No mis teha, riigil on näpud põhjas ja teise samba sissemaksete seismapanek samahästi kui otsustatud. Kuna ma ise liitusin teise sambaga veel sel perioodil, mil ma peenikest kirja väga hoolega ei lugenud, siis vaadakem nüüd takkajärgi, mida selline lüke mulle kaasa toob.
Teise samba loogika on reklaamjutu järgi muidugi ilus: mina maksan 2%, riik paneb 4% veel lisaks ja mõnekümne aasta pärast võin asuda muretut vanaduspõlve nautima.
Väga kõvasti ei reklaamita aga asjaolu, et seda 4% ei võeta mitte abstraktsest riigikassast, vaid täiesti konkreetselt minu töötasu pealt makstavast sotsiaalmaksust. Ja kuna mu sissetulekust pudeneb ühiskassasse tavapärase 20% asemel vaid närused 16%, siis lubab seesama riik mulle edaspidi sellevõrra vähem esimese samba raames pinssi köhida. Halleluuja.
Aga läheme edasi. Kohe, kui see 2+4 protsenti pensionifondi jooksvale arvele laekub, ostetakse nende eest fondiosakuid. Konkreetselt minu fond kasseerib selle eest 1 % tehingu summast. Kui ma tingimustest õieti aru saan, korjatakse ka fondiosakute tagasi rahaks vahetamise puhul 1 %...
Kuid see, nagu öeldakse Teleturus, pole veel kõik. Nimelt on fondivalitsejal täiesti seaduslik õigus korjata endale igal aastal valitsemistasuks kuni 2% kogu fondi väärtusest. Okei, minu pinsiraha haldava fondi valitseja küsib suuremeelselt vaid 1,5 prossa, kuid sellegipoolest kukub talle näituseks sel aastal umbes 51 miljonit. Ja seda ka siis, kui sissemaksed peaks seisma pandama. Ja seda hoolimata fondi varade väärtuse 30%-lisest kahanemisest tema targa juhtimise all...
Kokkuvõtvat moraali ei viitsigi seepeale enam siia lõppu panna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar