Et ma, vana tolgus, ka kunagi midagi ei õpi!
Ei, pealtnäha tundus mõte hoida oma lahtist raha eurodes kasutushoiusel täitsa mõistlik. Mis sest, et eurohoiuse aastaintress on umbestäpselt 9 korda väiksem kui kroonihoiusel - see-eest peaks devalveerimisrisk olema ju maandatud. No ja 0,35% lubatud aastaintressi on ikka rohkem kui mitte midagi, onju?
Kas ma, igavene loll, tõesti arvasin, et selline diil on kasulik lisaks pangale ka mulle endale? Kas mulle siis tõesti midagi külge ei jää?
Ega midagi, leiame üles peenikeses kirjas ja hästi ära peidetud hinnakirja ning hakkame rehkendama.
Aastas on mul niisiis lootust teenida 0,35% intressi. Aga. Kroonide eurodeks konverteerimise eest tahab pank mu käest saada 0,17% tehingu summast. Juhul kui devalveerimist ei tule, kasseerib pank mu käest muidugi ka 0,17% eurode kroonideks konvertimise eest. Minu aastatuluks jääks seega 0,01%.
Kuid see, nagu öeldakse Teleturus, pole veel kõik. Arvate, et pank ostab mult eurod tagasi sama kursiga, millega ta need mulle müüs? 1000 krooni vahetamisel tuleb kursivaheks umbes 53 krooni. Ehk siis 5,3% panga kasuks.
Juhul, kui mu valuts liigub mu erinevate kontode vahel, on pangal veel õigus kasseerida mult 2,5 krooni tehingu pealt. Paraku ma ei näe kontoväljavõttes, kas seda ka rakendatud on.
Küsimused kordamiseks:
1. Kellele on devalveerimisjutud kasulikud? Põhjenda!
2. Kas tavakliendil on võimalik hoida oma raha pangas nii, et ta sellele peale ei maksa? Too näiteid!
Täiendavat lugemist:
Vana juut tuleb rabi juurde nõu küsima:
"Pankades on pankrot ja kuulda oli, et tuleb rahareform. Anna nõu, mida teha? Kas võtan raha pangast välja või panen raha panka?"
Rabi mõtleb ivake aega, vaatab kella ja ütleb: "Tead, mul tuleb praegu veel üks inimene nõu küsima. Oota palun natuke seal sirmi taga".
Mõne hetke pärast jookseb rabi tuppa noor tütarlaps. Ta on valges pruutkleidis, särava näoga ja õnnelik.
"Kulla rabi! Meil on täna esimene pulmaöö. Anna mulle, palun, nõu, kas heidan voodisse alasti või öösärgis?"
"Tead mis, kallis laps, ükskõik kas sa teed nii- või teistpidi, nagunii kepitakse sind läbi. Ja muide, see käib ka sinu kohta seal sirmi taga!"
reede, 26. juuni 2009
esmaspäev, 22. juuni 2009
Aga Jõgeva kohal sõeluvad juba hävitajad
Peaks täna õhtul paraadiproovi vaatama minema, poleks homme trügimist :)
pühapäev, 21. juuni 2009
Tükk okupeeritud territooriumi tuli ise Venemaalt tagasi
Nagu kirjutab keskajakirjandus, on elu Putini Venemaal juba nii hulluks läinud, et ärksamad tükid ujuvad suisa omal algatusel meie poole üle ning paluvad poliitilist varjupaika.
Arvata on, et seda nad ka saavad, kuna ületulnud maalahmakas on ju ikkagi õigusjärgne Eesti kodanik.
Alles see oli, kui Jeltsin kekkas, et Venemaa ei anna "jalatäitki" maad tagasi...
Arvata on, et seda nad ka saavad, kuna ületulnud maalahmakas on ju ikkagi õigusjärgne Eesti kodanik.
Alles see oli, kui Jeltsin kekkas, et Venemaa ei anna "jalatäitki" maad tagasi...
kolmapäev, 10. juuni 2009
Puu- ja juurviljad
Aitäh Krokule komplimentide eest :)
Jaa, kommid kuluvad onu Baarmänile alati ära :p
1. Vanaema aia tikrid - heledad, suured ja jube-jube magusad. Neid sai veel talvelgi purgi seest süüa. Mulle meeldib siiamaani, kui kompotitikker on väljast kõva, isegi kergelt krõmpsuv, ning seest pehme ja magus.
Ja vanaisa aia kirsid. Seal, teispool kontrolljoont. Siiamaani näen unes...
2. Suhkruroog. Tekitas tööjõu vaba liikumise Aafrika ja Ameerika vahel, omaaegse hittlaulu surnukirstust koos 15 mehe ja rummipudeliga ning annab siiamaani tööd miljonitele hambaarstidele ja endokrinoloogidele.
3. Offf on teadagi kukkunud sibulapuu otsast - mitmekihiline nagu sookoll, käib suurepäraselt õlle kõrvale ning valdab täiuslikult sibulakasvatajate sõnavara.
Leheneeger on muidugi kohviuba - must nagu neegrid ikka, kuid teeb olemise erksaks ning hoiab toimetuse töös.
Punapea on loomulikult maasikas (jaa, see on ju ka puuvili :)) - teda himustavad nii nälkjad kui naabripoisid, ta on suurepärane magustoit ning temast ei saa kunagi küllalt.
1. Millisel puu- või juurviljal on lapsepõlve maitse?
2. Milline juurikas, mari või puuvili on maailma ajaloos kõige tähtsam? Ja miks?
3. Vali kolm blogijat ja ütle, millise puu otsast nemad kukkunud on.Ps. Tutti-Frutti kampaania: http://www.spindo.eu/tutti-frutti. Puuviljameemi edasipildujate vahel lubati kast komme loosida.
Jaa, kommid kuluvad onu Baarmänile alati ära :p
1. Vanaema aia tikrid - heledad, suured ja jube-jube magusad. Neid sai veel talvelgi purgi seest süüa. Mulle meeldib siiamaani, kui kompotitikker on väljast kõva, isegi kergelt krõmpsuv, ning seest pehme ja magus.
Ja vanaisa aia kirsid. Seal, teispool kontrolljoont. Siiamaani näen unes...
2. Suhkruroog. Tekitas tööjõu vaba liikumise Aafrika ja Ameerika vahel, omaaegse hittlaulu surnukirstust koos 15 mehe ja rummipudeliga ning annab siiamaani tööd miljonitele hambaarstidele ja endokrinoloogidele.
3. Offf on teadagi kukkunud sibulapuu otsast - mitmekihiline nagu sookoll, käib suurepäraselt õlle kõrvale ning valdab täiuslikult sibulakasvatajate sõnavara.
Leheneeger on muidugi kohviuba - must nagu neegrid ikka, kuid teeb olemise erksaks ning hoiab toimetuse töös.
Punapea on loomulikult maasikas (jaa, see on ju ka puuvili :)) - teda himustavad nii nälkjad kui naabripoisid, ta on suurepärane magustoit ning temast ei saa kunagi küllalt.
pühapäev, 7. juuni 2009
Ma olen armunud muinasjutt, kuigi see valutab
Aastat tagasi, kui ma olin noorem
I tüüpi on soovinud tüdruk Ma teadsin
Ta oli miinide ja meil oli magusam südamed
See oli siis, kuid siis see on tõsi
Ma olen armunud muinasjutt
Kuigi see valutab
Sest ma ei hooli, kui ma kaotan oma meelt
Ma olen juba kirunud
Iga päev hakkasime võidelda
Igal õhtul me armus
Mitte keegi teine saaks mind sader
Aga keegi teine võiks lifti mind kõrgel
Ma ei tea, mida ma tegin
Me äkki me lagunes
Nüüd päevadel ma ei leia teda
Aga kui mina, me saada uus algus
Ma olen armunud muinasjutt
Kuigi see valutab
Sest ma ei hooli, kui ma kaotan oma meelt
Ma olen juba kirunud
Ta on muinasjutt, uuh yeah
Kuigi see valutab
Aga ma ei hooli, kui ma kaotan oma meelt
Ma olen juba kirunud
Tõlkija: ei, mitte Valeria Villandi, vaid Google Translator. Originaal on siin. Aitäh Piretile vihje eest :)
I tüüpi on soovinud tüdruk Ma teadsin
Ta oli miinide ja meil oli magusam südamed
See oli siis, kuid siis see on tõsi
Ma olen armunud muinasjutt
Kuigi see valutab
Sest ma ei hooli, kui ma kaotan oma meelt
Ma olen juba kirunud
Iga päev hakkasime võidelda
Igal õhtul me armus
Mitte keegi teine saaks mind sader
Aga keegi teine võiks lifti mind kõrgel
Ma ei tea, mida ma tegin
Me äkki me lagunes
Nüüd päevadel ma ei leia teda
Aga kui mina, me saada uus algus
Ma olen armunud muinasjutt
Kuigi see valutab
Sest ma ei hooli, kui ma kaotan oma meelt
Ma olen juba kirunud
Ta on muinasjutt, uuh yeah
Kuigi see valutab
Aga ma ei hooli, kui ma kaotan oma meelt
Ma olen juba kirunud
Tõlkija: ei, mitte Valeria Villandi, vaid Google Translator. Originaal on siin. Aitäh Piretile vihje eest :)
laupäev, 6. juuni 2009
Star Trek, see kinofilm
No mis ma oskan öelda.
Nunnu :)
Enam-vähem sama mis Tähesõjad, võib-olla aasta nooremale koolieale. Peategelane oli samasugune sile noor maapoiss, samamoodi käidi võõrastes laevades kaklemas ja sisseseadet lõhkumas, riputi platvormide äärtest kinni hoides sügavike kohal ning saadi imekiiresti üle loomulikust stressist, mis tekkis pärast kellegi koduplaneedi ja sealse kuue miljardi elaniku sodikslaskmist. Õige, lume sees koleelukate eest jookmist oli ka. Ja lõpus sai kangelane uhke märgi rinda ning kõik lõid kulpi. See muidugi oli hea leid, et Yoda rolli võttis enda peale vana Spock ise :)
Ma küll ei ole Star Treki fänn, kuid mõnda vana osa olen näinud. Seetõttu oskan kiita Chris Pine'i osatäitmist, kelle maneerides, žestides ja isegi näoilmetes oli William Shatner täiesti äratuntav.
Üldiselt üks vana hea kosmosemuinasjutt, kahju ainult, et siinses kinolevis mitte 3D. Loogilisi möödapanekuid oli muidugi ohtrasti, aga kusse kirjas on, et üks muinasjutt peaks mõistuspärane olema.
Igapäevase poliitika- ja ajakirjandushuvilisena ei saanud mina küll aru, mis seal filmis niisugust oli, mis 12-aastaste silmadele soovitav ei olnud. Aga eks usinad moralistid ole ülesmärkimistöö juba minu eest ära teinud. Keda see nimekiri ega lollakavõitu treiler ei kohuta, võib vaatama minna küll.
Nunnu :)
Enam-vähem sama mis Tähesõjad, võib-olla aasta nooremale koolieale. Peategelane oli samasugune sile noor maapoiss, samamoodi käidi võõrastes laevades kaklemas ja sisseseadet lõhkumas, riputi platvormide äärtest kinni hoides sügavike kohal ning saadi imekiiresti üle loomulikust stressist, mis tekkis pärast kellegi koduplaneedi ja sealse kuue miljardi elaniku sodikslaskmist. Õige, lume sees koleelukate eest jookmist oli ka. Ja lõpus sai kangelane uhke märgi rinda ning kõik lõid kulpi. See muidugi oli hea leid, et Yoda rolli võttis enda peale vana Spock ise :)
Ma küll ei ole Star Treki fänn, kuid mõnda vana osa olen näinud. Seetõttu oskan kiita Chris Pine'i osatäitmist, kelle maneerides, žestides ja isegi näoilmetes oli William Shatner täiesti äratuntav.
Üldiselt üks vana hea kosmosemuinasjutt, kahju ainult, et siinses kinolevis mitte 3D. Loogilisi möödapanekuid oli muidugi ohtrasti, aga kusse kirjas on, et üks muinasjutt peaks mõistuspärane olema.
Igapäevase poliitika- ja ajakirjandushuvilisena ei saanud mina küll aru, mis seal filmis niisugust oli, mis 12-aastaste silmadele soovitav ei olnud. Aga eks usinad moralistid ole ülesmärkimistöö juba minu eest ära teinud. Keda see nimekiri ega lollakavõitu treiler ei kohuta, võib vaatama minna küll.
teisipäev, 2. juuni 2009
Kui ei maksa, siis vähemalt ära irise!
Tellimine:
Postitused (Atom)