Tänases Vikerradio Reporteritunnis räägiti sellest, kust Eesti Energia peaks investeeringuteks raha saama - äkki tuleks korraldada selleks aktsiaemissioon? Eriti vihaselt oli niisuguse plaani vastu Anto Raukas.
Ma pean küll lugupetud akadeemikut väljapaistvaks demagoogiks (ja ega ta seda tänagi demonstreerimata jätnud), kuid tema põhiväitega olen siiski nõus - Eesti Energiat EI TOHI ei osade kaupa ega lisakapitali kaasamise kattervarjus maha müüa.
Kui mul vedeleksid jooksval arvel mõned miljonid, paigutaksin need silmagi pilgutamata mistahes infrastrukturiettevõttesse - spekuleerimisvõimalus aktsiakursi tõusu või languse pealt on küll mõõdukas, kuid see-eest on garanteeritud stabiilsed ja, nagu praktika (Eesti Telekom, Tallinna Vesi) näitab, ka mõnusalt kõrged dividendid. Põhjus väga lihtne - indrkastruktuuriteenused kipuvad olema sellised, mida inimestel lihtsalt ei ole võimalik ostmata jätta.
Ma ei tea, kui õige on akadeemiku väide, et koos Eesti Energiaga müüdaks maha ka õigused põlevkivi kaevandamisele. Küll aga tean, et ükski täiemõistuslik kapitalist ei osta aktsiaid (loe: ei anna ettevõttele lisakapitali) altruistlikel kaalutlustel - kapitalist tahab oma raha tagasi saada, soovitavalt mitmekordselt. Ja selle mitmekordse raha teenime talle tagasi meie, reakodanikest elektritarbijad.
Kui praegu võtab EE-st dividende Eesti Vabariik, säilub vähemalt teoreetiline võimalus, et need dividendid jõuavad meile teatud teenuste näol tagasi. Kui aga EE peab teenima dividende ka aktsionäridele, pole neid võtta mitte kusagilt mujalt kui teatud protsendi näol meile müüdava kilovatt-tunni hinnast. Lisaks on Eesti Vabariik lubanud dotatsioone EE investeeringutele, ehk teiste sõnadega maksame tulevastele aktsionäridele dividende lisaks eletriarvetele veel ka tulu- ja käibemaksu kaudu.
Mina ei tea, kui tõsine see väljahõigatud aktsiaemissiooni plaan üldse on. Kuid niipalju on juba praegu selge, et kui plaan teoks tehakse, saavad mõned inimesed muinasjutuliselt rikkaks, meie ülejäänud aga plekime neile igaüks vähemalt mõnisada krooni aastas senisest suurema elektriarve kaudu, umbes teist samapalju riigimaksude teel ning teadmata hulgal nende kaupade ja teenuste hinnatõusu läbi, mille lõpphind sõltub elektri hinnast (ehk peaaegu nad kõik).
Palju õnne.
1 kommentaar:
Ma viiks natukene kaugemale selle mõttekäigu veel - täna võtab EV EEst iga aasta mingi ükskomamidagi miljardit omanikutulu. Ja maksab sellega kinni avaliku teenuse osutamist, ehk riigieelarve tasakaalu. Mina käsitlen seda niikuinii kaudse maksustamisena (lisaks täiesti uskumatutele riigilõivudele ükskõik, milise toimingu eest). Ja seda kaudset maksu maksavad eelkõige ettevõtted ja nende teenuste kallima hinna kaudu alles veel kaudsemalt tarbijad. Päris otseselt pärsib see aga eksportivateettevõtete konkurentsivõimet. Aga see rong on juba läinud seoses anergiatutu avamisega. Enam ei saa odava elektriga sotsiaalpoliitikat teha.
EE laitmatu krediidireitingu juures ei tohiks investeeringuteks mingi (hiiglasliku) sündikaatlaenu saamine ja teenindamine tõepoolest kuidagimoodi kallim olla kui IPO korraldamine ja börsireeglite täitmine. Anyhow puudub meil, valijatel, igasugune kontroll selle üle, millise skeemi järgi ja mille jaoks seda omanikutulu sealt välja võetakse.
naiivne oleks ju arvata, et tänaseni on EEst võetud dividende selle järgi, et kuipalju EE kasumit teenis mingi el.energia hinna juures. Mei oma vahva valitsus on kujundanud el.energia hinna just niisuguseks, et vajalik ports dividende oleks võimalik välja võtta. Või olen ma millestki valesti aru saanud?
Postita kommentaar