Tänase päeva kõige mõttetuma uudise preemia läheb loole sellest, kuidas Liis Lassil kadus ajataju.
Miks ma niisuguse tobeduse üldse välja otsisin? Aga sellepärast, et olen päris mitu korda mõelnud, mis sai edasi tollest papist, keda näidati paar aastat tagasi Pealtnägijas ning kes kusagil Hispaanias omaenda kätega katedraali ehitab.
Kiire otsing näitab, et peatselt 83-aastaseks saav Don Justo pole küll veel oma kätetööd valmis saanud, samas aga pole jumal teda ka veel enda juurde kutsunud. No ja kussa saadki - vanamehel veel teha küll...
Veider koht see maailm. Sa võid ehitada 40 aastat üht kõige veidramat ja samas kõige tähelepanuväärsemat katedraali maailmas, praktiliselt üksi ja ilma rahata, ning saad selle eest 5 minutit ajakirjanduslikku kuuulsust ja kergelt halvakspaneva hoiaku kohalikelt võimudelt (ja isegi su ametlikult kirikult). Või sa pärid oma vanematelt blondid juuksed, turtsaka iseloomu ning võib-olla ka pataka raha, ning maailm (või vähemalt see osa maailmast, mis tegeleb peamiselt iseenda naba imetlemisega) fikseerib iga su aevastuse ning kleidikergituse.
Kuid mis veel veidram - 20 aasta pärast on Don Justo katedraal ikka veel alles (kui kohalikud võimud seda enne ehitusloa puudumise ettekäändel kokku ei lükka), samas kui igasugu Liis Lassid ja Paris Hiltonid on ammu unustatud ning meedias möllavad nooremad ja blondimad konkurendid. Hähh, mis siin rääkidagi - terve 19. sajand oli Diana-suguseid populaarseid printsesse täis - ja paljusid neist täna mäletatakse?
Ma ei pruugi küll selle vanamehe vaateid jagada, kuid igal juhul kuulub talle mu austus ja lugupidamine.
Pilt pätsatud Citynoise'ist
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar