neljapäev, 22. juuli 2010

Võitlus vaenuliku faunaga jätkub

Aru ma ei saa, miks peetakse torulõksu humaansemaks muttide hävitamise viisiks kui mürgitamist või lihtlabast mahalöömist. Kõigepealt pead sa, megakiire ainevahetusega loomake, seal hea mitu tundi, teinekord lausa ligi ööpäeva nälgima, siis tiritakse sind, pimedusega harjunud elukat, ereda päevavalguse kätte ja lõpuks visatakse kusagile jumalast mahajäetud kolkasse, kus sa pead praeguse palavaga end pealistaimestikust läbi närima ning purukuivas mullakihis endale miskit hamba alla leidma. Ja kohe on sul ju ka teised mutid kukil.
Mina õnneks ei ole humanist, sestap olen juba kaks elukat oma aiast minema küüditanud. Jah, Offf, maniakaalne naer käis kah asja juurde ;) Esimene oli suurem ja rammusam ning räuskas kogu tee kuni  lähima ohakapõllu servani. Alles takjapõõsas rahunes maha. Tänane oli pisem ning üritas madalat profiili hoida - püsis lõksus üsna kuss ning üritas end isegi peidus hoida. Sõimama hakkas alles siis, kui ma ta teispool Linnumetsa teed torust välja raputasin.
Igatahes - kui mutid sihukesest vihjest ka aru ei saa, pean vist oma karusnahaäri püsti panema.

1 kommentaar:

söör ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.