Sain haledalt petta

See pole üldse esimene kord, kui vähene läti keele oskus mulle kurvalt kätte maksis. Millalgi 8-aastasena üritasin Riias jäätist osta. Umbes pool tundi pidasin järjekorda kinni, enne kui keegi telepaatiliste võimetega kohalik mu eesti-vene segakeeles väljendatud telimuse müüjatädile ära tõlkida oskas.

Täna tekkis isu hapukapsaste järgi - ärge parem küsige, miks. Kohalikud kapsad tundusid juurikaletis oleva sihukeses potentsiaalselt lekkivas pakendis, kuid kohe samas kõrval vedeles lätikeelsete kirjadega pisike plastmassämber. Tagantjärgi ei meenugi, kas poe pandud hinnasildil ka kiri "hapukapsas" leidus ja ega ma ei süvenenud ka. Ostsin ära, tassisin koju, tegin lahti ja lõin kahvli sisse. Maitse tundus imelik. Kuidagi magus. Hapukapsas, ja magus, et nagu päriselt ka? 

Uurisin silti. Nojah, "Värskekapsassalat (mhmh, kahe s-iga, nagu Lätis ikka) porganditega. Koostis:kapsas (63%), marinaad (34%)(vesi, suhkur, sool, äädikhape, sidrunhape, kaaliumsorbaat), porgand (1,4%), sool."
Minu talupojamõistus jooksis selle koha peal nüüd küll kokku. Et nagu lihtsam on kapsaid marinaadiga solkida kui neid niisama hapneda lasta? Milleks, vennad lätlased, milleks küll?

Noh, hakkate juba kaineks saama?

Ei, sotsiaalmeedia on ikka tore asi - rahvas postitab igast instagrammidesse ja feissaritesse imalaid talvepildikesi, kergelt erinevates fontides kirjad "Head sedasamustki" peal, ja ongi linnuke kirjas. Peab ütlema, et ikka oluliselt delikaatsem, kui saada 1. jaanuari ommikul mõnisada SMS-i. Kui ma veel noor ja roheline olin, ei taibanud tavaliselt telefoni ööseks hääletuks muuta ka, ja see rõve piiksumine hakkas peale kohe, kui moblaoperaatorid oma aastavahetuse sõnumijärjekorra läbi hekseldada jõudsid - mis juhtus nii kella kuue paiku ommikul. Ei olnud üldse mõnus.
A muidu oli äge. Väiksema pägalaga läks küll vahepeal telekapuldi pärast löömaks - no ei ole suutnud teisele veel rahvuslikke traditsioone külge õpetada. Lõpuks jõudsime kompromissile - mina ei vaadanud Tujurikkujat, tema oma stamm-multikaid. Vähimaks ühisnimetajaks osutus mingilt saksa kanalilt tulev dokkfilm maailma suurimatest laevadest mis, nagu ma järelkajadest aru saan, oli ka oluliselt huvitavam ja naljakam kui eesti kanalite seekordne aastavahetusprogramm. Win-win :)
Pauku käisime ka tegemas. Note to self - järgminsel aastal pole mõtet suurt patareid osta, olgu ale kuitahes vinge. Süütenöörid on ka kallimatel patareidel piisavalt lühikesed, nii et kaugele joosta ei jõua, otse saluudi all aga on esteetilist naudingut suhtkoht raske saada. Õnneks olid naabrid ostnud mõned mitte vähem ägedad ilutulestikukomplektid, nii et  mürtsu ikka sai. Ühe raketiga oleks peaaegu pihta ka saanud, õnneks oli see väike ja maandus nii kuus meetrit eemal. Laskja oli kaunikesti ehmunud, eriti kui me kogu kambaga tema juurde rühkisime ja ülevoolavalt head uut aastat soovisime.
Mis süüa oli? Pean teid kurvastama, ei midagi eksootilist. Traditsiooniline kartul-kapsas-verivorst-liha. Lisaks veel sült, hapukurk, marineeritud tomat, endatehtud sinep ja tavaline võileivastaff. Kooki anti ka. Morsi segasin ise, sinna sisse läks natuke punasesõstramahla, kapipealselt leitud alkoholivaba glögi ja agaavisiirup. Pägal jõi seda vist kokku kaks kannutäit. Ülejäänud jõid gaseeritud veinilurri. Pohmakat ei tekitanud, aga ega pärast heaste magada ka ei lasknud.
Mida siis uueks aastaks lubati? Kas ma kavatsen võtta maha paarkümmend kilo, hakata taimetoitlaseks ja muidu esoteerikuks, minna omandama järjekordset lõpetamata magistriharidust, kaitsta loomi ja muid vähemusi, võidelda rahu eest maailmas ning kurjuse ja ebaõigluse vastu, kandideerida Riigikogusse, annetada oma kuluhüvitis reklaamiagentuuridele, võtta hoiule paar kodutud kassi/lehma/kährikut, hakkata sisserändajaks-lodevuspagulaseks ja teha veel midagi põnevat-kasulikku? Oleks muidugi tore uskuda, kuid ennast tundes...

Aga teile, kulla sõbrad, soovin küll, et uuel aastal ootaks teid imed igal sammul. Noh, näiteks, et reklaam algaks just sel hetkel, kui on vaja kempsu või võileiva järele minna, või et kohe esimesed kingad, mida te poes proovite, oleksid mugavad ja parajad, või et vale number, millele te helistasite, oleks parajasti kinni ja nii edasi. Et asi kindlam oleks, printige selle blogi sabast nüüd välja üks tühi leht, kirjutage sellele oma soov ja... noh, ma polegi päris kindel, mis te sellega edasi peaksite tegema. Põletada pole nüüdisaegsetes keskküttega korteris eriti kusagil, kempsupotist kaasaegne klooriga pleegitatud paber kah hästi alla ei lähe, lihtsalt minema visata oleks kah nagu imelik. Äkki keerate tuutuks ja hoiate seal sees kommi, sihvkasid või muud tarvilikku? :)
Ja katsuge ikka rohkem puhata ka!

Pühi!

Jaa, jõulud. Imeline aeg. Pärast seda, kui kuulasin raadiost jõulujumalateenistuse ülekannet, kus esines Savisaar, arvasin juba, et mida veidrat täna ikka rohkem juhtuda saab. Aga ei. Saksa kanal ZFD näitab praegu Albano ja Romina Powerit. Laivis. Ma arvasin, et nad on juba surnd, aga ei, elavad, lõõritavad ja keedavad spagettit (Albano just praegu kiitleb, et teeb sama head pastat kui tema mamma. Ja lööb risti ette, kui Romina väidab, et tema oskab ka ikka süüa teha).
Üldse on saksa telekanalite jõuluprogramm kuidagi lõbusam ja säravam, erinevalt meie võltsvagatsevast riigiringhäälingust või kommertskanalite tüütuseni äraleierdatud visadest hingedest. Ja hästi palju muinasjutufilme näitavad.
Muide, mis te jõuluvana käest saite? Mulle toodi grungekindad ja üks ümarik vaas, millest olevat hea matet juua.

Vahemereaineline maavitsaliste hautis

Ma parem ei hakka rääkima reklaamjuttu, kui tervislik see sodi olema saab - igaüks võib proovida ja omad järeldused teha. Kui toorainete hinnad kokku rehkendada, pole ta ka teab kui odav, aga pluss on selles, et kõhu täis saamiseks kulub hautist üllatavalt vähe, seda isegi juhul, kui kartulid-makaronid kõrvalt ära jätta.

Lähteainetest oleks vaja varuda:
mõnisada grammi seeni (alusetäis šampinjone käib küll)
üks baklažaan
üks suvikõrvits
kolm-neli tomatit
paar küüslauguküünt
oliiviõli
palsamäädikat
worchestershire'i kastet
soola, pipart, lemmikmaitseainet (koriander, rosmariin, mis iganes).

Tükelda baklažaan ja suvikõrvits. Tükid sega eraldi nõus oliiviõli, palsamäädika, mõne grammi soola ja maitseainetega ning jäta veidiks ajaks laagerduma.

Kalla poti põhja tubli sorts oliiviõli (ei pea olema ekstra süütu, jääkõli on praadimiseks isegi parem) ja pruunista selle sees seened. Umbes poole pruunistamise peal lisa tükeldatud küüslauk.

Kui seentele hakkab aitama (lõhnast saad aru, maitsta on kah lubatud), kalla neile selga baklažaanitükid ja suvikõrvits. Kui segu keema hakkab, võta kuumust vähemaks, kata kaanega ja jäta hauduma.

Nüüd tükelda tomatid. Võid kasutada sama nõu, mille seest eelmine sats potti läks - vähem pesemist ja õli-äädikat läheb ka natu vähem raisku. Tomatitükkidele puista peale ohtrasti pipart, näputäis soola ja (jälle ohtralt) worchestershire'i kastet. Jäta mõneks ajaks seisma.

Ja ega nüüd polegi muud, kui käi aeg-ajalt poti sisu segamas ja passi peale, millal baklažaan juba  pehmemaks muutuma hakkab. Viimasel juhul on õige hetk tomatid potti kallata ning lasta kogu kupatusel edasi haududa.

Valmis saab siis, kui baklažaan pehme - selleks võib minna kuni pool tundi. Maitse segu ja vajadusel lisa soola. Jajaa, ma tean küll, mida arsti- ja muud tädid soola liigtarvitamise kahjulikkusest räägivad, aga usu mind - ilma soolata ei tule ka ülejäänud maitsebukett kuidagi esile. Kui tegid kõik õigesti, omandavad baklažaan ja suvikõrvits mõnusa puravikumaitse ja konsistentsi, piprane tomatimögin seal ümber annab vajalikku lisavürtsi.

Kui valmis, võta pott tulelt ja serveeri nagu paksu suppi või, kui oled tahkema toidu austaja, lisandina kartulite-makaronide juurde.

Märkus 1. Keegi ei keela sul enne seente pruunistamist sinnasamma potipõhja ka kanatükke või hakkliha praadida, aga see parandab ainult toiteväärtust, maitset mitte eriti.

Märkus 2. Kui taimetoit on sinu stiihia, viska koos baklažaanidega potti ka üks avokaado (koor ja kivi võta ikka enne ära ka, onju) - saad hulga tahedama ja kõhtutäitvama suutäie.

Märkus 3. Täiesti on lubatud koos küüslauguga ka natuke sibulat praadida.

Märkus 4. Kui rahvast palju ja puudus majas, riivi tavalist kõrvitsat ja lase enne potiviskamist koos baklažaani ja suvikõrvitsaga samas segus marineeruda. Kõrvitsale pead kindlasti ka soola lisama!

Märkus 5. Ühe paprika võib ka panna.

Pilti juurde ei pane - ametlik põhjus on see, et maitseb see sodi oluliselt parem kui välja näeb. Mitteamelik - lihtsalt ei viisi :)

"No ei ole ju kedagi valida!"

Suures e-valimiste rappimise tuhinas oleks peaaegu meelest läinud, et needsinatsed hakkavad juba homme pihta.
Niisiis, kellele müüa oma üliväärtuslik hääl? Keda saata Europarlamenti muretut pensionipõlve nautima Eesti huvide eest seisma?
VVK kodukale on oma nimed kirja saanud 66 kandideerijat kaheksast erakonnast. Võtamegi erakondade kaupa.

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei

On välja pannud ühe kandidaadi. Valev Kald on kahtlemata tore inimene, aga magistrikraad Eesti ja Euroopa avaliku õiguse alalt, veel enam aga selle omandamiskoht - Akadeemia Nord - näitab, et, kuidas seda nüüd viisakalt öeldagi - noh, et ongi lihtsalt tore inimene :)

Sotsiaaldemokraatlik erakond

Sotside positsioon on praegu päris hea ning tõenäoliselt võivad nad arvestada vähemalt ühe, aga kui tõesti hea päev juhtub olema, siis isegi kahe saadikukohaga. Aga kes neist 12-st? Marju Lauristin on päris hea variant. Mulle meeldib tema aus suhtumine - eks ole ju Marjustin ise ka öeldnud, et läheb europarlamenti endale väärikat vanaduspõlve kindlustama. Ja ühena vähestest kandidaatidest on ta selle ka ära teeninud.
Ülejäänud sotsidega on kahtlasem. Härrad-prouad ministrid vaevalt oma kohtadest loobuvad, nii et Ivari Padari, Jevgeni Ossinovski ja Urve Palo poolt erilist mõtet hääletada ei ole. Ilmselt pole ka Eiki Nestoril erilist valu oma spiikrikoht parlamendi realiikme oma vastu vahetada. Hannes Hanso läheb niikuinii varsti järjekordsele ümbermaailmareisile, nii et Brüssel oleks tema jaoks igati lati alt läbijooksmine.
Kardetavasti ei kannata Toomas Alatalu õrn hingeke Europarlamendis lokkavaid intriige ja ärapanemist välja, nii et teda pole mõtet niivastutusrikka kohaga kiusata. Marianne Mikko poolt mina küll hääletada ei soovita - mitte et mul midagi naisõigusluse vastu oleks, aga see tädi teeb võrdõigusluse diskrediteerimiseks rohkem kui mistahes meesšovinist suudaks.
Ülejäänud sotsidest võib valida keda tahes, ehkki, kui nüüd mõtlema hakata - mida Liina Raud ilma Mihklita Brüsselis peale hakkab? Aga mis see minu asi on, eks.

Rohelised

Jällegi neli toredat inimest, kes kahtlemata oma igapäevatööd tehes oleksid Eestimaale igati kasulikumad kui Europarlamendis aega surnuks lüües.

