teisipäev, 8. juuli 2008

Kuidas ma Prismas peaaegu tõmmata oleks saanud

Kui inimene vajab puhast särki, siis läheb ta poodi ja ostab - mis siin ikka saab valesti minna? Mina mõtlesin ka nii.

Tegelt on riiete ostmine suht frustreeriv tegevus. Alustame sellest, et meie kaubandusvõrgu varustajate arvates ei vaja täisjõus eesti mees never suuremat kehakatet kui XL, no äärmisel juhul XXL. Hea küll, ma võiksin tõepoolest mõned kilod maha võtta, aga õlgadest kitsamaks ma seepeale ikka ei lähe :(

Prisma ja Kaubamaja on väheseid poode, kus vahel ka suuremaid numbreid liigub. On isegi juhtunud, et sealne XXL on mulle paras :) Muidugi mitte alati, sõltub sellest, kui kollasel maal suurussilt hilbule külge on kinnitatud. Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida.

Ladusin mina siis Kristiine Prismas mõned särgid korvi ja mõned viivud hiljem ka kassalindile. Kassatädi lõi nad kenasti ükshaaval läbi, kuni jäi ühe rohelise särgi hinnasilti pikemalt silmitsema. Lõi selle juba kassast läbi, silmitses veel mõnda aega, haaras siis riidetüki kaasa ja jalutas kuhugi saalisügavustesse. Mulle ega järjekorrale midagi kommenteerimata. Tuli siis mõne aja pärast tagasi ja jätkas särkide kassast läbilöömist, nagu poleks midagi juhtunud.

Kui olin kaarditšekile alla kirjutanud ja arvet vaatama hakkasin, sain aru küll, mis valesti oli - rohelise särgi hinnasildile oli kleebitud number 89.-, tsekil aga seisis number 169.- Minu õiendamise peale teatas kassatädi ainult, et tema ei saa sinna midagi parata, ega tema neid hindu välja ei pane. Kui ma ikka edasi seletasin, et nii ei tohi teha, soovitati mul infoletti pöörduda.

Teel infoletti vaatasin igaks juhuks üle, kas ülejäänud hinnad ka klapivad. Ei klappinud - too õnnetu vale hinnaga roheline särk oli kaks korda läbi löödud! Mõlemal korral mõistagi kõrgema hinnaga...

Infoletile tuleb siiski au anda - nad oleksid võinud mind mu murega vabalt pikalt saata ning soovitada otsida mul teist särki enda või sõbra seljakotist. Õnneks ulatas infoletitädi mulle pärast ülemustega konsulteerimist 249 krooni ja koguni palus vabandust. Õieti tegi muidugi - vastasel korral oleksin tõenäoliselt kõvasti suurema summa eest purustusi tekitanud :)

Aga tegelikult oli see suht juhuslik, et ma kohe kassas hindu uurima hakkasin - viimasel ajal on tekkinud loll harjumus kaupade kassast läbilöömist mitte jälgida, veel hullem aga, et olen vist juba paar aastat loobunud oma ostusumma kokkurehkendamisest juba enne kassat.

Ega midagi, tuleb jälle harjumusi muuta. Tundub, et rahaliselt tasub see vägagi ära.

Kommentaare ei ole: