Poissmehe puuviljakook

Nimetet hõrgutis sobib suurepäraselt kõikideks sotsiaalseteks sündmusteks, mis pealkirjas mainitud isiku tagasihoidlikus elamises aset leida võivad - romantilisest õhtusöögist rõõmsa viinaviskamiseni sõprade seltsis. Jajaa, ärge naerge midagi - kook, mida me kohe kokku keerama hakkame, läheb hästi nii pealehammustamiseks, aga veel paremini järgmisel ommikul, elektrolüütide tasakaalu taastajana.

Kindlasti on su riiulinurgas vedelemas pakk proteiinipulbrit, mis, ütleme otse, ei osutunud su esimeseks maitse-eelistuseks ning seetõttu parematele sortidele ruumi tegema pidi. Nüüd on hea võimalus hüva kraam kõikvõimalike sotsiaalsete hüvede vastu tagasi vahetada ;)

Kühvelda pakist kausipõhja paar supilusikatäit. Seejärel vaata külmkapis ringi - äkki leidub seal näiteks piima? Võib vabalt olla ka hapuks läinud - see sobib isegi paremini. Hästi kõlbavad ka keefir või jogurt. Kui neid ka ei ole, võta tavalist vett  ning lisa veel paar supilusikatäit pulbrit.

Võib-olla on sul kusagil karbis maisihelbeid, mida sa enam nii hoolsalt ei tarvita kui lapsepõlves? Või äkki müslit? Kui sinu põhjatud varud sisaldavad mõlemit, kalla kummastki paras ports sinna kaussi, kuhu sa pulbri juba ära segasid. Lase neil seal natuke liguneda ning tee väike revisjon oma sahtlites ja seljakotis - äkki leidub sul kuivatatud puuvilja? Rosinad oleksid ideaalsed, kuivatatud aprikoos ei tee ka paha. Minul läks koguni nii hästi, et koogi sisse sai poetatud veel kuivatatud ploome, jõhvikaid ning ananassikuubikuid. Nagu hiljem selgus, oleks pelgalt rosinatest ja ananassikuubikutest täiesti piisanud. Kuivatet fruktid võivad vabalt moodustada natuke vähem kui poole taigna mahust - küll proteiin kogu kupatuse koos hoiab.

Nüüd järgneb kõige vastutusrikkam osa - maitsestamine. Kalla kogu kupatusele nii palju suhkrut, et see tolle pulbri vastiku maiste ära tapab - aga mitte rohkem, muidu läheb läägeks kätte ära. Seda löga, mida sa parasjagu kokku segad, võid muide julgelt maitsta - seal pole ju üksikult võttes midagi, mida sa nagunii toorena ei tarvitaks :)

Kui sul on, uha tolle mögina sisse ka vaniljesuhkrut - sedagi mitte väga palju. Vaata üle oma pudelipõhjad - sorts rummi, hädakorral ka konjakit või viskit, saab sinu kulinaarsele meistriteosele ainult kasuks tulla. Et kogu kupatus paremini koos seisaks, võid hulka segada ka tavalist jahu, kõrbemamineku vältimiseks tuleks aga lisada paar supilusikatäit õli (mul oli näiteks sihukest oliivõli, milles sidrunit sees leotatud - päris omapärane mekk tuli juurde).

Edasi on kõik juba lihtne - leia vorm, kuhu kõik see sodi ära mahub (ära muretse, eriti kõrgemaks ta ei kerki), vooderda see küpsetuspaberiga (toda peab ikka kodus varuks olema - selle sisse on mugav võileibu keerata) ja kalla (justnimelt kalla - tainas peab jääma parasjagu nii vedel, et on võimeline voolama) kogu kupatus vormi. Vorm pista ahju, keera regulaator 200 kraadi peale ja mine, olenevalt eelseisva ürituse iseloomust, kas tube koristama või nurgatagusesse poodi jookide järele.

Kui tagasi jõuad, leia kasutamata hambatikk ja, kui kook juba väga kõrbenud välimusega ei ole, torka tikk sinna sisse. Kui välja tõmmates tainast tiku külge ei jäänud, lülita ahi välja ning tõsta kook jahtuma. Lõika parajad tükid ja kui tõsiselt muljet tahad avaldada, serveeri koos vahukoore (või vaniljekastme või noh, kasvõi kohupiimakreemiga) ning paari viinamarjaga. Seepeale peaks temake juba piisavalt heldima ning proteiin teeb ülejäänu ;)