Doktor Baarmäni soovitused jõuluaja üleelamiseks

Olgem ausad, kui sa ei ole just sellises vanusest või vaimses seisundis, mis lubab sul siiralt uskuda Jõuluvana või Jeebust, on jõuluaeg ikka paras pain in ass tüütus. Aga pole hullu - kui järgid alltoodud lihtsaid, ent praktilisi nõuandeid, võid kriitilisest ajast suhteliselt puutumata vaimse tervise ning rahakotiga välja tulla.
Niisiis:

1. Kuuluta end õigeusklikuks. Kui meeldima ei hakanud, võid ju paari päeva pärast end luterlaseks tagasi möllida.

2. Veel parem, kuuluta end fundamentalistiks ja teata, et nii suurel pühal tuleb anduda vagadele mõtisklustele. Lisaboonusena vabastatakse sind ehk ka kodustest töödest ja muudest lisakohustustest.

3. Sihuke kuusk ajab täiesti asja ära:

4. Selline kuusk aga on ületamatu:

5. Parim kink on raamat:

6. Kui kingid komme, on võimalus, et eelmise aasta kingitus on veel alles, üsna väike.

7. Kui pead pühade ajal tööl olema, võta seda kui puhkust: erilisi pingutusi sinult ei nõuta ja eks ülemusedki ole ammu uttu tõmmanud.

8. Lonely this Christmas?

9. Ei aidanud? Tahaks ikka seltskonda? Hangi endale p. 4, ei siis külalisedki tulemata jää.

10. Tüütud sugulased trügivad külla? Vaata p. 2. Usutavuse huvides võiks 24/7 Sõnajalgade uut plaati käiata, ehkki poolest tunnist peaks kah piisama. Ega sa isegi rohkem välja ei kannataks :)

11. Ära söögiga liialda. Pa meeles, et kaloreid saab ka sisse JUUA.

12. Ära, kurat, näpi lapse komme ja piparkooke! Vaata p. 11!

13. Kui oled mõne organiseerunud kristliku konfessiooni liige, tuleb sul leida väga hea põhjendus, et ennast mitte kirikusse vedada - sünnipäevalaps ilmselt solvub, kui sa talle külla ei lähe ja korjanduskarpi seisusekohast summat ei poeta. Äärmisel juhul vaata p. 1.

14. Ära raiska ilusat jõuluõhtut teleka taga! Vaata p. 8.

15. Kui teile peaks laekuma jõuluvana ning ühtki salmi meelde ei tule, kasuta partisanitaktikat. Kaua sul vait olla nagunii ei lasta - jõuluvanal on küll tunnitaks, aga ka tükitöö, ning järgmised kunded juba ootavad.

16. Mis saab olla kaunim kui seks jõuluajal! Kuid ärgem unustagem, mis tähtpäevaga tegemist, nii et ainult misjonäripoos! Igasugu perverssused unustage parem ära. Tagavaravariandina vaata p. 8.

17. Ulakad tüdrukud kipuvad rohkem ja kallimaid kingitusi saama ;)

18. Igasugu pipstükkide ja maskarpoonede asemel varu parem hapukurki ja keefiri - need on su sõbrad ka järgmisel ommikul.

19. Raha põle? Vaata p. 3 ja p. 11.

20. Kasuta iga ettekäänet söömiseks, magamiseks ning kodunt nina mitte välja toppimiseks. Vaata punkte 2, 4, 8 ja 16.

21.  Kui sa peaksid spetsiaalselt jõulude puhul kuskile kaugemale reisima, siis minu kaastunne. Aga tee see, hambad ristis, lõpuni - järgmine aasta oled targem ega roni, kuhu pole vaja.

22. Igasugu muude häirivate asjaolude puhul vaata p. 11.

Ja nii lihtne see ongi! :)

Kui kellelgi on täiendavaid/täpsustavaid küsimusi, vastan hea meelega siin kommentaariumis.

Defitsiidimajandus

Paistab et rahval on liiga palju raha käes - suuremates kaubanduskeskustes on lausa tegu, et oma neljarattalisele parkimiskoht leida. No ja eks ostupalavik too vältimatult kaasa ka defitsiidi.
Võid meil, tänu Ansipile, ladudes veel leidub. Aga defitsiit hüppab näkku teinekord täitsa ootamatus kohas.
Sorin mina siis rahulikult Rahva Raamatu veebipoodi, eriti selle e-raamatute osa. Otsin üles ilukirjanduse menüü, selle alt ulme alajaotuse ning jään juhmilt vaatama märkust ühe eesti autori teose juures: "Tiraaž läbimüüdud".
Pean tunnistama, et minu ettekujutus e-raamatute tootmisest ja levitamisest pöörati hetkega pea peale...
No hea küll, tegelt on selle veebipoe navigatsioon lihtsalt lollakalt üles ehitatud - vasakpoolne menüü rakendub nimelt ainult paberraamatutele, litsu toda ülemist e-raamatute nuppu palju tahad.
Sellest ma ei räägigi, et Apollo ja Rahva Raamatu e-raamatuid ma kinkida ei tohi, järelikult ei saa ka ise neid kingiks küsida :(

Aga muidu on meil kõik hästi

Autole said talvekummid kaks nädalat liiga vara alla.

Korsten on sattunud kuidagi sellise konstruktsiooniga, et väga tugeva tuulega ajab kamin suitsu sisse. Ma küll arrmastan suitsusinki, aga mitte seda, kui ma ise vastavalt lõhnan.

Igasugu ahjuhautised on iseenesest head, seda enam, et nagunii tuleb korra päevas ahju kütta. Segasin ahjupotis kokku porgandid, pastinaagi, küüslaugud ja oliiviõli, natuke soola ja koriandrit raputasin kah peale. Ahjus oli umbes tunnikese, lõhnas hästi, maitses veel paremini. Kulinaarseid elamusi tumestas mõnevõrra asjaolu, et ahjupoti raske malmkaas õnnestus endale varba peale kukutada.

Kuna sportimise ja muidu värske õhu sissehingammisega on hetkel nagu on, otsustasin puhtast igavusest järgi uurida, miks Justin Bieberit internetis nii agaralt mõnitatakse. Kuulasin paari laulukatkendit. Sain aru.

Sihuke müügimees nagu sellel jorsil kuluks endalegi ära.

Sügismasendus, vol. 2

Tundub, et mul on hetkel tõesti liiga palju vaba aega. Millegi muuga ei saa seletada tõika, et lugesin üle hulga aja mitmesuguste internetiartiklite kommentaare.

No näiteks sihuke artikkel. No kelle kuradi asi see on, kui mingi tädi ei julge tänaval liikuda muidu kui kott peas? Äkki kardab ta otsest päikesekiirgust, kannatab eriti võika ekseemi käes või on lihtsalt kole? Kui see on tädi vaba valik, siis minupoolest kandku või piiskopitiaarat. See koht, kus üldsus ja ametivõimud sekkuma peaksid, tekib IMHO alles siis, kui tädi kodus mehe käest katmata näoga ringilitutamise eest kolki saab - aga just see jätab enamiku asjaosalisi külmaks. Kusse loogika siin on, ah?

Või siis selline tore kirjatükk. Lugesin tekstist kokku vähemalt viis demagoogilist konstruktsiooni ja kaks otsest ajaloolist valet. Kas niisuguseid asju seal politoloogia magistrantuuris õpetataksegi? Kusjuures enamus kommentaatoreid on ilma igasuguse kriitikata nõus sihukest sonimist täielikuks tõeks tunnistama. Vägisi poeb hinge kahtluseuss, et äkki autor oma põhilises järelduses, milles süüdistab rahvast mõtlemisvõime puudumises, niiväga ei eksigi? No aga MINA olen ju ka eesti rahvas! Ja ma tean väga mitmeid inimesi, kes on sama targad kui mina, kui mitte targemadki :) Kui see ongi intellektuaalne tase, mida põliseestlased pakuvad, ei ole neil poliitikamaastikule nagunii asja.

Lugesin ka südantliigutavat lugu sellest, kuidas noor emme peab oma tatise põngerja hädaga lasteaeda jätma, sest kui ta koju pägalat põetama jääks, oleks ülemus kuri ja mine tea, võib-olla annaks kinga ka. Kommentaarid jagunesid ettearvatavalt kaheks: vähemus oli ise samas olukorras olnud ja tundis kaasa, enamus aga süüdistas noort mammat kõigis surmapattudes, kaasaarvatud oma lapse ja tolle rühmakaaslaste tervise jäädavas hävitamises. Kohustusliku refräänina lisandus muidugi etteheide: mis te neist lastest üldse teete, kui neid ülal pidada, neile kõige kallimaid hilpe-mänguasju soetada ja igal hetkel hoidjat palgata ei suuda!

Nomaitea. Kõhutunne ütleb, et olnuks etteheitjate vanemad nõnda head planeerijad ning majanduslikult kaalutlejad kui nad ise väidetavalt on ning ka teistelt nõuavad, jäänuks julgelt 99,9% neist endist mitte ainut sündimata, vaid isegi tegemata. Teisest küljest laseb kõnealune tädi täiesti ilmselt ülemusel endale pähe istuda. No tõesti ei pea eeldama, et sulle su õigused hõbekandikul kohale tassitakse, vahel tuleb ka endal natuke suud paotada ja selgroogu näidata.

Mina küll ei arva, et näiteks 6-aastane pägal kodus iseseisvalt hakkama ei saa. Lapsed on küll muidugi erinevad, kuid isiklikult mulle küll meeldis üksi kodus tšillida, telekast multikaid vaadata, vanast kiiktoolist ja lahtikäivast voodist onni ehitada ning plaadi pealt Onu Remuse jutte kuulata. Emme oli muidugi tööl, parimal juhul oli naabrinaisega kokkulepe, et kui läbu kõrvalkorteris liiga suureks läheb, visaku korra pilk peale. Ausõna, kui mingi tundmatu tädi oleks kogu selle aja juures passinud, oleks see kaunis igav lugu olnud.

Tegelikult on lapsed märksa kõvemast puust kui nunnutavad lapsevanemad arvatagi oskavad. Meil näiteks vahetatakse torusid, vett pole juba teist päeva ning ma tunnen end ilma dušita õige näruselt. Pägal aga, keda (justjust, lasteaiast külgesaadud) tatitõve tõttu juba paar nädalat pole vanni torgatud, tatsab siin täiesti stressivabalt ringi ega näi veeprotseduuridest erilist puudust tundvat.

Sügismasendus

Ööpäevane unevajadusmiinimum hakkab sujuvalt lähenema 12 tunnile - arenguruumi veel on. Ja sobivalt hämar ja udune on kah.

Vesi võeti ära ning maja ühendustee muu maailmaga kaevati läbi - ilmselt otsiti torustikku. Ette hoiatama muidugi ei hakatud ja edasisi selgitusi ka ei jagatud. Õige kah, äkki saab kohalikelt veel lõuksi...

Lugesin üle tüki aja läbi kohaliku lehe jooksva kuu numbrid. Kogu lugupidamise juures - mitte ei tahaks uskuda, et kohalik elu ongi nii igav kui leht kirjutab. Aga nalja saab ikka ka. Näiteks maavanema järjekordne turismiteemaline õhkamine - jah, kohti, kus ööseks jääda, on maakonnas küll vähevõitu, kuid probleemi lahendamisega juba tegeldakse. Maa- ja omavalitsused nimelt lasevad välja suures tiraažis A3 formaadis trükiseid, mis tõenäoliselt suudavad suurema vihma kinni pidada küll... Nojah, kui millegi muu jaoks auru ei jätku, siis vilet lasta ju ikka võib. Oh seda filigraansuseni lihvitud asendustegevust...

Ehkki vihma kallab niigi, ei jäänud täna muud üle kui auto puhtaks pesta. Pägalale, kes tol hetkel kah autos viibis, kujunes see päeva elamuseks: õhtuks olid ka kõik mänguautod automaatpesulast läbi lastud ning ilmselt on ka Une-Matil põhjalik pesulasligunemine plaanis. Vähemalt kellelgi oli täna kena sügispäev :)

Ärge muretsege, varsti keelatakse ka säästupirnid!

Õigemini elavhõbe-madalrõhu-gaasilahenduslambid. Vanad head elavhõbetermomeetrid juba keelati, küllap jõuab järg ka nonde praegu haibitavate luminofoortorudeni.

Doktor Baarmän, kel üldiselt pole meie planeedi vähema risustamise vastu midagi, oli nonde krdi säästupirnide suhtes algul üsna entusiastlik. Mäletan, et rohkem kui kümme aastat tagasi sai esimene komplekt kalli raha eest poest tuppa toodud ning hõõglampide asemel lakke keeratud. Paraku ei jäänud ka pettumus kiirelt tulemata - juba vähem kui poole aasta pärast oli valgusallikas poole tuhmim kui enne, luminofoortoru ühte otsa tekkis tume sade ning mõne aja pärast hakkas üks pirn ka vilkuma. Vähem kui aastaga olid pooled "säästupirnid" rivist välja langenud, nende asemele keerasin tagasi vanad head hõõglambid ning kandsin kaotatud raha pere-eelarve sellele reale, mis räägib isikliku lolluse kinnimaksmisest.

Teadjamad inimesed hiljem küll õpetasid, et säästu-, aga eriti halogeenpirne ei tohi näpuga puutuda, see jätab nende pinnale erineva soojusmahtuvusega pleki, mis kokkuvõttes mõjub pirni elueale halvasti. Võibolla on sellel tõepoolest tõepõhi all, ehkki kogemus näitab, et kui üks neetud jublakas ikka tõesti tahab maha kärsata, siis ta seda ka teeb, olgu sul tema paigaldamise juures või kaks paari kindaid käes.

Nii et olgu selle planeedi päästmisega kuidas on, "säästupirni" ostab endale ainult see, kes oma rahakoti peale tõeliselt tige. Kuid lisaks rahalistele on siin ka olulised terviseriskid, millest CO2 emissioonile rõhuvad eurodirektiivid millegipärast ei räägi. Nimelt saab ka kõige vingemalt kokku pandud luminofoortoru eluiga ükskord otsa, kas siis loomuliku surma läbi või juhtub temaga mingi õnnetus - saab teine näiteks peretüli käigus taignarulli või lendava taldrikuga pihta ehk siis võtavad üleannetud jõmpsikad ta algosadeks lahti. Mispuhul näeb asjade ametlik käik ette päästeteenistuse kohalekutsumist ning ruumide mürgist puhtaksrookimist. Kas need kulud on kah summaarsesse CO2 emissiooni sisse arvatud, ah?

Ning juhul, kui pirn juhtub terveks jääma, tuleks ta pärast eluea lõppu transportida ohtlike jäätmete jaama. Minul on lihtne, üks seesugune asub mu põhielukohast paarisaja meetri kaugusel, aga julgen arvata, et enamik kodanikke viskab selle tavalisse olmeprügisse. Ja millegipärast pole ma 100% kindel, et see toru ka jäätmejaamas terveks jääb või et seda hilisema jäätmekäitluse käigus kuidagi tavaprügist teistmoodi koheldakse. Nii et CO2 asemel tekitas lugupeetud eurobürokraatia meile hoopis ulatusliku Hg emissiooni :(

Lisaks on siin veel üks väidetav terviserisk. Nimelt pritsib too elavhõbe-madalrõhu-gaasilahenduslamp töö käigus välja UV-kiirgust, millel peaks teoreetiliselt olema mõõdukas vähkitekitav toime. Ehk siis inimesed, kel eelsoodumus või kes juba vähiravil olnud, peaksid parem oma säästupirnid kas vihamehele kinkima või Brüsselisse saatma.

Paanika rahustamiseks olgu siiski öeldud, et mõõdukalt paks klaasikiht peaks UV-kiirguse siiski enamasti kinni pidama, nii et muretseda tasub alles siis, kui see totakas pirn valgusti sees teile lühikeselt distantsilt otse näkku vahib. Mul vist sihukesi majapidamises hetkel eriti ei olegi, uuema disainiga lühtrites tiksuvad aga rõõmsalt kas halogeenid või LED-id.

The Jõgeva Chainsaw Massacre

Jah, ilmad pole enam need mis veel paar nädalat tagasi. Isegi pliidi kütmine on jälle päevakorral, küll peamiselt igasugu mahlade-mooside vaaritamiseks.
Pean tunnistama, et pliidipuid saagides pidin end kõvasti ohjes hoidma, et tüütuks muutuvale herilasele mitte mootorsaega kallale minna.

Uue erakonna tüüpprogramm

Ütlen ausalt - mina ei tea, kas uue erakonna panevad kokku Savisaares pettunud kampsunid või Mart Laari ja respublikaanide poolt nurka mängitud Keskerakonna siseopositsionäärid, aga ega uus poliitiline jõud järgmisteks valimisteks sündimata jää.
Kergendamaks noore erakonna jõu sünnivalusid, on tuntud poliittehnoloog ja tähemärkide analüütik dr Baarmän, Esq, pannud kokku universaalse valimisplatvormi, millega valimistele minnes oleks igasugune alla 50%-ne häältesaak selge läbikukkumine. Siin see on:
1. Kavatseme täita Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi  ja kinnitatud arengukavasid (see katab 99% kõikidel seni läbi viidud valimistel antud lubadustest).
2. Täidame kõigepealt kodanike ja alles seejärel endi taskud. Kodanike all mõtleme muidugi KÕIKI kodanikke (sõltumata nende vanusest ning varanduslikust ja tervislikust seisundist), mitte ainult oma sõpru-sugulasi, sponsoreid ja neid, kes kõige kõvemini karjuvad.
3. Kui konkureerivad erakonnad meile käkki keeravad, siis teeme tagasi, unustame ära ja lähme üheskoos edasi.
4. Kui euroregulatsioone saab tõlgendada meie kodanike ja nende majanduslike ning moraalsete huvide kasuks, siis seda ka tehakse.
5.
Äh, praegu rohkem ei viitsi. Kui vaja, siis täiendan jooksvalt.

Teeme ise uue erakonna

Niisiis, kogu progressiivne üldsus, politoloogiagurud, rahulolematud elemendid IRL-ist, Rahvasteliidust ja Keskerakonnast, Tuuli Koch Tallinnast ning Hillar Kohv Viinahaualt ootavad põnevusega uue erakonna sündi. Mis kindlasti annaks Eesti poliitikamaastikule uue hingamise, tõukaks kodanikuühiskonna uuele tasemele ja lööks kõik peerud kahel otsal lõkendama.
Välja on mõelda jäänud vaid mõned tähtsusetud pisiasjad - nagu erakonna nimi ning maailmavaade.
Nimega on lihtne, kõige parem, kui selles esineks mingil kujul sõna "vabadus" - näiteks Vabaduspartei, erakond "Isamaa ja Vabaduse Eest", "Vabad Radikaalid" või muud sarnast. Viimane oleks eriti hea, sellele on juba kosmeetikafirmade ning ionisaatorite müüjate poolt kõva eelreklaam ära tehtud.
Tulevase erakonna platvormi panen järgmisse postitusse.
Ah jaa, ega kellelgi ole üle kuut miljonit raha, vältimatuteks asutamiskuludeks?

Kampsunid võiksid vahelduseks peeglisse vaadata

Ah et Isamaa ja Res Publica liidus pole sisediskussiooni? Kõik vähegi tähtsad asjad otsustatakse tagatoas? Ning piirkonnad pidagu lõugu ja teenigu edasi? Kulla mehed, see kõik oli juba siis, kui te ise pumba juures olite! Ainult et sel ajal see sobis teile...
Muidugi oleks hiilgav, kui kampsunid on nüüd omad vitsad kätte saanud ja selgeks õppinud, kuidas ühe erakonna sees EI PEAKS asju ajama, aga vana küünik minus... No hea küll, anname neile veel ühe võimaluse. Järgmises postituses edastan mõned soovitused, näis, kas võetakse rahva arvamust kuulda :)

Veidi arvumaagiat

Jah, kallid sõbrad, homme (või juhul, kui te seda homme loete, siis täna) on 1. juuli 2011, mis on nii maajade, feng shui kui ka paavst Gregoriuse järgi tähelepanuväärne kuupäev selle poolest, et esines viimati 4022 aastat tagasi, seega siis 1. juulil 2011 enne meie ajaarvamist.
Nagu te nüüd isegi aru saate, külastavad teid õnn, tervis, raha ja edu vastassugupoole juures vaid juhul, kui kopeerite selle teksti nii oma blogidesse, twitteri kontole ja facebooki seinale, kutsudes ühtlasi võimalikult rohkem sõpru seda jama kopeerima.
Nüüd peaksin ma välja mõtlema, missugused nuhtlused tabavad neid, kes kelle jura kopeerimata jätavad, aga mu fantaasia andis palavaga otsad. Nii et pakkuge ise midagi koledat välja.
Ja levitage, muudkui levitage!

Kõikjal annab teha sporti...

