reede, 25. detsember 2009

Kellel jõulukink veel tegemata

...see võib ammutada ideid ühest vanast reklaamist:

neljapäev, 24. detsember 2009

Püha öö

Püha on Vägede Issand. Taevas ja maa on täis Tema au. Aasta ilusaim ja pühim aeg on jälle kätte jõudnud.

Ristirahvas, rõõmusta! Jumal ligineb taas meile. Ta on üle kõikidest vastuoludest ja sõjakatest hoiakutest, mis on inimeste elu üle võimust võtnud. Ta läheneb meile kõigile – ka vastu tõrkuvatest, Jumalat häbenevatest hoiakutest hoolimata. Lihtne jõuluevangeelium ühendab taas rahvad ja maad.

Te kindlasti mõtlete nüüd, et doktor Baarmän on end lolliks joonud? Seda ka muidugi, aga pärast umbes kolmekümnendat "Püha Öö" ärakuulamist erinevatelt raadokanalitelt (täna oli palju sõitmist) ei olnud alkoholil enam palju tööd teha jäänud. Õnneks on kõik poed juba kinni ja Sõnajalgade uue plaadi soetamine suht mission impossible.

Aga head kirgastumist teile kõigile! Kahetsege pattu, kuni pole veel hilja, ja kellel patud veel tegemata, siis teil, muide, on nüüd eriti kiire :p


teisipäev, 22. detsember 2009

Vähem kirjavigasi!

Ma ei hakka siinkohal parem kirjeldama, millega seoses, kuid hakkasin täna mõtlema, mis vägi see küll on, mis sunnib meid võhivõõrale inimesele tema õigekirja- ja grammatikavigasid nina peale viskama?

Ilmselgelt meditsiinilise probleemiga tegelased jätame siinkohal kõrvale - NII palju neid nüüd ka siin meie armsal Eestimaal jooksus ei ole. Rõhuv enamus näpuganäitajaid on siiski tavalised, oma eluga enam-vähem toime tulevad kaaskodanikud. Miks siis ometi, mis põhjusel? See ei saa olla pelgalt mure meie emakeele puhtuse pärast - ärge tulge mulle ütlema, et kõik meie kaasmaalased on sedavõrd aatelised ja altruistlikud :)

Doktor Baarmän ise ei ole katseisikuna kuigi esinduslik juhtum - ma tean väga hästi, kui kergesti juhtub, et päevas produtseeritavast paarikümnest tuhandest tähemärgist mõni ikka nihu läheb. Ja uskuge, pärast kahekümnetuhandenda märgi sissetoksimist on sul sügavalt poogen, mida sa seal esimeses paarisajas kirjutasid, veel vähem kuidas. Ja kui sul selliseid kahekümnetuhandemärgilisi päevi on aastast umbes kolmandik, saab sulle hiljemalt esimese kuu lõpul vägagi näitlikult selgeks, et a) keegi meist ei ole ilmeksimatu ja b) sa ei saa olla iseenda korrektor - omaenda töllakuste nägemiseks peab olema kõrvaltvaataja.

Seega need, kes võõraste (kirja)vigade üle irisevad, ei ole täiesti ilmselt ise kunagi mahukaid tekste tootnud. Nad on kooliajal öö otsa oma kahte lehekülge kirjandit või esseed ponnistanud ning kui iga sõna kirjapanekuks kulub keseltläbi minut (koos sõnale otsajõllitamisega), ei saa kirjavigade protsent muidugi kuigi kõrge olla. No ja kui selline tegelane veel ülejärgmises tunnis parandatud töö tagasi saab ja näeb, kuidas tema higi, vere ja pisaratega loodud vaimusünnitis elegantse punase pastakaliigutusega maatasa on tehtud, siis...

Siis käib tema ajus ilmselt mingine krõps ning ta jääb eluksajaks uskuma, et kõrge haridustase ja väljapaistev indul intle intelligents on pöördumatult seotud mitte sellega, kui hästi sa võõrastest mõtetest aru saad ning ise mõelda oskad, vaid sellega, kui vähe vigu sa vormistamisel teha suudad.

Ja otse loomulikult - kui kohtad võõras tekstis mõnd viga (aga tegijatel juhtub alati - ei juhtu ainult neil, kes ei tee), siis oledki kohe vaat et ülemrassi esindaja, kel loomulik kohustus matsidele nende koht kätte näidata. Mis sest, et matside mõttemaailm jääb sulle kaugeks jasegaseks.

Ja siis nad sõdivad õppekavade muutmise vastu - meil olla niigi Euroopa kõrgeim haridustase. Hähh. Euroopa Liit vahel viisakuse pärast küsib Eesti arvamust ühe või teise eurodirektiivi kavandi asjus. Ametialaselt olen kokku puutunud kahe Eesti ministeeriumidest kooskõlastusringilt tagasi tulnud direktiiviprojektiga - ministeeriumitädid suutsid nendes parandada AINULT kirjavigu. Sisulisi ettepanekuid tehti kahe direktiivi peale kokku null tükki. Kusjuures see faking direktiiv läheb ju Brüsselis niiehknii proffide kätte tõlkimiseks-toimetamiseks...

Aga pole põhjust muretseda. Kui meid kunagi naha ja karvadega maha müüakse, siis saab see olema vähemalt kõigi õigekirjareeglite kohaselt vormistatud.

kolmapäev, 2. detsember 2009

Altiplano

Ma tükk aega ei saanud aru, mis mind Altiplano juures segas. Nimikangelane oli muidugi igati tasemel – suursugune, karm ja hingematvalt ilus. Põliselanikel polnud kah viga, mis sest, et neid üritati portreteerida naiivsete, kuid siiski puhta hingega metslastena. Nojah, loomulikult olidki gringod need, kes tulid ja kõik ilusa ära rikkusid – kõigepealt kaevandust püsti lüües ja elavhõbedajäätmetega ümbruskonda mürgitades, seejärel aga kõigest selles filmi tehes ning seda mingi sümbolistlik-sisekaemusliku ibaga ära lörtsides.

Terve maailma on täis paiku, kus kas siis sõja, saastunud keskkonna, epideemia või mõne muu inimliku töllakuse tagajärjel kaotavad paljud oma lähedased. Niisugune asi tekitab alati tugevaid emotsioone, kaastunnet ja tahtmist kuidagi aidata. Mis seal salata, eks mulgi värelenud Thina Simunye’t vaadates väike pisar silmanurgas.

Aga mida kuradit puutuvad Andide kaevandusasulas surevate indiaanlaste tragöödiasse lagunenud Belgia kirik, psühhotraumaga sõjafotograaf ning tolle Iraani päritolu? Mina ei näe nende elementide asjassesegamisel küll muud põhjust kui filmitegijate soov vastavateemalistest fondidest pappi juurde nuiata. Ilmselt olid rahastajate hulgas ka kaevandusfirmad – üldmulje oli ju, et kaevurid on tegelt head ning metsikud pärismaalased on ise lollid, et elavhõbedaga mängisid.

Ma olen seda juba kusagil varem öelnud – kui kriitikud kiidavad, on minusugustel parem eemale hoida.

Lassss mu kaktus läheb õide...

Kui ma ei oleks just mõned päevad tagasi Samsungi PC Studiot nagu nurkas.....d kassi oma kompjuutrist välja visanud, läheks selle nädala wtf-elamuse auhind kindlasti Nokiale - ei olnud möödunud veerand tundigi sellest, kui ma nende endi ametlikult kodukalt PS Suite'i alla tirisin ja käima tõmbasin, kui see juba kisama pistis, et saadaval on veel uuem versioon, ja selle paigaldamist nõudis. Mida need Nokia sepad seal küll suitsetavad?

Äramärkimist vääriva tulemuse sai kirja ka Windows XP, mis pärast clean installi netti ühenduda ei suutnud, põhjuseks võrgukaardi puuduvad draiverid pakkus ning tegi ettepaneku... neid netist tirima minna.

Ah jaa, õitsva kaktuse pilt ka ikka, tervituseks kõikidele leiutaja-inseneeridele ja tisaineritele:

Edit: Nokia saab oma auhinna siiski kätte: täna hommikul vilgutati mulle jälle teadet saadaolevast tarkvarauuendusest.
Ja kes kurat palus neil oma tarkvarakäkk vaikimisi koos Windowsiga käima tõmmata?!?