Võitlus vaenuliku faunaga jätkub

Aru ma ei saa, miks peetakse torulõksu humaansemaks muttide hävitamise viisiks kui mürgitamist või lihtlabast mahalöömist. Kõigepealt pead sa, megakiire ainevahetusega loomake, seal hea mitu tundi, teinekord lausa ligi ööpäeva nälgima, siis tiritakse sind, pimedusega harjunud elukat, ereda päevavalguse kätte ja lõpuks visatakse kusagile jumalast mahajäetud kolkasse, kus sa pead praeguse palavaga end pealistaimestikust läbi närima ning purukuivas mullakihis endale miskit hamba alla leidma. Ja kohe on sul ju ka teised mutid kukil.
Mina õnneks ei ole humanist, sestap olen juba kaks elukat oma aiast minema küüditanud. Jah, Offf, maniakaalne naer käis kah asja juurde ;) Esimene oli suurem ja rammusam ning räuskas kogu tee kuni  lähima ohakapõllu servani. Alles takjapõõsas rahunes maha. Tänane oli pisem ning üritas madalat profiili hoida - püsis lõksus üsna kuss ning üritas end isegi peidus hoida. Sõimama hakkas alles siis, kui ma ta teispool Linnumetsa teed torust välja raputasin.
Igatahes - kui mutid sihukesest vihjest ka aru ei saa, pean vist oma karusnahaäri püsti panema.

Ühele õnnetus, teisele õnn

Noorem pägal fännas muruniitjat juba kaua aega, kuni täna lõpuks vedas: kuivõrd too italjaanode meistriteos arvas heaks lõplikult maha koolda, sai laps vraki kõige täiega endale mängida. Poisiuss on muidugi hetkel megaõnnelik, ja kui ma natuke järgi mõtlen ja arvutan, siis sama suur ja põnev PÄRISmänguasi maksaks ilmselt paar-kolm korda rohkem. Nii et lõppkokkuvõttes olen ka mina plussis, ainuke jama, et homse palavaga tuleb nüüd uut aparaati hankima minna.

Sain kvalifitseeritud proviisoriteenust

Sääsenuhtlus on enam-vähem üle elatud, kuid nüüd on probleemiks parmud. Eile, näiteks, tegin oma Kassinurme-ringi rekordajaga, kulutades joomiseks ja keti pingutamiseks vaid loetud sekundid - nii kui seisma jäin, oldi mul kallal. Ülejäänud pereliikmed, kes rattasõidule ujumist eelistasid, kiitsid küll Pedja-äärse ujumiskoha mõnusalt jahedat vett, kuid kurtsid samuti verejanuliste putukate üle. Mis mõistagi tähendas, et täna aeti mind apteeki.
Apteegis selgus, et parme peaks peletama Autan, kuid tollel on kirjade järgi see häda, et alla 2-aastastele seda peale määrida ei tohi. Apteekritädid olid küll lahkesti valmis mingit spetsiaalsodi tellima, kuid täna õhtul poleks see mind aidanud. Võtsin jalad selga ja läksin järgmisesse apteeki.
Järgmises apteegis sain kujukalt aru, miks käsimüügiravumeid tavalises toidupoes müüa ei tohi. Kuulanud ära minu nutulaulu, kuda Autani alla 2-aastastele lastele peale määrida ei tohi, määris sealne apteekritädi mulle kiiresti ja kvalifitseeritult kaela toote nimega Laste Sääsehirm, kodumaiselt firmalt Plix. Alles kodus lugesin, et seda ei tohiks peale vurtsutada noorematele kui 3-aastastele.
Nagu see oleks esimene kord, kui ma jään uskuma apteekrit, kes ise ka pole viitsind tootetutvustust läbi lugeda. Toidupoe riiulist võttes saaksin ma seda vähemalt ise teha.

Ennustus: 2012. aastal maksab .ee domeen 600-700 kr/a

Miks ma nii arvan?

Eesti Interneti Sihtasutuse väitel on praegune tasu, 285 kr/a, rangelt kulupõhine, ehk siis selle kokkurehkendamiseks on võetud EIS-i aastased kulud ning jagatud need võrdselt kõigi ~70 000 .ee domeeniomaniku vahel.

No mina küll ei usu, et kui üks sihtasutus suudab aastas 20 milli sirgeks lüüa, siis järgmisel aastal ta seda ühtäkki enam ei suuda. Kuid kas aasta pärast on meil veel 70 000 .ee uhket omanikku, kelle vahel seda kulu jagada? Kahtlen sügavalt.

Esiteks paneb oma pillid kotti lõviosa 12 000-st pri.ee omanikust (sealhulgas ka mina), sest mille kuradi pärast pidada endal sihukest tobedat, alandavat ja lisaks veel võõrkeelse lühendiga domeenirisu ja maksta selle eest veel pealegi 300 krooni kopikatega? Omanimeline domeen ilma selle lollaka .pri lisandita on iga kell parem, kuid tolle paarisaja krooni eest, mis .eu .ee-st odavam on, saab endale lubada juba päris mitu õlut. Ja kui nüüd meelde tuletada, siis lombitaguste hostijate juures saab lisaks kohalikust oluliselt odavamale hostingule ka .com-lõpulise domeeni suisa kauba peale.

Ettevõtted ning riigi- ja avalik-õiguslikud asutused jäävad muidugi .ee-sse edasi tiksuma, kuid ka nende hulgas on päris palju niisuguseid, kes ilmselt oma "igaks juhuks" registreeritud domeenide nimekirja üle vaatavad ning seal omad korrektiivid teevad. Ja ma kahtlustan, et mitte suuurenemise suunas.

Siis on meil veel kari MTÜ-sid ja sõpruskondi, kes võib-olla isegi saaksid nõutava summa kokku, aga on ehk võib-olla juba laialigi läinud või siis otsivad ettekäänet odavamasse veebimajutusse ülekolimiseks.

Ja miks mulle tundub, et laialdast spekuleerimist .ee domeeninimedega ei tule? Ainus sihtgrupp oleks kohapeal äri ajavad rahvusvahelised korporatsioonid, kuid neil on kardetavasti siinne domeen juba ammu regatud ja statistikas kirjas. Ülejäänutel aga on mingist .ee-st sügavalt  pohlad, isegi kui kodanik Virgo Kruve seal nende nime all porri näitama hakkab.

Kokkuvõtlikult ennustan, et aasta pärast võib .ee domeene olla senisest poole vähem, kuna aga EIS-i kulud jäävad samaks (tõenäolisemalt aga isegi paisuvad), siis tulebki nullijäämiseks aastatasu tõsta.

Aga äkki teeks hoopis odavama aastatasu, et rohkem kasutajaid kokku meelitada, ja jätaks pri.ee üldse maksuta, et algajad veebitreialid või startivad väikeettevõtted seal kätt harjutada saaks ja tulevikus endale juba mõned tasulised .ee domeenid registreeriks? Eiei, see ei ole ju EIS-i põhikirja järgi võimalik ja pealegi läheks karjuvasse vastuollu kohalike äritavadega - kui käive langeb, tuleb tõsta hinda, korvamaks saamata jäänud tulu.