Kuulge, Nokia poisid ja tüdrukud - tehke parem telefone, see tuleb teil juba enam-vähem hästi välja. Aga
ärge toppige oma nina sinna, millest te midagi ei jaga - tarkvaraarendusse.
Sellest ei olegi väga kaua aega möödas, kui uuendasin oma N82-e tarkvara - ja avastasin, et mu GPS ei oska enam mu asukohta näidata. Mulle pakuti küll lahkelt uue kaardirakenduse prooviversiooni, kuid pärast selle möödumist pidanuks ma juba eurosid köhima. Ei ole ilus, seltsimehed telefonistid, ei ole ilus!
Ühel hetkel pistis ka PC Suite kisama, et teda on hädasti vaja uuendada. Naiivne nagu ma olen, lasingi uue versiooni peale. Ja avastasin, et rakendus, mis vanasti liigutas musa arvutist telefoni, on värvi vahetanud, kannab nüüd nime Nokia Music ja nõuab eraldi installimist. Kuna olemasolev playlist oli mind tõesti ammu ära tüüdanud, tõmbasin rakenduse käima. Ja sain otse loomulikult järjekordse WTF?!?-elamuse.
Kõigepealt otsis see tõbras uuesti mu arvuti läbi, et mu tümpsukogus inventuur teha. Järgmine pool tunnikest kulus selleks, et mu albumitele plaadiümbrised leida. No milleks? Pealegi toppis ta pooltele mu lugudele, esindajast ja žanrist hoolimata, juurde ühe Tom Waitsi albumi pildi.
Hea küll, igasugu pisiveidrused saab ühele rakendusele alati andeks anda, kui ta vähemalt oma põhifunktsiooni täidab. Tutkit. See Nokia tarkade inseneride ja Koskenkorva ühistöö vili ei suutnud end telefoniga ühendada! Ilmselt oleksin jäänudki Connect-nuppu vajutama, õnneks aga märkasin teadet, mis käskis a) sulgeda kõik ülejäänud Nokia rakendused (ilgelt oli vaja reliisida sihuke kräpp, mis teie omaenda softiga läbi ei saa, onju) ja b) võtta juhe telefoni tagant ära, ühendada see uuesti ja valida telefoni menüüst "Meediumipleier" (sööge vähem kärbseseeni ja ärge kujutlege, et telefon sellepärast selgeltnägijavõimed omandab).
Okei, sain siis arvutile "meediumi" külge ja võisin hakata äratüüdanud lugusid kustutama. Arvate, et õnnestus? Isegi pärast seda, kui minu käest oli umbes seitse korda üle küsitud, kas ma ikka olen kindel, et tahan kustutada?
Ja mille kuradi pärast on vaja iga lugu, mida ma korraks kuulata tahan, pleilisti toppida? Milleks eraldi kaust "Nokia Music Manageri" jaoks, kus kõik telefoni ja arvuti vahel liikunud lood on dubleeritud? Ning jah, ma saan aru, tarkvarauuendst oli vaja selleks, et teil on ilgelt vaja oma muusikapoest mulle midagi müüa, aga miks on selline võimalus ainult kümnekonna Euroopa riigi elanikel? Ühisturust olete midagi kuulnud?
No hea küll, nii sitt kui Sony-Ericssoni soft see Nokia oma kaugeltki ei ole, kuid see pole mingi näitaja - sellise kräpi kokkukirjutamiseks tuleb juba spetsiaalselt pingutada. Aga väike testimine enne uue tarkvaraversiooni väljalaset ning mõned tuhanded eurod kasutajasõbralikkuse uurimiseks ei teeks Nokiale küll kurja.
Hea oli vähemalt see, et pärast ligi minuti kestnud telefoni margi tuvastamist apgreiditi mu vana N82 8-gigase mälukaqardiga N95-ks :)
2 kommentaari:
1. SoniEeriku soft on isegi normaalsem
2. Mina istusin oma SoniEeriku raudse persega pooleks
3. Nyyd on mul laenatud Samsung.
4. Samsungi PC stuudio on t2pselt niisama sitt kui k6ik teised telefonitootjate softid.
Mida me sellest j2reldame?
Telefoni ja arvuti ühendamiseks on vaja:
1. Töötavat Bluetoothi pinu - selle saamiseks tuleb piraadistada BlueSoleil nimeline soft
2. Töötavat telefonirakendust - selle saamiseks tuleb piraadistada MobileManager nimeline soft.
Igasugused originaalsoftid aga, nagu ütleks Švejk, on paras peldikusse visata!
Okei, olen nõus - eeriksoni soft ei purune, kui sellele peale istuda :)
Sinihammas töötab mul iseenesest korralikult, aga kaabel on kiirem ega küsi iga liigutuse juures, kas sa oled nõus, et sinu telefonis see või teine fail ümber tõstetakse.
Õnneks saan hädakorral kasutada ka hardcore lahendusi - mälukaart tolafonist välja, lugejasse ja otse kallale.
Postita kommentaar