Laps vedas mind eile ooperisse, "Võluflööti" vaatama. Kui nüüd mõtlema hakata, siis ei mäletagi, millal viimati Vanemuises käisin. Igatahes seisis ta sama koha peal, väheke vuntsitud, kuid põhijoontes sama mis vanasti :)
Etendus ise oli korraga nii nunnu kui ka punk (mitte et need kaks peaksid teineteist tingimata välistama). Lauljannad võtsid usinasti kõrgeid toone ja dramaatilisi poose, meesterahvad, eriti tenor, olid küll veidi uimasemad, aga ka täitsa toredad. Eriti tubli oli neegritarist Öökuninganna, kes lisaks saksakeelsele laulutekstile suutis esitada ka üllatavalt hea aktsendiga eestikeelset dialoogi. Muusika oli muidugi tuntud headuses, tobedavõitu libretole oli üritatud veidi vinti juurde keerata, aga mitte väga pahatahtlikult.
Ühesõnaga, provintsiooper on nüüd minu uus suur kirg :) Vähemalt seni, kuni ma Vanemuise balletti pole näinud :p
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar