Kuivõrd teisipäevane internetti lülitumine ei lõppenud millegagi, helistasin eile Elisasse, et uurida, mis edasi saab. Olin vist valinud halva aja, sest meeskodanik teise telefoni otsas ei osanud miskit tarka kosta, vaid soovitas helistada järgmisel päeval kella 9-17 vahel.
Muidugi ei meenunud see soovitus mulle enne, kui alles tänasel sügaval pärastlõunal. Seekord sattus olema veidi kompetentsem tädi, kes pärast väikest klahviklõbinat ja ülehelistamist teadis öelda, et internetiühenduse paigaldamine jäi pooleli, kuna puudus ligipääs Elioni ühenduskappi. Kuna üllataval kombel ei olnud see mulle uudiseks, uurisin tädi käest, et mis nüüd edasi võiks saada. Tädi arvas, et kuna internetiühenduse tekitamine on ikka eelkõige minu mure, võiksin Elioni helistada ja kapile ligipääsu taotleda (oodake, ärge veel naerma hakake :)).
Elioni telefonitibi kuulas mu mure viisakalt ära ja laskis mulle jupp aega muusikat - tõenäoliselt selleks, et summutada ebatervet lõbusust oma kõnekeskuses :) Ma ei imesta, sest selle aja peale hoidis ka meie töökabinet, kes minu jutuajamisi tahtmatult pealt kuulas, juba põski hammaste vahel. Uuesti liinile ilmudes arvas Elioni kõneisik, et see vist on ikka kahe firma omavaheline asi, kuidas nad oma juhtmed ära jagatud saavad.
Elisa onu, kellele ma veelkord tagasi helistasin, oli küll mõneti pettunud, kuid lubas astuda samme kahe telekomifirma vastastikuse teineteisemõistmise edendamiseks. Mina aga võin nüüd rahulikult magada, sest minu probleem lubati üles kirjutada ning mulle teada anda, kuidas läbirääkimised edenesid.
Näis siis, kas mul õnnestus telekomirivaalid omavahel lepitada või tuleb diplomaatilist missiooni homme jätkata ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar