Sain oma untsukeeratud varukoopia siiski tagasi - selgus, et DVD-plaate, mida Windows ega Ubuntu ära ei tundnud, oli mäkk nõus lugema. Võimalik ka, et Delli enda kribaja on nässus - K3b-ga kirjutatud andme-DVD lugemisega oli samuti probleeme. Samas on mäki oma plaadikirjutamissüsteem kas tobe või ei oska ma seda korralikult kasutada - no mitte kuskilt ei paista, kui palju ruumi salvestatavad andmed plaadi peal eeldatavalt võtavad, ja siis kõhutunde järgi kas lisad või, kui kirjutaja kisama pistab, võtad jälle ära...
Hea on jälle see, et NTFS-i tugi võimaldab mul Ubuntut käitades otse oma Windowsi profiili andmete kallal käia. Hea oleks näiteks Mozillade kasutajaprofiilid Windowsi alla aretada, ei oleks erinevasse opsüsteemi buutides mingit vahet :) Teisest küljest jälle oleks sellega liiga palju nikerdamist, ja kui ma ise võin vabalt Windowsi partitsiooni andmetes sorida, võib seda ka kes iganes... Aitab praegu sellestki, kui ma jagan mõlema partitsiooni vahel oma muusikakollektsiooni.
Tegelikult on Windowsi ka paar mõnusat lisavidinat juurde siginenud. Uue Live Messengeriga tulid kaasa Live Writer ja Live Fotogalerii. Esimesega on jube mugav blogipostitusi teha - proovisin, mitte küll sellesse siin, aga näiteks Wordpressi omassse - piltidega nikerdamine oli hulga lihtsam ja mis kõige tähtsam - isegi koodi ei jäänud mingit läbu sisse... Fotogalerii tõmbasin korraks käima seepeale, kui adminniõigustes installitud Irfan keeldus piiratud õigustega kasutaja all eelnevaid seadeid ja salvestusteekondi meelde jätmast. Kurat, see ei saa olla nii lihtne - kui ma pildi ühe klõpsuga õigeks keeran, salvestub see järgmisele liikudes automaatselt :) Isegi Irfanis, kui ta veel töötas, olid need asjad palju keerulisemad... Miks see hea on? Korrastage ise ühe õhtu jooksul klõpsitud 400 pilti, eemaldage untsuläinud ja keerake püstised kaadrid õigetpidi, küllap hakkate siis niisuguseid pisiasju hindama.
Tõsiselt nunnu oli Ubuntu all see, et Wine oli täiesti nõus windowsipõhise Password Agenti koos minu paroolikoguga käima tõmbama. Veel nunnum oli, et ka igivana Larry 7 läks Dosbox Emulatoriga käima :) Siinkohal pole mõtet lisada, et veetsin nostalgitsedes paar tundi. Täisskoori muidugi ei saanud - paljud nipid ja nõksud on vahepealse rohkem kui kümne aastaga meelest läinud...
2 kommentaari:
Selline siiras vaimustus kestab tavaliselt esimese suurema ikalduseni. Siis kui beeta-staadiumis NTFS kirjutamise tugi failisysteemi hommikus88giks ampsab, siis kui m6ni l2ikiv USB vidin kuidagi k2ima ei l2he, siis kui l2ikiva vidina k2ivitamiseks on kompileeritud uus kernel ja see valesti paigaldatud mist6ttu bootloader seebiks l2heb ja masin enam yles ei tule, siis kui...
Nõustun eelkõnelejaga :)
On neid ikaldusi olnud varemgi tükka mittu, ka seekord - üritasin panna teda rajakat korraga kahele monitorile pilti näitama, mispeale x-server ära kooles. No ja windoosa partitsiooni poolitamine õnnestus ka alles teisel korral...
Postita kommentaar