No loomulikult tuli ära käia.
Nagu alati, oli palu rahvast. Nagu ikka, müüdi iga nuka peal sinki ja suitsuvorsti. Nagu tavaliselt, kadus keskpäeva paiku kõikide mobiilioperaatorite levi. Läti rahvatantsijad ning wokitud friikartulid olid muidugi kohustuslikud. Ning järjekorrad pangabussi, laste hüppekummide ja punsli eli juures.
Midagi oli veidi teistmoodi ka kui tavaliselt. Ei, kodumaiseid puu- ja juurvilju oli ikka sama napilt kui tavaliselt. Seevastu pakuti tunduvalt rohkem kassipoegi kui mullu :) Ja silma hakkas ka ohtralt Peipsiveere venelasi, küll ilma kurkide, kuid see-eest vähese kala ja ohtrate sibulatega. Ostsin isegi ühe papi käest talvise sibulavaru mispeale ta mulle ehtvene südamlikkusega terveks talveks head tervist soovis.
Miskipärast polnud vähimatki isu rahvamassi sees pilte klõpsutada. Aga sihukesed mudelid jõekaldal jäid silma küll.
Ja väljanäitusel eksponeeritud hiidpäevalill.
Ja hiidpäevalille fotografeerida üritav Raivo Tasso Maalehest.
Meie selleaastane saak: korv pliidipuude jaoks, sibulad, viit sorti ökojahu, kukeseened, kohalikku päritolu ploomid ja õunad, kaks mütsi ja üks dekoratiivkõrvits. Suitsutatud liha õnnestus see aasta vältida.
1 kommentaar:
Täienduseks sinu fotosilma ette ja ostukorvi jäänud leidudele lisan omapoolsed: saaremaine halvaa (tõeliselt nämmu), istumispadjad (igati vahvad ja originaalsed) ja lapitehnikas boa. Vot selle viimase ostsin endale kohe kahemeetrise. Ma tean küll, et ega sel pikal ussil mingit praktilist väärtust ole. Aga niipea, kui ma teda nägin, armusin esimsest silmapilgust.. ja nüüd on mul kodus kahemeetrine boa .... :D
Postita kommentaar