Kuidas üks ilus tehing lörri läks

Eks olnud minagi üks neist miljoneist blogipidajaist, kellel kästi ruttu liituda pay4results.eu-ga, riputada oma blogisse Tallinn BlogFest 2011 bänner ning juhul, kui peaks leiduma mõni tobuke, kes just nimelt selle bänneri kaudu 75-eurose pileti ostab, teenida 20 eurot puhast.

Ma võin enda kohta välja kannatada igasuguse laimu ja kuulujutu, kuid pole mitte mingil tingimusel nõus jätma muljet, et ma raha peale tige olen. Sestap klikkisin end ruttu soovitatud kodukale ning alustasin "kiiret ja tasuta" registreerumisprotseduuri.

Kõhklemata täitsin väljad, kus küsiti mu kodanikunime, elukohta, isikukoodi ja pangaarve numbrit. Erilise mõnuga, tundes miljoneid eurosid juba taskus krõbisemas, vastasin küsimusele "Kuidas soovid saada oma tasu?"

Paraku - nii nagu uudishimu hukutas kassi, tappis uudishimu ka tolle suurepärase tehingu. Juhtusin nimelt klikkima linki "Please read the Terms of Agreement." Tegelikult oleks see mul isegi kahe silma vahele jäänud, kui mitte otse selle all poleks paiknenud kast "Käesolevaga kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun Partnerlepingu tingimustega". Partnerlepingut ma kahjuks ei leidnudki, oli toosama Agreement, võõras keeles veel pealegi. Sõnaraamatu, Google Translatori ning igapäevasest ropendamisest külgejäänud lingvistiliste teadmiste abil sain tollest tekstist siiski niipalju aru, et isegi kogu oma kuulsuse juures ma lihtsalt ei kvalifitseeru.

Näiteks ei tohi blogija kasutada "explicit, vulgar or obscene language"'i. Samuti tekiks mul probleem " racial, ethnic, political, hate-mongering or otherwise objectionable content"iga ning kui sellest veel ei piisa, siis "any questionable or controversial subject matter" liigitab juba KOGU mu hädise kirjaloomingu turunduslikku prügikasti. Ja otsekui kirsiks tordil reserveerib Atlex endale õiguse avaldada mu andmed nii kolmandatele isikutele kui ka reklaami eesmärgil. No hea küll, mul on põhimõtteliselt võimalus saata neile kiri ja seesugune tegevus keelata.

Edasi läheb ainult paremaks - juhul, kui keegi peaks Atlexi ükskõik mille eest kohtusse kaebama, kohustun ma kandma kõik kulud. Üleüldse tundub tiba kummaline, et pea iga teine lause lepingus räägib Atlexi õigustest, minu omadest aga pole ridagi. Vastupidi, punkt 18 otse karjub suurte tähtedega, et Atlex EI VASTUTA ÜHEGI MÕELDAVA VÕI MÕELDAMATU JUHTUMI PUHUL, MIS SELLISE LEPINGUGA SEOSES ETTE VÕIKS TULLA. Noh, oli mõnus lugeda? Lepingus oli sihukest kisa kaheksa pikka rida.

Millegipärast on turundusgurud toppinud lepingusse punkt 20 alla teate, et leping on kooskõlas Eesti Vabariigi seadustega. Olemata küll jurist julgeksin siiski väita, et ainus, millega see tekst kompileerub, on Põhiseaduse  paragrahv, mis räägib sõnavabadusest. Võlaõigusseadus, mis meie tagasihoidlikus vabariigis lepingulisi suhteid reguleerib, kuulutab sihukese lepingu ilma pikemata õigustühiseks (§ 42, Tüüptingimuse tühisus). Ma isegi ei viitsi siin praegu kokku rehkendada, mitme sealse tingimuse järgi nimetet lepingu sõelapõhjaks lasta saab.

Aga millegi eest tuleks nüüd Atlexit kiita ka. Blogipuu tundub olevat nende käe all vähemalt osadest bugidest lahti saanud, postitused ilmuvad uudisvoogu tiba kiiremini ning kui doktor Baarmän juhtub mõnes tekstis kasutama sõna, mis esineb tavaliselt nokupikendusi reklaamivates kirjades, blokitakse tema pääs avalehele ilusti ära. Ning minu isiku- ja pangaandmete teadasaamiseks oleks võinud ju ka miljonilist pärandust lubada, selle asemel piirduti vaid tagasihoidliku 20-eurose hinnaalandusega :)