Nutt ja hala mobiilse interneti teemal

Mul hakkab sest Huivõi mobiilse interneti modemist vaikselt siiber saama.
Eks ma olnud muidugi ise loll ka - tingimata oli tarvis PCMCIA varianti! Et näiteks rongis või netikohvikus see USB saba igal pool ei tolkneks ega kaaskodanikes soovimatuid kiusatusi ei tekitaks. Käepärasem on küll, ei saa salata, aga see-eest Linux ei taha sest junnist midagi teada.
Tarkvara on tal ka tiba lollipoolne. Kui ma mobiilset internetti rohkem kasutasin, käis jõledalt pinda, et polnud lihtsat võimalust teada saada, kui kiires võrgus ning kui palju andmeid tõmmanud ma parasjagu olen ("piiramatu" mahuga ühendusel on otse loomulikult mahupiirang. Nagu mul äripaketti kasutades muud teha ei oleks kui porri tõmmata...). Statistika teadasaamiseks tuleb see õnnetu rakendus lahti võtta, ehkki vabalt võiks mulle seda siis ka näidata, kui ma hiirega alla paremasse nurka ühenduse ikooni peale sõidan.
Miskipärast näivad modemisofti kokkukeeranud hiinlased arvavat, et kui anda arvutile käsk ennast välja lülitada, siis sellest ei järeldu automaatselt, et välja lülitada tuleks ka mobiilne internett. Mille kuradi pärast ma väljalülitet arvutis veel mingit modemit peaksin käitama? Kas neile endale see igakordne üleküsimine, kas ma ikka tahan koos arvutiga ka ühendust ja rakendust sulgeda, veidi nõme ei tundu?
Ma ei tea, kas see on Windowsi või modemisofti kala, kuid töödava ühendusega tuleb peale passida, et läpakas jumalapärast tukkuma ei jääks. Sest peale ülesäratamist jääb modemidraiver ikka veel unematile külla ja arvut raporteerib rõõmsalt, et PCMCIA augus pole kedagi. Ainuke rohi on sel puhul olematu modem pesast välja tõmmata, jälle tagasi pressida ning soft uuesti käima tõmmata.
Ja seda ma ei tea ammugi, kumba peksta, kas Huivõid või EMT-d, kui modem peaks erineva ühenduskiiruse (näiteks HSDPA-st EDGE'i) levialapiiri vahetama (ringi sõites juhtub seda ka paremates perekondades) ning seepeale muud teha ei oska, kui vahetuse ajal kuni minutiks igasuguse netiühenduse ära katkestab. Räigelt ajab vihale, eriti kui juhtud piki levialapiiri sõitma!
Kirjade järgi peaks modem saama aru ka GPRS-ist. Jaa, tunnistan ausalt, paar korda on ta tõesti väitnud end GPRS-i kasutamas, seda küll enamasti HSDPA levialas. Seal aga, kus EDGE'i levi ära lõpeb ja EMT mobla näitab vähemalt kahte pulka, pole GPRS-ist haisugi...
Muide, erinevalt muudest moblaoperaatoritest on EMT-l kiire internetilevi ka maakonnakeskustes, sealhulgas Jõgeval. Kusjuures leviala piir läheb läbi mu Jõgeva-lähedase elamise. Nii et lõunapoolses toas tugitoolis istudes on tugitooli vasakpoolsel käetoel interneti kiiruseks 3,6 MB/s, kui aga läpaka parempoolsele käetoele toetan, siis ainult 0,2 MB/s. Ah jaa, seda ma siin juba kunagi seletasin...

Pärlid liiprite vahel

Tegelikult on need muidugi veepiisad ämblikuvõrkudes, hakkasid silma, kui Jõgeval kiirekat ootasin. Ülejäänud reisijad vaatasid küll tiba imelikult, kui ma maha kükitasin ja üle perrooni ääre suumida proovisin (küll suht edutult, nagu näha juuresolevalt pildilt), aga mulle need pärlid meeldisid :)
Tänast ilma vaadates tuleb järjekordselt tõdeda, et minu elekter tuleb päiksepatareide pealt. Ei, mulle tegelt meeldib, kui vihma sajab, eriti kaifin äikest - ka siis, kui ta vahetult enne deedlaini trafojaama lööb ja voolu paariks tunniks ära võtab. Aga sihuke hall udu nagu täna Tallinnas on siiski natuke liiast - kohe tunned, kuidas meeleolu kukub kuhugi sinna tasemele, nagu sellel inimesel, kes täna hommikul riigiraadiojaamade muusikavaliku kokku pani. Jah, ma tean, et parim vahend depreka vastu on füüsiline koormus, aga sihukese sopa sisse pole mingit isu ronida.
Õnneks pole süüdlasi vaja kaugelt otsida - tabasin nad reede lõuna ajal Tammsaare pargi veeres vihma nõidumas:

"Ea aridus meie üligoolist!"

neti.ee jooksutab bännerit: "17 aastat erakõrgharitust Eestis. Akadeemia Nord"
Uvitav, mitme lamba eest seal tiplom välja kirjutatakse? :P

Gruusiast ja virisemisest

Vastik on lugeda viimastel päevadel aina laiemalt levivaid heietusi, kuda grusiinid on ise kõiges süüdi ja nüüd vaadaku, kuidas ise hakkama saavad.
Isegi kui nad oleks - kui sõber on hädas, siis ei viideta aega parastamisega ega viriseta, mida ta valesti tegi - kõigepealt aidatakse ta ikka hädast välja, kui aga aidata ei saa, siis vähemalt elatakse siiralt kaasa ega parastata.
Kui tiblad ükskord oma tankikolonnidega Eestisse rahu tagama veerevad, siis paluks mitte teha seakisa teemal, kuidas muu maailm meid ei mõista ega aita. Ja miks peakski - ega Eesti ju, relv käes, Gruusiale appi ei lähe. Vabatahtlike läkitamisest rääkimata...

08.08.08 - õnnelik päev?!?

Sõbrantsil lõhkus tuul akna, naabritel varastati kasvuhoonest tomatid, meie omast kurgid ja paprikad, Gruusia ja Venemaa vahel puhkes sõda, lümpja murrab sisse uksest ja aknast - ning miljonid naiivsed paarikesed üle kogu maailma - sealhulgas need kümmekond, kes täna Jõgeva vahel tuututasid - usuvad, et see on heaendeline päev ühise kooselu alustamiseks?
Selles valguses tundub uue rattakiivri soetamine mitte just väga ülepingutatud ettevaatusabinõuna...

Lõhkusin linnupesa :(

Ladusin tunamulluseid puid riidast kuuri alla ja sealt ma ta leidsingi. Otse loomulikult polnud kellelgi õrna aimugi, et mõni lind meie puuriida vahel toimetab. Andra ütleb, et lepalindu pole kevadest saadik näha olnud, kõne alla tuleb veel linavästrik.
Kes teab? Muna on sihuke helesinine, umbes sõrmeotsasuurune.
Jube kahju on muidugi, aga teha pole vist ka enam midagi :(

Bussifirmade pankrot paratamatu?

Netist bussiaegu otsides jäi silma ka piletihind Tartu-Jõgeva marsruudil, mis on juba nii vähe kui 60 krooni. Tõsi, on ka mõned odavamad, 50-kroonised pakkumised, see-eest lisaekskursiooni korral Luuale ja Palamusele tuleb välja käia koguni 75 krooni.
Minu Micra võtab ametlikult keskeltläbi 5,9 liitrit sajale. Jõgeva-Tartu-Jõgeva ots koos mõningase Tartu vahel tiirutamisega teeb 120 kilti, pentsu sain viimati automaattanklast sooduskaardiga 17,5 krooni liiter. Mis te arvate, kui mul on valida, kas osta 2x60 pilet, arvestada mitte just kõige paindlikumaid kellaaegu, süüa Tartu bussijaamas aega parajaks tehes paari-kolmekümne krooni eest burksi ja jagada kitsast bussiistet võibolla sama kaalukategooria tegelasega kui ma isegi, või valada paaki 123 krooni 90 sendi eest pentsu, tulla ja minna mulle sobival ajal ja sinna, kuhu mul täpselt vaja, siis kumma variandi ma võtaksin? Kusjuures iga mu reisikaaslane sõidaks praktiliselt poolmuidu!
Okei, autot on vaja remontida, otsa tulevad veel kindlustus, liising ja amort, aga mugavus maksab ju ka midagi ning näiteks telekat vaadates ma ju ei arvuta, kui palju ma minutis kulutan :) See 124 krooni on minu jaoks selle reisi otsene kulu, kui ma otsustaksin näiteks tolle teekonna bussiga ette võtta, peaksin ju sellegipoolest oma liisinguid ja kaskosid maksma...
Ehk siis - kui mugavus maksab ainult 3.90, pere- või sõpruskonnaga ühiselt liikudes aga on võit kahe- kuni viiekordne, siis on bussifirmade väljasuremine vaid ajaküsimus.
Aga kuulakem ka teist poolt. Mul pole õrna aimugi, palju buss kütust rüüpab, kuid mingist keskkonnauuringust leidsin, et see arv võiks olla 27 liitrit sajale. Tartu Terminaal müüb diislikütust jaehinnaga 19,55 krooni liiter (tõenäoliselt saab bussifirma ka hulgihinnaga, aga jätame selle praegu). Tartust Jõgevale (50 km) kulub seega kütust 274 krooni eest, ok, bussijuhi nina soojendamiseks peatustes ka midagi, ütleme jämedalt 300 krooni. Bussijuhile endale kukub kah näiteks 150 krooni tunnis (palgafondina, mitte kätte), bussifirma ülalpidamiseks, direktori komandeeringuteks ja direktori armukese korteri laenumakseteks vast teist 150 krooni. Busside liisingu- ja kindlustusmakseid ning amorti ma ei tea, aga ega see ka üle 100 krooni tunnis ei tule. Seega, et firma omadega nulli jääks, peaks 60-kroonise pileti ostma vähemalt 12 inimest. Polegi tegelt palju, eriti kui arvestada, et neil harvadel kordadel, mil ma Tartust Jõgevale olen sõitnud, on seal tavaliselt vaid mõned vabad kohad. Hmm. Selle kalkulatsiooni põhjal tundub, et hingamisruumi neil justkui veel oleks...
Hea seegi, et Jõgevalt saab Tartusse ka rongiga. 30 krooni lugu, on istumis- ja sirutamisruumi, kemps on enam-vähem korralik. Pealegi, bussis lugeda (loksutab!) ega arvutit kasutada (pole lihtsalt ruumi!) ei saa, samuti ei tee rong ohtlikke möödasõite ega piruette kiilasjääl. Tartus tööl käimiseks küll rong paraku kellaajaliselt ei sobi, raudteest kaugemal elajaid aga ei aita rong ka kuidagi. Jääbki vaid oma auto ning bussifirmade nutulaul suurenevate kulude ja vähenevate reisijanumbrite üle...

See uus alkoholisäädus on ainult joodiku kiusamiseks

Hommikul kallas ojadena, seega viisin Andra rongi peale ja astusin ühe soojaga ka poest läbi. Ausõna, ma pole tükk aega näinud nii kurba pilku kui papil, kellelt Säästuka kassanäitsik ettekäändel, et kell pole veel kümme, kolm pudelit peeti käest ära korjas.
No tõepoolest, joodikul on sügavalt pohlad, mis kell alkomüük õhtul lõppeb. Kella kümneks, või mis, isegi kella kaheksaks on ta omad viinad juba ammu rindu tõmmanud ja magab õiglast joodikuund. Aga ommik on temal ikka väga raske ning iga lisaminut, mis peaparanduseni kulub, otsene põrgupiin...
Nii et tema hääl, kui ta ikka valimispäeval piisavalt traksis juhtub olema, kukub nüüd teadagi kellele :)

Motoparaad Jõgeval

Nagu igal aastal, augusti esimesel laupäeval. Ja tsikleid, nagu igal aastal, oli jälle suti rohkem kui mullu.

Mulle meeldis alloleva soome papi näoilme, sihuke hästi kaval vuntsiotsanaeratus :)

Otse loomulikult ei puudunud jõuluvana:

Samuti ka andunud fännid, nagu see nahkmantlis tädi motorolleriga:

Traike oli päris mitu:

Aga mulle isiklikult meeldisid rohkem ikka Javad, Ižid ja CZ-id:

Rongkäigu lõpetas, nagu ikka, politsetsikkel. Mõistagi vilkuritega.

Karmi motomehe kaisuloomad:

Ja lisaatraktsioon: trobikond langevarjureid (paremat pilti ei saand, telefoni aku sures ära).

Kasutasin ürgseimat vihmanõidust

Ja lasin oma auto põhjalikult ära pesta. Ei läind veerand tundigi, kui päiksest lõõskavasse taevasse ilmus pirakas äiksepilv, mis vastpestud masina ilusti poriseks kastis :) Teine hea nipp vihma väljanõidumiseks on võtta ette kogu korteri põhjalik aknapesu, aga see on rohkem mu proua ämma rida.
Muide, Jõgeval maksis ühe väga tolmuse auto seest ja väljast puhtaksrookimine 400 krooni. Jätkunuks mul kalki südant tingida, oleks sellestki hinnast alla saanud.

Puhkus läheb üldiselt kenasti. Auto sai oma tolmusahmaku mõned päevad tagasi Põltsamaa ja Vaibla vahel, kust osalt oli asfalt üles võetud, suuremalt osalt aga pole teist kunagi olnudki. Õnneks ei olnud liiklus kuigi tihe, vana Mulgimaa kolkad aga on mulle alati südamelähedased olnud. Vaibla oli ka vana koha peal, naine ja ämm said oma nostalgialaksu ilusti kätte - sügaval vene ajal olid nad sealses puhkebaasis püsikunded. Pidin nõustuma, et rand on ikka täiega alla käinud - minu puhul polnud argumendiks mitte küll logadi infrastruktuur, vaid kohutavas koguses eriti tigedaid parmusid ja muid kurje putukaid. Aga põhi oli ilus liivane ja vesi mõnus soe :)

Eile oli lapse sünnipäev. Kuna mõned külalised jäid laekumata, tuli lõplikuks koguseks 1,5 liitrit näo peale. Õnneks sedapuhku veel jäätist...

Habe hakkab ka juba tagasi kasvama. Kui selle puhkuse puhul maha ajasin, oli laps väga pettunud: "Sa pole enam üldse enda nägu!" Ja käskis kiiresti uue habeme kasvatada...

Uvitav, mis küll mõlgub selle meistri mõttes, kes akende talviseks tihendamiseks mõeldud porolooniriba silikooniga aknaraami külge kleebib? Kui te vaid teaksite, kui kuradi keeruline on seda tolle paljukannatanud raami küljest kätte saada! Külge teda jätta ka ei saa, sest see neetud silikoon ei võta uut värvi peale :(

Lõunapoolses magamistoas on EMT mobiilset internetti hästi veider kasutada: toetad läpaka tugitooli parempoolsele käetoele, on kiirus 0,236 MB, kui aga ära väsid ja asendit muudad, siis vasakpoolsel käetoel on kiiruseks 3,6 MB...

Ma ei tea, kas see nüüd paranähtuste alla liigitub, aga Kaja blogi, mis kohaliku külawifi kanalit pidi jookseb kui kulda, pole EMT mobiilse interneti otsast kättesaadav. Uvitav, kas Kaja ise ka seda teab? :)