keset tühja maanteed ikka kuuleb, eksole).

Otse loomulikult tekib koju jõudes tahtmine teada saada, mis laul see oli, kes kurat seda laulis ja äkki on ta veel millegi tähelepanuväärsega maha saanud. Mind, paraku, ei viinud see tahtmine eriti kusagile. Esineja ega laulu nime saates muidugi ei öeldud ning tekstis sisalduvate märksõnade peale ei osanud Google midagi sarnast välja otsida. Ega mu tšehhi keel muidugi teab mis ladus ei ole ka :)

Täna läksin lõpuks radikaalseks. Tirisin tolle saate podcasti alla ning lõikasin mp3DirectCut'i nimelise programmiga vajaliku jupi välja. Helifailide äratundmise teenuseid on internetis tükki mitu, kuid igaks juhuks söötsin saadud minutise helindi vanale heale Winampile korraks ette.

Ära tundis, sinder!

Lasen teile ka:


Citová investice - Daniel Landa

Kiire ringilappamine tekitas mulje, et Daniel Landa pole päriselt minu maitse. Seevastu laulu autorid, Hapka ja Horáček näivad olevat suht viimasepeal taadid:



Nojah, see tibi seal ei olnud muidugi mitte Horáček.

Kas ma olen siin blogis juba öelnud, et mulle jubedalt meeldib, kui lauldakse ka mõnes muus kui inglise keeles? :)

Kontrollitatagu mind!

No mis saab mul selle vastu olla, kui usinad keeleinimesed on vabatahtlikult valmis lodeva keelekasutuse ning keelenormile mittevastava väljenduslaadi välja juurima muuhulgas ka käesolevast blogist :)

Tõtt-öelda teevad siin kabinetis lokkav tüsgraafia ning ohtrad komavead mulle juba pikka aega muret. Olemasolevad faktivead, eetika ja moraali puudumisest rääkimata, võin ma ju kuidagi veel alla neelata, aga emakeel, saate aru, on igatahes püha! See on lihtsalt õudne, milline ortograafiline minnalaskmine siin lokkab! Rsk, ma lähen selle peale nii närvi praegalt! Oih, nüüd sain küll obstsöönsusega hakkama... Palun väga vabandust!

Ühesõnaga - on tõesti päramine aeg, et keegi mu korrektse keelekasutuse eest võitlema hakkaks :)