Sihukeses kliimas kannatab rattaga sõita küll, ainult varustus peab olema korralik. Hädavajalikud on vähemalt kaks veepudelit ning aukudega särk, mis tuule sisse ja higi välja juhib. Kiiver on tegelt kah abiks - annab aerodünaamikale palju juurde, samas isoleerib suurema kuuma ning laseb tuulutuspragude kaudu jahutavat õhku peanaha ligi. Üllataval kombel tasub kanda ka kindaid - pehmenduskiht peopesa all tundub soojust juhtivat paremini kui plastmassist lenksuots.
Lemmikring Jõgeva - Kassinurme - Kalevi - Painküla - Jõgeva oli mõnus nagu alati, isegi Kassinurme kruusatee ei tundunud olevat nii treppis kui eelmisel korral. Tõsi, ega ma eriti ei ponnistanud ka, vaatasin ainult, et kiirus ei langeks alla 12 km/h - aeglasemalt sõites tuul enam ei jahutanud :)
Kassinurme mäe jalamil tehti mulle kambakas - tapsin 30 sekundiga 12 sääske, kuid sain sellegipoolest korralikult pureda. Õnneks ilmnes, et ka puhas külm vesi leevendab kuplasid sama edukalt kui spetsiaalgeel.
Piibe maanteel oli autosid murdu. Mustvee maantee viaduktilt avanes selline pilt:

Ilmselt olnuks sõidukeid rohkemgi, aga sel kellaajal oli ürituse põhiosa juba möödas.

Grillitud porgandipirukas

Ärge naerge midagi - ajalooliselt on kujunenud nii, et siin Pelgurannas mul praeahju ei ole. See-eest on kuumaõhugrill, nii et kui tekkis teatud ühiskondlik surve porgandipiruka asjus, sai see tolmust puhtaks lükatud ja kurjaks aetud.
Tegelikult pole grillitud pirukas midagi erilist - tavaline pärmitainas (ma panin muna ja õli ka), küpsetusvorm õli või mõne muu määrdega kokku, kiht tainast alla, teine kiht keedetud ja puruksvajutatud porgandeid peale, sinna otsa peoga riivjuustu ja tiba muskaati, siis tainaga pealt kinni ja kui vormi sügavus võimaldab, siis veel porgandeid, juustu ja tainast. Küpsetamise lõpupoole võib juustu ka piruka peale raputada, lõhnab paremini.
Enesekriitika korras pean tunnistama, et panin taina kogusega totaalselt mööda, sestap kerkis kogu kupatus küttekehale liiga lähedale ja juust kõrbes ära. Aga maitsel polnud viga. Järgmine kord panen seeni ka :)

Mida kuradit te seal maakohas kardate kogu aeg?

Saatan ise ajas mind tänase põhiuudise kommentaare lugema. Tavalist tatipritsimist ei oskagi nagu enam tähele panna, küll aga jäi kummitama mõttekäik, et kui miskised tundmatud tüübid sulle õue peale sõidavad, siis tulebki kõigepealt tina anda ja alles pärast uurida, kas külameestel asja ka oli. Et kodu puutumatust vaja relvaga kaitsta ja maakohas ju ilma Kalašnikovita ikka ei saa ja viimasel ajal liiguvad ju igasugused ja blablaa.
Tahaks tõesti teada, millises õppeasutuses meil nii kvaliteetseid idioote välja lastakse.
Kurkulöödud hambad paneb hambaarst sulle suhu tagasi, enamasti isegi lööja kulul, kui sa asjale vähegi ametlikku käiku julged anda. Ka sinu kodune samagonnivaru on hõlpsasti asendatav. Aga kaasinimese surnust ülesäratamise teenust osutab ainult Issand Jumal ja sedagi keskeltläbi korra aastatuhande jooksul. Rüselus, millele sa raudatõmmatud padruniga tuki kaasa võtad, võib ALATI lõppeda kellegi (sealhulgas su enda) surma või sandiksjäämisega. See-eest sai püha kodukolde ülihinnaline puutumatus kaitstud, mis tost, et kinnisvarahindade praeguse taseme juures ei kata selle kodu turuväärtus isegi kiirabiauto väljasõidukulu. Hale.

Okei, vehid oma jumal teab kust hangitud tulirelvaga ja mõtled, et oled Mees, suure emmiga. Kurat võtaks, kui ikka noku on nii lühike, siis tarvitseb ju vaid avada postkast ning kvaliteetseid pikendajaid saab kasvõi konteinerite kaupa endale koju tellida. Ja laskmist õppida ju kah ei raatsi, sest iga pauk maksab mitu ruublit. Nii saadki teada, mida tulirelv TEGELIKULT inimese kehaga teha võib, alles siis, kui oled värisevi käsi kellelegi kogemata pihta saanud.
Samas ei saa salata, et väga paljudes maakolgastes valitsebki peaaegu maniakaalne hirm võõraste inimeste ees. Mäletan, et sõitsime kunagi töökaaslasega ühte külasse antenni üles panema, kuid keerasime valele teeotsale ja sattusime mingi talukoha värava taha. Kui tulime autost välja, et küsida, kus me oleme ja kuidas me saame sinna, kuhu meil vaja on, aeti meile kõigepealt koerad kallale, siis sõimati näod täis ja tagatipuks helistas mingi politseinik töökaaslase ämmale, kelle nimele auto oli registreeritud, ja uuris, mis asju me ikka seal värava taga ajasime. Haige.
Hästi, ma saan aru, et kusagil metsatalus redutades pöörab psüühika lõpuks ära, eriti kui telekast iga issanda õhtu verejanuliste Hollywoodi kineastide retrospektiive vahtida. Kuid millegipärast pole ma sarnast paranoiat kohanud nende vanainimeste juures, kes on tõepoolest igasugu kolle oma koduväraval vastu võtnud - täisrelvis sõdureid, küüditajaid, riigilaenu volinikke, timurlasi... Miskipärast on neil toredatel vanainimestel alati valmis nii tere, kruusitäis kaevuvett kui ka laialdased teadmised kohalikust geograafiast. Sina ei karda neid, nemad ei karda sind. Ja kedagi ei viida kiirabiautoga ära.

Võimas Taara

Tundsin, et vajan pretensioonitut, ajuvaba meelelahutust ning Thor 3D tundus selleks igati sobivat. Ega ei pidanudki pettuma, kõik oli nii nagu Kukerpillide laulus: "Küll seal tehti piu ja küll seal tehti pau, mehi loogu langes, võitja sai au..." Õnneks ei tea ma muinasskandinaavia mütoloogiast halligi, muidu oleks tulnud ajupuhkuse asemel kas sündsusetult irvitada või vihast vahutada. Õnneks olid tublid filmitegijad lähtunud mitte Islandi, vaid Ameerika saagadest, mida küll tuntakse rohkem koomiksite nime all. Viimastest, muide, selgub, et meie vana hea Taara on otsapidi ka US and A aukodanik :)
Lisaks mütoloogilisele autentsusele oleks patt nõuda sellelt linateoselt ka sügavaid karaktereid ning teravmeelseid süžeepöördeid. Puudus ka näiteks Eesti filmidele nii iseloomulik sisekaemuslik vaikelu. Samas ei saa öelda, et toimumata oleks jäänud pea- ja kõrvaltegelaste sisemine areng - nimikangelasel õnnestus täiesti edukalt transformeeruda rullnoklikust mürtsumehest aktiivseks rahuvõitlejaks. Mulle isiklikult jätsid eranditult kõik tegelased, ka niiöelda pahade poole pealt, äärmiselt sümpaatse mulje - muidugi kui nad (sealhulgas head) ei tegelnud parasjagu kellegi tapmise või heli- ja püroefektide tootmisega.
Kujutan ette, et poisslapsed vanuses 7-14 on suhtkoht sillas. Prillikandjad ilmselt mitte nii väga - nood peaksid end pigem 2D seansile sättima. Mul tekkis "vau - 3D!" efekt alles lõputiitrite juures, kus kujuteldav kaamera sõitis läbi gaasipilvede ja täheparvede.
Aga treiler kah:

Ei saa me ka ilma väikse virinata. Vanasti, kui Solarise kino opereeris veel Cinamon, sai internetist ostetud piletid otse mobla peale saata. Nüüd aga saadetakse pilet ainult meili peale, väljaprintimisvõimalus tuleb endal kuidagi leida. Pealegi öleks praegu internetist ostes pilet kallim olnud.

Õnnitlused noorpaarile!

Kogu progressiivse inimkonna heade soovidega ühineb mõistagi ka doktor Baarmän.

Kuidas üks ilus tehing lörri läks

Eks olnud minagi üks neist miljoneist blogipidajaist, kellel kästi ruttu liituda pay4results.eu-ga, riputada oma blogisse Tallinn BlogFest 2011 bänner ning juhul, kui peaks leiduma mõni tobuke, kes just nimelt selle bänneri kaudu 75-eurose pileti ostab, teenida 20 eurot puhast.

Ma võin enda kohta välja kannatada igasuguse laimu ja kuulujutu, kuid pole mitte mingil tingimusel nõus jätma muljet, et ma raha peale tige olen. Sestap klikkisin end ruttu soovitatud kodukale ning alustasin "kiiret ja tasuta" registreerumisprotseduuri.

Kõhklemata täitsin väljad, kus küsiti mu kodanikunime, elukohta, isikukoodi ja pangaarve numbrit. Erilise mõnuga, tundes miljoneid eurosid juba taskus krõbisemas, vastasin küsimusele "Kuidas soovid saada oma tasu?"

Paraku - nii nagu uudishimu hukutas kassi, tappis uudishimu ka tolle suurepärase tehingu. Juhtusin nimelt klikkima linki "Please read the Terms of Agreement." Tegelikult oleks see mul isegi kahe silma vahele jäänud, kui mitte otse selle all poleks paiknenud kast "Käesolevaga kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun Partnerlepingu tingimustega". Partnerlepingut ma kahjuks ei leidnudki, oli toosama Agreement, võõras keeles veel pealegi. Sõnaraamatu, Google Translatori ning igapäevasest ropendamisest külgejäänud lingvistiliste teadmiste abil sain tollest tekstist siiski niipalju aru, et isegi kogu oma kuulsuse juures ma lihtsalt ei kvalifitseeru.

Näiteks ei tohi blogija kasutada "explicit, vulgar or obscene language"'i. Samuti tekiks mul probleem " racial, ethnic, political, hate-mongering or otherwise objectionable content"iga ning kui sellest veel ei piisa, siis "any questionable or controversial subject matter" liigitab juba KOGU mu hädise kirjaloomingu turunduslikku prügikasti. Ja otsekui kirsiks tordil reserveerib Atlex endale õiguse avaldada mu andmed nii kolmandatele isikutele kui ka reklaami eesmärgil. No hea küll, mul on põhimõtteliselt võimalus saata neile kiri ja seesugune tegevus keelata.

Edasi läheb ainult paremaks - juhul, kui keegi peaks Atlexi ükskõik mille eest kohtusse kaebama, kohustun ma kandma kõik kulud. Üleüldse tundub tiba kummaline, et pea iga teine lause lepingus räägib Atlexi õigustest, minu omadest aga pole ridagi. Vastupidi, punkt 18 otse karjub suurte tähtedega, et Atlex EI VASTUTA ÜHEGI MÕELDAVA VÕI MÕELDAMATU JUHTUMI PUHUL, MIS SELLISE LEPINGUGA SEOSES ETTE VÕIKS TULLA. Noh, oli mõnus lugeda? Lepingus oli sihukest kisa kaheksa pikka rida.

Millegipärast on turundusgurud toppinud lepingusse punkt 20 alla teate, et leping on kooskõlas Eesti Vabariigi seadustega. Olemata küll jurist julgeksin siiski väita, et ainus, millega see tekst kompileerub, on Põhiseaduse  paragrahv, mis räägib sõnavabadusest. Võlaõigusseadus, mis meie tagasihoidlikus vabariigis lepingulisi suhteid reguleerib, kuulutab sihukese lepingu ilma pikemata õigustühiseks (§ 42, Tüüptingimuse tühisus). Ma isegi ei viitsi siin praegu kokku rehkendada, mitme sealse tingimuse järgi nimetet lepingu sõelapõhjaks lasta saab.

Aga millegi eest tuleks nüüd Atlexit kiita ka. Blogipuu tundub olevat nende käe all vähemalt osadest bugidest lahti saanud, postitused ilmuvad uudisvoogu tiba kiiremini ning kui doktor Baarmän juhtub mõnes tekstis kasutama sõna, mis esineb tavaliselt nokupikendusi reklaamivates kirjades, blokitakse tema pääs avalehele ilusti ära. Ning minu isiku- ja pangaandmete teadasaamiseks oleks võinud ju ka miljonilist pärandust lubada, selle asemel piirduti vaid tagasihoidliku 20-eurose hinnaalandusega :)

Perekooli filiaal

Doktor Baarmäni suhtenõuandlale kirjutab Johanna Kohtla-Järvelt:
"Ostsin uue pesukomplekti, vaat niisuguse:

Loomulikult panin selle kodus kohe selga ja demonstreerisin oma poiss-sõbrale, kes kohmas seepeale ainult: "Aga see paistab ju läbi!"
Kallis doktor, ütle palun, no kas see on siis normaalne mehelik reaktsioon?!?"

Tõepoolest, kulla Johanna, see EI OLE normaalne reaktsioon. Etaloniks võiksid võtta midagi niisugust:

Kui sinu boifrend sarnast entusiasmi üles ei näita, võivad sellel olla järgmised põhjused:

1. Ta on sul alles nii noor, et seksuaalfunktsioon pole veel välja kujunenud. Saada ta emme juurde tagasi.
2. Tema seksuaalne orientatsioon eeldab sinult pigem ülikonda, lipsu, roosat triiksärki ning firma Apple elektroonikavidinaid.
3. Tema Viagra tagavarad on otsa saanud. Samas pildi järgi otsustades on tabletid antud juhul täiesti üleliigsed.
4. Tema menüü ei sisalda piisavalt täisväärtuslikke valke ja mineraalaineid. Tee oma igapäevase silo asemel parem munarooga ja krevetisalatit, rabarbrikissell on kah hea. Ja ära unusta vanarahvatarkust - rohkem sibulat ja kala!
5. Ta vajaks visiiti meestearsti juurde. Võta tal sellestsamast haigest kohast kinni ja tiri dr Punabi või dr Poolametsa ukse taha.
6. Ta on selliste asjade jaoks juba liiga vana ning tõenäoliselt ootad sa tegelikult, et ta kõrvad pea alla paneks ning sa ta päranduse laiaks lüüa saaksid. Sel juhul oled valinud vale taktika - seks hoiab inimesi nooremana. Rõhu parem alkoholile, tubakale ning süsivesikute- ja kolesteroolirikastele toitudele. Või tee talle selgeks, et tema silmad ei kannata enam eredat valgust ning ta peab tumedaid prille kandma. Ka pidev masendus kiirendab lusika nurkaviskamist.
7. Tal oli parasjagu videokonverents ning kaamera oli sisse lülitatud:

Aga muidu õnne töös ja edu isiklikus elus!

Ära osta kallima otsa Nokia telefone!

Ei, raud on neil üldiselt hea. Tädi Maimu (81) näiteks pillas oma odavama otsa Nokia sügisel surnuaiapingi kõrvale. Kui see kevadel lume alt välja sulas, läks see pärast ärakuivamist jälle laksust tööle. Ja ega mul oma N82-e raua kohta paha sõna öelda ole. Isegi aku, ehkki neli aastat vana, peab vähese lobisemise puhul veel pea nädal aega vastu. Aga see kuradi tarkvara...
Üle-eelmisest töökohast jäi külge loll harjumus oma kontaktid-kohtumised Outlooki sisse peksta, need seejärel telefoniga sünkroniseerida ja lasta viimasel oma kokkusaamised ja muud kohustused õigel ajal meelde tuletada - arvutit pole ju alati käepärast. Eks ma sünkroniseeri neid aeg-ajalt nüüdki.
Paraku on Nokia oma lollakat Ovi Suite'i järjekordselt uuendanud, sealjuures testimise pealt paar eurot kokku hoides. Miskipärast arvab Ovi sünkroniseerimisteenus, et Outlooki andmeväljad on seal, kus tema arvab neid olevat, mitte seal, kuhu Microsoft neid tavaliselt salvestab, nii et pärast sünkroniseerimist on osa andmeid ja seadeid telefonist kadunud.
Minul konkreetselt läksid kõige kaduva teed kiirvalikuklahvid, samuti unustas telefon ära, millist helinat konkreetse kontakti juurde mängida. Iseenesest on see suht tüütu, kuid mitte katastroof, millalgi suvel aga lõppes sünkroniseerimine sellega, et telefoniga tehtud fotode kataloog muutus ligipääsmatuks, helinate kaust aga kustutati sootuks.
Ühesõnaga - kui lehed kirjutavad, et Nokia ja Microsofti partnerluse tõttu võidakse lahti lasta kuni 6000 leiutaja-inseneri, võib see küll kõlada küüniliselt, kuid seniste saavutuste valguses saaksid nad koristajate või loomatalitajatena ehk siiski paremini hakkama kui kummikutehasele tarkvara treides. No isegi Windows ei saa olla nii vilets soft kui senine Symbian!
Ja mis neil seal Nokias Androidi vastu on, sellest ma ka aru ei saa.

Te vaadake ette nende maakleritega!

Lased sihukese korra uksest sisse ja ongi 9-aastasel Otil varsti väike õde...
Reklaam skännitud Postimehest.

Edgari-teemaline autocomplete

Ma küll ei tea, miks peaks inimene, kes kasutuab saidil www.riigiteataja.ee märksõnaotsingut, toksima otsingukasti märksõnu "Edgar" või "Savisaar", kuid agarad trollid on ka sellele võimalusele mõelnud:

Nomaeitea - minu arust läheb Etkari mõnitamine siiski natuke juba liiale. Näpp püsti, keda ta ISIKLIKULT on solvanud või kellele liiga teinud!
Masendav.

Viimase hetke valimisnõuanne

No tegelikult on lõviosa sõpru-tuttavaid oma valiku juba teinud - kas siis oma hääle mõnele kandidaadile müües või sootuks hääletamata jättes. Loodetavasti ei tule uus riigikogu oma valijate nägu, vaid ikka tunduvalt parem :)

Neile aga, kes siiski plaanivad pühapäeval valimisjaoskonda minna (mine tea, äkki antakse viinereid, mandariine või muud defitsiiti), kuid pole veel otsustanud, mihuke number sedelile kirjutada, väike spikker otsustamiseks.

Ainult täielik idioot poliitiliselt vähekogenud inimene valib parteid selle järgi, mida too on võtnud vaevaks kokku lubada. Nagunii maksad kõik selle ilu kinni sina, kallis valija, ja veel natuke peale selle. Ainsaks meeldivaks erandiks võiks siinkohal pidada Kristlikke Demokraate, kelle nägemuses plekib tõhusa osa eelarvest kinni ei keegi muu kui Issand Jumal. Nii et kui sa usud, et jeesukesel tõega sihuke rull tagataskus leidub, anna oma hääl heaga Kristlikele Demokraatidele.

Kui aga sul, patukotil ja paganal, meie Issandasse niipalju usku siiski ei ole, aga imesid ja lihtsaid lahendusi ikka tahad, lisaks umbusaldad põhimõtteliselt Rootsi panku ning pead Euroopa Liitu illuminaatide salasepitsuseks, peaksid hääletama hoopis Eesti Iseseisvuspartei poolt.

Kui sa aga, vastupidi, oled tiba kosmopoliitsemate vaadetega, mõne vähemuse esindaja (ei, ma ei pea silmas valgeid heteroseksuaalseid mehi, vaid ikka neid, mida ametlikult vähemusteks loetakse), sul on tihe kontakt Töötukassaga ning sa leiad, et soolise võrdõiguslikkuse volinik peaks usinamalt tööd vihtuma, tuleb sul mõistagi valida Sotsiaaldemokraate.

Kui sa kuulud sellesse vähemusse, keda teisel pool piiri elab 140 miljonit, ning pead Klenskit tõsiseks ja vastutustundlikuks poliitikuks, ei jää sul muud üle, kui toetada seltskonda nimega Vene Erakond Eestis.

Kui sinu noorus ja paremad päevad jäid aega, mil Edgar veel Rahvarinnet juhtis ning sul on põhjust olla tänulik iga-aastase 77-eurose pensionilisa eest, vali kindlasti Keskerakond - kes siis veel?

Kui sinu paremad päevad olid veel enne Edgari aegu ning sul poleks midagi selle vastu, et Eesti riik laenaks veel mõned miljardid (küll lapselapsed tagasi maksavad), on sinu valik muidugi Rahvaliit.

Kui pead end kõvemaks tegijaks kui ülejäänud 99% Eesti rahvast, peaksid hääletama Reformierakonna poolt. Hästi, tunnistan, see nõuanne ei päde eriti - sellele kriteeriumile vastab vähemalt 90% Eesti elanikkonnast, ülejäänud vaevlevad mitmesuguste meeleolu- ja isiksushäirete küüsis. Ütleme siis nii - kui sa tahad kunagi reisida samale planeedile, kust Ansip pärit on, ja oled valmis laskma rahval selle nimel pingutada, siis vali Reformierakond.

Kui sa ei ole lugenud Friedmani ega Huntingtoni raamatuid, pead neid aga sellegipoolest isamaalisteks meesteks, on sinu valik loomulikult Isamaa ja Res Publica Liit.

Kui sa aga leiad, et sekond-händ kleidis kõlbab presidendi vastuvõtule minna küll, lisaks oled veendunud, et juuste, habeme ja muu karvkatte kärpimine viib vältimatu globaalse soojenemiseni, toeta kindlasti Rohelisi.

Kui tahad, et Riigikogus oleks kord nagu Viiburi sõjakoolis, anna oma hääl kolonelleitnant Leo Kunnasele.

Nagu näed, ei ole siin midagi keerulist. Kui kahtled, vali kandidaat, kes on kõige sarnasem sellele lõustale kenale näolapile, mis sulle peeglist vastu vaatab :)

Doktor Baarmäni valimiskompass

Jah, pole parata - juba homme avaneb võimalus müüa oma hääl mõnele erakonnale või üksikkandidaadile, volitades teda enda nimel neli aastat meie riiki valitsema. Või noh, kindlustades neile vähemalt sooja koha Toompeal. Või noh...

Ja eks aasta-aastalt kordu ka sama virin - pole ju õieti kedagi valida, lubadused aga on BS, mis valituks saades kahjuks (või mõnikord ka õnneks) kohe ära unustatakse.

Keda siis seekord valida? Kellele ja mis tingimustel loovutada oma ülihinnaline hääl? Või peaks kogu tramburaist eemale hoidma, et end selle saastaga mitte määrida ja et saaks pärast õlgu kehitada - mina pole sihukesi kabajantsikuid sinna saatnud?

Appi tõttab kogenud poliittehnoloog doktor Baarmän oma nõuannetega.

1. Kui otsustad mitte valima minna, siis respect - tõenäoliselt oledki mõistliku valiku tegemiseks liiga loll, ei orienteeru konkreetses poliitilises situatsioonis, lased end kergesti  manipuleerida või ära osta. Püsi parem kodus ning sisusta järgmised neli aastat kitsamalt valitsuse ja laiemalt kogu Eesti poliitika kirumisega. Ilmselt saab see nii meeldivaks harjumuseks, et jätad vahele ka järgmised ning ülejärgmisedki valimised, millest Eesti poliitika kvaliteet saab ainult paraneda.

2. Kui otsustad siiski valida, loobu parem illusioonidest oma hääle tähtsuse osas. Ei, sul ei teki võimalust Ansipi või Etkari kabineti ust jalaga lahti lüüa, isegi kui sa emma-kumma poolt hääletasid. Vastupidi, mida rohkem sinusuguseid neile toetust avaldab, seda rohkem härga täis nad lähevad ning seda vähem nad kuulavad - ei, mitte sinusugust valijaussikest, vaid isegi erakonnakaaslasi, presidenti või ÜRO peasekretäri mitte.

3. Kui Ansip/Edgar/Laar või mõni teine erakonna esinumber tõepoolest on su märgade unenägude peakangelane, siis mõtle nende tervisele - kui nad liiga palju hääli saavad, hakkab vihm neil ninast sisse sadama ning nad jäävad haigeks. Sa ju hoolid oma lemmiku tervisest, eks ole? Hääleta parem siis mõne nende nimekirjas natuke madalamal oleva erakonnakaaslase poolt - usu, tollel on sinu häält märksa enam vaja kui esinumbril, pealegi on siis rohkem lootust, et ta tõepoolest ka ühel hetkel sinuga kohtuma satub ja võib-olla su isegi ära kuulab.

4. Ei, sa ei pea hääletama nende poolt, kes parasjagu võimul. Usalda mind - praeguse korra ajal on hääletamine tõepoolest salajane, keegi ei saa teada, kellele sa oma hääle andsid ning sellele, kui sa tõepoolest oma tahtmise järgi valiku teed, mingeid repressioone ei järgne. Iseasi muidugi, kui oled kandidaadiga kodanlikus abielus või jagad ühist voodi - siis võib sul küll olla raske seletada, miks ta ainut ühe või suisa null häält sai.

5. Ära lase end hirmutada tobedast väitest, et kui hääletad erakonna või kandidaadi poolt, kes sulle küll meeldib, aga kes Riigikogusse ei pääse, läheb su hääl kaotsi. Ei lähe ta kuskile. Erakonna poolt antud hääl võib aidata sisse mõne teise, sama erakonna inimese, tubli üksikkandidaat aga, kes sisse ei saa, võib ju üritada järgmisel korral uuesti, vahepeal aga satub ta paratamatult konkurentide teravdatud tähelepanu alla - mida paganat ta kokku lubas, et ta nii palju hääli sai? Äkki me peaks mõned ta ideed üle võta ning sama valijagrupi heaks kah midagi korda saatma? Võid võtta seda ka kui negatiivset häält - sellevõrra jääb mõnel enda margi täis teinud seltskonnal ju hääl saamata.

6. Katsu vältida oma hääle andmist inimestele, kes põhiliselt tegelevad laulmise, näitlemise, sportimise või ilus olemisega. Kui nende poolt hääletad, annad poliittehnoloogidele signaali, et rahvas ongi loll ning peale leiva ja tsirkuse pole talle, raisale, vaja midagi pakkuda.

7. Valimislubadusi ära parem kuula, ükskõik kui palju pappi sulle kokku ei lubataks - raha nende täitmiseks tuleb ju nagunii sinu taskust, isegi kui sa oskasid tulumaksust kõrvale nihverdada - käibemaksu ning kütuse- ja alkoholiaktsiisi maksad ju niikuinii.

8. Rahalist vaadet ei tasu siiski unustada. Kuna praegu on nagunii tulude deklareerimise aeg, siis maksutagastusteadet oodates võid ju lahti klõpsida viimase nelja aasta tuludeklaratsioonid ning vaadata, kas need numbrid, mis sulle sealt vastu vaatavad, ikka meeldivad sulle või ei. Kui leiad, et kõik on viimase peal hea ning aina paremaks läheb, siis peaksid tõenäoliselt müüma oma hääle mõnele võimuloleva koalitsiooni erakondadest. Kui aga paistab, et sissetulek on vähenenud ning ka tagastamist soodustavaid kuluartikleid kärbitud, peaksid tõenäoliselt toetama alternatiive -  kas siis üht rohelistest erakondadest, sotse või mõnd üksikkandidaati.

9. Alati on hea idee eelistada kandidaati, kes viitsis end soojast kabinetist välja vedada, et sinuga kohtuma tulla. Veel parem, kui tal on niipalju mune, et ukselt uksele ennast müümas käia. Ära tee põlglikku nägu - isegi kui ta teeb seda linnukese kirjasaamise pärast, on enam kui tõenäoline, et sinu kurdetud muredest talle midagigi ka kahe kõrva vahele jääb. Sihukesest on igal juhul rohkem kasu kui neist paksudest, kes näevad rahvast ainult läbi oma mersu peegelklaasi.

Valik on sinu :)

Ärasolvatud kana

Mäletatavasti oli see Pipi Pikksukk, kelle hinnangul võiks inimsööjatele paljugi andeks anda, kuid mitte seda, kui nad peaks teda koos porganditega serveerima. Ma küll ei hakka praegu täpset terminoloogiat välja mõtlema, kes peaksin olema mina ühe kana vaatevinklist, kuid igal juhul õnnestus mul see linnuke porganditega ära solvata.

Ahjukana prepareerimist olen ma siin korra juba kirjeldanud. Seekord toppisin kanale sisse ja külje alla lisaks tavapärasele soolale-piprale veel kaks suurt küüslauguküünt (oma aias kasvatet, nende ekvivalendiks oleks umbes poolteist hiina küüslaugumugulat), ühe suurema porgandi ning peotäie sügavkülmutatud pohli. Natuke kuivatatud pastinaaki, mõned mustad ploomid ja paar datlit samuti. No hea küll, paras sorts punast veini läks ikka ka :)

Ahjus küpses see lind umbes neli tundi, tänu fooliumile vedelikku märkimisväärselt ei kaotanud (ja, paraku, pruuniks ka ei läinud), kuid väga maitsev ja mahlane sai igal juhul. Järgmisel korral, arvan, võtan tolle tavapäraselt tuima rinnakuga kah midagi ette.

Niisugusele kanale pole vaja noaga kallale minna, menetlemiseks piisab ka lusikast. Juurde peaks lisaks tavapärasele riisile või kartulile kindlasti ka mingit silo andma, muidu jääb olemine raskeks.

Õpetlik vestlus päevapoliitikast

Kontakt drBarman ütleb
Vaatan mina Etsi kabinetti - tühi, kurat!
http://www.tallinn.ee/
nüüd 1 tibi korra jooksis läbi
Kontakt QT ütleb
no vaata suts ülespoole, ju ta sabas töllerdamas
Kontakt drBarman ütleb
igaljuhul petavad inimesi 
Kontakt QT ütleb
ei peta ju - päälkiri ju linnapea kabinetis, mitte linnapea oma kabinetis vms 
st linnapea on siin omastavas käändes
Kontakt drBarman ütleb
see veel puuduks, et ta kusagil võõras kabinetis aeleb
Kontakt QT ütleb
aeleb ju
Kontakt drBarman ütleb
kas me sellist eestit tahtsimegi 
Kontakt QT ütleb
ära liialda, talinast jutt 
Kontakt drBarman ütleb
no olgem ausad, eesti ju lõpebki 7 km tallinnast
Kontakt QT ütleb
eestit ta vist (õnneks) ikka ei pääse juhtima
Kontakt drBarman ütleb
keegi võiks ta presidendiks valida, saaks teise auväärselt erru saata
Kontakt QT ütleb
mongoolia  presidendiks jah, kindlasti 
Kontakt drBarman ütleb
mida need mongolid sulle halba on teinud? 
Kontakt QT ütleb
vaatku ullult käisid siin naisi vägistamas, nüüd on tasumise tund savisaare näol
Kontakt drBarman ütleb
no nii palju nad nüüd ka ei vägistanud
võib-olla ühe Rüütli eest, aga mitte rohkem

Mida süüa peale mandlioppi?

Jah, ka parimatel meie hulgast tuleb ette, et teatud kehaosad ei vasta kõrgetele eurostandarditele. Mispuhul tuleb välja kannatada mõningased karmid kärped. Ja leppida asjaoluga, et mõnda aega pärast mandlite eemaldamist saab süüa ainult teatud kindlat sorti toitu.
Alguses muidugi koosneb dieet peamiselt kummeliteest ja vees lahustuvatest valuvaigistitest, kuid aeg-ajalt, kui tekib juba peaaegu tunne, et saab juba ilma (mõttes) röögatamata neelata, tuleb isu ka millegi toitvama järele. Paraku on nii, et seda, mida suust sisse ajada, tuleb valida mitte toiteväärtuste või usuliste  veendumuste, vaid puhtalt füüsilise konsistentsi järgi.
Ehk, nagu haiglast kaasa antud brošüüris kirjas - toit peab olema pehme, libe ja jahe.
No aga kaua sa seda jäätist, jogurtit ja kohupiimapastat ikka helpida jaksad - ka paadunud jäätisefänn vahetaks juba teisel päeval suurima heameelega oma lemmikplombiiri millegi soolasema vastu. Aga ega asi polegi niiväga lootusetu. Alljärgnevalt omal nahal järele proovitud nimekiri võimalikest alternatiividest.

• Sült. Kui keedad seda ise, tee kaks eraldi jaotust - endale jäta enam-vähem puhtast puljongist nõretatud osa, liha ja rupskeid sisaldav fraktsioon loovuta majakondseile. Kahju küll, aga isegi sodiksmikserdamine sind siin eriti ei aita - lihatükikesed kipuvad valusatesse kohtadesse kinni jääma.
• Keedumuna. Sihuke, mis natuke vedelaks jäetud. Ainuke paha asi on tema juures see, et enne söömist tuleb ta maha jahutada, nii et sooja munakollase sees sulavast võist saadav nauding jääb ära. Mõnevõrra asendab seda elamust munavõi.
• Piimasupp. Sisse võid panna pisikesi makarone, pehmeid klimpe, isegi sodikslastud kõrvitsat. Piisavalt pehmeks tuleb keeta muidugi.
• Pudrud. Kõige paremad on igasugu helbed (väljaarvatud kaera) ning mannad. Puder tuleks keeta piimaga, nii on konsistents jahtunud peast vastuvõetavam. Tangude paki pealt tasuks uurida, ega äkki pole tegemist eriti tervisliku tootega - viimastes kipub olema rohkem teravaid kesti, kliisid ja aganaid, mis sinu seisukorras praegu täiesti üleliigsed.
• Alla lähevad ka müslid ja hommikusöögihelbed, ainult et need tuleb enne piimas korralikult ära leotada.
• Kissell, miks mitte koos pudru või soolovormis juba ammu läilaks muutunud kohupiimaga. Mida paksem, seda parem. Üks parimaid on rabarbrikissell, aga ka kultuurmustikas pole paha. Ettevaatlik peaks olema vaarikate ning odavamate rosinatega - jällegi neis leiduda võivate seemnete või muude kõvade osakeste tõttu.
• Ostlemisretkel võiks tähelepanelikumalt uurida imikutoidu riiulit. Näiteks porgandimehu sobis sealt väga hästi, õunapüree seevastu oli natuke hapu ja pani keele kipitama. Kuid tavaliselt on tegemist väikeste purkidega, nii et proovimine pole väga suur kulu.
• Ricotta on tavalisele kohupiimale teretulnud vaheldus.
• Kui magusast veel küllalt ei ole, on rullbiskviit sihuke tahke toit, mis kurgust ilma erilisi proteste tekitamata alla läheb.
• Lumekrabi, kui on piisavalt mahlane. Tavalised krabipulgad võivad teinekord olla kuivad või sisaldada kõvemaid kalatükke.
• Kalamari või selle asendaja. Toiteväärtus ei pruugi sellel küll olla nimetamisväärne, kuid vaheldusena igati teretulnud.
• Külm keefir rahustab suuõõnt sama hästi kui kummelitee. Muide, keefir päästis mu elu ka tol korral, kui ma kuivatatud tomatite pähe oma pitsale tšillipulbrit raputasin.

Muud tähelepanekud.

• Banaan tundub küll ahvatlev valik, kuid minu jaoks oli hapuvõitu. Pärast oli veel valusam.
• Sama jama oli mustikamehuga.
• Krevetid olid liiga kõvad.
• Mesi on küll kirjade järgi ilgelt kasulik, aga pärast on hullem.
• Nagunii kästi sul võtta ka antibiotsitablette koos soovitusega need enne allaneelamist pulbriks teha. Paar esimest korda võiksidki - nii veendud omal nahal, et sihuke söömaaeg jääb kurku ja keele alla kinni ja suus on veel tunde jäle maitse. See annab sulle julgust üritada nimetatud tablett ühel hetkel siiski tervelt alla neelata. See võib tunduda jube, kuid sel juhul on valus ainult korraks ja natukene. Pealegi on tabletil peal spetsiaalne polümeerkile, mis peaks mõnevõrra tõkestama vastikut penitsilliinilõhna ning ühtlasi aitama kaasa ka sellele, et tablett libedamini alla läheks.
• Hoia jalad kuivas ja soojas! Nohu ja köha on viimased, mida sul praegu vaja.
• Ehkki kange kiusatus on hambad pesetama jätta, tuleks seda siiski teha - keel saab vähem hõõruda ja muidu on kah olemine veidi kergem. Kannatab pesta küll, see-eest on probleem loputamisega. Vali sihuke pasta, mis väga ei vahuta ning laseb ennast suht kergesti välja uhtuda. Mul on miskine rohelise triibuga Blendamed.

Sotsiaalne puue

Viimasel ajal teevad kõik teste. Eelkõige huvitavad inimesi ju nende endi puuded, eks ole :) 
Your Aspie score: 53 of 200
Your neurotypical (non-autistic) score: 164 of 200
You are very likely neurotypical


Krokule selgituseks -Aspergeri sündroomiga inimesed ei ole väärakad, neil on reeglina kõrgem intellekt kui neid ümbritseval rahval (mis on muidugi lisapõhjus narrimiseks), kuid selle kompensatsiooniks ei oska nad end eriti kaitsta, kui vähem empaatilised jõmmid neile ajudesse sõidavad.
Minu isikliku arvamuse kohaselt on sellesarnane sotsiaalne puue (mis väljendub minimaalsetes sotsiaalsetes oskuses, viletsas suhtlemisvõimes ning väheses võimes arvestada võõraste emotsioonidega) enamikul Eesti rahvast. Üsna levinud on AS näiteks meie tipp-poliitikute hulgas - nimesid siin praegu ei nimeta :)
AS-id ei ole reeglina pahad inimesed. Jah, nad võivad vahel olla väga tüütud, kuid reeglina on neil ka palju häid omadusi oma puuduste kompenseerimiseks. Sündroom ei tähenda mitte mingil juhul, et neil pole tunded - nad lihtsalt ei ole võimelised enda ega teiste omadest aru saama. Ta võib sul küll olla väga õnnetu, kuid õnnetu olemise põhjustest aru saada ja ses suhtes midagi ette võtta ta ei oska :(
Aga üldiselt, sõbrad, olete te heas seltskonnas. Tavaliselt on nii, et kui AS mõtleb välja, mis teda elus huvitada võiks, tegeleb ta selle alaga niisuguse sihikindluse ja püsivusega, millest nn tavainimesed ainult unistada võivad. Tulemused, nagu nimekirjast näete, on enamasti väga silmapaistvad :)

Vanainimese eurohala

Ma avastan nüüd Ameerika ja väidan, et inimene on oma harjumuste ori. Ja ma pole ilmsetl ainus, kelle harjumused ses osas, mis on odav ja mis kallis, uue rahvusvaluutaga põhjalikult pekki keerati.

Ei saa öelda, et ma poleks ka varem eurosid käes hoidnud ega nendega maksnud. Aga see oli rohkem sihuke välismaa värk, puhkuse aeg pealegi, seega suhtumine rahanumbrisse lõdvem kui igapäevaelus.

Ka eelmine rahareform läks hulga valutumalt. Paljukest ühel tudengil tollal rublasid käes oligi - mäletan, et taskus olnud rahast ei vedanud vahetuspunktis sadat kroonigi välja. Aga naljakas mõeldagi, sada krooni oli siis suur raha, viiesajast aga küsisin kui imelooma spetsiaalselt näha. Ka ei olnud mingit mõtet tollaseid hindu mäletada ega fikseerida - need olid juba enne seda hoogsalt tõusnud ning ka mõnda aega pärast krooni kehtimahakkamist polnud tänane hind enam see, mis ta oli eile.

Praegusel masuajal seevastu ootaks pigem hindade alanemist, mida meie tublid kaupmehed küll paraku pakkuma ei kipu. Otse vastupidi - tänu mitmele harjumusele, mis minusugustel vanainimestel veel krooni ajast küljes, on nüüd hea mugav hindu tõsta, nii et ei märgatagi.

Näiteks krooni ajal ei maksnud sendid suurt midagi, olid vaid tülinaks kaelas ja lõhkusid rahakotti. Ka hinnasildil harjusid fikseerima pigem numbri esimest poolt, see tagumine polnud märkamist ega mäletamist väärt. Kui enne koma ilutses kümnest väiksem number, oli asi odav ning võis osta isegi mitu tükki. Nüüd aga enam sama taktika ei kõlba - hinnasiltidel ilutseb number null, selle järel hoopis pisemas kirjas mingi mõttetu number sentides. Eks sa siis võrdle niisuguseid hindu. Ei ole minusugune vanur enam harjunud komakohti meeles pidama, ei ole!

Samuti harjutas krooniaeg mul küljest sentide ülelugemise kombe. Paberraha, mille kassanäitsik sulle tagasi andis, lugesid tavaliselt üle juba siis, kui ta summat endamisi kokku rehkendas, mündid aga toppisid üle lugemata kotti - oli ju võimalik kaotus piisavalt väike, pealegi üritasid tülikast metallipurust nagunii esimesel võimalusel lahti saada. Nüüd aga ei ole harvad juhused, mil sulle loetakse ostu eest tagasi rohkem kui 60 krooni eest münte, mille koguväärtus sinu rahakotis võib aga lõpuks ületada juba keskmiselt kalli konjaki hinna.

Paljud sakslased ja soomlased rehkendavat siiamaani hindu markadesse ümber ja mul on kõvad kahtlused, et meiegi rahva hulgas saab neid olema üksjagu. Eks ma isegi piilun poes pisikese kirjaga silte, kus vana kroonihind veel väljas. Ehkki parim taktika oleks siiski kroonid ära unustada ja hakata võimalikult kiiresti eurohindu meelde jätma. Kuigi, kurat, need mõttetud kaks kohta peale koma... Kes meil siin hiljaaegu pani ette, et pisemaid hindu võiks eurode asemel sentides avaldada?

Kusjuures hullem litakas on ilmselt veel tulekul. Nimelt läheneb või ongi juba käes see päev, mil esimene eurodes saadud palk/pension/stipendium/muu regulaarne nuts juba sirgeks löödud. Ja kardetavasti enne tähtaega, mis kroonidega rehkendama harjunult paigas oli. Hinnad ju pisemad kui enne, sendi täpsusega rehkendamise oskus minetatud ja kogu sest rahareformi värgist pea nagunii sassis.

Eks siis hakatagi küsima, kas me sellist Eestit/eurot/valitsust tahtsimegi.

Õhtusöök viieteistkümnele

Mida teha, kui sind ähvardatakse kollektiivse soolaleivapeoga su oma isiklikus korteris, sa ise aga oled liiga pehmeke (jah, Merle, oled küll!), et küllakippujad lihtsalt pikalt saata  ning sul on aega ainult napp tund, enne kui nad su juurde sisse sajavad?
Ega siis muud üle jäägi, kui tavapärasest nii umbes tunnike varem minema hiilida ning varustada end elukohajärgsest supermarketist alljärgnevate produktidega:

• Kaks pakki makarone - suht suva mis sorti. Muide, Kroku, täiesti on müügil ka gluteenivabad makakad ;)
• Üks keskmise suurusega suitsukana (või sellega võrreldavas koguses suitsukoibi).
• Purk või paar viilutatud hapukurke - vaata et ei oleks väga äädikased, samas võiksid ikka hamba all mõnusalt krõmpsuda.
• Üks-kaks tavalist kurki.
• Kaks purki ananassitükke (mitte rõngaid!).
• Liiter hapukoort. Salatikoorest mine ringiga mööda (sest see on lihtsalt jäle) - mida paksem, seda parem.
• Teine liiter majoneesi - jällegi su oma valik, peaasi, et mitte liiga äädikane.
• Vähemalt kaks mugulsibulat
• Vähemalt pool kilo heeringat. Endal on vähem vaeva, kui see on juba fileeritud ning parajateks tükkideks tehtud.
• Restitäis vutimune.
• Karp kirsstomateid.
• Pakk mozzarellapallikesi.
• Värsket basiilikut.
• Pakk või paar tortillasid.
• Karbitäis pasteeti. Isiklikult eelistasin varem Selveri oma, nüüd Rimi toodet - põhjusel, et brändi on esimese seest teise üle kolinud. Aga võiks olla sihuke pehmemat sorti, mida on hea määrida.
• Kaks karpi meremarja. Või mõnd muud kalamarjaasendajat. Või päris kalamarja, ehkki see oleks juba ilmne raiskamine.
• Liiter jäätist - jällegi su omal valikul. Ehtsast koorest tehtud vaniljejäätis on vast siiski alati kindla peale minek.
• Vähemalt 70-grammine pakk želatiini.
• Kaks pudelit odavama otsa veini, kindlasti magusamapoolne. Šampus muide sobib kah väga hästi. Ja ära muretse, see on ainult söögitegemiseks, joogid lähevad eraldi arvestusse.
• Jooke vastavalt vajadusele, seltskonna iseloomule, peo eeldatavale kestvusele ja muudele ilmaoludele.

Kui oled kogu selle nänni koju tassinud, pane joogid külma (kui sul on rõdu, siis see sobib väga hästi), lükka parajalt suur keedupott vähese veega tulele, lisa paar teelusikatäit soola ning ülejäänud vesi keeda elektrikannuga, nii saad rutem.
Samal ajal kui vesi soojeneb, otsi parajalt suur nõu, näiteks plastmassämber. Kui kasutad seda põhiliselt põrandapesuks, ära unusta sellest vähemalt suurem liiv minema uhta!
Kui vesi veel keema pole hakanud, võta kana, eemalda sellelt kondid ning saadud liha haki parajateks suutäiteks. Sellest tuleb nüüd meie põhiroog,

Suitsukanaga ananassisalat
Ananassisalat sellepärast, et kui sa need kaks purgitäit sinna sisse kallad, hakkab ananassi maitse domineerima, ülejäänu kipub olema lihtsalt täitematerjal.
Kana tükeldamine võib võtta rohkem aega kui eeldasid, seega on oluline kaasata abijõude või teha suuremad tükid. Tervet kana köögikombainist läbi lasta ei pea juhtivad spetsialistid siiski otstarbekaks.
Kui vesi vahepeal keema läks, kalla see kannust potti ning vala otsa need kaks pakki makarone. Sega korraks läbi ning siirdu tagasi tükeldamistöö juurde.
Kui oled kanaga ühele poole saanud, kalla see ämbrisse ning võta ette kurgid. Kui oled eriti peenikeseks hakitud salati fänn, soovitan sulle riivi, aga üldiselt pole mõtet väga detailseks minna - viiludeks jäetud kurk tekitab sellises salatis kindlasti rohket elevust.
Kui makaronid on vahepeal pehmeks keenud, kalla keeduvesi ära ning loputa nad paaril korral külmast veest läbi - nii saad nad parajasse konditsiooni. Järelhauduma pole neid mõtet jätta, seega suuna nad sujuvalt oma salatiämbrisse. Kalla otsa kaks purgitäit ananassitükke, kusjuures kompotivedeliku väljakurnamisega pole mõtet vaeva näha - pelgalt koore ja majoneesiga jääb see salat nagunii kuivaks.
Nagu sa isegi aru saad, on nüüd see hetk, mil tuleb lisada hapukoor ja majonees. Enne, kui segama hakkad, lisa veel natuke soola, miks mitte aroomisoola kujul.
Kui oled salati korra läbi seganud, kasuta oma isiklikku otsustusvõimet ja hinda olukorda - kas saadud segu on ikka mõnusalt lirtsuv või ehk liiga mage? Vastavalt vajadusele lisa siis komponente.
Kui oled tulemusega rahul, jäta salat külalisi ootama ning võta ette järgmine suupiste:

Heeringas klassikalisel kujul

1. Otsi temaatiline liud.
2. Kalla sellele tükeldatud heeringas
3. Lõika sibulad rõngasteks ja lao need heeringale selga
4. Kata ohtra hapukoorega.

Tulemus jäta lauale külalisi ootama ja võta ette järgmine roog,

Ümmargune suupistevalik
Unustasin ennist mainida, et enam-vähem makaronidega samal ajal võiks keema panna ka vutimunad. Kuni sa salatiga mässad, võivad need natuke aega külmas vees liguneda, kuni sul on aega nendega tegelda.
Ehkki sul võib tekkida kange kiusatus neid koos koorega serveerida, mis oleks kahtlemata dekoratiivne, peetakse siiski viisakaks, kui sa nad ära koorid. Otsi sobiv madala põhjaga kauss, lisa kooritud munadele ka kirsstomatid ja mozzarellakuulid ning kui tahad, siis ka paar lusikatäit majoneesi. Dekoreeri basiilikuga ning kanna lauale.
Järgmisena on meie menüüs

Tikuvõileivad
Ära karda, erilist hullu nikerdamist nendega ei ole, jõuad küll.
Võta tortilla ja määri sellele pasteeti peale. Mitte väga palju, muidu muudad kogu rajatise ebastabiilseks. (Ühelt poolt) kokkumäkerdatud tortilla aseta alusele ja pane sellele peale järgmine. Ainult et tolle peale kanna majoneesi ja meremarjade segu (ilma majoneesita kipuvad nad võileiva vahelt minema veerema). Korda operatsiooni veel mõne pasteedi- ja meremarjakihiga, kuid jälgi siiski, et võileivatikk sellest moodustisest ikka läbi ulatuks. Seejärel võtagi nimetatud tikud ning torgi võileib nendega läbi, järgides enam-vähem ruudulist mustrit. Nüüd võta terav nuga ja nüsi kook väikesteks tükkideks, nii et iga tükki jääks vähemalt üks tikk koos hoidma. Ära karda, ega need kihid sul lõikamise juures eriti sõitma ei hakka, selleks sa need tikud juba enne lõikamist sinna sisse torkisidki.
Kui sul aega ja materjali üle jäi, võid sedasi teha rohkem kui ühe alusetäie tikuvõileibu ja kui oled eriti edev, võid iga tiku otsa torgata veel ka kurgiviilu või poolitatud kirsstomati. Jälgi siiski, et sulle jääks veerand tunnikest ka desserdi valmistamiseks, milleks on

Veinitarretis
Nüüd mõtled kindlasti, et doktor Baarmän on lolliks läinud - no kesse siis veerand tunniga tarretise valmis saab! Kuid paanikaks pole põhjust - kuni ilmad püsivad kenasti miinuskraadide juures, on tarretis desserdi serveerimise hetkeks kenasti kallerdunud.
Vala vein ümber nõusse, milles seda segada saab. Šampuse puhul võid proovida ka mõned mullid ära tarretada - praktika näitab, et see võib isegi õnnestuda, kui sa segu võimalikult vähe loksutad.
Nüüd kalla želatiin paraja suurusega kuumiskindla nõu sisse ja lisa umbes poolteist klaasi vett. Seejärel püüa tardainet vees lahustada.
Ei õnnestunud?
Ega ei pidanudki õnnestuma, aga vähemalt segasid sa tolle mögina korralikult läbi.
Nüüd pane segu minutiks mikrolaineahju ja keera kuumus maksimumi peale. Keema ta minuti jooksul ei tohiks hakata, kuid ole nõu ahjust väljavõtmise juures ettevaatlik, et sa ennast ära ei kõrveta. Kui ahi tegi oma töö korralikult, peaks segu olema piisavalt vedel, et see veinile (viimast hoolega segades) otsa kallata.
Loodetavasti panid sa desserdikausid juba kandikule valmis, seega pole sul muud muret kui valmissegu pokaalidesse kallata ja kogu kupatus rõdule jahtuma ning tarduma toimetada. Selleks, et igasugu kontvõõrad ligi ei pääseks, kata see patarei kas teise kandiku või millegi muuga kinni ka.
Nagu öeldud - selle aja peale, kui rahvas desserti nõudma hakkab (või ka peaparandust, nii kuidas pidu kulgeb), on segu kenasti külm ja kõva Serveeri koos tükikese jäätisega ning jää tulemusi ootama - praktika näitab, et nii külmutatud kui ka tarretatud vein niidab oluliselt jõudsamini kui tavaline.

Pildil naaseb värske korteriomanik ostlemisretkelt.

Mida toob aasta 2011?

Ei, isiklikke lubadusi ma sel aastal jagama ei hakanud - ainus lubadus, mille endale andsin, oli, et võtan vabalt :)
Ka ei maksa siit otsida traditsioonilist, juba teist aastat välja antavat aastahoroskoopi - ma lihtsalt ei jaksanud nii palju juua, et vajalikku kirgastumist saavutada mul ei tulnud seekord vaimu peale.
Seega peate leppima igati loogiliste ja ratsionaalsete ennustustega asjadest, mis tuleval aastal juhtuma hakkavad.

Kas ajakirjandusel on järgmisel aastal põhjust kirjutada uutest suurtest õnnetustest ja katastroofidest?

Of koos. Ja mitte lihtsalt sellepärast, et neid ei juhtuks - Pulleritsu jüngrite silmis puudub neil teemadel, mis meie, tavalugeja silmis normaalsed ja huvitavad tunduvad, igasugune uudisväärtus.
Aga eks ikka juhtub ka. Inimesi on lihtsalt liiga palju saanud ning maakeral pole enam eriti tühje kohti, kus segamatult väriseda või komeediga pihta saada. Lisaks on arenenud ka tehnika - kui veel kümmekond aastat tagasi võis kusagil Ida-Aasias või Lõuna-Sudaanis paar miljonit inimest vägivaldselt surma saada nii, et sellest parimal juhul mõni kuu hiljem vaid pisike uudisnupp treiti, siis nüüd on juba igal võsaneegril korralik päiksepatarei ja kaameraga telefon. Mispuhul võime enam-vähem reaalajas jälgida, kuidas Limpopo krokodill paksu valget turisti neelab - olles tollelt eelnevalt konfiskeerinud fotoka, päiksekad ning paremad riided.
Päris kindlasti tuleb üks-kaks maavärinat, võib-olla koos tsunamiga, alla kukub vähemalt kümmekond lennukit, ei pääse me ka gaasi- ja pommiplahvatustest ning raudselt jääb mõnikümmend kaevurit jälle maa alla lõksu.
Ah jaa, Venemaal kukuvad kokku veel nii mõnedki majad ning meil siin vähemalt üks, aga võib-olla isegi kaks eurorahade eest kiiruga püsti aetud kultuuri- või spordirajatist.

Ajakirjanduse teemal jätkates - mis neist saab? Kas iPad päästab ajakirjaduse?

Selleks, et leheneegrid nende sajandipikkusest inertsist välja raputada, kulub kardetavasti kauem kui käesolev aasta. Ehk siis ka sel aastal ootame ohtrat product placementi, varjatud PR-i, ettesöödetud skandaale ning suutmatust mistahes teemaga (kui see pole just Savisaar) süvitsi ja järjepidevalt tegelda.
Mis iPadi puutub, siis lubage tsiteerida klassikuid: "Ah teie, närakad, arvasite, et see iPad teid aitab! Mitte sittagi ta ei aidanud!" Ei, ma ei pea ajakirjanikke, veel vähem lugupeetud meediamagnaate närakateks - see oli pelgalt tsitaat :) Kuid iPad on IMHO tõesti üles haibitud ning fundamentaalseid probleeme see ei lahenda - keegi kurat ei ole nõus maksma asjade eest, mida mujalt tasuta saab, ja uudis on juba seaduse järgi selline kaup, mida EI SAA maksustada. Aga no kes olen siin mida, et ajakirjandusele rahategemist õpetada :D

Kuhu läheb Eesti poliitika? Kes võidab valimised?

Härrased, kas te tõesti arvate, et mingi tühipalja aastaga saab Eesti poliitikas midagi fundamentaalset muutuda? Eesti poliitkosmos seisab teatavasti kolmel vaalal: 1) Edgar on koll, kelle vastu peavad ühinema kõigi maade proletaarlased kõik valged jõud; 2) vaba turumajandus on püha ja kes teisiti arvab, on loll; 3) poliitikute rahakott on privaatne ja puutumatu.
Nii et kui Edgari tervis vastu peab, ei juhtu Eesti poliitikas midagi uut.
Ka valimisdiskussioonis üritavad nii võimulolijad kui opositsioon vältida põletavaid päevateemasid - tööpuudus, hinnatõus, tuure koguv bürokraatiaaparaat, viimsegi iseseisva mõtlemisvõime minetav välispoliitika ning sama iseseisva mõtleisvõime mahatampimine ja marginaliseerimine avalikus arvamuses.
Sellegipoolest kardab võimulolev valimisliit, ja põhjendatult, et eelseisvatel valimistel saavad nad valijatelt üle tahi. Selle vältimiseks lükatakse käima vähemalt veel üks Edgargate'i sarnane operatsioon, tõenäoliselt sotside vastu. Ennustan, et Rahvaliit ja rohelised jäävad Riigikogust välja, Keskerakond teeb sama tugeva tulemuse kui eelmisel korral ning sotsid saavad rekordilise häältesaagi. Koalitsiooni moodustavad mõistagi ninasarvik ja oravad.

Aga majandus?

No majandusel läheb hiilgavalt vähemalt valimisteni :) Tõsi, tarbijate europohmell jõuab haripunkti märtsis, mil poed peavad viimased kroonihinnad ära korjama ning enamik inimesi on juba avastanud, et harjumuspäraseid summasid makstes kulub pangakontol olev number kiiremini kui seni.
Tõusvate toorainehindade ning jätkuvate eurotoetuste tingimusis läheb põllumeestel kindlasti hästi, kuid eks neidki mõjut kütuse, väetiste, masinate ja muu sellise kallinemine. Kuna toit läheb oluliselt kallimaks, on eelis neil, kes kasvõi mõned juurikad ise kasvatatudd saavad.
Elekter läheb ka kallimaks, kuidas siis muidu. Kas meie, maksumaksjad, ka edaspidi taastuvenergia toetusi maksame, sõltub nüüd sellest, kui helded on vastava ala ärimehed selle või teise erakonna kampaaniat toetama.
IT-firmadel peaks tööd ja leiba jaguma - päris kindlasti tuleb nii mõnelegi infosüsteemile jätkuvalt selgeks teha, et meil siin on nüüd euro, mis kahtlemata toob sisse kena kopika. Hästi läheb ka neil, kes mobiilsed platvormid endale selgeks tegid - see on tõusev turg, kus liiguvad järjest suuremad rahad. Helgemate peade üleostmislainet ennustaksin siiski alles järgmisse aastasse - sel aastal lakuvad riskiprojektide käimalkkajad veel üle-eelmise aasta haavu.
Oodatud investeeringusadu jääb tulemata - me oleme maailmas ringleva spekulatiivse rahamassi jaoks lihtsalt liiga väiksed. Ja parem ongi - nagu kogemus näitab, tõmmatakse spekulatiivne raha siit välja kohe, kui asi jamaks läheb või kui kusagil mujal protsendipunkti võrra rohkem teenida annab. Need aga, kel isiklik huvi just nimelt siinsete võimaluste vastu, on oma rahapaigutused juba ammu ära teinud.
Kinnisvarahinnad kindlasti tõusevad - eriti kohaliku ostja jaoks on ju uued hinnad ahvatlevalt väiksed. Siiski tõusevad nad ainult tõmbekeskuste - Tallinna paremad paigad, Tartu ja Pärnu rannarajoon - läheduses, muudes kolgastes võib hind ju tõusta, aga ostuhuvilised praktiliselt puuduvad.


Mis mujal maailmas toimub?

Hiina ilmselt jätkab nii Ameerika kui Euroopa võlakirjade kokkuostmist - puhtalt selleks, et oma põhiturgudel nina vee peal püsiks ning miljardil hiinlasel töö ja ninaesine olemas oleks. Ühel hetkel tuleb neil muidugi välja mõelda, mida roiskuvalt kapitalismilt seesuguse heategevuse eest vastu küsida, kuid head ideed neil hetkel vist veel ei ole. Kui aga jänkid peaksid lolli peaga oma võlad korstnasse kirjutama (või dollari devalveerima), miib see tõenäoliselt Kolmanda maailmasõjani. Loodetavasti aga mitte veel sel aastal...
Obama nahas ei tahaks tegelt üldse olla. Nimelt paistab USA eelarve üks suuremaid kuluartikleid, Iisrael, arvavat, et ülejäänud maailm poorab neile viimasel ajal kuidagi vähe tähelepanu, või kui pöörabki, siis mitte sobival kujul. Sestap võivad juudid kas üritada Gaza sektorist tankidega üle sõita või, mis veel hullem, pommitada Iraani tuumareaktoreid. Loodetavasti meenub siis Obamale, millised osariigid tema VASTU hääletasid, ning ta taipab nukra naeratuse saatel käsi laiutada: "Kahju küll poisid, aga meil on raha otsas. Katsuge kuidagi ise hakkama saada..." Mispeale juutidel ei jää muud üle, kui hambaid kiristada ja oma araabia vendadega läbi rääkima hakata.
Kardan aga, et see jääb kõigest ilusaks unistuseks, nii et sõda Lähis-Idas on meil kindlalt soolas :(
Räägitakse, et finantskriis kõigutab Euroopa alustalasid. Eks ta nii muidugi ongi, kuid eurotsooni lagunemise asemel, mida kõikvõimalikud oraaklid meile eriti viimastel kuudel on ennustanud, võib liikmesriikide järk-järguline ülesostmine kaasa tuua hoopis selle, et nondesamade, seni tõrksate liikmesriikide iseseisvust kärbitakse ning EL-i senine luik-haug-vähk tüüpi kooslus hakkab liikuma rohkem ühes suunas.
Ehkki ma olen vana natsionalist ja patrioot, jätab asjaolu, et meid jälle liiduvabariigiks taandatakse, mind suhteliselt külmaks (vaata alajaotust "Kuhu läheb Eesti poliitika?"). Jah, ma usun heasse eurotsaari, kellele on mõtet kohalike kubjaste ülekohtu vastu kaebekirju saata :)
Meile sõbralik Venemaa üllatab järgmisel aastal kindlasti mõne veidrusega. Ma küll ei usu, et ta Jaapanile Kuriilid tagasi annaks, aga Kaliningradi tagasinimetamist Königsbergiks ei saa võimalusena mitte välistada. Või siis otsustatakse näiteks hakata maad, st püha Vene maapinda erastama. Või veel midagi, mida mu fantaasia hetkel välja ei võta...

Teadus ja tehnika

Pakun, et vähemalt kaks ravimifirmat teatavad vähiravimi edukatest inimkatsetest.
Mõttejõul juhitavad hiired ja teised osundusseadmed muutuvad laiatarbekaubaks.
Helistamisfuktsioon muutub mobiiltelefoni juures aina mõttetumaks ning vähem kasutust leidvamaks.
Apple laseb välja veel mõne mõttetu kultusvidina, näiteks iGlasses.
Laboratooriumist tulevad välja uut tüüpi, väiksed, kuid suure mahutavusega akud. Autodesse need sel aastal veel ei jõua, küll aga läpakatesse (või tõenäolisemalt tahvelarvutitesse).
Üks suur tarbijaelektroonikat tootev korporatsioon (a la Nokia) kas neelatakse alla või ühineb mõne teise sama suure firmaga. Sama, muide, võib vabalt juhtuda ka mõne väga tuntud autotootjaga.
Värviline e-paber on lõpuks kohal.
Kvantarvutit veel sel aastal kokku ei panda. Võimalik, et järgmisel.
Töötatakse välja vähemalt viis uut tüüpi koopiakaitsesüsteemi, mis kõik murtakse vähem kui kolme kuuga.
Hiina ehitab oma Interneti, mis suhtleb ülejäänud võrguga ainult läbi filtrite.

Kunstist ja kultuurist ma tõesti enam ei viitsi kirjutada :)