Ka ei maksa siit otsida traditsioonilist, juba teist aastat välja antavat aastahoroskoopi -
Seega peate leppima igati loogiliste ja ratsionaalsete ennustustega asjadest, mis tuleval aastal juhtuma hakkavad.
Kas ajakirjandusel on järgmisel aastal põhjust kirjutada uutest suurtest õnnetustest ja katastroofidest?
Of koos. Ja mitte lihtsalt sellepärast, et neid ei juhtuks - Pulleritsu jüngrite silmis puudub neil teemadel, mis meie, tavalugeja silmis normaalsed ja huvitavad tunduvad, igasugune uudisväärtus.
Aga eks ikka juhtub ka. Inimesi on lihtsalt liiga palju saanud ning maakeral pole enam eriti tühje kohti, kus segamatult väriseda või komeediga pihta saada. Lisaks on arenenud ka tehnika - kui veel kümmekond aastat tagasi võis kusagil Ida-Aasias või Lõuna-Sudaanis paar miljonit inimest vägivaldselt surma saada nii, et sellest parimal juhul mõni kuu hiljem vaid pisike uudisnupp treiti, siis nüüd on juba igal võsaneegril korralik päiksepatarei ja kaameraga telefon. Mispuhul võime enam-vähem reaalajas jälgida, kuidas Limpopo krokodill paksu valget turisti neelab - olles tollelt eelnevalt konfiskeerinud fotoka, päiksekad ning paremad riided.
Päris kindlasti tuleb üks-kaks maavärinat, võib-olla koos tsunamiga, alla kukub vähemalt kümmekond lennukit, ei pääse me ka gaasi- ja pommiplahvatustest ning raudselt jääb mõnikümmend kaevurit jälle maa alla lõksu.
Ah jaa, Venemaal kukuvad kokku veel nii mõnedki majad ning meil siin vähemalt üks, aga võib-olla isegi kaks eurorahade eest kiiruga püsti aetud kultuuri- või spordirajatist.
Ajakirjanduse teemal jätkates - mis neist saab? Kas iPad päästab ajakirjaduse?
Selleks, et leheneegrid nende sajandipikkusest inertsist välja raputada, kulub kardetavasti kauem kui käesolev aasta. Ehk siis ka sel aastal ootame ohtrat product placementi, varjatud PR-i, ettesöödetud skandaale ning suutmatust mistahes teemaga (kui see pole just Savisaar) süvitsi ja järjepidevalt tegelda.
Mis iPadi puutub, siis lubage tsiteerida klassikuid: "Ah teie, närakad, arvasite, et see iPad teid aitab! Mitte sittagi ta ei aidanud!" Ei, ma ei pea ajakirjanikke, veel vähem lugupeetud meediamagnaate närakateks - see oli pelgalt tsitaat :) Kuid iPad on IMHO tõesti üles haibitud ning fundamentaalseid probleeme see ei lahenda - keegi kurat ei ole nõus maksma asjade eest, mida mujalt tasuta saab, ja uudis on juba seaduse järgi selline kaup, mida EI SAA maksustada. Aga no kes olen siin mida, et ajakirjandusele rahategemist õpetada :D
Kuhu läheb Eesti poliitika? Kes võidab valimised?
Härrased, kas te tõesti arvate, et mingi tühipalja aastaga saab Eesti poliitikas midagi fundamentaalset muutuda? Eesti poliitkosmos seisab teatavasti kolmel vaalal: 1) Edgar on koll, kelle vastu peavad ühinema
Nii et kui Edgari tervis vastu peab, ei juhtu Eesti poliitikas midagi uut.
Ka valimisdiskussioonis üritavad nii võimulolijad kui opositsioon vältida põletavaid päevateemasid - tööpuudus, hinnatõus, tuure koguv bürokraatiaaparaat, viimsegi iseseisva mõtlemisvõime minetav välispoliitika ning sama iseseisva mõtleisvõime mahatampimine ja marginaliseerimine avalikus arvamuses.
Sellegipoolest kardab võimulolev valimisliit, ja põhjendatult, et eelseisvatel valimistel saavad nad valijatelt üle tahi. Selle vältimiseks lükatakse käima vähemalt veel üks Edgargate'i sarnane operatsioon, tõenäoliselt sotside vastu. Ennustan, et Rahvaliit ja rohelised jäävad Riigikogust välja, Keskerakond teeb sama tugeva tulemuse kui eelmisel korral ning sotsid saavad rekordilise häältesaagi. Koalitsiooni moodustavad mõistagi ninasarvik ja oravad.
Aga majandus?
No majandusel läheb hiilgavalt vähemalt valimisteni :) Tõsi, tarbijate europohmell jõuab haripunkti märtsis, mil poed peavad viimased kroonihinnad ära korjama ning enamik inimesi on juba avastanud, et harjumuspäraseid summasid makstes kulub pangakontol olev number kiiremini kui seni.
Tõusvate toorainehindade ning jätkuvate eurotoetuste tingimusis läheb põllumeestel kindlasti hästi, kuid eks neidki mõjut kütuse, väetiste, masinate ja muu sellise kallinemine. Kuna toit läheb oluliselt kallimaks, on eelis neil, kes kasvõi mõned juurikad ise kasvatatudd saavad.
Elekter läheb ka kallimaks, kuidas siis muidu. Kas meie, maksumaksjad, ka edaspidi taastuvenergia toetusi maksame, sõltub nüüd sellest, kui helded on vastava ala ärimehed selle või teise erakonna kampaaniat toetama.
IT-firmadel peaks tööd ja leiba jaguma - päris kindlasti tuleb nii mõnelegi infosüsteemile jätkuvalt selgeks teha, et meil siin on nüüd euro, mis kahtlemata toob sisse kena kopika. Hästi läheb ka neil, kes mobiilsed platvormid endale selgeks tegid - see on tõusev turg, kus liiguvad järjest suuremad rahad. Helgemate peade üleostmislainet ennustaksin siiski alles järgmisse aastasse - sel aastal lakuvad riskiprojektide käimalkkajad veel üle-eelmise aasta haavu.
Oodatud investeeringusadu jääb tulemata - me oleme maailmas ringleva spekulatiivse rahamassi jaoks lihtsalt liiga väiksed. Ja parem ongi - nagu kogemus näitab, tõmmatakse spekulatiivne raha siit välja kohe, kui asi jamaks läheb või kui kusagil mujal protsendipunkti võrra rohkem teenida annab. Need aga, kel isiklik huvi just nimelt siinsete võimaluste vastu, on oma rahapaigutused juba ammu ära teinud.
Kinnisvarahinnad kindlasti tõusevad - eriti kohaliku ostja jaoks on ju uued hinnad ahvatlevalt väiksed. Siiski tõusevad nad ainult tõmbekeskuste - Tallinna paremad paigad, Tartu ja Pärnu rannarajoon - läheduses, muudes kolgastes võib hind ju tõusta, aga ostuhuvilised praktiliselt puuduvad.
Mis mujal maailmas toimub?
Hiina ilmselt jätkab nii Ameerika kui Euroopa võlakirjade kokkuostmist - puhtalt selleks, et oma põhiturgudel nina vee peal püsiks ning miljardil hiinlasel töö ja ninaesine olemas oleks. Ühel hetkel tuleb neil muidugi välja mõelda, mida roiskuvalt kapitalismilt seesuguse heategevuse eest vastu küsida, kuid head ideed neil hetkel vist veel ei ole. Kui aga jänkid peaksid lolli peaga oma võlad korstnasse kirjutama (või dollari devalveerima), miib see tõenäoliselt Kolmanda maailmasõjani. Loodetavasti aga mitte veel sel aastal...
Obama nahas ei tahaks tegelt üldse olla. Nimelt paistab USA eelarve üks suuremaid kuluartikleid, Iisrael, arvavat, et ülejäänud maailm poorab neile viimasel ajal kuidagi vähe tähelepanu, või kui pöörabki, siis mitte sobival kujul. Sestap võivad juudid kas üritada Gaza sektorist tankidega üle sõita või, mis veel hullem, pommitada Iraani tuumareaktoreid. Loodetavasti meenub siis Obamale, millised osariigid tema VASTU hääletasid, ning ta taipab nukra naeratuse saatel käsi laiutada: "Kahju küll poisid, aga meil on raha otsas. Katsuge kuidagi ise hakkama saada..." Mispeale juutidel ei jää muud üle, kui hambaid kiristada ja oma araabia vendadega läbi rääkima hakata.
Kardan aga, et see jääb kõigest ilusaks unistuseks, nii et sõda Lähis-Idas on meil kindlalt soolas :(
Räägitakse, et finantskriis kõigutab Euroopa alustalasid. Eks ta nii muidugi ongi, kuid eurotsooni lagunemise asemel, mida kõikvõimalikud oraaklid meile eriti viimastel kuudel on ennustanud, võib liikmesriikide järk-järguline ülesostmine kaasa tuua hoopis selle, et nondesamade, seni tõrksate liikmesriikide iseseisvust kärbitakse ning EL-i senine luik-haug-vähk tüüpi kooslus hakkab liikuma rohkem ühes suunas.
Ehkki ma olen vana natsionalist ja patrioot, jätab asjaolu, et meid jälle liiduvabariigiks taandatakse, mind suhteliselt külmaks (vaata alajaotust "Kuhu läheb Eesti poliitika?"). Jah, ma usun heasse eurotsaari, kellele on mõtet kohalike kubjaste ülekohtu vastu kaebekirju saata :)
Meile sõbralik Venemaa üllatab järgmisel aastal kindlasti mõne veidrusega. Ma küll ei usu, et ta Jaapanile Kuriilid tagasi annaks, aga Kaliningradi tagasinimetamist Königsbergiks ei saa võimalusena mitte välistada. Või siis otsustatakse näiteks hakata maad, st püha Vene maapinda erastama. Või veel midagi, mida mu fantaasia hetkel välja ei võta...
Teadus ja tehnika
Pakun, et vähemalt kaks ravimifirmat teatavad vähiravimi edukatest inimkatsetest.
Mõttejõul juhitavad hiired ja teised osundusseadmed muutuvad laiatarbekaubaks.
Helistamisfuktsioon muutub mobiiltelefoni juures aina mõttetumaks ning vähem kasutust leidvamaks.
Apple laseb välja veel mõne mõttetu kultusvidina, näiteks iGlasses.
Laboratooriumist tulevad välja uut tüüpi, väiksed, kuid suure mahutavusega akud. Autodesse need sel aastal veel ei jõua, küll aga läpakatesse (või tõenäolisemalt tahvelarvutitesse).
Üks suur tarbijaelektroonikat tootev korporatsioon (a la Nokia) kas neelatakse alla või ühineb mõne teise sama suure firmaga. Sama, muide, võib vabalt juhtuda ka mõne väga tuntud autotootjaga.
Värviline e-paber on lõpuks kohal.
Kvantarvutit veel sel aastal kokku ei panda. Võimalik, et järgmisel.
Töötatakse välja vähemalt viis uut tüüpi koopiakaitsesüsteemi, mis kõik murtakse vähem kui kolme kuuga.
Hiina ehitab oma Interneti, mis suhtleb ülejäänud võrguga ainult läbi filtrite.
Kunstist ja kultuurist ma tõesti enam ei viitsi kirjutada :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar