Euronõuded - lollide kaaspärismaalaste kollitamiseks

Lääne Elu kurdab, kuda kurjad euronõuded peletavad kohalikult turult pensionärimammidest hapukurgi- ja -kapsamüüjad.
Jah, Eesti Toiduseadus ütleb üheselt, et ehkki peotäie pesemata porgandaid ja kardulaid võib igaüks turul vabalt maha müüa, siis sellesama peotäie kooritud või riivitud kujul mahaärimiseks tuleb juba taodelda Veterinaar- ja Toiduameti tunnustust. Ja seda mõistagi niisama lihtsalt ei saa - tuleb täita hunnik pabereid, jälgida igast ehitusnõudeid ning lisaks logida kullipilgul ka kogu tootmisprotsessi, genereerides selle käigus täiendava hulga pabereid.

Aga kuulakem ka teist poolt, ehk siis sellesama toiduseaduse aluseks olevat eurodirektiivi. Lugege-lugege, see on puhtasse maakeelde ümber pandud.
Mina oma napi mõistusega sain eurodirektiivist küll nii aru, et selle peamine eesmärk on kaitsta Euroopa Liidu siseturgu ühendusevälistest riikidest imporditava saasta eest, toidukäitlejaile püstitatakse aga ainult üks ja minuarust täiesti mõistlik nõue - tema käest väljalastav toodang peab olema ohutu. Mõistagi sätestab kuri eurodirektiiv ka täpsed toiduohutusnõuded:

1. Toitu ei tohi turule viia, kui see ei ole ohutu.

2. Ohutuks ei saa pidada toitu, mis on

a) tervisele kahjulik;

b) inimtoiduks kõlbmatu.

Ahistav, onju?

Kust kurat need karmid nõuded siis meie oma toiduseadusesse said? Seda enam, et kõnealune kuri eurodirektiiv nõuab otseselt:

Toidualaste õigusnormide ettevalmistamise, hindamise ja läbivaatamise ajal toimub avatud ja läbipaistev avalik arutelu kas otse või esindusorganite kaudu, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik küsimuse kiireloomulisuse tõttu.

Ärge minu käest küsige, mina ka ei tea :) Eriti tore, muide, on lõik riskianalüüsist (meie seaduses enesekontroll), milleks toiduseaduses kohustatakse käitlejat, eurodirektiivis aga liikmesmaa õigusloomeorganeid...
Mina Haapsalu mutikeste asemel lööksin küll põllumajandusministeeriumi ukse jalaga lahti ja lehvitaksin sedasama eurodirektiivi, eriti seda lõiku:

1. Toidualaste õigusnormide eesmärk on saavutada üks või mitu üldist eesmärki, mis on seotud inimeste elu ja tervise kõrge tasemega, ning tarbijate huvide kaitse, kaasa arvatud õiglane toidukaubandus, võttes vajaduse korral arvesse loomade tervise ja heaolu, taimetervise ning keskkonna kaitset.

Mis see turukaubanduse ahistamine muud on kui tarbija huvide jalge alla tallamine ja õiglase toidukaubanduse ärasolkimine?

Eks meie tublid ametnikud muidugi ikka püüa ka eurodirektiive kasvõi sõna-sõnalt seadustesse üle tuua. Paraku kipub direktiivi enda mõte teinekord seaduses kaotsi minema, teinekord aga lipsab isegi tõlkeviga sisse, misjärel selgub näiteks, et kui eurodirektiivis on öeldud, et banaani kõverus võib olla mitte suurem kui 12 sentimeetrit, siis Eesti seaduste järgi ainult mitte vähem kui 12-sendise kõverusega banaane sisse vedada tohibki. Näide on muidugi väljamõeldud ja piltlikustatud, konkreetset keissi ei saa turvapõhjustel siinkohal kirja panna.

Ärge saage valesti aru, doktor Baarmän oli üks neist vähestest, kes 2003. aasta 30. aprilli õhtul, sel ajal kui tubli ja kuulekas väikeriik saluuti lasi ja pidu pidas, sellesama väikeriigi kaotatud iseseisvuse mälestuseks tavapärase ühe pitsi asemel kolm tükki hinge alla viskas ning kadunukest meenutades peaaegu et pisaragi poetas. Aga vaadakem tõele näkku - kui poleks korruptsiooni, ei liigutataks vähemalt osades omavalitsustes halligi, niisama kui ilma euroliiduta toimuks nii mõneski riigiametis rahulik vaikelu ja omaenda naba imetlemine.

Mis seal rääkidagi - paar kuud tagasi avastati Prüsselis, et Eesti pole ühe Algatuse raames ühtki üritust Euroliidule üles andnud. Kui vastav kiri Tallinna jõudis, puhkes muidugi panic - Eestil üks oluline valdkond puha katmata! Kibekiiresti kutsuti kokku vastav toimkond, tehti kriisiplaan ja, mis kõige olulisem, pandi kokku vastus MoskvaleBrüsselile. Doktor Baarmän oli küll oma Projekti raames enam-vähem samu asju juba kolmandat aastat ajanud, aga tema häda oli selles, et tema Projekt oli põlatud eraalgatus, polnud Euroopa Komisjoni selle Algatuse raames oma projektile raha küsinud ja üleüldse tegutses oma asjadega ühe teise Ministeeriumi haldusalas. Noh, parem Hilja kui mitte keegi :)

Siit moraal: kui Nõukogude Liidus olid eestlased need, kes täitsid lolle vene seadusi saksa täpsusega, siis nüüd Euroopa Liidus on eestlased need, kes täidavad üldiselt mõistlikke saksa seadusi stahhanovliku vindi ülekeeramise ja pakazuhhaga.