Mitte et mul midagi ühe teatud persooni ristilöömise, veel vähem selle tähistamise vastu oleks, kuid sellegipoolest teeb vähe nukraks, et samal ajal kui iga viimanegi meediakanal näitab pappe õhinal oma ülemuse ja peamise tööandja kannatusi ja surma kirjeldamas, mainiti esimese inimese kosmoselendu vist ainult ühes Aktuaalse Kaamera uudisnupukeses.
Veider mõeldagi, et nüüd juba pool sajandit tagasi oli tung kosmosesse tõeline Suur Unistus. Laika ja Gagarini üleslennutamise järel jõuti praktiliselt kohe Kuule, no ja siis olid muidugi Veenus, Marss ja naabergalaktikad põhimõtteliselt ühe hüppe kaugusel.
Huvitav, miks see Suur Unistus ära suri?
Nüüd, pool sajandit hiljem, oleme pea sama kaugel, ainult Maa-lähedasel orbiidil tiirleb võrreldamatult suurem hulk prügi kui enne. Veel sel ajal, kui mina väike olin, tahtis nii mõnigi poiss kosmonaudiks saada, nüüdsel aal aga on enseteostuse tipp osalemine mõnes tõsieluseriaalis :(
Ma ise ei mäleta, et oleksin kosmonaudikarjäärile tõsiselt mõelnud, kuid tähtede vahel ringikimamine kui selline oli minugi jaoks ääretult põnev. Ja minu meelest räägiti maailmaruumist ja muust seesugusest tol ajal suhteliselt rohkem kui praegu. Isegi raadio järjejutuajal loeti nii mõnigi kord ette jummala põnevaid ulmekaid, Mirabilia sarjas trükiti haljast klassikat, täiesti sürridest vene (aga ka Eesti-Poola) ulmefilmidest rääkimata.
Oijah. Omal ajal oli linnaraamatukogu ulmeriiuli sisu mul muidugi peas, nüüd aga on ülisõbralikud raamatukogutädid isegi loobunud mulle uudisteoseid välja pakkumast. Ühest küljest ilmub neid muidugi patuselt harva, teisest küljest aga tõlgitakse-trükitakse ulme nime all nüüd igasugu saasta. Antagu vanakooli mehele andeks - ma lihtsalt keeldun igasugu fantasyt ja horrorit ulmeks pidamast. Ma vist suren ka taipamata, mida ühist on vanal heal teadusulmel mingisuguste õudukate või napilt riietatud mõõgakangelastega :(
Aga "French ja Koulu"?, küsite nüüd. Minu jaoks kvalifitseerub see igati - etnograafia on nimelt ka teadus ning rahvusromantiliste klišeede väljanaermine ei saa sündida tühjalt kohalt.
Mida ma oma virinaga öelda tahan?
Tänased uudiseprioriteedid näitavad minu arust, et inimkond kui selline on unustamas oma Suuri ja Väikesi Unistusi ning langenud aiva sügavamale vaimupimedusse, hedonismi ning iseenese naba imetlemisse.
Jah, tee tähtede poole, nagu iga ulmefänn teab, saab kulgeda ainult läbi raskuste. A kus see kirjas on, et inimlooma elu peab kerge olema? Suured eesmärgid nõuavadki suuri pingutusi, aga kontimööda on need kellele? Õige, suurtele inimestele :)
Nüüd te arvate, et doktor Baarmäni arvates on need, kes veeretavad oma päevi surma poole 12 tundi päevas telekat vaadates, ennast pildituks juues ja pemmi kumme vilistades ning kvaliteetsest hiina plastmassist nipsasjakesi kokku ostes, mõttetud jobud, kel pole kõrgetest ideaalidest aimugi ning kellest ei saa kunagi inimesi, isegi mitte väikese tähega? Siinkohal te, head sõbrad, küll eksite. Mina arvan nimelt, et isegi poliitikute hulgas on korralikke inimesi ning et ka elu mõttetute pisiasjade oravarattase sattunud indiviid võib end kätte võtta, SMS-laenud tagasi maksta, õhtukooli ära lõpetada, Novaluxist traatriivi asemel teleskoobi osta ning pärast aastatepikkust pingsat tööd (ja vahelduseks ka naabri-Malle riietumisprotsessi detailide kaardistamist) ka omanimelise tähtkuju avastada ;)
Ikka parem kui 200-ruutmeetrine krunt ja küprokmaja, mille su pärijad nagunii kruvihaaval laiali kannavad, onju?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar