Ma parem ei hakka kirjeldama, milliseid kõveraid teid pidi jõudis minu külmkappi Poola päritolu pooleliitrine pakk kitsepiima. Ei tasu vist eraldi mainidagi, et kõik ülejäänud pereliikmed, meie juures poolteise kohaga söömas käiv naabrite kass kaasa arvatud, ei näidanud üles vähimatki entusiasmi selle äratarbimise suhtes. Enne äraviskamist otsustasin ollust siiski maitsta.
Hmm.
Maitses nagu väga rammus piim. Ma ei tea, mil viisil olid poolakad seda menetlenud, kuid iseloomulikku lõhna oli vähem tunda kui enamiku kitsejuustude juures. Ehk siis, erinevalt juustudest, kõlbas täitsa tarvitada.
Imelised tervendavad omadused?
No mina arvan küll, et palavik otsustas minust õhtuks lahkuda pigem ibuprofeeni mõjul :)
1 kommentaar:
Poola kraami kohta midagi kosta ei oska, kuid Norra kitsejuustu söön iga kell kui kätte saan.
Postita kommentaar