Täna valmistame ahjukana. Säästame sealjuures nii raha kui ka vaeva - mis on säästukulinaaria juures vast ehk olulisemgi :)
Osta üks keskmiselt rammus broiler. Sügavkülmutatud supikanu ära näpi - seal pole tõesti muud kui luu ja nahk, pealegi matsevad nad jõledalt (ma ükskord proovisin). Mina sain enda oma säästukast, soodushinnaga 29.90 kilo (tõepoolest, ma olen neile juba nii palju tasuta reklaami teinud, et miskine nendepoolne nänn oleks nüüd küll teretulnud). Firmamärgiks oli Tallegg, mis muidugi võib tähendada ka Poola või Leedu päritolu. Aga vahet pole, ma tegelt ei usu, et nende geneetika ja proteiinijärjestus seal lõuna pool kuidagi põhimõtteliselt teistmoodi oleks.
Reeglina on sihuke broiler juba tehases karvutustatud, samuti on eemaldatud suurem osa sisikonda, kael ja lestad. Keri lahti foolium, nii paraja varuga, ja laota ahju sobiva küpsetusvormi põhja. Tavaliselt on see broiler nii suur, et teine kiht fooluimi tuleks keerata risti ümber eelmise, nii et pane too ka valmis. Eemalda broilerilt pakend, vaata igaks juhuks, ega ta külge sulgi või miskit muud liigset turritama pole jäänud, ja aseta fooliumile lähteasendisse.
Nüüd järgneb kõige keerulisem osa: maitsestamine.
Võta peoga küüslauku ja lõika see nii peenikesteks tükkideks kui viitsid (mina tegin viilud). Viska tükid väiksemasse kaussi, uha otsa kolm (mitte kuhjaga) teelusikatäit soola, sinna järgi paras ports jahvatatud pipart ja kui on, siis ka kuivatatud juurvilja. Mina panin veel näpuotsatäie jahvatatud nelki ja natuke karripullbrit.
Võta üks-kaks õuna. Kui viitsid, siis koori ja eemalda seemned, aga võid ka lihtsalt niisama ära viilutada. Õunatükid lao pidulikult kana külje alla ja need, mis üle jäävad, topi sisse. Sinnasamasse võid suruda ka kuivatatud ploome, aprikoose, rosinaid ja muud säärast. Nüüd nühi oma brolier ettevalmistatud matseseguga nii seest kui väljast sisse, küüslaugutükid võid kah kunstipäraselt nii külje kui ka kaenla alla ära sättida. Lõpuks võid veel kogu kupatusele natuke karripulbrit peale raputada ja, et see lugu väga kuivaks ei läheks, kalla talle sisse ka sorts veini või muud sellist (mul oli täna viskit).
Seejärel, nagu isegi aru saad, tuleb foolium kinni voltida (ja ma mõtlen KINNI, nii et pealt lahti või üldse kusagilt pragusid ei jääks) ja passima jääda, millal ahi niiipalju ära köeb, et siibri kinni saab panna (me räägime ahjust ahikütte kontekstis, eks ole). Siis pole muud, kui lükka söed kõrvale, ahjuvorm kõige kanaga sisse, ahjuuks kinni ja las ta seal nüüd küpseb. Kui fooliumi korralikult kinni voltisid, võib ta seal lõdvalt kasvõi pool päeva tiksuda, ilma et temaga midagi paha juhtuks.
Välja võta siis, kui kõht tühjaks läheb või ahi jälle kütte panna tuleb - kumb enne kätte jõuab. Voldi foolium lahti ja ära oma sõrmi sealt vahelt väljapaiskuva kuuma auruga ära kõrveta.
Pane oma vaim valmis - erilist krõbekana aroomi sealt ei tule, isegi kui ta sul hea mitu tundi kuumas ahjus podises.
Võta suur lusikas ja toimeta see mögin eraldi kaussi. Kahvel unusta parem ära - kogu mass on nii pehme, et pudeneks kahvli küljest laiali. Kontide küljest ta, muide, pudenebki.
Nagu sa juba õigesti ära arvasid, on tegemist äärmiselt pehme ja, mis seal salata, ka maitsva söömaajaga. Juurde soovitan keedetud riisi ja kindlasti ka mingit salatit - sa sööd seda nii palju, et ilma juurdepakutava silota läheks olemine liiga raskeks.
Mida teha aga siis, kui sa oma elamist puudega köetava ahju varal ei soenda? Sellisel juhul osta küpsetuskotti eelpakendatud kana. Maitse pole küll nii vinge ja ka hind on poole kallim, kuid see-eest tuleb krõbedama koorikuga (mida arstitädid nagunii süüa ei soovita) ja saab ka rutem valmis.
