pühapäev, 20. veebruar 2011

Ärasolvatud kana

Mäletatavasti oli see Pipi Pikksukk, kelle hinnangul võiks inimsööjatele paljugi andeks anda, kuid mitte seda, kui nad peaks teda koos porganditega serveerima. Ma küll ei hakka praegu täpset terminoloogiat välja mõtlema, kes peaksin olema mina ühe kana vaatevinklist, kuid igal juhul õnnestus mul see linnuke porganditega ära solvata.

Ahjukana prepareerimist olen ma siin korra juba kirjeldanud. Seekord toppisin kanale sisse ja külje alla lisaks tavapärasele soolale-piprale veel kaks suurt küüslauguküünt (oma aias kasvatet, nende ekvivalendiks oleks umbes poolteist hiina küüslaugumugulat), ühe suurema porgandi ning peotäie sügavkülmutatud pohli. Natuke kuivatatud pastinaaki, mõned mustad ploomid ja paar datlit samuti. No hea küll, paras sorts punast veini läks ikka ka :)

Ahjus küpses see lind umbes neli tundi, tänu fooliumile vedelikku märkimisväärselt ei kaotanud (ja, paraku, pruuniks ka ei läinud), kuid väga maitsev ja mahlane sai igal juhul. Järgmisel korral, arvan, võtan tolle tavapäraselt tuima rinnakuga kah midagi ette.

Niisugusele kanale pole vaja noaga kallale minna, menetlemiseks piisab ka lusikast. Juurde peaks lisaks tavapärasele riisile või kartulile kindlasti ka mingit silo andma, muidu jääb olemine raskeks.

3 kommentaari:

Ülle ütles ...

Oi, kas kana läheb juba alla?

dr Baarmän ütles ...

No see on ju nii pehme :)
Aga üldiselt jah, nüüd saab juba peaaegu kõike süüa. Peale kiivi.

söör ütles ...

Me kah just täna vitsutasime ahjukana porknatega. Sisse küll ei toppinud vaid jätsime terved juurikad kana ümber vedelikku hauduma.
Hea oli.