Ärgu nüüd pahandatagu, kuid kahjuks ei leidnud ma sellest artiklist ei saba ega sarvi.
Kas Jõgeval on vilets maavanem? Kohalikud jotad, raamatukogutädid ning regionaalminister kinnitavad ju vastupidist.
Kas inimene, isegi kui ta on maavanem, ei tohi muusikat ega raamatuid kirjutada? Eelmine maavanem, muide, õppis lavakas, ning keegi ei ilkunud selle kallal. Üle-eelmine oli minu teada kuulus trummar, tolle eelkäija omakorda aga tubli geoloog.
Ja mis selles halba on, kui üks meesterahvas süüa teeb? Meeskokad, andku daamid mulle andeks, pididki need kõige paremad olema.
Tegelikult on siin enamus kiidusõnu juba ära lausutud, omalt poolt lisaksin veel, et vähemalt ettevõtjakarjääri päevil oli Aivar Kokk ka osav oksjonipidaja, tema füüsilist vormi võiks aga iseloomustada ammuse tsitaadiga Jaan Lukaselt: "Sportlik firmajuht peletab konkurente karatelöökidega..."
Ausalt öeldes ei ole mul isiklikult selle vastu eriti midagi, et Jõgevamaal sihuke vanem on. Eks tal omad veidrused muidugi ole, kuid kui vaadata Jõgevamaa arenguvisioone, siis neid ei esitleta enam jupp aega Koka isiklikena, ka on nii mõnigi juba ka ellu viidud. Mis on igati tervitatav vaheldus tavapärasele jututamisele, valupunktide kaardistamisele, sidemete tihendamisele ning muule seesugusele koosolemise sildi all molutamisele.
Ja kui nüüd tagantjärgi mõelda, siis peaks üks mu parimaid sõpru tänama Kokka oma tervise, kui mitte elu päästmise eest. Tõsi, tol hetkel, kui see juhtus, olid kummagi tunded ilmselt tänulikkusest kaugel, kuid vaadakem tulemust, eksju.
Ja seda ratsamonumendi asja võiks jätkuvalt kaaluda. Kas või selleks, et maakonda pärast selle likvideerimist midagigi meenutama jääks :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar