Esimene kokkupuude oli mu oma eriala (IT) poole pealt ja negatiivne.
Üritasin, naiivne nagu ma olen, internetist piletit osta. Esimese katse tegin PÖFF-i kodukalt soovitud filmi juurest - skript, mis pidanuks ilmelt mind kuhugi ostmiskeskkonda edasi toimetama, ei töötanud. Okei, keerasin oma brauserilt veid paranoilisust maha - ikka ei midagi. Alles siis, kui tõmbasin käima brauseri, mida ma hoian igasuguste kahtlaste saitide uurimiseks, sain aru, et seal ei olegi midagi, mis töötada võiks :(
Seejärel saabus keniaalne mõte - aga miks mitte proovida otse mind huvitava kino kodukalt? Ent Kosmose veebikodus kuvati mulle rõõmsat teadet, et käimas on pöff, ning juhatati mind piletisooviga PÖFFI kodukale tagasi.
Kuna mulle telekast oli ju näidatud, et pileteid internetist osta siiski saab, maandusin lõpuks Piletilevi kodukal. Sääl selgus aga kummastav tõsiasi, et pileteid on saada vaid esimesse ritta. Kaks ja pool tundi, pea kuklas? Samal ajal kui töötervishoiuarst soovitab massaaži ja ujumist? Õnneks soovitas kogenum sõber pileteid otse kassast küsida, ja juhatas Vene teatris asuvasse PÖFFi tugipunkti.
Nimetatud kultuuriasutus pole meie juurest õnneks kaugel. Marssisin sisse ja leidsin vaevata PÖFFi leti (no tegelt oli see otse vastu ust, paar sammu trepist üles). Entusiastliku häälega tütarlaps leti taga suunas mind aga keldrisse, kus vanem proua üritas veerand tundi minu ees seisvale paarile pileteid välja trükkida, misjärel teatas, et tema arvuti on nüüd kokku jooksnud ja siirdugu me korrus kõrgemale tagasi.
Sama tütarlaps, kes meid ennist alla juhatas, ei tahtnud miskipärast pileteid müüa, olles pigem valmis soovitud kinode kassad oma isikliku mobiiltelefoniga läbi helistama ja soovijaile vajalikud piletid kinni panema. Lasin tal, käsi mobiiltelefonil, vanduda, et pileteid saab kinode kassadest igal suvalisel ajahetkel, mitte tund enne seansi algust, nagu kodukal kirjas, ning läksin otse Kosmose kassasse. Seal muidugi selgus, et vabalt saab kohti ka mujale kui esimesse ritta, näiteks otse keset saali...
Film ise oli hiinlaste "Mõistuselahing". Tutvustuses lubati, et "Filmis on romantikat, veriseid taplusi ja eelkõige hiina sõjafilosoofiat ning selle üle trooniv rahusõnum. Ehkki siin on palju suurejoonelisi lahingustseene, on põhirõhk siiski sõjastrateegial, vastase üle kavaldamisel ja tõhusal taktikal." Lahingustseene tõesti oli, tiba romantiiki kah, aga sõjastrateegia koha pealt ei näinud ma midagi, mida "Seitsmes samurais" juba näidatud polnud. See va rahusõnum jäi ka suht häguseks.. Nojah, filmikriitikutelt ei saagi ju nõuda, et nad sõjapidamiskunstist ja ühiskonna toimemehhanismidest (veel vähem muidugi füüsikaseadustest:)) midagi jagaksid...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar