reede, 17. juuli 2009

Eesti majanduse lipulaevade üüratu kahjum

Jah, asjad on halvad - Swedbank, mis eelnevatel aastatel korjas Eesti turult ikka nii 4-5 miljardit puhaskasu aastas, on tänavu teises kvartalis saanud 300 miljoniga vastu pükse. Kurb-kurb.
Ega numbrite vastu saa: kontorivõrgu ja serverite käimashoidmiseks, ülemuste sõidutamiseks ja ärilõunateks kulus küll tervelt 486 miljonit, klientidelt aga õnnestus sisse kasseerida vaid närused 1.185 miljardit krooni.
Oot-oot, ütlete teie, keskkoolimatemaatika näeks siin ju hoopis 700-miljonilist tulu? Hähh, mida te ka finantsökonoomikast teate! Nimelt võtsid pankurid kogu selle teenitud klotsi, laenasid (:)!) veel umbes 300 milli juurdegi ning pistsid kogu nutsu keldrisse, omal ajal rahvale poolvägisi pähe määritud laenude hapuksminekut ootama. Mis tost, et tegelikult makstakse laenusid, hambad ristis, tagasi paremini, kui isegi pankurid ootavad - näiteks pudenes neile tagasi umbes 7 miljoni eest varem juba maha kantud laene.
Muide, eelmises kvartalis näitas Swedbank umbes samasuguseid numbreid ning ka siis võeti miljard krooni laenukahjude ennetamise ettekäändel ringlusest välja. Arvan, et miski ei takista neid kordamast seda ka järgmises kvartalis. Teadjamad võiksid nüüd arvutada, kui mitme kuu pärast on neil KÕIK oma laenud provisioneeritud, hea fantaasiaga inimesed võiksid aga ennustada, millist ettekäänet nad seejärel kahjumi näitamiseks kasutavad.

Rahapuuduses siplejaid on teisigi - Eesti Telekomi kvartalikasum kukkus mulluse sama perioodi 101 miljoni pealt hädisele 6 miljonile. Oh häda! Süüdi on selles, ettevõtte enda versiooni järgi, mõistagi rändlustasudele rakendunud euroregulatsioonid ning ootamatult kaelasadanud tulumaks.
Muidu võiks ju isegi nagu elada, 1,35 miljardilise käibe juures tehti 536 miljonit kulumieelset ärikasumit, mis on vägagi viisakas rentaablus. Kuhu see siis minema nirises? Kõigepealt keevitati sellele 536-le kulum ja muud mahaarvamised otsa, misjärel jäi järgi 406 miljonit. Ja kuna eelmisel aastal jaksas Telko oma aktsionäridele (kelle hulgas on ka Eesti riik) maksta lausa 1,45 miljardit dividende, tuli käesoleval aastal õiendada ära ka dividendidelt makstav tulumaks, 400 miljonit. Ma küll ei tea, misajast maksuamet tulumaksu tegevuskuludesse arvestada lubab, aga ju see siis nii on, kui paberi peal juba kirja on pandud.

Nii et jah, kui juba isegi pangad ja telekomid taskupõhjast viimaseid sente loevad, siis selle kõrval on tavalise inimese töökoha kaotus väike asi. Need aga, kes pääsevad pelgalt 8-50% palgakärpega, on ju suisa või sees...

Kommentaare ei ole: