Lõhkusin linnupesa :(

Ladusin tunamulluseid puid riidast kuuri alla ja sealt ma ta leidsingi. Otse loomulikult polnud kellelgi õrna aimugi, et mõni lind meie puuriida vahel toimetab. Andra ütleb, et lepalindu pole kevadest saadik näha olnud, kõne alla tuleb veel linavästrik.
Kes teab? Muna on sihuke helesinine, umbes sõrmeotsasuurune.
Jube kahju on muidugi, aga teha pole vist ka enam midagi :(

Bussifirmade pankrot paratamatu?

Netist bussiaegu otsides jäi silma ka piletihind Tartu-Jõgeva marsruudil, mis on juba nii vähe kui 60 krooni. Tõsi, on ka mõned odavamad, 50-kroonised pakkumised, see-eest lisaekskursiooni korral Luuale ja Palamusele tuleb välja käia koguni 75 krooni.
Minu Micra võtab ametlikult keskeltläbi 5,9 liitrit sajale. Jõgeva-Tartu-Jõgeva ots koos mõningase Tartu vahel tiirutamisega teeb 120 kilti, pentsu sain viimati automaattanklast sooduskaardiga 17,5 krooni liiter. Mis te arvate, kui mul on valida, kas osta 2x60 pilet, arvestada mitte just kõige paindlikumaid kellaaegu, süüa Tartu bussijaamas aega parajaks tehes paari-kolmekümne krooni eest burksi ja jagada kitsast bussiistet võibolla sama kaalukategooria tegelasega kui ma isegi, või valada paaki 123 krooni 90 sendi eest pentsu, tulla ja minna mulle sobival ajal ja sinna, kuhu mul täpselt vaja, siis kumma variandi ma võtaksin? Kusjuures iga mu reisikaaslane sõidaks praktiliselt poolmuidu!
Okei, autot on vaja remontida, otsa tulevad veel kindlustus, liising ja amort, aga mugavus maksab ju ka midagi ning näiteks telekat vaadates ma ju ei arvuta, kui palju ma minutis kulutan :) See 124 krooni on minu jaoks selle reisi otsene kulu, kui ma otsustaksin näiteks tolle teekonna bussiga ette võtta, peaksin ju sellegipoolest oma liisinguid ja kaskosid maksma...
Ehk siis - kui mugavus maksab ainult 3.90, pere- või sõpruskonnaga ühiselt liikudes aga on võit kahe- kuni viiekordne, siis on bussifirmade väljasuremine vaid ajaküsimus.
Aga kuulakem ka teist poolt. Mul pole õrna aimugi, palju buss kütust rüüpab, kuid mingist keskkonnauuringust leidsin, et see arv võiks olla 27 liitrit sajale. Tartu Terminaal müüb diislikütust jaehinnaga 19,55 krooni liiter (tõenäoliselt saab bussifirma ka hulgihinnaga, aga jätame selle praegu). Tartust Jõgevale (50 km) kulub seega kütust 274 krooni eest, ok, bussijuhi nina soojendamiseks peatustes ka midagi, ütleme jämedalt 300 krooni. Bussijuhile endale kukub kah näiteks 150 krooni tunnis (palgafondina, mitte kätte), bussifirma ülalpidamiseks, direktori komandeeringuteks ja direktori armukese korteri laenumakseteks vast teist 150 krooni. Busside liisingu- ja kindlustusmakseid ning amorti ma ei tea, aga ega see ka üle 100 krooni tunnis ei tule. Seega, et firma omadega nulli jääks, peaks 60-kroonise pileti ostma vähemalt 12 inimest. Polegi tegelt palju, eriti kui arvestada, et neil harvadel kordadel, mil ma Tartust Jõgevale olen sõitnud, on seal tavaliselt vaid mõned vabad kohad. Hmm. Selle kalkulatsiooni põhjal tundub, et hingamisruumi neil justkui veel oleks...
Hea seegi, et Jõgevalt saab Tartusse ka rongiga. 30 krooni lugu, on istumis- ja sirutamisruumi, kemps on enam-vähem korralik. Pealegi, bussis lugeda (loksutab!) ega arvutit kasutada (pole lihtsalt ruumi!) ei saa, samuti ei tee rong ohtlikke möödasõite ega piruette kiilasjääl. Tartus tööl käimiseks küll rong paraku kellaajaliselt ei sobi, raudteest kaugemal elajaid aga ei aita rong ka kuidagi. Jääbki vaid oma auto ning bussifirmade nutulaul suurenevate kulude ja vähenevate reisijanumbrite üle...

