Tuli sihuke tore spämm, mida lihtsalt ei saa jätta jagamata:
neljapäev, 15. jaanuar 2009
teisipäev, 13. jaanuar 2009
5 minutit kuulsust
Tänase päeva kõige mõttetuma uudise preemia läheb loole sellest, kuidas Liis Lassil kadus ajataju.
Miks ma niisuguse tobeduse üldse välja otsisin? Aga sellepärast, et olen päris mitu korda mõelnud, mis sai edasi tollest papist, keda näidati paar aastat tagasi Pealtnägijas ning kes kusagil Hispaanias omaenda kätega katedraali ehitab.
Kiire otsing näitab, et peatselt 83-aastaseks saav Don Justo pole küll veel oma kätetööd valmis saanud, samas aga pole jumal teda ka veel enda juurde kutsunud. No ja kussa saadki - vanamehel veel teha küll...
Veider koht see maailm. Sa võid ehitada 40 aastat üht kõige veidramat ja samas kõige tähelepanuväärsemat katedraali maailmas, praktiliselt üksi ja ilma rahata, ning saad selle eest 5 minutit ajakirjanduslikku kuuulsust ja kergelt halvakspaneva hoiaku kohalikelt võimudelt (ja isegi su ametlikult kirikult). Või sa pärid oma vanematelt blondid juuksed, turtsaka iseloomu ning võib-olla ka pataka raha, ning maailm (või vähemalt see osa maailmast, mis tegeleb peamiselt iseenda naba imetlemisega) fikseerib iga su aevastuse ning kleidikergituse.
Kuid mis veel veidram - 20 aasta pärast on Don Justo katedraal ikka veel alles (kui kohalikud võimud seda enne ehitusloa puudumise ettekäändel kokku ei lükka), samas kui igasugu Liis Lassid ja Paris Hiltonid on ammu unustatud ning meedias möllavad nooremad ja blondimad konkurendid. Hähh, mis siin rääkidagi - terve 19. sajand oli Diana-suguseid populaarseid printsesse täis - ja paljusid neist täna mäletatakse?
Ma ei pruugi küll selle vanamehe vaateid jagada, kuid igal juhul kuulub talle mu austus ja lugupidamine.
Pilt pätsatud Citynoise'ist
Miks ma niisuguse tobeduse üldse välja otsisin? Aga sellepärast, et olen päris mitu korda mõelnud, mis sai edasi tollest papist, keda näidati paar aastat tagasi Pealtnägijas ning kes kusagil Hispaanias omaenda kätega katedraali ehitab.
Kiire otsing näitab, et peatselt 83-aastaseks saav Don Justo pole küll veel oma kätetööd valmis saanud, samas aga pole jumal teda ka veel enda juurde kutsunud. No ja kussa saadki - vanamehel veel teha küll...
Veider koht see maailm. Sa võid ehitada 40 aastat üht kõige veidramat ja samas kõige tähelepanuväärsemat katedraali maailmas, praktiliselt üksi ja ilma rahata, ning saad selle eest 5 minutit ajakirjanduslikku kuuulsust ja kergelt halvakspaneva hoiaku kohalikelt võimudelt (ja isegi su ametlikult kirikult). Või sa pärid oma vanematelt blondid juuksed, turtsaka iseloomu ning võib-olla ka pataka raha, ning maailm (või vähemalt see osa maailmast, mis tegeleb peamiselt iseenda naba imetlemisega) fikseerib iga su aevastuse ning kleidikergituse.
Kuid mis veel veidram - 20 aasta pärast on Don Justo katedraal ikka veel alles (kui kohalikud võimud seda enne ehitusloa puudumise ettekäändel kokku ei lükka), samas kui igasugu Liis Lassid ja Paris Hiltonid on ammu unustatud ning meedias möllavad nooremad ja blondimad konkurendid. Hähh, mis siin rääkidagi - terve 19. sajand oli Diana-suguseid populaarseid printsesse täis - ja paljusid neist täna mäletatakse?
Ma ei pruugi küll selle vanamehe vaateid jagada, kuid igal juhul kuulub talle mu austus ja lugupidamine.
Pilt pätsatud Citynoise'ist
laupäev, 10. jaanuar 2009
Jõgeva maavanem jätkuvalt populaarne
Ärgu nüüd pahandatagu, kuid kahjuks ei leidnud ma sellest artiklist ei saba ega sarvi.
Kas Jõgeval on vilets maavanem? Kohalikud jotad, raamatukogutädid ning regionaalminister kinnitavad ju vastupidist.
Kas inimene, isegi kui ta on maavanem, ei tohi muusikat ega raamatuid kirjutada? Eelmine maavanem, muide, õppis lavakas, ning keegi ei ilkunud selle kallal. Üle-eelmine oli minu teada kuulus trummar, tolle eelkäija omakorda aga tubli geoloog.
Ja mis selles halba on, kui üks meesterahvas süüa teeb? Meeskokad, andku daamid mulle andeks, pididki need kõige paremad olema.
Tegelikult on siin enamus kiidusõnu juba ära lausutud, omalt poolt lisaksin veel, et vähemalt ettevõtjakarjääri päevil oli Aivar Kokk ka osav oksjonipidaja, tema füüsilist vormi võiks aga iseloomustada ammuse tsitaadiga Jaan Lukaselt: "Sportlik firmajuht peletab konkurente karatelöökidega..."
Ausalt öeldes ei ole mul isiklikult selle vastu eriti midagi, et Jõgevamaal sihuke vanem on. Eks tal omad veidrused muidugi ole, kuid kui vaadata Jõgevamaa arenguvisioone, siis neid ei esitleta enam jupp aega Koka isiklikena, ka on nii mõnigi juba ka ellu viidud. Mis on igati tervitatav vaheldus tavapärasele jututamisele, valupunktide kaardistamisele, sidemete tihendamisele ning muule seesugusele koosolemise sildi all molutamisele.
Ja kui nüüd tagantjärgi mõelda, siis peaks üks mu parimaid sõpru tänama Kokka oma tervise, kui mitte elu päästmise eest. Tõsi, tol hetkel, kui see juhtus, olid kummagi tunded ilmselt tänulikkusest kaugel, kuid vaadakem tulemust, eksju.
Ja seda ratsamonumendi asja võiks jätkuvalt kaaluda. Kas või selleks, et maakonda pärast selle likvideerimist midagigi meenutama jääks :)
Kas Jõgeval on vilets maavanem? Kohalikud jotad, raamatukogutädid ning regionaalminister kinnitavad ju vastupidist.
Kas inimene, isegi kui ta on maavanem, ei tohi muusikat ega raamatuid kirjutada? Eelmine maavanem, muide, õppis lavakas, ning keegi ei ilkunud selle kallal. Üle-eelmine oli minu teada kuulus trummar, tolle eelkäija omakorda aga tubli geoloog.
Ja mis selles halba on, kui üks meesterahvas süüa teeb? Meeskokad, andku daamid mulle andeks, pididki need kõige paremad olema.
Tegelikult on siin enamus kiidusõnu juba ära lausutud, omalt poolt lisaksin veel, et vähemalt ettevõtjakarjääri päevil oli Aivar Kokk ka osav oksjonipidaja, tema füüsilist vormi võiks aga iseloomustada ammuse tsitaadiga Jaan Lukaselt: "Sportlik firmajuht peletab konkurente karatelöökidega..."
Ausalt öeldes ei ole mul isiklikult selle vastu eriti midagi, et Jõgevamaal sihuke vanem on. Eks tal omad veidrused muidugi ole, kuid kui vaadata Jõgevamaa arenguvisioone, siis neid ei esitleta enam jupp aega Koka isiklikena, ka on nii mõnigi juba ka ellu viidud. Mis on igati tervitatav vaheldus tavapärasele jututamisele, valupunktide kaardistamisele, sidemete tihendamisele ning muule seesugusele koosolemise sildi all molutamisele.
Ja kui nüüd tagantjärgi mõelda, siis peaks üks mu parimaid sõpru tänama Kokka oma tervise, kui mitte elu päästmise eest. Tõsi, tol hetkel, kui see juhtus, olid kummagi tunded ilmselt tänulikkusest kaugel, kuid vaadakem tulemust, eksju.
Ja seda ratsamonumendi asja võiks jätkuvalt kaaluda. Kas või selleks, et maakonda pärast selle likvideerimist midagigi meenutama jääks :)
reede, 9. jaanuar 2009
Fujitsu-Siemensi Digi-TV pulk
Ei, ärge jätke doktor Baarmänile liigset raha kätte! :)See oli alles üleeile, kui arutasin ühe sõbra, tuntud arvutiajakirjanikuga, kas tasub endale Digi-TV pulka soetada, ja jõudsin suht kindlale veendumusele, et kuivõrd Digi-TV tahab vastuvõtuks sigahead signaali ja sellest tulenevalt maru vinget antenni, pole Jõgeva-suguses pommiaugus, kus isegi meeterlaine omal ajal eriti ei levinud, sihukese vidinaga nagunii miskit peale hakata.
Ehkki neelud olid kõvad - mõned päevad tagasi jäin Euronicsis pikalt vaatama Hauppauge analoogset USB vidinat, mida ära ostmast takistas vaid müüjapoisi kinnitus, et Eesti digikanaleid see ei näita. Õhtul asja uurides selgus muidugi, et näitaks küll, kui vastav koodek küljes oleks...
Eile aga tulin raamatupoest ja sättisin juba EMT-i boksi juures kõrvaklappe pähe, et kojumarssimine väga igavaks ei läheks, kui juhuslikult jäi pilk pidama helerohelisel karbil: Fujitsu-Siemens, Slim Mobile USB DVB-T, hind 590 krooni (sama palju kui see Hauppauge pulk). Otse automaatselt ronis käsi tasku rahakoti järele...
Kodus oli muidugi suht niru tunne, eriti kui avastasin karbist antennijupsiku, saksakeelse kokkupanemisjoonise ning mitmekeelsed ohutuseeskirjad, kus eestikeelses osas loeti peale karmid manitsussõnad, et ma kasutaks ainult Fujitsu-Siemensi välist toitejuhet (?!?) ning hoiduks seadme lasekriire vaatamisest (WTF?!?!?).
Palju ei parandanud muljet ka installiplaadi sissetorkamine - see tõmbas vaikimisi käima saksakeelse installika ning protseduuri lõpuks üritas jõuga arvutisse suruda saksakeelset Adobe Readerit (tagane, saatan!). Kuidagimoodi sain siiski nii rakenduse kui draiverid peale ja programmi käima.
Vaikimisi oli regiooniks määratud Eesti, kuid kuidas ma (saksakeelsest juhendist loetud õpetuse järgi) ka ei üritanud uut kanalivalikut defineerida ja rakendust skännima panna, teatati mulle tuimalt, et antud regiooni jaoks pole kanaliplaani saadaval, signaali leidmisest ja kanalite ülesotsimisest rääkimata.
Nüüd jätan ma natuke sealt kohalt vahele, kuidas ma kindlaks tegin, et nii jublakas, draiverid kui ka antenn siiski töötavad, ja jätkan sealt, kus ma avastasin, et vidinale võib regiooniks ka Läti valetada. Seepeale läks kanaliotsing lahti mis mühises, kõigepealt leiti 7 vaba ning seejärel 27 kodeeritud kanalit ning visati lõpuks ka pilt ette. Ilus, pole midagi öelda!
Mis mind aga kõige rohkem üllatab, on seadme võimsus. Selle üle, et ta Tallinnas kuus pulka kuuest ette võttis, ma eriti ei imestanud, aga et ta isegi siin Jõgeval, pisiantenni magnetjalga pidi radikatoru küljes näitab viis pulka kuuest... Respect! Pagan, mina pole siin ennemalt õhkupidi kunagi rohkem kui kaks ja pool kanalit kätte saanud :)
Ühesõnaga selle raha eest on vidinat küll ja veel, eriti kui te end installiprotsessist läbi närida suudate. Ärge ainult antenni arvutikotis kaasas tassides seda jalgapidi arvuti kõvaketta lähedusse unustage :p
neljapäev, 1. jaanuar 2009
Uusaastalubadused
Lihtsalt et 365 päeva pärast oleks, mida põdeda :p
1. Kaalunumber kahekohaliseks. Arvan, et reaalne millalgi suve teiseks pooleks.
2. Vähemalt 1000 kilti rattaga ja teist samapalju kiiret kõnd/sörki. Kah suht reaalne, kui just mõnd luud ei murra. Päris jooksu ei tee enne, kui eelmine punkt täidetud.
3. Rohkem inglise keele praktikat ning saksa ja prantsuse keel tolmust puhtaks. Samuti ühildatav eelmise punktiga - ei ole ju mõtet kesklinnast Pelguranda marssides niisama tümpsu kuulata.
4. Otsustada ära, mida ma sügisel juurde õpin. Sellel erialal, milles mul diplom on, võiks doktoritööd nokitsema hakata alles pensionieas :P
5. Remont. Vähemalt sisetööd võiks valmis saada - või vähemalt leida keegi, kes saab. Päras seda tulevad muidugi kohe järgmised asjad selga - välissoojustus, kanalisatsioon, kuurikatus, soojuspump...
6. Loen iga paberi põhjalikult läbi enne, kui sellele alla kirjutan.
7. Kassasabades üritan eelnevalt kokku arvutada, palju ma maksma peaksin.
8. Iga pakkumise puhul arvutan üle lisakulud ja lisatingimused, eriti need, mis müüja kinnitusel on mulle äärmiselt kasulikud.
9. Hää küll, aitab nendestki.
1. Kaalunumber kahekohaliseks. Arvan, et reaalne millalgi suve teiseks pooleks.
2. Vähemalt 1000 kilti rattaga ja teist samapalju kiiret kõnd/sörki. Kah suht reaalne, kui just mõnd luud ei murra. Päris jooksu ei tee enne, kui eelmine punkt täidetud.
3. Rohkem inglise keele praktikat ning saksa ja prantsuse keel tolmust puhtaks. Samuti ühildatav eelmise punktiga - ei ole ju mõtet kesklinnast Pelguranda marssides niisama tümpsu kuulata.
4. Otsustada ära, mida ma sügisel juurde õpin. Sellel erialal, milles mul diplom on, võiks doktoritööd nokitsema hakata alles pensionieas :P
5. Remont. Vähemalt sisetööd võiks valmis saada - või vähemalt leida keegi, kes saab. Päras seda tulevad muidugi kohe järgmised asjad selga - välissoojustus, kanalisatsioon, kuurikatus, soojuspump...
6. Loen iga paberi põhjalikult läbi enne, kui sellele alla kirjutan.
7. Kassasabades üritan eelnevalt kokku arvutada, palju ma maksma peaksin.
8. Iga pakkumise puhul arvutan üle lisakulud ja lisatingimused, eriti need, mis müüja kinnitusel on mulle äärmiselt kasulikud.
9. Hää küll, aitab nendestki.
Tellimine:
Postitused (Atom)