Isa käis vist korra kodus

Ma ei tea, mida ta sealt seinakapist otsis, igatahes olid kappi seina küljes hoidvad kruvid järgi andnud ning kapp oli kõige täiega veidi allpool olevale magamisriiete kapile otsa prantsatanud...
Veider, et see lollakas kapp rippus seal seinas rahulikult kogu selle aja, kui isa tolles toas elas, ning ootas allakukkumisega niikaua, kuni tuba vabaks sai...
Kusjuures tulime just surnuaialt - keegi, vist Angelika, oli haua ilusti korda teinud.

Kuidas ma kahe suure telekomifirma vahel vahemeheks olin

Kuivõrd teisipäevane internetti lülitumine ei lõppenud millegagi, helistasin eile Elisasse, et uurida, mis edasi saab. Olin vist valinud halva aja, sest meeskodanik teise telefoni otsas ei osanud miskit tarka kosta, vaid soovitas helistada järgmisel päeval kella 9-17 vahel.
Muidugi ei meenunud see soovitus mulle enne, kui alles tänasel sügaval pärastlõunal. Seekord sattus olema veidi kompetentsem tädi, kes pärast väikest klahviklõbinat ja ülehelistamist teadis öelda, et internetiühenduse paigaldamine jäi pooleli, kuna puudus ligipääs Elioni ühenduskappi. Kuna üllataval kombel ei olnud see mulle uudiseks, uurisin tädi käest, et mis nüüd edasi võiks saada. Tädi arvas, et kuna internetiühenduse tekitamine on ikka eelkõige minu mure, võiksin Elioni helistada ja kapile ligipääsu taotleda (oodake, ärge veel naerma hakake :)).
Elioni telefonitibi kuulas mu mure viisakalt ära ja laskis mulle jupp aega muusikat - tõenäoliselt selleks, et summutada ebatervet lõbusust oma kõnekeskuses :) Ma ei imesta, sest selle aja peale hoidis ka meie töökabinet, kes minu jutuajamisi tahtmatult pealt kuulas, juba põski hammaste vahel. Uuesti liinile ilmudes arvas Elioni kõneisik, et see vist on ikka kahe firma omavaheline asi, kuidas nad oma juhtmed ära jagatud saavad.
Elisa onu, kellele ma veelkord tagasi helistasin, oli küll mõneti pettunud, kuid lubas astuda samme kahe telekomifirma vastastikuse teineteisemõistmise edendamiseks. Mina aga võin nüüd rahulikult magada, sest minu probleem lubati üles kirjutada ning mulle teada anda, kuidas läbirääkimised edenesid.
Näis siis, kas mul õnnestus telekomirivaalid omavahel lepitada või tuleb diplomaatilist missiooni homme jätkata ;)

Tänane rekord

Tänane tööpäev - mitmesuguste koosolekute kõrval jäi vaid 45 minutit töötegemiseks...
Aga see-eest sain lõpuks HDSPA ühenduse ära proovida - oli jah kiirem kui mõte :)

Õhtu ilma netita

Nii ongi.
Elisa ei suutnud siiamaani kaablit ära vedada, samas lülitas Starman oma ühenduse välja.
Nüüd ma siis istungi siin ilma netita ja kirjutan blogi... :p

Uudiseid kulinaariarindelt

Ma lihtsalt ei saa muudmoodi, kui pean poetama paar kiidusõna Menu Cateringi aadressil.
Tänasel üritusel serveeritud suupisted basturmaga, tuvastamata sisuga lavaširull ning soolased korvikesed olid otse jumalikud, tuvastamata jäänud koostisega magus korvike aga viis sõna otseses mõttes keele alla :P
Võtsin neid hõrgutisi serveerinud tütarlapselt firma kontaktandmed, tõenäoliselt on neil nüüd pikaajaline püsikunde juures :)

Mina ja auto

Nagu iga õige eestlane, pean otse loomulikult alustama kurtmisest, kui sitasti mul läheb.
Mured aga on mul täiesti klassikalisel moel seotud liiklusega, eriti kõikvõimalike troppidega, kes korralikel liiklejatel jalus tolgendavad ja liiklusohtlikke olukordi tekitavad.
Täna õnnestus nimelt ise olla seesugune tropp - oleksin kõrvalteelt peateele pöörates äärepealt ühele järelkäruga peugeotile külje pealt sisse sõitnud. Ma lihtsalt ei näinud paremalt poolt rahulikult täistuledega lähenevat autot!
Peugeotivend muidugi pidas kinni ja ütles paar sõna selle kohta, mis ta must arvab. Oleks seda ilmselt ka kätega teinud, kui kaalukategooriad poleks niipalju erinevad olnud. Vähe ma isegi poleks üritanud :D
Õnneks peale taastumatute närvirakkude seekord midagi ei hävinud. Küll aga kaalun tõsiselt võimalust auto liisimine ära lõpetada. Kokkuhoitud papi võiks suunata kinnisvara soetamisele piirkonnas, mis autoga liiklemist ei nõua ;)