Kuna mu Jõgeva-lähedasse elamisse on rahvast lisandunud, osutus vältimatuks paigaldada veel ühed eraldi veemõõtjad. Ega kedagi, eile õhtul sai helistatud kohalikku kommunaalteenuste firmasse ning täna hommikul kell pool üheksa oli torumees Ülu kõpsti kohal.
Kuid oh häda - Ülu oli arvanud, et keevitab keldris jupijagu toru vahelt ära ja torkab mõõtja vahele, oli juba mõõtjagi kaasa haaranud, kuid meie tahtsime kangekaelselt, et pandagu mõõtja ikka teisele korrusele, vasktorude vahele. Pärast pikka nutulaulu, kuda tema ei saa ning kuda tal vajalikke vidinaid pole, siirdus Ülu lõpuks poodi, vajalikke vidinaid hankima.
Mis oli viga, ehkki tol hetkel me seda veel ei taibanud. Eks Ülu seganud muidugi vett ka, küsides, kas me ikka maksame lisavidinad kinni, kui ta need "arvele paneb", ja pani meile südamele, et me ikka õhtuni kodus oleks.
Rohkem pole me täna Ülut näinud. Karta on, et ei näe ka kolm järgmist päeva, ehkki külarahvas räägib, et viinaviga Ülul "eriti" küljes ei olevat.
Meeldetuletuseks iseendale - ära kunagi enam vanakooli torumeest poodi lase...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar