Rabarbrišašlõkk

Jaanipäev, mis seal salata, on notsude seas sama kurva kuulsusega kui jõuludki. Ja ehkki mul endal oli kuri plaan nimetet pühad tänavu vahele jätta, tajusin siiski mõningast ühiskondlikku survet, mis päädis grillpanni kuurist äblikuvõrgukihi alt väljakaevamise ning sellele sireliokstest lõkke tegemisega. Jaa, mul on sirelisiüsi, teil ei ole, nää-nä-nä-nää-nää :p
Liha panin juba nädala algul likku. Annan teile ka retsepti.
Tuleb võtta pool siga... No hea küll, piisab ka vähemast. Mina võtsin Maximast kahekilose käntsaka kaelakarbonaadi ja lõikasin selle enam-vähem ristikiudu parajateks tükkideks.Siis võtsin ühe suurema rabarbrivarre ning ladusin lihatükid koos rabarbiviilude ja sibularõngastega vaheldumisi kaussi. Pealevalatud marinaadi sisse segasin porgandimahla, sõstramahla, ühe küüslaugu, soola, pipart, paprikat ja juursellerit. Kuna rabarbri juurde passib hästi kaneel, siis panin seda ka, ja mitte vähe. Et soust ikka mahlasem tuleks, lisasin tubli sortsu oliiviõli. Ärge mu käest parem koguseid küsige - ise tuleb maitsta ja ära arvata, millal paras saab. Mulle isiklikult tundus, et sihukese lihakoguse peale pole see mögin piisavalt hapu, seega lisasin natuke riisiäädikat (see oli esimene pudel, mis kapist pihku sattus).
Ma arvan, et tubases grillahjus oleks tulemus saanud mõnevõrra kvaliteetsem, rääkimata segavate asjaolude (suits, sääsed) puudumisest. Samas on grillimine ja seltskondliku vestluse arendamine väljas lebotamiseks sama head ettekäänded kui mistahes muud. Seltskonda õnneks täitsa jagus.
Pilti ei ole kahjuks juurde panna - tulemus söödi käest ära nii kiiresti, et pildimassina säriajast poleks piisanud.