See uus alkoholisäädus on ainult joodiku kiusamiseks

Hommikul kallas ojadena, seega viisin Andra rongi peale ja astusin ühe soojaga ka poest läbi. Ausõna, ma pole tükk aega näinud nii kurba pilku kui papil, kellelt Säästuka kassanäitsik ettekäändel, et kell pole veel kümme, kolm pudelit peeti käest ära korjas.
No tõepoolest, joodikul on sügavalt pohlad, mis kell alkomüük õhtul lõppeb. Kella kümneks, või mis, isegi kella kaheksaks on ta omad viinad juba ammu rindu tõmmanud ja magab õiglast joodikuund. Aga ommik on temal ikka väga raske ning iga lisaminut, mis peaparanduseni kulub, otsene põrgupiin...
Nii et tema hääl, kui ta ikka valimispäeval piisavalt traksis juhtub olema, kukub nüüd teadagi kellele :)

Motoparaad Jõgeval

Nagu igal aastal, augusti esimesel laupäeval. Ja tsikleid, nagu igal aastal, oli jälle suti rohkem kui mullu.

Mulle meeldis alloleva soome papi näoilme, sihuke hästi kaval vuntsiotsanaeratus :)

Otse loomulikult ei puudunud jõuluvana:

Samuti ka andunud fännid, nagu see nahkmantlis tädi motorolleriga:

Traike oli päris mitu:

Aga mulle isiklikult meeldisid rohkem ikka Javad, Ižid ja CZ-id:

Rongkäigu lõpetas, nagu ikka, politsetsikkel. Mõistagi vilkuritega.

Karmi motomehe kaisuloomad:

Ja lisaatraktsioon: trobikond langevarjureid (paremat pilti ei saand, telefoni aku sures ära).

Kasutasin ürgseimat vihmanõidust

Ja lasin oma auto põhjalikult ära pesta. Ei läind veerand tundigi, kui päiksest lõõskavasse taevasse ilmus pirakas äiksepilv, mis vastpestud masina ilusti poriseks kastis :) Teine hea nipp vihma väljanõidumiseks on võtta ette kogu korteri põhjalik aknapesu, aga see on rohkem mu proua ämma rida.
Muide, Jõgeval maksis ühe väga tolmuse auto seest ja väljast puhtaksrookimine 400 krooni. Jätkunuks mul kalki südant tingida, oleks sellestki hinnast alla saanud.

Puhkus läheb üldiselt kenasti. Auto sai oma tolmusahmaku mõned päevad tagasi Põltsamaa ja Vaibla vahel, kust osalt oli asfalt üles võetud, suuremalt osalt aga pole teist kunagi olnudki. Õnneks ei olnud liiklus kuigi tihe, vana Mulgimaa kolkad aga on mulle alati südamelähedased olnud. Vaibla oli ka vana koha peal, naine ja ämm said oma nostalgialaksu ilusti kätte - sügaval vene ajal olid nad sealses puhkebaasis püsikunded. Pidin nõustuma, et rand on ikka täiega alla käinud - minu puhul polnud argumendiks mitte küll logadi infrastruktuur, vaid kohutavas koguses eriti tigedaid parmusid ja muid kurje putukaid. Aga põhi oli ilus liivane ja vesi mõnus soe :)

Eile oli lapse sünnipäev. Kuna mõned külalised jäid laekumata, tuli lõplikuks koguseks 1,5 liitrit näo peale. Õnneks sedapuhku veel jäätist...

Habe hakkab ka juba tagasi kasvama. Kui selle puhkuse puhul maha ajasin, oli laps väga pettunud: "Sa pole enam üldse enda nägu!" Ja käskis kiiresti uue habeme kasvatada...

Uvitav, mis küll mõlgub selle meistri mõttes, kes akende talviseks tihendamiseks mõeldud porolooniriba silikooniga aknaraami külge kleebib? Kui te vaid teaksite, kui kuradi keeruline on seda tolle paljukannatanud raami küljest kätte saada! Külge teda jätta ka ei saa, sest see neetud silikoon ei võta uut värvi peale :(

Lõunapoolses magamistoas on EMT mobiilset internetti hästi veider kasutada: toetad läpaka tugitooli parempoolsele käetoele, on kiirus 0,236 MB, kui aga ära väsid ja asendit muudad, siis vasakpoolsel käetoel on kiiruseks 3,6 MB...

Ma ei tea, kas see nüüd paranähtuste alla liigitub, aga Kaja blogi, mis kohaliku külawifi kanalit pidi jookseb kui kulda, pole EMT mobiilse interneti otsast kättesaadav. Uvitav, kas Kaja ise ka seda teab? :)