IRL
Teate, ma olen neist igaühega eraldi või kõigiga koos valmis viina võtma ning elu ja inimeste üle arutlema, samuti ei laseks ma kunagi mitte kellelgi neile liiga teha, aga ärge palun seekord nende poolt hääletage! Äkki jõuab tagumiku kaudu pärale, et teatud asju ei ole päriselt ka ilus teha. Eriti oma valijaid imbetsillideks pidada.

Keskerakond

Vähem kui kolm mandaati on nende jaoks kindlasti läbikukkumine. No ja eks põhiline häältemagnet ole neil ju teadagi kes. Edgaril pole ju vaja e-valimiste kallal urgitseda, ta paneb valimised ju nagunii lõdvalt kinni. Ja ärge kirtsutage ja vuihhitage siin midagi, mõelge parem võimalusele, et äkki ta võtab kätte ja lähebki ära Brüsselisse! Ta võib ju praegu öelda, et ei lähe, aga kes teab, mis elu toob - uus pruut võib tahta Euroopasse peenema elu ja parema köögi peale või siis tuleb kellelgi Edgari ülemustest idee, et temast võiks Europarlamendis ju rohkem kasu olla...
Ülejäänud keskerakondlastest soovitaksin Aadu Musta - mis sest, et keskerakondlane, on ta ikkagi tubli ja tark mees ning pealegi kunagi mulle ühe teene osutanud - ole meheks, Aadu, ega ma niisuguseid asju ei unusta ;)

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Sama jutt mis roheliste kohta. Intellektuaalselt oleks muidugi huvitav, kui mõni neist valitakski ära, aga kui juba tõenäosustest ülesõitmiseks läks, võiksin ma parem lotoga mõned miljonid võita.

Reformierakond

Kuulge, mis mõttega te mulle mu oma maksudest makstud raha eest trükitud spämmi saatsite? Nii pole ilus! Ja ma ju ei kavatsegi seda lugeda!
Eesti tabloidid maksaksid ilmselt rekordhonorari sellele paparatsole, kes jäädvustab Ansipi näo tol hetkel, kui selgub, et teda ei valitudki. Teoreetiliselt täiesti võimalik, eks neid väljavihastatuid ole võimuloleku aja jooksul kogunenud piisavalt. Aga niipalju kui ma Eesti valijat tunnen, saavad oravad ühe mandaadi ikka kätte ja kõigi märkide järgi on äravalituks teadagi kes. Võib-olla on Kaja Kallasel ka mõned šansid, aga ma hästi ei usu, et oravad kaks mandaati saavad. Ja ärge, kurat, mõelgegi Jürgen Ligi poolt hääletada! Seda meest mina küll rohkem poliitikas näha ei taha!

Eesti Iseseisvuspartei

Mul tekkis sama küsimus mis tõenäoliselt teilgi - mis seltskond see veel on? Õnneks on olemas Google: "Euroopa Liidu vastane ja autarkilist geopoliitikat pooldav väikepartei. Tuleviku Eesti Erakonna õigusjärglane". Kandidaatide nimekiri kinnitas hetkeliselt tekkinud arvamust - ikka täiega punk seltskond, ainult Trubetsky ongi veel puudu. Mõelge kui tore oleks - Merca ja Juku-Kalle Europarlamendi suitsunurgas salamisi sissesmugeldatud õllepudeleid tühjendamas, taustaks Kivisildniku kommentaarid ja Rutiku jämmimine? Miks niisugused nähtused kvootide alla ei käi, ah?

Ükskikkandidaadid

Kui erakondlik lehmakauplemine, onupojapoliitika ja teineteisele jala (või millegi muu) tahapanek sul, nagu kõigil ausatel inimestel juba ammu okserefleksi tekitab, siis hääleta mõne üksikkandidaadi poolt. Ära karda, et su hääl niimoodi kaotsi läheb - ka siis, kui sinu kandidaat valituks ei osutu, jõuab su sõnum paremini kohale kui vastumeelse erakonna poolt antud hääl.
Aga keda 16-st kandidaadist konkreetsemalt eelistada?
Indrek Tarand läheb seekord ilmselt mütsiga lööma ning jääb parlamendikohast ilma - ja see on talle täiesti paras.
Ma ei tea, millele loodab Kristiina Ojuland, aga ega tal ju kaotada enam midagi ei ole ka. Kui leidub keegi, kes tema poolt peaks hääletama, siis uskuge, ega ta teid paremini kohtle kui oma lambaid.
Võib-olla tasuks kaaluda hääle andmist Silver Meikarile - ma küll täpselt ei tea, mis asjaoludel ta Reformierakonna rahastamisele vee peale tõmbas, aga niisuguse asja päevavalgele toomiseks on mune vaja.
Ja see tädi, kes maksud ära lubas kaotada ning igaühele 500 eurtsi kuus visata, on kah täitsa nunnu.