Tundsin, et vajan pretensioonitut, ajuvaba meelelahutust ning Thor 3D tundus selleks igati sobivat. Ega ei pidanudki pettuma, kõik oli nii nagu Kukerpillide laulus: "Küll seal tehti piu ja küll seal tehti pau, mehi loogu langes, võitja sai au..." Õnneks ei tea ma muinasskandinaavia mütoloogiast halligi, muidu oleks tulnud ajupuhkuse asemel kas sündsusetult irvitada või vihast vahutada. Õnneks olid tublid filmitegijad lähtunud mitte Islandi, vaid Ameerika saagadest, mida küll tuntakse rohkem koomiksite nime all. Viimastest, muide, selgub, et meie vana hea Taara on otsapidi ka US and A aukodanik :)
Lisaks mütoloogilisele autentsusele oleks patt nõuda sellelt linateoselt ka sügavaid karaktereid ning teravmeelseid süžeepöördeid. Puudus ka näiteks Eesti filmidele nii iseloomulik sisekaemuslik vaikelu. Samas ei saa öelda, et toimumata oleks jäänud pea- ja kõrvaltegelaste sisemine areng - nimikangelasel õnnestus täiesti edukalt transformeeruda rullnoklikust mürtsumehest aktiivseks rahuvõitlejaks. Mulle isiklikult jätsid eranditult kõik tegelased, ka niiöelda pahade poole pealt, äärmiselt sümpaatse mulje - muidugi kui nad (sealhulgas head) ei tegelnud parasjagu kellegi tapmise või heli- ja püroefektide tootmisega.
Kujutan ette, et poisslapsed vanuses 7-14 on suhtkoht sillas. Prillikandjad ilmselt mitte nii väga - nood peaksid end pigem 2D seansile sättima. Mul tekkis "vau - 3D!" efekt alles lõputiitrite juures, kus kujuteldav kaamera sõitis läbi gaasipilvede ja täheparvede.
Aga treiler kah:
Ei saa me ka ilma väikse virinata. Vanasti, kui Solarise kino opereeris veel Cinamon, sai internetist ostetud piletid otse mobla peale saata. Nüüd aga saadetakse pilet ainult meili peale, väljaprintimisvõimalus tuleb endal kuidagi leida. Pealegi öleks praegu internetist ostes pilet kallim olnud.
4 kommentaari:
Ojaa, Eesti filmide sisekaemus - keegi vaatab pikalt kaugusesse, ohkab, süütab sigareti ja siis on pikk vaade mudasele ja hallile külatanumale.
(jätkub)...mida mööda läheneb aeglaselt-aeglaselt matuserongkäik ja siis...(vajadusel jätkata)
Kühmus ja külma käes kössis inimeste vahelt jooksevad kaagutades läbi kanad ning taamal haugub koer...
Ilmselt on Eesti filmide uimasusel ja venivatel stseenidel väga lihtsad ja triviaalsed põhjused: tihedamaks monteerimisel tuleks ju näitlejatel rohkem näidelda, režissööridel rohkem režisseerida ning kostüüme-dekoratsioone-saiakesi kuluks kah oluliselt rohkem. Seega ei mingit diipi kaamost, puhas laiskus ja napp eelarve.
Ülalpool kirjeldatud Hollywoodi linateosega pole sel diskussioonil muidugi suurt midagi pistmist.
Postita kommentaar