Sääsenuhtlus on enam-vähem üle elatud, kuid nüüd on probleemiks parmud. Eile, näiteks, tegin oma Kassinurme-ringi rekordajaga, kulutades joomiseks ja keti pingutamiseks vaid loetud sekundid - nii kui seisma jäin, oldi mul kallal. Ülejäänud pereliikmed, kes rattasõidule ujumist eelistasid, kiitsid küll Pedja-äärse ujumiskoha mõnusalt jahedat vett, kuid kurtsid samuti verejanuliste putukate üle. Mis mõistagi tähendas, et täna aeti mind apteeki.
Apteegis selgus, et parme peaks peletama Autan, kuid tollel on kirjade järgi see häda, et alla 2-aastastele seda peale määrida ei tohi. Apteekritädid olid küll lahkesti valmis mingit spetsiaalsodi tellima, kuid täna õhtul poleks see mind aidanud. Võtsin jalad selga ja läksin järgmisesse apteeki.
Järgmises apteegis sain kujukalt aru, miks käsimüügiravumeid tavalises toidupoes müüa ei tohi. Kuulanud ära minu nutulaulu, kuda Autani alla 2-aastastele lastele peale määrida ei tohi, määris sealne apteekritädi mulle kiiresti ja kvalifitseeritult kaela toote nimega Laste Sääsehirm, kodumaiselt firmalt Plix. Alles kodus lugesin, et seda ei tohiks peale vurtsutada noorematele kui 3-aastastele.
Nagu see oleks esimene kord, kui ma jään uskuma apteekrit, kes ise ka pole viitsind tootetutvustust läbi lugeda. Toidupoe riiulist võttes saaksin ma seda vähemalt ise teha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar